Kinnipeetava vanglast vabastamise kord

Käesoleva korraga reguleeritakse kinnipeetava ja arestialuse vanglast vabastamist ja vabastamisega seotud dokumentide vormistamist.

Kinnipeetava ja arestialuse vabastamise arvestust peab kinnipeetavate arvestusega tegelev ametnik või töötaja (edaspidi ametnik).

Kinnipeetava vanglast vabastamise korda kohaldatakse ka vahistatule, kui seadusega või selle korraga ei ole ette nähtud teisiti.

Kinnipeetava vabastamise tähtpäeva, välja arvatud vangistuse ositi kandmise puhul, arvutab ametnik kinnipeetava vanglasse saabumise päeval. Tähtpäev märgitakse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogusse. Kui kohtuotsus või -määrus saabub vanglasse pärast tööpäeva lõppu, arvutatakse vabastamistähtpäev järgmise tööpäeva hommikul.

Kui vanglasse vastu võetud kinnipeetaval puuduvad isikut tõendavad dokumendid, esitab ametnik kuu aja jooksul Politsei- ja Piirivalveametile päringu, et välja selgitada kinnipeetavale Politsei- ja Piirivalveameti välja antud isikut tõendavate dokumentide olemasolu.

Vangla sotsiaaltöötaja esitab vähemalt kuus kuud enne elamisloata või tähtaegse elamisloaga välismaalasest kinnipeetava vanglast vabanemist või võimalikku tingimisi ennetähtaegset vabastamist Politsei- ja Piirivalveameti viisa- ja illegaalse immigratsiooni osakonnale päringu, et välja selgitada välismaalasest kinnipeetavale elamisloa andmine või tema väljasaatmine. Päring peab sisaldama järgmisi andmeid kinnipeetava kohta: 1) ees- ja perekonnanimi;

2) isanimi;

3) sugu;

4) sünniaeg või isikukood;

5) sünnikoht;

6) kodakondsus ja andmed isikut tõendava dokumendi kohta;

7) vabanemise või tingimisi enne tähtaega vabastamise kuupäev;

8) teadaolevad lähedaste kontaktandmed Eestis ja välisriigis;

9) teadaolevad elukohad.

Ametnik esitab viis tööpäeva enne elamisloata välismaalasest kinnipeetava vabanemist või tingimisi ennetähtaegset vabastamist Politsei- ja Piirivalveametile vabastamise kuupäeva ja koha andmed.

Vabastamisdokumendi või vangistuse lühendamise dokumendi (edaspidi vabastamisdokument) vanglasse saabumise korral kontrollib ametnik vabastamisdokumendi sisu ja dokumendi vorminõuete täitmist ning võrdleb vabastamisdokumendis sisalduvaid andmeid kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus (edaspidi vangiregister) esitatud andmetega.

Teise vanglasse ümberpaigutatud kinnipeetava vabastamisdokument saadetakse viivitamata kinnipeetavale järele.

Vabastamisdokumendi õigsuse kontrollimiseks teeb ametnik järelepärimise vabastamisdokumendi saatnud asutusele, kui: 1) vabastamisdokument ei ole vahetult saabunud otsuse teinud asutuselt; 2) vabastamisdokument ei ole digitaalselt allkirjastatud, selle digitaalallkiri ei ole kehtiv või selle on digitaalselt allkirjastatuna saatnud asutus, kes ei ole otsust teinud;

3) [kehtetu - RT I, 20.12.2025, 4 - jõust. 23.12.2025]

4) kinnipeetava kohta vabastamisdokumendis esitatud andmed ei ole kooskõlas kinnipeetava andmetega vangiregistris; 5) ametnik kahtleb vabastamisdokumendi ehtsuses.

Vabastamisdokument tehakse vabastatavale isikule viivitamata teatavaks elektroonselt selleks ettenähtud tehnikavahendi kaudu või suuliselt vanglateenistuse ametniku poolt.

Vabastatud isiku või vanglas surnud kinnipeetava vabastamisdokument lisatakse vangiregistrisse.

Vahistatu surmast või vabastamisest kautsjoni vastu teavitatakse menetlejat, kelle menetluses kriminaalasi on.

Kinnipeetava vanglast vabastamisel karistusaja lõppedes antakse talle vanglast vabastamise õiend (edaspidi vabastamisõiend), kui tal puudub rahvastikuregistri andmetel kehtiv isikut tõendav dokument. Vangla ei anna isikule vabastamisõiendit, kui

1) isik vabaneb arestikandmisest;

2) isik suunatakse vanglast ajutiselt teise asutusse ja tema karistusaeg jätkub;

3) isik suunatakse välisriiki ajutise loovutusega ja tema karistusaeg jätkub.

