Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus määrab kindlaks raseduse katkestamise ja steriliseerimise tingimused ja korra.

Raseduse katkestamine on embrüo või loote eemaldamine emakaõõnest kirurgiliselt või ravimite manustamisega.

Raseduse kestust arvestatakse nädalates.

Steriliseerimine on

1) naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine raseduse vältimiseks või

2) mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine viljastamise vältimiseks.

(1) Naise rasedust võib katkestada üksnes tema enda soovil. Keegi ei tohi sundida ega mõjutada naist oma rasedust katkestama. Nõusolek raseduse katkestamiseks peab olema vormistatud kirjalikult.

(2) Piiratud teovõimega naise raseduse võib katkestada tema enda nõusolekul või seadusliku esindaja nõusolekul vastavalt võlaõigusseaduse § 766 lõikele 4.

(3) Kui piiratud teovõimega naine ei ole nõus võlaõigusseaduse § 766 lõikes 4 sätestatud juhul mõjuvatel põhjustel kaasama oma seaduslikku esindajat või kui seadusliku esindaja otsus on vastuolus naise huvidega, lähtub tervishoiutöötaja raseduse katkestamisel isiku enda nõusolekust.

(4) Tervishoiutöötaja on kohustatud informeerima piiratud teovõimega naist seadusliku esindaja või muu tema poolt usaldatud täisealise teovõimelise isiku kaasamise olulisusest.

(1) Rasedust võib katkestada, kui see on kestnud vähem kui 12 nädalat.

(2) Kauem kui 12 ning vähem kui 22 nädalat kestnud raseduse võib katkestada, kui

1) rasedus ohustab raseda tervist;

2) sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline tervisekahjustus;

3) raseda haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist;

4) rase on alla 15-aastane;

5) rase on üle 45-aastane.

Rasedust võib katkestada ainult günekoloog.

Günekoloogi või muud tervishoiutöötajat ei saa kohustada rasedust katkestama ega raseduse katkestamise protseduurist osa võtma.

(1) Rasedust võib katkestada tervishoiuteenuse osutaja, kellel on tervishoiuteenuse osutamiseks günekoloogia tegevusluba.

(2)

Raseduse olemasolu ja kestuse tuvastab günekoloog, perearst või ämmaemand. Raseduse olemasolu ja kestus tuvastatakse teabe alusel, mida saadakse naise küsitlemise, vaatluse ning vajaduse korral diagnostikavahendite abil.

(1) Raseduse katkestamise lubatavuse otsustab rasedust katkestav arst, lähtudes käesoleva seaduse §-des 5 ja 6 toodud nõuetest.

(2) Käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 1, 2 ja 3 kirjeldatud juhtudel tehakse raseduse katkestamise lubatavus kindlaks vähemalt kolme arsti – kahe või enama günekoloogi ja naise haigusest või tervisega seotud probleemist tuleneva eriarsti või -arstide – otsuse alusel. Vajaduse korral tuleb käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktis 3 nimetatud juhtudel kaasata otsuse tegemisele lisaks arstidele ka sotsiaaltöötaja. Otsus raseduse katkestamise lubatavuse kohta vormistatakse kirjalikult ja seda tõendavad kõik otsuse tegijad oma allkirjaga.

(3) Käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud tingimuste olemasolu tehakse kindlaks raseda passi, sünnitunnistuse või muu isikut tõendava dokumendi alusel.

(1) Rasedust katkestada soovivale naisele või võlaõigusseaduse § 766 lõikes 4 sätestatud juhul tema seaduslikule esindajale peab tervishoiutöötaja enne raseduse katkestamist selgitama raseduse katkestamise bioloogilist ja meditsiinilist olemust ning sellega seonduvaid riske, sealhulgas võimalikke tüsistusi.

(1¹) Rasedat naist, rasedust katkestada soovivat naist või võlaõigusseaduse § 766 lõikes 4 sätestatud juhul tema seaduslikku esindajat peab tervishoiutöötaja vajaduse korral teavitama psühholoogilise või muu asjakohase nõustamise võimalustest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusliku nõustamise kohta koostatakse akt, millele kirjutavad alla nõustatud isik ja nõustamise läbiviinud tervishoiutöötaja. Nõustamisakt vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb tervishoiutöötajale ja teine antakse nõustatavale.

(1) Raseduse olemasolu ja kestuse tuvastanud arst on kohustatud enne raseduse katkestamisele suunamist tegema kõik asjakohasele ravistandardile vastavad uuringud ja toimingud. Raseduse katkestamisele eelnevate ja järgnevate uuringute ja toimingute loetelu oma määrusega.

(2) Rasedust katkestav arst on enne raseduse katkestamist kohustatud kontrollima käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud uuringute tulemusi.

(3) Kui rasedus on kestnud kauem kui 12 nädalat või seda nõuab naise tervise seisund, võetakse naine, kelle rasedust katkestatakse, haiglaravile.

