Maaeluminister — Haldusleping nr 16 — RT I, 2017, 8

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rahastamisvahendite haldamiseks ja rakendamiseks Käesolev leping on sõlmitud Tallinnas, 17. jaanuaril 2017. a. Eesti Vabariigi Maaeluministeerium, registrikoodiga 70000734 (edaspidi ministeerium), keda esindab maaeluminister Tarmo Tamm, kes tegutseb Maaeluministeeriumi põhimääruse alusel ja Maaelu Edendamise Sihtasutus, registrikoodiga 90000245 (edaspidi sihtasutus), keda esindab juhatuse esimees Raul Rosenberg, kes tegutseb põhikirja alusel, edaspidi nimetatakse koos „pooled”, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud leping) järgnevas: 1. Reguleerimisala 1.1. Käesoleva lepingu raames sätestatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (edaspidi EMKF) 2014–2020 rahastamisvahendite tingimused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 1 punkti b, lõike 3 punkti b ja lõike 4 punkt b alapunkti ii mõistes. 1.2. EMKF 2014–2020 rahastamisvahendid (edaspidi rahastamisvahendid) on kooskõlas EMKF 2014–2020 rakenduskavaga. 1.3. Rahastamisvahendid toimivad isetasuvuse põhimõttel ja finantseerivad kala- ja vesiviljelustoodete tootmise ja töötlemise valdkonnas kavandatavaid investeeringuid, mis on jätkusuutlikud, kuid ei leia turult piisavalt rahastamisallikaid. 1.4. Käesolev leping ja selle lisad on avalikud. 2. Rahastamisvahendite poliitikaeesmärgid ja eelhindamine 2.1. Rahastamisvahendite rakendamise kaudu soovib ministeerium aidata kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 5 ja 6 sätestatud liidu eesmärkide ja liidu prioriteetide ning Eesti Kalanduse Strateegias 2014–2020 püstitatud eesmärkide saavutamisele. Euroopa Liidu rahastamisvahendid toetavad asjakohaseid Euroopa struktuuri ja investeerimisfondide ja ühtse strateegilise raamistiku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 9 sõnastatud valdkondlikke eesmärke. 2.2. Käesoleva lepingu alusel leevendatakse rahastamisvahendite eelhindamisel selgunud turutõrkeid. Rahastamisvahendite eelhindamiseks on koostatud „„Eesti maaelu arengukava 2014–2020” ja „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava” rahastamisvahendi eelhindamise lõpparuanne”. 3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Ministeerium annab sihtasutusele kalandusturu korraldamise seaduse (edaspidi KTKS) § 23 lõike 2 ja halduskoostöö seaduse § 14 alusel täitmiseks rahastamisvahendite rakendusülesanded. 3.2. Sihtasutus rakendab, haldab ja jälgib rahastamisvahendeid kooskõlas käesoleva lepinguga, kohalduvate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 tingimustega ja muude asjaomaste Euroopa Liidu õiguse sätetega, eelkõige riigiabi eeskirjadega ning asjakohaste Eesti Vabariigi õiguse sätetega. 3.3. Sihtasutuse ülesanne rahastamisvahendite rakendamisel on laenu- ja abitaotluste menetlemine, taotlejate krediidivõimelisuse hindamine, krediteerimise andmise otsuste langetamine, laenude vormistamine, pantide seadmise korraldamine, laenude väljastamine, monitooring ja haldamine, sh iga-aastase laenuportfelli auditi võimaldamine ning hinnangu andmine portfelli väärtusele ja kvaliteedile. 3.4. Sihtasutus on kohustatud rahastamisvahendite rakendamise üldküsimustes konsulteerima ministeeriumiga, võttes täitmiseks juhised, mis on kooskõlas selle lepinguga. 3.5. Ministeeriumi ja sihtasutuse vahelises suhtes lepingutega reguleerimata küsimustes kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, käesolevas lepingus sätestatud erisusega. Sihtasutus kohaldab kliendi suhtes võlaõigusseaduse sätteid sõltuvalt rahastamisvahendite ja sihtasutuse ning kliendi vahelise tehingu olemusest, käesolevas lepingus sätestatud erisusega. 3.6. Vaatamata asjaolule, et sihtasutus ei ole krediidiasutus, lepivad pooled erisusena kokku, et rahastamisvahendite rakendamiseks moodustab sihtasutus krediidikomitee, mis toimib krediidiasutuste seaduse §-s 58 sätestatu kohaselt. 3.7. Sihtasutus täidab oma kohustusi seoses rahastamisvahenditega sama professionaalselt, tõhusalt, läbipaistvalt ja hoolsalt nagu oma enda toimingute tegemisel, kui käesolev leping või õigusakt ei nõua enamat. 4. Rahastamisvahendite rahalised vahendid 4.1. Rahastamisvahendeid finantseeritakse EMKF-i ja Eesti Vabariigi eelarvelistest vahenditest. 