Ministri määruste muutmise määrus

Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 22. oktoobri 2014. a määruse nr 89 „Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimused” § 33 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „kord kvartalis”.

Ettevõtlusministri 15. mai 2015. a määruse nr 46 „Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord” § 22 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks.

Ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määruses nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 24 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „punkti 1”; 2) paragrahvi 24 lõike 4 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) rakendusüksuse nõudmisel vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine rakendusüksuse poolt.”.

Ettevõtlusministri 12. novembri 2015. a määruses nr 131 „Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 22 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 22 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja nende vähemalt omafinantseeringu ulatuses tasumine, kui toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 alusel.”.

Ettevõtlusministri 5. jaanuari 2016. a määruses nr 2 „Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede” tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 23 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis”; 2) paragrahvi 23 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 2 lõikes 4 ja § 14 lõikes 1 toodud tingimustele.”; 3) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse §-des 19 ja 20 sätestatud tingimustel. (32) Kui toetuse saajale tehakse makse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel, on toetuse saajal kohustus esitada tasumist tõendavad dokumendid ühendmääruse § 14 lõikes 5 sätestatud korras.”; 4) paragrahvi 23 lõiget 4 täiendatakse lõpus sõnadega „või vähemalt omafinantseeringu ulatuses makstud”.

Ettevõtlusministri 5. veebruari 2016. a määruses nr 12 „Tugiteenus- ja arenduskeskuse investeeringu toetuse andmise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 23 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „maksimaalselt kord poolaastas”; 2) paragrahvi 23 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõikes 1 toodud tingimustele.”; 3) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse §-des 19 ja 20 kehtestatud tingimustel. (32) Kui toetuse saajale tehakse makse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel, on toetuse saajal kohustus esitada tasumist tõendavad dokumendid ühendmääruse § 14 lõikes 5 sätestatud korras.”; 4) paragrahvi 23 lõike 4 punkti 1 täiendatakse lõpus sõnadega „või vähemalt omafinantseeringu ulatuses tasumine”; 5) paragrahvi 23 lõike 4 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) rakendusüksuse nõudmisel vastava aruandeperioodi vahe- ja lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine rakendusüksuse poolt.”.

