Tallinna Vangla põhimäärus

(1) Tallinna Vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis viib täide vabadusekaotust ja eelvangistust ning korraldab kriminaalhooldust.

(2) Tallinna Vangla (edaspidi vangla) on kinnine vangla, milles on eelvangistusosakond ja struktuuriüksusena avavangla.

(3) Oma ülesannete täitmisel esindab vangla riiki.

(4) Vanglal on oma nimetusega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve.

(5) Vangla kulud kaetakse riigieelarvest. Vangla eelarve kinnitab justiitsminister.

(6) Vanglaid juhib Justiitsministeeriumi vanglate osakond. Justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantsler, õiguse ja arenduse talituse juhataja, taasühiskonnastamise talituse juhataja, karistuse täideviimise talituse juhataja ja sisekontrolli talituse juhataja annavad vanglaametnikule või muule vanglatöötajale korraldusi justiitsministri 4. augusti 2008. a määruse nr 41 «Vanglaametnikule või muule vanglatöötajale Justiitsministeeriumi ametniku poolt korralduste andmise ja vanglas teenistusülesannete täitmise kord» kohaselt.

(7) Vangla asub postiaadressidel Magasini 35, 10138 Tallinn ja Vana-Narva mnt 17, 74114 Maardu. Kui vangla struktuuriüksus ei paikne samas kohas, märgitakse struktuuriüksuse asukoht struktuuriüksuse põhimääruses.

(1) Vangla ülesanded on

1) korraldada kinnipeetavate ja vahistatute kinnipidamine,

1¹) korraldada kriminaalhooldust;

1²) korraldada arestialuste, vahistatute ja kinnipeetavate saatmine;

2) suunata kinnipeetavad ja kriminaalhooldusalused õiguskuulekale käitumisele;

2¹) kavandada kinnipeetava ja kriminaalhooldusaluse karistuse täideviimine;

3) tagada kinnipeetavatele ja vahistatutele tervislik eluruum, toit ja riietus;

4) korraldada kinnipeetavatele ja vahistatutele tervishoiuteenuse osutamine;

5) korraldada kinnipeetavatele ja vahistatutele sotsiaalhoolekanne, huvialategevus ja raamatukoguteenuse osutamine ning kinnipeetavate ja vahistatute usuliste vajaduste rahuldamine;

6) suunata kinnipeetavaid ja vahistatuid hariduse omandamisele;

7) tagada kinnipeetavate tööhõive;

7¹) tagada kinnipeetavate vabanemiseelne ettevalmistus;

8) toimetada kohtueelset menetlust ja kohtuvälist menetlust seaduses sätestatud juhtudel;

9) korraldada vanglas jälitustegevust;

10) koguda vangla tegevust kajastavaid statistilisi andmeid ja esitada asjakohaseid aruandeid;

10¹) koordineerida vanglaametnike väljaõppe korraldust vanglates;

11) majandada vanglale vallata antud riigivara;

11¹) korraldada eelkoolitust;

11²) koordineerida ja korraldada vanglateenistuse sporditegevust;

12) täita muid vanglale õigusaktidega pandud ülesandeid.

(2)

(3)

(1) Vangla kui tööandja teeb vangla teenistuses oleva vanglaametniku eest sissemakseid tema vabatahtlikku pensionifondi või tasub täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sissemakseid, kui vanglaametnikul on teenistusstaaži vanglaametnikuna vähemalt seitse aastat, tal on erialane haridus ja ta on vanglale teatanud sissemaksete tegemiseks vajalikud andmed.

(2) Sissemaksete suurus on 15 protsenti vanglaametnikule vangla poolt kalendrikuu eest töötasuna makstud ja tulumaksuga maksustatud väljamaksete summast, kuid kõige rohkem 6000 eurot kalendriaastas. Sissemaksed arvutatakse ja tehakse samas korras töötasu maksmisega. Sissemaksete vähendamine toimub avaliku teenistuse seaduses sätestatud töötasude vähendamise regulatsiooniga samas korras.

(3) Vangla teavitab vanglaametnikku sissemakse saamise õiguse tekkimisest ja vajadusest esitada vanglale vanglaametniku eest sissemaksete tegemiseks vajalikud andmed.

(4) Tagasiulatuvalt sissemakseid ei tehta.

(1) Vanglat juhib direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist justiitsminister.

