Tillniidu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri

(1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Rapla maakonnas Kehtna vallas Kastna ja Koogiste külas ning Järva maakonnas Türi vallas Jõeküla ja Kändliku külas asuv ala, mille nimeks saab Tillniidu looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala).

(2) Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta

1) metsakooslusi, sealhulgas laane-, salu- ja soovikumetsi;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on vanad loodusmetsad (9010*)3 ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);

3) kaitsealuseid linnuliike väike-konnakotkast (Aquila pomarina) ja must-toonekurge (Ciconia nigra) ning nende elupaiku.

(3) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks.

(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;

5) kaitsekorra kohta.

(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit

1) Tillniidu sihtkaitsevöönd;

2) Kastnametsa sihtkaitsevöönd;

3) Koidula sihtkaitsevöönd;

4) Vanaaseme sihtkaitsevöönd.

(1) Tillniidu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaelupaigatüüpide ning laane-, salu- ja soovikumetsade kaitse.

(2) Kastnametsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on laane-, salu- ja soovikumetsade kaitse.

(3) Koidula sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on must-toonekure elupaiga ja metsaelupaigatüüpide kaitse.

(4) Vanaaseme sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on väike-konnakotka ja tema elupaiga ning metsaelupaigatüüpide kaitse.

(1) Inimestel on lubatud viibida, püüda kala, pidada jahti ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 8 lõike 1 punktis 4 sätestatud ajal Vanaaseme sihtkaitsevööndis.

(2) Lõike 1 tähenduses loetakse kaitsealal viibimiseks ka kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusi sihtkaitsevööndis. Viibimise ajalisi piiranguid ei kohaldata järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

(3) Kaitsealal on lubatud kuni kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine.

(4) Kaitsealal on lubatud

1) sõidukiga sõitmine teedel;

2) jalgrattaga sõitmine radadel;

3) punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga, maastikusõidukiga ja jalgrattaga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel.

(5) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud

1) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine;

2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;

3) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;

4) olemasolevate rajatiste hooldustööd;

5) telkimine ja lõkketegemine;

6) rohkem kui kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine.

(1) Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi

1) majandustegevus;

2) loodusvarade kasutamine;

3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta rajatiste püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks;

4) inimeste viibimine Vanaaseme sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;

3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) anda ehitusluba;

7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;

8) jahiulukeid lisasööta.

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Vabariigi Valitsuse 24. juuli 2001. a määrus nr 254 „Tillniidu looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Tillniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruses nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas” tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 30 tunnistatakse kehtetuks; 2) lisas esitatud kaart „Tillniidu” tunnistatakse kehtetuks.

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 30. oktoobri 2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/693 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.