(1) Vabastamisõiendile (lisa 1) kantakse järgmised andmed

1) õiendi väljaandnud vangla nimetus;

2) õiendi number;

3) kinnipeetava ees- ja perekonnanimi;

4) kinnipeetava sünniaeg või isikukood;

5) kinnipeetava foto;

6) kinnipeetava allkiri;

7) õiendi väljaandmise kuupäev;

8) õiendi kehtivusaeg;

9) kinnipidamise algus- ja lõppkuupäev;

10) õiendi väljaandja ees- ja perekonnanimi;

11) õiendi väljaandja ametinimetus;

12) õiendi väljaandja allkiri.

(2) Vabastamisõiendi vorm on ühepoolne taustamustriga helesinisest paberist blankett mõõtmetega 147 × 210 mm, millele on kujunduselemendina trükitud sõna „VABASTAMISÕIEND” ja vanglateenistuse vapi kujutis. Vabastamisõiendi vasaku serva ülaosas on turvaelemendina hõbedane väikese riigivapi kujutis.

(3) Vabastamisõiend kinnitatakse Viru Vangla haldusosakonna juhataja või tema määratud vanglateenistuja ja kinnipeetava allkirjaga. Foto kinnitatakse vangla pitseriga.

–

Vabastamisõiendile kantav otsevaates foto ei tohi olla vanem kui üks aasta.

Vabastamisõiend kehtib kuni kuus kuud.

Kinnipeetava vanglast vabastamisel küsib ametnik temalt suuliselt isikuandmeid ja võrdleb neid vangiregistri andmetega. Fotot ja eritunnuste kirjeldust võrreldakse kinnipeetavaga.

Kinnipeetava vanglast vabastamisel antakse talle tema isikut tõendavad dokumendid, mille kätteandmise kohta teeb ametnik märke vangiregistrisse. Kui kinnipeetaval on vanglast vabastamise hetkel olemas paberkandjal isiklik toimik, kinnitab ta isiklike dokumentide kättesaamist oma allkirjaga toimiku tagumise kaane siseküljel.

Kui kinnipeetaval puudub vanglast vabastamise hetkel isikut tõendav dokument, antakse talle vabastamisõiend, mille ta kinnitab allkirjaga.

Ametnik teeb kinnipeetava vabastamise järel viivitamata vastava sissekande vangiregistrisse.

«Vangistusseaduse» § 75 lõike 4 alusel kehtestatud toetuse määrad on järgmised

1) 15 eurot, kui kinnipeetava tegelik elukoht on samas linnas või vallas, kus asub vangla, kust kinnipeetav vabastatakse;

2) 25 eurot, kui kinnipeetava tegelik elukoht on vallas või linnas, mille keskus on kuni 250 kilomeetri kaugusel vanglast, kust kinnipeetav vabastatakse;

3) 35 eurot, kui kinnipeetava tegelik elukoht on vallas või linnas, mille keskus on üle 250 kilomeetri kaugusel vanglast, kust kinnipeetav vabastatakse.

Paragrahvis 231 nimetatud tegeliku elukoha all mõistetakse kinnipeetava poolt vabastamise ettevalmistuse ajal määratud elukohta. Juhul kui vanglateenistusel tekib kahtlus, et tegemist ei ole kinnipeetava tegeliku elukohaga, siis on kinnipeetaval tõendamiskohustus ning vanglateenistusel on õigus kinnipeetava väidete õigsust kontrollida.

Kinnipeetava vabastamise üksikasjaliku korra kehtestab vangla direktor vangla kodukorras.

Arestialuse vabastamise tähtpäeva arvutab ametnik isiku vanglasse saabumise päeval.

Arestialusele ei väljastata vabastamisõiendit.

Arestialune kinnitab isiklike dokumentide kättesaamist oma allkirjaga kinnipidamise dokumendil.

Vangistusseaduse § 881 lõikes 31 sätestatud ühistranspordikulude hüvitamise määra arvutamisel lähtutakse §-des 231 ja 232 sätestatust.

Kui kinnipeetava kinnipidamisaeg lõpeb lühiajalise väljasõidu või lühiajalise väljaviimise ajal, edastatakse vabastamisõiend ja kinnipeetava isiklikud dokumendid väljasõidukoha politseiasutusele, kes annab need isikule kätte.

Psüühilist haigust põdeva ja pärast vabastamist psühhiaatriahaiglasse saadetava või eestkoste või hoole alla antava kinnipeetava isiklikud dokumendid ning vabastamisõiend antakse allkirja vastu üle haigla administratsioonile, eestkostjale või hooldajale.

Kohtusaalis vabastatud kinnipeetavale annab tema soovil tagantjärele vabastamisõiendi vanglateenistuse ametnik, kui isikul puudub rahvastikuregistri andmetel kehtiv isikut tõendav dokument.

Vabastamisõiendi kaotamise korral annab ametnik vabastatule tema kirjaliku taotluse alusel tõendi vanglas viibimise kohta.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]