4.2. Käesoleva lepingu alusel moodustatavate rahastamisvahendite rahaline maht lepitakse poolte vahel kokku ja sätestatakse eraldi käesoleva lepingu lisadena. Juhul kui ilmneb vajadus, on poolte kokkuleppel õigus rahalist mahtu ka täiendavalt muuta. 4.3. Käesoleva lepingu alusel moodustatava rahastamisvahendite sihtfondi rahaline maht koosneb lepingu punktis 4.4 nimetatud rahastamisvahenditele lepingu punkti 4.5 kohaselt eelarvestatud summast. 4.4. Käesoleva lepingu raames võib pakkuda punktis 1.3 määratud sihtgruppidele järgmisi rahastamisvahendeid: „Mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen” ja „Pikaajaline investeerimislaen”, ning lisaks ka muid asjakohaseid rahastamisvahendeid, kui ilmneb vajadus ja võimalus nende lisamiseks rahastamisvahendite jooksva hindamise käigus. 4.5. Rahastamisvahendite rakendamise täpsemad tingimused, sh nende avanemise kuupäev ja nende raames tehtavate tegevuste (s.o laenulepingute sõlmimine, maksed lõppsaajale) eelarved, üldised nõuded, taotlejale esitatavad nõuded ning täpne otstarve lepitakse poolte vahel kokku ja sätestatakse käesoleva lepingu lisana. 4.6. Rahastamisvahendite raames võib sihtasutus teha tegevusi alates selle avanemise kuupäevast. Pärast rahastamiskõlblikkuse perioodi lõppu 2023. aasta 31. detsember, võib sihtasutus teha uusi tegevusi vaid nende rahaliste vahendite ulatuses, mis kvalifitseerusid 2023. aasta 31. detsembri seisuga rahastamiskõlblikeks kuludeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõike 1 mõistes. 4.7. Sihtasutuse rahastamisvahenditega seotud maksetaotlusi menetleb ministeerium, kes annab vajadusel maksetaotluse vormistamiseks vajalikud juhised (sh taotlusvormid ja koos taotlusega esitatavate tõendite nimekirja). Sihtasutus esitab ministeeriumile etapiviisilised maksetaotlused punktis 4.6 toodud rahastamiskõlblikkuse perioodi jooksul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 41 sätestatud nõuetele. Ministeerium kontrollib taotluse menetlemisel rahastamisvahendite rakendamist ja selle kooskõla käesoleva lepinguga, kohalduvate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 tingimustega ja muude asjaomaste Euroopa Liidu õiguse sätetega, ning asjakohaste Eesti Vabariigi õiguse sätetega ning teeb maksetaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. 4.8. Sihtasutuse maksetaotluse rahuldamisel arvestab ministeerium KTKS § 23 lõikes 4 sätestatut ja rahuldamise otsus täidetakse juhindudes maaeluministri 16. veebruari 2016. a käskkirjas nr 30 „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetuste andmist korraldavate asutuste töökord” Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt, kes kannab rahastamisvahendite rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid sihtasutuse kontole riigikassas ning teavitab sellest sihtasutust ja ministeeriumi. 4.9. Kui sihtasutus jätab koos maksetaotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui maksetaotluses on muid puudusi, määrab ministeerium sihtasutusele esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib ministeerium jätta taotluse läbi vaatamata. 4.10. Kui sihtasutus kõrvaldab puudused määratud tähtaja jooksul, loetakse maksetaotlus tähtaegselt esitatuks. Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib ministeerium jätta taotluse läbi vaatamata. 4.11. Sihtasutus valitseb rahastamisvahendeid sihtasutuse põhikirja punktis 3.1.2 sätestatu alusel oma varast lahus ega seo rahastamisvahendite rakendamist oma vara arvel tehtava tehinguga ja vastupidi. 4.12. Sihtasutus võib rahastamisvahendite vahenditest teha ainult neid tehinguid ja nendel tingimustel, mis on lepingu järgi lubatud. Kõikidel tehingutel peab olema märgitud tehingu toimumise ehk makse tegemise kuupäev. 4.13. Sihtasutus tagastab PRIA-le 31. detsembri 2023 seisuga kasutamata rahalised vahendid, mis ei kvalifitseeru rahastamiskõlblikeks kuludeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõike 1 mõistes hiljemalt 1. märtsiks 2024. 4.14. Alates 2024. aasta 1. jaanuarist kuni 2031. aasta 31. detsembrini tagasilaekunud vahendite kasutamise valdkonna, eesmärgid ja tulemused ning vahendite kasutamise eest vastutava asutuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 45 otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. 