(1) Vahetult pärast raseduse katkestamist on arst kohustatud tarvitusele võtma abinõud, mis väldivad raseduse katkestamisega kaasneda võivaid tüsistusi. Abinõude loetelu oma määrusega.

(2) Naisel, kelle rasedus katkestati, on õigus raseduse katkestamisele järgneva kahe nädala jooksul väljaspool järjekorda konsulteerida raseduse olemasolu ja kestuse tuvastanud arstiga vältimatu abi tingimustel.

Raseduse katkestamine dokumenteeritakse vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusega kehtestatud nõuetele.

(1) Sotsiaalministeerium kogub ja töötleb raseduse katkestamist puudutavaid andmeid riikliku sotsiaalpoliitika väljatöötamiseks pereplaneerimise, sündivuse tõstmise, abortide arvu vähendamise alal, samuti tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamiseks ja järelevalve teostamiseks raseduse katkestamise teostaja üle ning Maailma Terviseorganisatsiooni liikme kohustusena neile usaldusväärse ja teiste riikidega võrreldava informatsiooni esitamiseks.

(2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab

1) kogumisele ja töötlemisele kuuluvate andmete koosseisu;

2) andmete töötlemise korra ja tingimused;

3) andmete kodeerimise ja esitamise korra.

(3) Raseduse katkestamist puudutavate andmete kogumine ja töötlemine toimub kooskõlas käesoleva seaduse, avaliku teabe seaduse, isikuandmete kaitse seaduse ja teiste seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktidega, mis tagavad delikaatsete isikuandmete töötlemise selleks käesoleva seadusega ettenähtud asutuses ning isikuandmete igakülgse kaitse kõigi võimalike organisatsiooniliste ja tehniliste abinõudega, sealhulgas andmete kodeeritud kujul üleandmise andmekogu pidajale või tema poolt volitatud isikule.

(1) Raseduse katkestamist puudutavate andmete kogumiseks ja töötlemiseks .

(2) Raseduskatkestusandmekogu asutamine toimub avaliku teabe seaduses sätestatud korras.

(1) Raseduskatkestusandmekogu vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium.

(2) Raseduskatkestusandmekogu vastutava töötleja õiguste teostaja määrab valdkonna eest vastutav minister.

(1) Isikut võib steriliseerida üksnes tema enda soovil. Sooviavaldus steriliseerimiseks peab olema vormistatud kirjalikult.

(2) Piiratud teovõimega isiku steriliseerimise otsustab maakohus hagita menetluses isiku eestkostja avalduse alusel. Alaealist isikut ei või steriliseerida.

(1) Täisealist teovõimelist isikut võib steriliseerida, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest

1) isikul on vähemalt kolm last;

2) isik on vanem kui 35-aastane;

3) rasedus ohustab naise tervist;

4) muud rasestumisvastased vahendid on vastunäidustatud;

5) isikul on oht saada raske vaimse või kehalise tervisekahjustusega laps;

6) isiku haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist.

(2) Täisealist piiratud teovõimega isikut võib steriliseerida, kui esineb vähemalt üks tingimus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 4, 5 või 6 toodud juhtudest.

(3)

Isikut võib steriliseerida günekoloog, üldkirurg või uroloog.

Isikut võib steriliseerida ainult tervishoiuteenuse osutaja, kellel on tervishoiuteenuse osutamiseks günekoloogia, üldkirurgia või uroloogia tegevusluba.

(1) Käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimused teeb kindlaks steriliseeriv arst isiku passi alusel.

(2) Käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 3, 4 ja 5 toodud juhtudel steriliseerimise lubatavus otsustatakse vähemalt kolme arsti otsusel. Vajaduse korral tuleb käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 6 nimetatud juhul lisaks arstidele kaasata otsuse tegemisele ka sotsiaaltöötaja. Otsus steriliseerimise lubatavuse kohta vormistatakse kirjalikult ja seda tõendavad kõik otsuse tegijad oma allkirjaga.

(1) Enda steriliseerimist soovivale isikule ja vajaduse korral tema eestkostjale peab arst enne ja pärast protseduuri lubatavuse otsustamist selgitama steriliseerimise bioloogilist ja meditsiinilist olemust ning sellega seonduvaid riske, sealhulgas võimalikke tüsistusi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõustamise kohta koostatakse akt, millele kirjutavad alla nõustatud isik ja nõustanud arst. Nõustamise akti vormi nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Isikut ei või steriliseerida enne, kui käesolevas paragrahvis nimetatud nõustamisest on möödunud üks kuu.

Steriliseerimine dokumenteeritakse vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusega kehtestatud nõuetele. Steriliseerimist puudutavad andmed on delikaatsed isikuandmed ning andmekogude moodustamine neist ei ole lubatud.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]