(2) Vangla direktor

1) juhib vahetult või direktori asetäitjate kaudu vangla struktuuriüksuste tööd;

1¹) määrab direktori asetäitjale alluvad osakonnad ja üksused;

2) vastutab vangla tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning tagab vangla ülesannete tulemusliku täitmise, samuti vangla arendamise ja vangla struktuuriüksuste häireteta töö;

3) nimetab ametisse ja vabastab ametist vangla teenistujaid ning sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid vangla töötajatega;

4) edutab teenistujaid, kelle ametissenimetamine on tema pädevuses, teostab nende tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet ning kohaldab neile ergutusi ja distsiplinaarkaristusi;

5) tagab vangla teenistujate täiendusõppe korraldamise;

6)

7) annab oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi, mis on kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele ja vahistatutele;

8) esindab vanglat asutuse juhina;

9) esitab justiitsministrile ettepanekuid vangla töö korraldamiseks ja vangla eelarveliste vahendite sihipäraseks kasutamiseks;

10) tagab vanglale eraldatud eelarveraha säästliku ja sihipärase kasutamise;

11) vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest;

12) kinnitab vangla iga-aastase tööplaani;

13) täidab muid õigusaktidega talle pandud ülesandeid.

(3) Vangla direktor esindab vanglat kohtus haldusasjades. Vangla direktor esindab riiki kohtus tsiviilasjades ning tsiviilkostjana kriminaalasjades, mis on seotud vangla ülesannete täitmisega. Vangla direktor võib anda esindamiseks volitusi vangla ametnikule ja töötajale.

(1) Vangla koosseisus olevate direktori asetäitjate arvu määrab justiitsminister.

(1¹) Direktori asetäitja

1) juhib talle vahetult alluvate osakondade ja üksuste tööd;

2) valvab talle alluvate teenistujate teenistusülesannete täitmise järele;

3) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajatele, üksuste juhtidele ja teistele teenistujatele ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks või esitab neis asjades oma arvamuse;

4) esindab vanglat direktorilt saadud volituste piires;

5) täidab muid õigusaktidest tulenevaid või direktori antud ülesandeid.

(2)

(3)

(4)

Relvastatud üksuse juht

Väljaõppe juht

(1) Direktori äraolekul asendab teda direktori käskkirjaga määratud direktori asetäitja.

(2) Direktori asetäitjate äraolekul asendab direktorit tema käskkirjaga määratud teenistuja.

(3) Direktori asetäitja äraolekul asendab teda direktori käskkirjaga määratud teenistuja.

(1) Vangla struktuuri kuuluvad juhtkond, osakonnad, üksused ja valdkonnapõhiselt liigitatud teenistuskohad.

(2) Vangla osakonnad on

1)

2) teabe- ja uurimisosakond;

3) järelevalveosakond;

4) finants- ja majandusosakond;

5)

6) meditsiiniosakond;

7) Ida-Harju kriminaalhooldusosakond;

8) Lääne-Harju kriminaalhooldusosakond;

9) Pärnu kriminaalhooldusosakond.

(3) Vangla üksused on

1) Maardu üksus;

2) esimene üksus;

3) teine üksus;

4) kolmas üksus;

5) neljas üksus;

5¹) viies üksus;

6) saateüksus.

(4) Vangla valdkonnapõhised teenistuskohad on järgmistes valdkondades

1) relvastatud üksus;

2) personal;

3) õigus;

4) kantselei;

5) sisekontroll;

6) taasühiskonnastamine.

Kriminaalhooldusosakonna asukoht ja jagunemine

(1) Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna ja Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna tööpiirkond on Harju maakond.

(2) Pärnu kriminaalhooldusosakonna tööpiirkond on Pärnu maakond, Lääne maakond, Hiiu maakond, Saare maakond, Rapla maakond ja Järva maakond.

(3) Kriminaalhooldusosakonnal on piirkondlikud esindused. Kriminaalhooldusosakonna esinduste asukoht sätestatakse osakonna põhimääruses.

Vastuvõtu- ja arvestusosakond

Teabe- ja uurimisosakonna põhiülesanded on ennetada ja avastada kinnipeetavate ja vahistatute õiguserikkumisi ning korraldada vanglas uurimist ja jälitustegevust.

Järelevalveosakonna põhiülesanded on korraldada vangla vastutusalas ööpäevaringset korrapidamist ja valvet, vanglaväliseid erakorralisi saatmisi ja koos üksustega vanglasiseseid saatmisi, tagada kinnipeetavate ja vahistatute üle järelevalve toimimine kogu vangla territooriumil, korraldada kinnipeetavate ja vahistatute kokkusaamisi ning nende vanglasse vastuvõttu ja vanglast vabastamist.