5. Rahastamisvahenditele tagasi makstud rahaliste vahendite, intressi ja muu tulu uuesti kasutamine 5.1. Rahastamisvahenditele tagasi makstud vahendeid, intressi ja muud tulu (sh laenulepingu muutmise tasu) kasutatakse uuesti samades rahastamisvahendites. Ministeeriumiga kooskõlastatult võib kasutada tagasi makstud vahendeid mõnes muus käesoleva lepinguga reguleeritud rahastamisvahendis, mis on kooskõlas prioriteedi raames ette nähtud konkreetsete eesmärkidega. 5.2. Sihtasutus tagab, et igale rahastamisvahendile tagasi makstud vahendite, intressi ja muude tulude üle peetakse eraldi arvestust. 6. Rahastamisvahendite kasutamise üldised piirangud 6.1. Rahastamisvahendeid: 6.1.1. ei ole lubatud anda ega kasutada seniste kohustuste refinantseerimiseks; 6.1.2. ei anta ega ole lubatud kasutada investeeringute finantseerimiseks, mis on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne finantseeringu taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva; 6.1.3. võib taotleda korduvalt, kuid konkreetsest rahastamisvahendist saadud laenude kogusumma taotleja kohta, ei tohi ühel ajahetkel ületada rahastamiskõlblikkuse perioodi jooksul rahastamisvahendi maksimaalset laenu suurust, mis on sätestatud rahastamisvahendit puudutavas lisas. 6.2. Rahastamisvahenditel peab olema tagasimaksegraafik, milles nähakse ette regulaarsed tagasimaksed või üks lõppmakse (bullet payment). 6.3. Rahastamisvahenditest antud finantseeringu abil teostatav investeeringuobjekt peab asuma Eesti Vabariigi territooriumil. 6.4. Kui rahastamisvahenditest finantseeringuid andes kohaldatakse Euroopa Liidu riigiabi või vähese tähtsusega abi määruseid või suuniseid (edaspidi riigiabi eeskirjad), peavad finantseeringuga rahastatavad või garanteeritavad tegevused olema kooskõlas nimetatud riigiabi eeskirjades toodud abikõlblike kuludega ning abil peab olema kohalduvas riigiabi eeskirjas nõutud ergutav mõju. 7. Rahastamisvahendite kombineerimine muude toetustega 7.1. Rahastamisvahenditest antavaid finantseeringuid võib kasutada EMKF 2014–2020 tegevuse liikide raames antud toetuste omafinantseeringu osa katmisel, kui toetuse ja laenu brutotoetusekvivalendi summa ei ületa asjakohaseid toetuse piirmäärasid. 7.2. Rahastamisvahenditest antavaid finantseeringuid ei kasutata toetuse eelrahastamiseks. 7.3. Rahastamisvahenditest rahastatavaid kulusid ei tohi katta ühegi muu toetusega, sh ka muust Euroopa Liidu eelarvest finantseeritavast rahastamisvahendist antava toetusega, selliselt, et rahastamisvahendite toetuse (s.o laenu või garanteeritud laenu) ja muu toetuse summa ületab asjaomase investeeringu objekti kogusummat. 7.4. Rahastamisvahendeid ei või sama investeeringuobjekti puhul omavahel kombineerida. 7.5. Punktide 7.1–7.4 tagamiseks kohaldab sihtasutus punktis 12.4 sätestatut. 8. Riigiabi 8.1. EMKF tegevuse liikide raames antud toetuste ja rahastamisvahenditest antava toetuse kogu brutotoetusekvivalendi summa ei tohi ületa Euroopa Liidu riigiabireeglites sätestatud asjakohaseid toetuse piirmäärasid. 8.2. Sihtasutus juhindub abi andmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklist 8 ja konkurentsiseadusest. Kui riigiabi eeskirjad osadele tegevustele ei kohaldu, kohalduvad siiski kõik muud asjakohased käesoleva lepingu sätted. 8.3. Sihtasutus juhindub vähese tähtsuse abi ja riigiabi andmisel KTKS ja Euroopa Liidu määrustest, sh komisjoni määrusest (EL) nr 717/2014, komisjoni määrusest (EL) nr 1388/2014. 8.4. Sihtasutust ei loeta riigiabi saajaks kui: 8.4.1. sihtasutuse halduskulud ja -tasud on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklitega 12 ja 13 ning sihtasutus ei saa riigilt mingeid muid soodustusi; 8.4.2. sihtasutus annab rahastamisvahendile tehtud avaliku sektori maksetest tuleneva rahalise soodustuse intressimäära vähendamise vormis laenusaajatele täiel määral edasi. 8.5. Määruse (EL) nr 1388/2014 alusel abi andes ei või rahastamisvahenditest finantseeringu saajal olla täitmata sama määruse artikli 1 lõikes 3 nimetatud otsus ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta. 9. Rakendamiskord 9.1. Tegevus ja toimingud 9.1.1. Rahastamisvahendi haldamiseks rakendab sihtasutus tulemusliku ja tõhusa sisekontrolli- või riskijuhtimissüsteemi, sihtasutuse juhatus kinnitab rahastamisvahendite krediidikomitee reglemendi ning määrab selle koosseisu enne laenude väljastamise algust. 