Ettevõtlusministri 28. märtsi 2016. a määruse nr 28 „Innovatsiooni edendavate hangete toetamise tingimused” § 24 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis”.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16. jaanuari 2018. a määruses nr 4 „Ettevõtjate võrkudega liitumise programm” tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 14 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 14 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 14 lõike 5 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) abikõlblike kulude tekkimine ja tasumine vähemalt omafinantseeringu ulatuses;”; 4) paragrahvi 14 lõike 5 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõudmisel vastava aruandeperioodi vahe- ja lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt.”; 5) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Kui makse tehakse osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, on toetuse saajal kohustus esitada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele nõutud maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates. Maksmise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel võib Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus peatada järgmise maksetaotluse menetlemise või nõuda toetuse tagastamist.”.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12. juuni 2018. a määruses nr 32 „Perioodi 2014–2020 välismessitoetuse andmise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 22 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõikes 1 toodud tingimustele.”; 2) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse §-des 19 ja 20 kehtestatud tingimustel. (22) Kui toetuse saajale tehakse makse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel, on toetuse saajal kohustus esitada tasumist tõendavad dokumendid ühendmääruse § 14 lõikes 5 sätestatud korras.”; 3) paragrahvi 22 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna „täies” sõnadega „vähemalt omafinantseeringu”.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. septembri 2018. a määruses nr 52 „Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise toetus” tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 8 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Abikõlblik kulu peab olema põhjendatud, dokumentaalselt tõendatav, tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning tasutud toetuse saaja poolt.”; 2) paragrahvi 14 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „tasumine” sõnadega „vähemalt omafinantseeringu ulatuses”; 3) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kui makse tehakse osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, on toetuse saajal kohustus esitada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele nõutud maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates. Maksmise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel võib Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus nõuda toetuse tagastamist.”.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. aprilli 2019. a määruses nr 27 „Toetus digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses ning mäetööstuses” tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 16 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 16 lõike 4 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) abikõlbliku kulu eest on tasutud vähemalt omafinantseeringu ulatuses;”; 3) paragrahvi 16 lõike 4 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) EAS nõudmisel vastava aruandeperioodi vahe- ja lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine EAS poolt.”; 4) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kui makse tehakse osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, on toetuse saajal kohustus esitada EAS-le nõutud maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates. Maksmise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel võib EAS peatada järgmise maksetaotluse menetlemise või nõuda toetuse tagastamist.”.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 27. mai 2019. a määruses nr 35 „Perioodi 2014–2020 ettevõtja tootearenduse toetus” tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Määrust ei kohaldata EMTAK 2008 järgmiste tegevusalade koodide projektidele: 1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008 jagu C 102); 2) müügi vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; 3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L); 4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120); 5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920); 6) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K); 7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (ka on-line reklaamindus) ja turu-uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73); 8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008 jagu N 782).”; 2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva määruse §-s 101 sätestatud toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020 teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1–9) (edaspidi COVID-19 raamistik) mõistes, mida antakse nimetatud raamistiku osa 3.1 alusel ja sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.”; 3) määrust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses: „§ 101. COVID-19 kriisis kannatanud ettevõtja toetuse erand (1) COVID-19 kriisis kannatanud ettevõtja toetuse erandi (edaspidi erand) alusel saab toetust taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle majandustegevus on negatiivselt mõjutatud COVID-19 puhangust tingitud erandlike asjaolude tõttu. (2) Erandi alusel toetuse taotlemisel kohaldatakse määrust käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega. (3) Lisaks määruse § 12 toodud nõuetele peab erandi alusel toetuse taotleja vastama järgmistele tingimustele: 1) taotleja ei ole raskustes ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes seisuga 31. detsember 2019. a; 2) taotlejale COVID-19 raamistiku osa 3.1 alusel muudest allikatest antud abi koos määruse alusel taotletava toetusega ei ületa 800 000 eurot; 3) erandi alusel toetuse taotlemisel algab projekti abikõlblikkuse periood mitte varem kui 19. märtsil 2020. aastal ja lõppeb hiljemalt 31. augustil 2023. aastal. (4) Erandi alusel toetuse taotlemisel on toetuse osakaal projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest 75 protsenti. (5) Määruse § 1 lõiget 6 ning § 9 lõiget 3 ei kohaldata erandi alusel toetuse taotlemisele.”; 4) paragrahvi 21 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „, kuid mitte tihedamini kui kord poolaastas”; 5) paragrahvi 21 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõikes 1 toodud tingimustele.”; 6) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse §-des 19 ja 20 kehtestatud tingimustel. (32) Kui toetuse saajale tehakse makse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel, on toetuse saajal kohustus esitada tasumist tõendavad dokumendid ühendmääruse § 14 lõikes 5 sätestatud korras.”; 7) paragrahvi 21 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõna „täies” sõnadega „vähemalt omafinantseeringu”; 8) määrust täiendatakse 7. peatükiga järgmises sõnastuses: „7. peatükk Rakendussätted § 25. Erandi rakendamine Erandi alusel saab toetust taotleda alates Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest kuni 31. detsembrini 2020. aastal, kuid mitte kauem kui § 11 kohaselt taotluste vastuvõtmise lõpetamiseni.”.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 5. augusti 2019. a määruses nr 49 „Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 9 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „enne EAS-le maksetaotluse esitamist”; 2) paragrahvi 21 lõike 1 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Toetuse maksmise eeldusteks on projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tegemine ning EAS nõudmisel vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine EAS poolt.”; 3) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Toetust võib välja maksta omafinantseeringu ulatuses tasutud kuludokumentide alusel. Kui makse tehakse osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, on toetuse saajal kohustus esitada EAS-le nõutud maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates. Maksmise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel võib EAS peatada järgmise maksetaotluse menetlemise või nõuda toetuse tagastamist.”; 4) paragrahvi 21 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „kuni kaks korda aastas”.