Finants- ja majandusosakonna põhiülesanded on hoolitseda kinnipeetavate ja vahistatute eluruumide ja toitlustamise nõuetekohasuse eest, korraldada kinnipeetavate isikuarve pidamist, korraldada kinnipeetavate tööhõivet, varustada vanglat toiduainete, vormiriietuse ja olmeesemetega, korraldada vangla transporditeenindust, säästlikku majandamist ning vangla ehitiste hooldamist ja remontimist, tagada kinnipeetavate ja vahistatute isiklike asjade lao toimimine.

Taasühiskonnastamise valdkonna teenistujate põhiülesanded on korraldada kinnipeetavate ja vahistatute sotsiaalhoolekannet, sotsiaal- ja psühholoogilist nõustamist, usuliste vajaduste rahuldamist, huvialategevust ja raamatukoguteenuse osutamist ning suunata kinnipeetavaid ja vahistatuid hariduse omandamisele.

Haigla

Meditsiiniosakonna põhiülesanne on korraldada kinnipeetavatele ja vahistatutele tervishoiuteenuse osutamist.

Vangistusosakond

Üldosakond

(1) Vangla koosseisus on väljaõppe juhi ametikoht, kelle põhiülesanded on

1) arendada ja koordineerida vanglaametnike praktilise väljaõppe ja täiendusõppe korraldust vanglates;

2) viia läbi erialaseid koolitusi vanglaametnikele;

3) juhtida vahetult väljaõppeala peaspetsialisti tööd.

(2) Personalivaldkonna muude teenistujate põhiülesanded on korraldada vangla värbamistegevust, tagada vangla koosseisu komplekteeritus, teenistujate teenistussuhete korrektne vormistamine, juhtkonna personalialane nõustamine, koordineerida vangla teenistujate arendamist, nende väljaõpet, täiendusõpet, koolituste ja hindamise korraldamist ning koordineerida ja korraldada vanglateenistuse sporditegevust.

Õiguse valdkonna teenistujate põhiülesanded on tagada vanglas koostatavate dokumentide õiguslik korrektsus, teenistujate õigusalane nõustamine, esindada vanglat kohtus ja arendada vangla õiguspraktikat.

Kantselei valdkonna teenistujate põhiülesanne on korraldada vangla asjaajamist ja dokumentide säilitamist, pidada kinnipeetavate ja vahistatute statistilist arvestust ja isiklikke toimikuid ning järgida kinnipidamistähtaegu.

Sisekontrolli valdkonna teenistujate põhiülesanded on vanglas töötavate ametnike ja töötajate poolt toimepandavate õiguserikkumiste ennetamine, tõkestamine, avastamine ning menetlemine.

Saateüksuse põhiülesanne on korraldada arestialuste, vahistatute ja kinnipeetavate vangla- või arestimajavälist saatmist.

Kriminaalhooldusosakonna põhiülesanded on valvata kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustada kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Maardu üksuse põhiülesanne on viia täide kinnipeetavate avavangistust ja teiste üksuses viibivate kinnipeetavate vangistust. Maardu üksuse põhimääruses sätestatakse täpsemalt üksuse territoorium ja osad, kus kehtivad avavangla üldtingimused.

Esimese üksuse põhiülesanne on korraldada vahistatute eelvangistuse ja kinnipeetavate vangistuse täideviimist ning nende järelevalvet.

Teise üksuse põhiülesanne on korraldada vahistatute eelvangistuse täideviimist ja järelevalvet.

Kolmanda üksuse põhiülesanne on korraldada vahistatute eelvangistuse täideviimist ja järelevalvet.

Neljanda üksuse põhiülesanne on korraldada kinnipeetavate järelevalvet ja vangistuse täideviimist.

Viienda üksuse põhiülesanne on korraldada naissoost kinnipeetavate vangistuse ja vahistatute eelvangistuse täideviimist ning kinnipeetavate järelevalvet.

(1) Vangla koosseisus on relvastatud üksuse juhi ametikoht, kelle põhiülesanded on

1) vastutada üksuse tegevuse korraldamise eest;

2) korraldada üksuse liikme valimist;

3) organiseerida üksuse liikmete väljaõpet ja täiendusõpet;

4) hoolitseda üksuse liikmele ülesannete täitmiseks antud eririietuse ning relvade ja erivahendite säilimise ja sihipärase kasutamise eest;

5) anda üksuse tegevusest aru Justiitsministeeriumi asekantslerile ja tema kaudu justiitsministrile;

6) juhtida relvastatud üksuse valdkonna teenistujaid.