9.1.2. Sihtasutus peab rakendama järjekindlat laenude andmise poliitikat, mis võimaldab usaldusväärset krediidiportfelli valitsemist ja riskide hajutamist, tegutsedes samal ajal vastavalt finantsteenuste osutamise tegevusala standarditele, Euroopa Liidu ja ministeeriumi finantshuvidele ja poliitikaeesmärkidele. 9.1.3. Ministeerium ja PRIA ei osale üksikutes rahastamisvahendite tehtavates investeerimisotsustes. 9.1.4. Sihtasutus tagab, et rahastamisvahendite krediidi ja riski hajutamisega seotud otsuseid tehakse läbipaistvalt ja kooskõlas asjaomaste turutavadega, erapooletult ja sõltumatult. 9.1.5. Rahastamisvahendite vahenditest laenutegevuse korraldamiseks kasutab sihtasutus juba kehtivaid reegleid kooskõlas lepingu ja ministeeriumi juhistega või teeb kooskõlas lepingu ja ministeeriumi juhistega sobivad erireeglid. Mõlemal juhul on sihtasutus kohustatud esitama ministeeriumile rahastamisvahendite vahenditest laenutegevuse korraldamiseks kehtestatud reeglid ja nende muudatused enne nende kohaldamisele asumist. Sihtasutuses laenutegevust reguleerivad dokumendid on järgmised: 9.1.5.1. sihtasutuse põhikiri; 9.1.5.2. võlakohustuste tagamise, laenamise ja muude võlatunnustega tehingute tegemise ja järelevalve teostamise töökord; 9.1.5.3. riskide hindamise ja eraldiste moodustamise juhend; 9.1.5.4. nõuete lootusetuks tunnistamise kord; 9.1.5.5. nõuete võõrandamise kord; 9.1.5.6 rahaliste vahendite kasutamise kord ja arvestus. 9.1.6. Sihtasutus tagab, et rahastamisvahenditest antud laenu kasutatakse eesmärgipäraselt. Laenu kasutamine peab olema dokumentaalselt tõendatud. Sihtasutus lubab kokkuleppel laenu saajaga muuta rahastamisvahenditest antud laenuga tehtavaid tegevusi vaid omavahelisel kokkuleppel. 9.1.7. Sihtasutus tagab isikuandmete kaitse. Konfidentsiaalsuskohustus ei takista nõuetekohast aruandlust ministeeriumile, PRIA-le ja teistele asjaomastele õigustatud asutustele. 9.2. Sihtfondi valitsemine (valitsemistasu, kahju, tagastamata summade sissenõudmine) 9.2.1. Sihtasutus peab nõuetekohast ja täpset raamatupidamist, sh iga rahastamisvahendi kohta. 9.2.2. Sihtasutus säilitab rahastamisvahenditega seotud finants- ja raamatupidamisdokumente seitse aastat pärast rakendusperioodi lõppu või selle lepingu lõppu või rahastamisvahendite alusel toimuva tegevuse lõppu, olenevalt sellest, milline neist perioodidest on kõige pikem. 9.2.3. Sihtasutusel on rahastamisvahendite rakendamisel õigus valitsemistasule. Valitsemistasu arvelt kaetakse rahastamisvahendite rakendamisega seonduvad kulud. 9.2.4. Kuni 31. detsembrini 2023. aastal makstakse valitsemistasu baastasuna ja tulemuspõhise tasuna nii, et see ei ületa komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artikli 13 lõike 2 punkti a alapunktis ii ja punkti b alapunktis ii ning lõike 3 punktis c toodud ülemmäärasid. Kulud, mis ületavad nimetatud ülemmäärasid, peab sihtasutus katma omavahenditest. 9.2.4.1. Baastasu makstakse 0,5% aastas rahastamisvahenditele tehtud programmimaksetest, mida arvutatakse proportsionaalselt ajaga alates tegelikust maksest rahastamisvahenditele kuni rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpuni, PRIA-le tagasimaksmiseni või lepingu lõpetamise kuupäevani olenevalt sellest, milline hetk on varasem. 9.2.4.2. Tulemuspõhist tasu makstakse laene pakkuvate rahastamisvahendite puhul 1% laenusaajatele laenude vormis väljastatud summalt, mida ei ole veel rahastamisvahendile tagasi makstud, arvutades proportsionaalselt ajaga alates laenusaajale väljamaksmisest kuni laenu tagasimaksmiseni, tagasi maksmata jätmise puhul tagasinõudmismenetluse lõpuni või rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpuni või lepingu lõpetamise kuupäevani olenevalt sellest, milline hetk on varasem. 9.2.5. Valitsemistasu makstakse igal aastal tagantjärele, võttes aluseks 365 päevase aasta. Juurdemaksete korral võetakse need valitsemistasu suurenemisel arvesse, proportsionaalselt aasta lõpuni jäänud ajaga. Samamoodi vähendavad valitsemistasu summat aasta jooksul ministeeriumi korraldusel tehtud väljamaksed sihtfondist. 9.2.6. Sihtasutus esitab ministeeriumile iga aasta 1. märtsiks koos rahastamisvahendite aastaaruandega baastasu ja tulemuspõhise tasu arvutuse ning maksetaotluse valitsemistasu osas, mida menetletakse vastavalt lepingu punktile 4.8. 9.2.7. Alates 1. jaanuarist 2024. aastal makstakse valitsemistasu tulemuspõhise tasuna järgmiselt laene pakkuvate rahastamisvahendite puhul maksimaalselt 1% laenusaajatele laenude vormis väljastatud summalt, mida ei ole veel rahastamisvahendile tagasi makstud, arvutades proportsionaalselt ajaga alates laenusaajale väljamaksmisest kuni laenu tagasimaksmiseni, tagasi maksmata jätmise puhul tagasinõudmismenetluse lõpuni või lepingu lõpetamise kuupäevani olenevalt sellest, milline hetk on varasem. 9.2.8. Valitsemistasu makstakse alates 2025. aastast eelneva aasta eest tagantjärele nii, et Sihtasutus esitab ministeeriumile koos rahastamisvahendite aastaaruandega baastasu ja tulemuspõhise tasu arvutuse ja pärast ministeeriumilt kirjaliku nõusoleku saamist debiteerib sihtasutus valitsemistasu rahastamisvahendite kontolt. Nõusoleku valitsemistasu debiteerimiseks annab ministeeriumi nimel kalanduspoliitika eest vastutav asekantsler. 9.2.9. Sihtasutusel on õigus laenuleping üles öelda ning nõuda laenu põhiosa ja tasumata intresside kohest tasumist, kui: 9.2.9.1. laenuvõtja ei ole hiljemalt 90 päeva jooksul, arvates tasumise tähtpäevast, tasunud laenu põhiosamakset või intresse ja sihtasutusel on põhjust arvata, et laenuvõtja maksevõime ei taastu; 9.2.9.2. laenuvõtja on laenu taotlemisel esitanud valeandmeid või jätnud esitamata teavet, mis oleks võinud mõjutada oluliselt laenu väljastamise otsust; 9.2.9.3. laenu kasutamine ei vasta selle sihtotstarbele; 9.2.9.4. laenuvõtja ei täida, vaatamata korduvatele ettekirjutustele, laenulepingu järgseid kohustusi, mis on laenu seisukohalt olulised ja mõjutavad oluliselt laenu tagastamist; 9.2.9.5. laenuvõtja ei võimalda sihtasutusel hinnata oma majanduslikku seisu. 9.2.10. Sihtasutus teeb iga laenulepingu alusel asjakohased sammud, sh peab kohtuvaidlust, et nõuda sisse kõik asjaomased laenusaajatelt vastavate tehingute alusel saadaolevad summad. 9.3. Laenu- ja abitaotluste vastuvõtmine ja rahuldamine 9.3.1. Laenu taotluste vastuvõtmine ja menetlemine toimub sihtasutuse poolt jooksvalt nende laekumise järjekorras vastavalt sihtfondis ja vastavates rahastamisvahendites kasutada olevatele vahenditele. 9.3.2. Laenu- ja abitaotluste menetlemist korraldab ja taotluste vormid kehtestab sihtasutuse juhatus. 9.3.3. Laenu taotlemiseks nõutavad dokumendid: 9.3.3.1. taotlus; 9.3.3.2. aktsionäride või osanike nimekiri laenu taotlemise seisuga; 9.3.3.3. eelmine majandusaasta raamatupidamisaruanne peab olema kättesaadav äriregistrist, kui taotleja on raamatupidamisaruande kohuslane ja aruande esitamise kohustus on õigusaktide kohaselt tekkinud. Kui aruande esitamise kohustust ei ole tekkinud, siis tuleb sihtasutusele esitada taotleja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud väljavõte raamatupidamisest (bilanss ja kasumiaruanne) eelmise majandusaasta lõpu seisuga; 9.3.3.4. kui laenu taotleja on FIE, siis tuleb esitada eelmise majandusaasta e-vormi, majandusaasta bilansi ja kasumiaruande ärakiri ning pikaajaliste ja lühiajaliste kohustuste loetelu, milles näidatakse ära kreeditori nimi ja kohustuste saldo; 9.3.3.5. jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole vanemad kui 3 kuud; 9.3.3.6. ettevõtja äriplaan, mis hõlmab ka ülevaadet ettevõtja senisest tegevusest ja tulevikukavast, sh investeeringuga loodavate töökohtade arvust ja mõjust keskkonnale; 9.3.3.7. sihtasutuse nõudmisel tema poolt aktsepteeritud vara hindaja eksperthinnang tagatiseks pakutava vara kohta; 9.3.3.8. teave selle kohta, kas laenuga plaanitud tegevuse elluviimiseks kasutatakse ka toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest ja kui, siis millist; 9.3.3.9. teave selle kohta, kas laenu taotleja kuulub mikroettevõtjate, väikeettevõtjate või keskmise suurusega ettevõtjate hulka; 9.3.3.10. muud sihtasutuse poolt nõutavad dokumendid või teave. 