(2) Relvastatud üksuse juhi nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest justiitsminister.

(3) Relvastatud üksuse valdkonna muude teenistujate põhiülesanded on korraldada relvastatud üksuse tegevust, liikmete väljaõpet ja täiendusõpet.

(1) Osakonda juhib osakonnajuhataja, kes tagab osakonna ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise.

(2) Osakonnajuhataja

1) jaotab ülesandeid talle alluvate teenistujate vahel ning annab neile juhiseid ja korraldusi;

2) valvab osakonna teenistujate teenistuskohustuste täitmise järele;

3) allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumendid;

4) annab aru osakonna tegevusest;

5) esindab osakonda ning annab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi vangla juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele;

6) teeb vangla juhtkonnale ettepanekuid osakonna koosseisu ja töökorralduse, osakonna teenistujate palkade ja toetuste ning distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamiste kohta;

7) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid;

8) taotleb osakonna teenistujatele täiendusõppe korraldamist;

9) täidab muid osakonna põhimäärusega pandud või vahetu ülemuse antud ülesandeid.

Osakonna täpsemad ülesanded ja juhtimiskorraldus ning osakonnajuhataja asendamine sätestatakse osakonna põhimäärusega, mille kinnitab vangla direktor oma käskkirjaga.

(1) Üksust juhib üksuse juht, kes tagab üksusele pandud ülesannete täpse ja õigeaegse täitmise.

(2) Üksuse juht

1) jaotab ülesandeid talle alluvate teenistujate vahel ning annab neile juhiseid ja korraldusi;

2) valvab üksuse teenistujate teenistuskohustuste täitmise järele;

3) allkirjastab või viseerib üksuses koostatud dokumendid ja annab oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi;

4) annab aru üksuse tegevusest;

5) esindab üksust ning annab üksuse nimel arvamusi ja kooskõlastusi vangla juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele;

6) teeb vangla juhtkonnale ettepanekuid üksuse koosseisu ja töökorralduse, üksuse teenistujate palkade ja toetuste ning distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise kohta;

7) taotleb üksuse ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid;

8) taotleb üksuse teenistujatele täiendusõppe korraldamist;

9) täidab muid üksuse põhimäärusega pandud või vahetu ülemuse antud ülesandeid.

Üksuse täpsemad ülesanded ja juhtimiskorraldus ning üksuse juhi asendamine sätestatakse üksuse põhimäärusega, mille kinnitab vangla direktor oma käskkirjaga.

Paragrahvi 6 lõikes 4 nimetatud valdkonnapõhiselt liigitatud teenistujate vahetu alluvus sätestatakse ametijuhendis. Vajaduse korral täpsustatakse seal ka muid töökorralduslikke küsimusi.

(1) Vanglal on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad „TALLINNA VANGLA”. Pitsati kasutamine sätestatakse asjaajamiskorras.

(2) Vanglal on oma nimetusega dokumendiplangid. Vangla osakonnal ja üksusel võib olla oma nimetusega dokumendiplank, kui see on ette nähtud osakonna või üksuse põhimääruses. Dokumendiplankide kasutamise kord määratakse kindlaks asjaajamiskorras.

(3) Vangla kasutab väikest riigivappi vangla dokumendiplangil, uksesildil ja muudel olulistel infokandjatel riigivapi seaduses sätestatud juhtudel ning kooskõlas valitsuskommunikatsiooni korraldamise juhisega.

(4) Vanglateenistuse vappi võib kasutada kujunduselemendina vangla kommunikatsioonikanalites ja infokandjatel ning muudel identiteeti kandvatel esemetel kooskõlas valitsuskommunikatsiooni korraldamise juhisega.

(5) Vanglal on oma tekstembleem (lisa). Vangla tekstembleemil on sõnad „Tallinna Vangla” ja vanglateenistuse vapist tuletatud lõvikujutis. Tekstembleemi värvitoonid on rahvusvahelise värvitabeli järgi Pantone 456 ja must.

(6) Valitsuskommunikatsiooni korraldamise juhise rakendamiseks võib Justiitsministeerium anda vanglale kohustuslikke juhiseid.

Infokandjaid, mis olid olemas enne 1. jaanuari 2015. a, võib kasutada kuni nende lõppemiseni.

(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

(2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a.