9.3.4. Sihtasutus võib jätta laenutaotluse osaliselt või täielikult rahuldamata, kui: 9.3.4.1. laenutaotleja ei vasta vastavate rahastamisvahendite korral taotlejale esitatud nõuetele või tema krediidivõime või pakutav tagatis pole sihtasutuse hinnangul küllaldane; 9.3.4.2. sihtasutuse hinnangul on laenu taotleja tegevus kõrge riskiga; 9.3.4.3. laenu otstarve ei vasta nõuetele; 9.3.4.4. sihtasutusele on esitatud valeandmed või jäetud tõesed andmed esitamata. Sihtasutus võib jätta taotluse rahuldamata usaldamatuse tõttu ka siis, kui samad isikud või nendega seotud isikud on temale või PRIA-le varem esitanud valeandmeid või jätnud tõesed andmed esitamata; 9.3.4.5. laenu taotlemisel esinevad asjaolud, mis võivad tingida tehingute tühisuse või tühistamise; 9.3.4.6. kui sihtfondi või vastava rahastamisvahendi jääk ei võimalda laenutaotluse rahuldamist; 9.3.4.7. muu põhjus, kui sihtasutuse hinnangul ei ole laenu andmine võimalik. 9.3.5. Kui laenu taotleja on sihtasutuse pakkumisega nõus, siis esitab ta kirjaliku nõusoleku pakkumisele ning sihtasutus hakkab menetlema laenu taotlust abitaotlusena. 9.3.6. Abitaotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 9.3.6.1. üldandmed taotleja kohta, sh ärinimi, registrikood, postiaadress, tegevuskoht, telefoninumber, e-posti aadress, tegevusala(d) EMTAK koodide järgi, kontaktisik, esindusõigusliku isiku andmed, omanikud, nende osaluse suurus protsentides; 9.3.6.2. taotletud laenu summa (eurodes), laenu või tagatava laenu pikkus ja eesmärk; 9.3.6.3. taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 9.3.6.4. määruse (EL) nr 651/2014 alusel abi andes peab abitaotlus sisaldama nimetatud määruse artiklis 6 nimetatud teavet; 9.3.6.5. muud andmed, mis on sihtasutuse hinnangul abi andmise üle otsustamisel vajalikud. 9.3.7. Sihtasutus registreerib saabunud laenu- ja abitaotlused ja kontrollib neis olevat informatsiooni. 9.3.8. Sihtasutus peab kontrollimisel rakendama õiguspäraseid abinõusid ja viise vajaliku hoolega, tegutsedes samas eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi taotlejale. 9.3.9. Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutusel on õigus nõuda taotlejalt täiendavat informatsiooni, kui vajalik informatsioon ei ole sihtasutusele muul moel lihtsalt kättesaadav. 9.3.10. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 35 tööpäeva selle sihtasutuses registreerimisest arvates. Abina antava laenu puhul hakkab abitaotluse menetlemise tähtaeg kulgema laenutaotleja poolt sihtasutusele edastatud laenupakkumise kirjaliku nõusoleku saamisest. 9.3.11. Kui sihtasutus on andnud taotlejale tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks või täiendava lisainformatsiooni saamiseks, siis taotluse menetlemise aeg peatub. 9.3.12. Sihtasutus kontrollib, kas laenu taotleja on samade kulude jaoks saanud toetust või taotleb toetust EMKF-i meetmetest või saanud muud riigiabi või vähese tähtsusega abi. Nimetatud abi ei tohi kumuleeruda sihtasutuse antava abiga, kui selle kumuleerumise tulemusel ületab abi osatähtsus asjakohase abi ülemmäärasid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014 artiklis 95 sätestatud asjakohaseid toetuse piirmäärasid ja vastava meetme tingimustes sätestatud toetuse piirsummasid. Laenu ja toetuse summad kokku ei tohi ületada asjaomase kuluartikli kogusummat. 9.3.13. Sihtasutus jätab laenu- või abitaotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole kõrvaldanud laenu- või abitaotluses esinevaid puudusi sihtasutuse poolt antud tähtaja jooksul. 9.3.14. Sihtasutus jätab abitaotluse läbi vaatamata, kui taotleja on esitanud abitaotluse, kuid sihtasutus ei ole esitanud taotlejale abina antava laenu pakkumist. 9.3.15. Sihtasutus jätab abitaotluse osaliselt või täielikult rahuldamata, kui: 9.3.15.1 abitaotleja või abitaotluse sisu ei vasta asjaomase abi nõuetele, mis tulenevad EL õigusaktidest või muudest asjakohastest normidest; 9.3.15.2 abitaotluse täielikul rahuldamisel ületatakse asjaomasele abile ettenähtud abi ülemmäära või mahtu. 9.3.16. Punktis 9.3.15 nimetatud alustel tehtav otsus peab olema põhjendatud ja selles peavad olema välja toodud sihtasutuse kaalutlused. Samuti peab sihtasutus teavitama taotlejat otsuse vaidlustamise võimalustest. 9.4. Aruandlus 9.4.1. Sihtasutus esitab ministeeriumile iga aasta 1. märtsiks iga rahastamisvahendite rakendamise kumulatiivse aruande eelneva aasta 31. detsembri seisuga ja 1. septembriks jooksva aasta 30. juuni seisuga, milles on analüüs hankemenetluses esitatud äriplaani rakendamise kohta ning andmed tegevus- ja finantsaspektide kohta alates rahastamisvahendite asutamisest Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 821/2014, I lisa alusel. 9.4.2. Sihtasutus tutvustab vajadusel rahastamisvahendite rakendamist EMKF-i seirekomisjonile. 9.4.3. Ministeerium võib nõuda rahastamisvahendite rakendamise kohta lisaandmete esitamist või vastava aruande täpsustamist ning sellisel juhul peab sihtasutus esitama asjakohased lisaandmed, sealhulgas vajalikud dokumendid või täpsustatud aruande. 9.4.4. Sihtasutus esitab PRIA-le ja ministeeriumile rahastamisvahendite kohta väljamaksete prognoosi ministeeriumi poolt esitatud teabenõude alusel hiljemalt viie tööpäeva jooksul. 9.5. Auditeerimisnõuded, kontrollid ja järelevalve 9.5.1. Sihtasutus lubab EMKF sertifitseerimisasutusel, EMKF auditeerimisasutusel, EMKF korraldusasutusel, ministeeriumil, PRIA-l, Riigikontrollil, Euroopa Komisjonil ja Euroopa Kontrollikojal läbi viia kontrolle ja auditeid, mis on seotud rahastamisvahendi rakendamisega. 9.5.2. Sihtasutus tagab, et komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artikli 9 lõike 1 punktis e nimetatud dokumendid (sh dokumendid, mis tõendavad, et laenusaajad kasutasid rahastamisvahenditest saadud toetust ettenähtud otstarbel), oleksid kontrollijatele ja audiitoritele kättesaadavad sihtasutuses ja kajastaksid antud toetuse tõest ja täpset olukorda. Sihtasutus ei kehtesta laenusaajale andmete säilitamise nõudeid, mis ületavad nende kohustuse täitmiseks vajalikud nõuded. 9.5.3. Sihtasutus viib läbi auditites tuvastatud vigade ja puuduste laadi ja ulatuse analüüsid ning võtab kasutusele vastavad meetmed sätestatud tähtaja jooksul. 9.5.4. Sihtasutus viib kord aastas läbi rahastamisvahendite hindamise vastavalt „„Eesti maaelu arengukava 2014–2020” ja „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava” rahastamisvahendi eelhindamise lõpparuande” peatükile 5 ja esitab tulemused 1. märtsiks ministeeriumile. 10. Nähtavus 10.1. Sihtasutus teavitab laenu saajaid, et käesoleva lepingu alusel moodustatud rahastamisvahendeid on EMKF 2014–2020 poolt kaasrahastatud. 10.2. Rahastamisvahendeid tutvustavatel sihtasutuse väljaannetel peab olema EMKF-i logo ja Euroopa Liidu embleem vastavalt maaeluministri 14.04.2016 määrusele nr 22 „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord”. 10.3. Sihtasutus konsulteerib ministeeriumiga enne lepinguga seotud edu- ja olukorraaruannete, väljaannete, pressiteadete, uuendatud teabe jms avaldamist. 11. Rahastamisvahendite sihtfondi puhasväärtuse määramine 11.1. Aruande esitamiseks, samuti pärast sihtfondi vara mõjutava erakorralise sündmuse toimumist või erakorralise informatsiooni teadasaamist, peab sihtasutus määrama ja avaldama sihtfondi puhasväärtuse. Ministeerium võib mis tahes ajal nõuda käesoleva lepinguga sätestatud sihtfondi puhasväärtuse määramist ja avaldamist ning sihtasutus on selleks kohustatud. 11.2. Sihtfondi vara puhasväärtuse määramiseks arvutatakse sihtfondi varade väärtus, millest arvatakse maha nõuded sihtfondi vastu ning alates 1. jaanuarist 2024 ka valitsemistasu kulud. Vara väärtuse määramise põhimõtete ja meetodite valikul ning kasutamisel peab sihtasutus arvestama lisaks õigusaktidele ja lepingule üldist õigustatud huvi ning sihtfondi liiki, -poliitikat, kehtivaid reegleid ja standardeid, samuti võimalike alternatiivsete hindamismeetodite põhimõtteid ja nende usaldusväärsust. Õiglase väärtuse (vara tõenäoline müügihind, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus) leidmisel, peab sihtasutus hindamise otsuse ja hindamise põhimõtted viitega dokumenteerima ning neid kirjalikult ka põhjendatama. 11.3. Debitoorse võlgnevuse õiglase väärtuse määramisel hinnatakse debitoorsed võlgnevused tõenäoliselt laekuvates summades. Kui see aga ei ole võimalik või asjakohane, siis võib kasutada teisi üldtunnustatud meetodeid. Kinnisasja väärtus määratakse atesteeritud kinnisvarahindaja poolt antud hindamisakti alusel või muul rahastamisvahendite tingimustes sätestatud viisil. Käesolevas punktis nimetamata muu vara väärtuseks on selle õiglane väärtus. 11.4. Avaldatud sihtfondi vara puhasväärtus kehtib kuni järgmise puhasväärtuse avaldamiseni. 12. Poolte vahel informatsiooni vahetamine 12.1. Kui sihtasutusel ilmnevad lepingu täitmisel takistused või sellised asjaolud, mille vastu ministeeriumil võib olla huvi, siis peab sihtasutus pöörduma kirjalikult ministeeriumi poole juhiste saamiseks ja ministeerium on kohustatud neid juhiseid andma. Juhised on sihtasutusele täitmiseks kohustuslikud. 12.2. Punktis 12.1 nimetatud asjaolude all peetakse silmas ka rahastamisvahendite rakendamisel tekkida võivaid valikuid ning muid küsimusi, kus ei ole üheselt selge, milline lahendusviis vastab paremini ministeeriumi huvidele. 12.3. Juhised võib ministeeriumi nimel anda kalanduspoliitika eest vastutav asekantsler. 12.4. Protseduurid abi, toetuste ja laenudega seotud andmete vahetamiseks sihtasutuse ja PRIA vahel lepitakse kokku, taasesitamist võimaldavas vormis, sihtasutuse ja PRIA vahel. 13. Lepingu muutmise tingimused ja kord 13.1. Lepingut võib reeglina muuta poolte kirjalikul allkirjastatud kokkuleppel, milles on täpsustatud muudatuse jõustumise kuupäev, välja arvatud juhul, kui lepingus on kokku lepitud, et üks lepingu pool võib ühepoolselt nõuda lepingu muutmist. 14. Lepingu täitmise kord 14.1. Lisaks alustele lepingu lõpetamiseks, mis tulenevad seadustest, on ministeeriumil õigus leping üles öelda ka siis, kui Euroopa Liidu õigus ei võimalda selle jätkamist või kaob vajadus lepingujärgse teenuse järele (s.o kui rahastamisvahendite hindamise käigus selgub, et rahastamisvahendid ei sobi enam turutõrgete leevendamiseks). Ministeerium teavitab vastavast otsusest sihtasutust. 14.2. Ministeerium võib lepingu ühepoolselt lõpetada, kui: 14.2.1. sihtasutus on lepingut või haldusülesande täitmist reguleerivat muud õigusakti oluliselt või korduvalt rikkunud ja see on põhjustanud olulise kahju kolmandale isikule või tema varale; 14.2.2. ministeeriumi ettekirjutus on jäetud korduvalt täitmata; 14.2.3. ilmnevad muud õigusaktis või lepingus sätestatud alused. 14.3. Sihtasutus võib lepingu täitmise ühepoolselt peatada, kui selle täitmisel ilmnevad asjaolud, mis võivad seada ohtu sihtasutuse tegevuse jätkuvuse. Kui ilmneb, et niisugused asjaolud võivad olla püsiva iseloomuga, võib sihtasutus lepingu lõpetada ülesütlemise teel. Nii peatamiseks, kui lõpetamiseks tuleb sihtasutusel esitada ministeeriumile sellekohane kirjalik teade. 14.4. Lepingu lõpetamisel lõpetab sihtasutus uute laenude väljastamise ja koostab ühe kuu jooksul lõpparuanded. Lõpetamisel rahastamisvahendite kontol olnud rahaliste vahendite üleandmine ministeeriumi osundatud isikule ning rahastamisvahendite raames sõlmitud lepingute edasine haldamine lepitakse kokku täiendavalt. Sihtasutus annab rahalised vahendid ja lepingud üle ühe kuu jooksul alates vastava kokkuleppe sõlmimise kuupäevast. 14.5. Sihtasutus ei loovuta ühtegi lepingust tulenevat õigust või kohustust tervikuna või osaliselt ühelegi kolmandale isikule ilma ministeeriumi kirjaliku nõusolekuta. 15. Vastutus 15.1. Sihtasutus vastutab sellest lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest professionaalse hoolikuse ja hoolsusega, ning nende tahtlikust üleastumisest või raskest hooletusest tingitud kahju eest. Sihtasutus on kohustatud hüvitama ministeeriumile kogu kahju, mis tuleneb lepingu või haldusülesande täitmist reguleeriva õigusakti rikkumisest. 15.2. Osaline, kes on saanud vääramatu jõu osaliseks, ei vastuta käesolevast lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, kui nende täitmine oli tal takistatud vääramatu jõu tõttu. 16. Lepingu täitmist takistavad asjaolud, mida loetakse vääramatuks jõuks 16.1. Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseeritavatest asjaoludest, ehk asjaoludest, mida lepingupooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid, seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures pooled on kohustatud rakendama sobivaid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ja tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 17. Lepingu jõustumine ja kehtivusaeg 17.1. Leping jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas ja on sõlmitud tähtajatult. Poolte andmed: Maaeluministeerium Maaelu Edendamise Sihtasutus registrinumber 70000734 registrikood 90000245 Lai tn 39 // Lai tn 41, 15056 Tallinn Oru 21, 71003 Viljandi Telefon 625 6107 Telefon 648 4064 Faks 625 6200 Faks 648 4065 e-mail: info@agri.ee e-mail: mes@mes.ee _____________________ _____________________ (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Tamm Raul Rosenberg Maaeluminister Juhatuse esimees