Põllumajandusameti põhimäärus

(1) Põllumajandusamet (edaspidi amet) on Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ministeerium) valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kellel on juhtimisfunktsioon ning kes teeb riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi maaparanduse, taimekaitse, taimetervise, sordikaitse, seemne ja taimse paljundusmaterjali, mahepõllumajanduse, geneetiliselt muundatud põllukultuuri käitlemise, väetiste ning aiandustoodete valdkonnas seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.

(2) Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki.

(3) Ameti ingliskeelne nimetus on Agricultural Board.

(1) Amet on riigieelarvest finantseeritav asutus, kellel on oma eelarve ja arvelduskonto Riigikassa kontsernikonto koosseisus.

(2) Ametil on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna «PÕLLUMAJANDUSAMET».

(3) Ametil on oma nimega dokumendiplank, mille kujundus- ja turvaelemendina kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Dokumendiplangi kasutamise kord sätestatakse ameti asjaajamiskorras.

(4) Ameti struktuuriüksusel võib olla oma nimega pitsat, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses.

(5) Amet kasutab riigivappi «Riigivapi seaduse» kohaselt ja riigilippu «Eesti lipu seaduse» kohaselt.

(1) Amet on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri (edaspidi minister) ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet.

(2) Ameti tegevust võib koordineerida ministeeriumi kantsler.

Amet asub Sakus. Ameti postiaadress on Teaduse 2, Saku, 75501 Harjumaa. Väljaspool ameti asukohta asuva struktuuriüksuse asukoht ja postiaadress näidatakse struktuuriüksuse põhimääruses.

Ameti tegevusvaldkond on maaparanduse, taimetervise, taimekaitse, seemne ja taimse paljundusmaterjali, sordikaitse, väetise, mahepõllumajanduse, geneetiliselt muundatud põllukultuuri käitlemise, tuulekaera tõrje ja aiandustoodete valdkonda reguleerivates õigusaktides sätestatud ülesannete täitmine ning riikliku järelevalve teostamine, riikliku sunni kohaldamine ja väärtegude kohtuväline menetlemine, samuti riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hoiu ja alamvesikonna maaparandushoiukava koostamine ja selle täitmise kontrollimine ning vesikonna maaparandushoiukava koostamine.

Amet teeb oma tegevusvaldkonnas ja pädevuse piires järgmisi toiminguid

1) täidab pädeva asutuse ülesandeid, kavandab ja teostab riiklikku järelevalvet ning viib läbi haldusmenetlust;

2) kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses ning menetleb väärtegusid;

3) koostab ameti organisatsioonipõhise arengukava, selle iga-aastase tegevuskava ja mitmeaastase riikliku kontrollikava ning viib need ellu, osaleb valdkondliku arengukava või rahvusvahelise arengudokumendi koostamisel;

4) kogub, analüüsib ja säilitab andmeid riikliku järelevalve ja väärtegude kohtuvälise menetlemise kohta;

5) teeb ettepaneku õigusakti väljatöötamise või muutmise kohta ning annab arvamuse õigusakti eelnõu kohta;

6) peab vastutava või volitatud töötlejana andmekogu;

7) täidab Euroopa Komisjoni otsusega maaelu arengu toetamiseks heaks kiidetud arengukava, ühise põllumajanduspoliitika ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude rakendamiseks vajalikke ülesandeid;

8) teeb koostööd teise valitsusasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, kohaliku omavalitsusüksuse, erialaliidu ja ühendusega ning välisriigi asjakohase ametiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooniga;

9) osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja tema asutuse ning rahvusvahelise organisatsiooni töös, töötab välja Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemiseks vajaliku seisukoha projekti ning esitab asjakohase aruande ja teabe;

10) täidab õigusaktiga, välislepingu või ametkondliku välislepinguga pandud ülesandeid.

Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister ministeeriumi kantsleri ettepanekul.

(1) Peadirektor

1) juhib ameti tööd ja korraldab ise või oma asetäitja kaudu ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist;

2) koordineerib, suunab ja kontrollib temale vahetult alluva ametniku ja töötaja ning struktuuriüksuse tööd;

3) esindab ametit ning annab üld- ja erivolituse ameti esindamiseks, määrab teenistuskoha, mida täitev ametnik või töötaja tegutseb haldusmenetluses haldusorgani nimel, ja ametikoha, mida täitev ametnik tegutseb väärteomenetluses kohtuvälise menetleja nimel;

4) vastutab ameti tegevust korraldava õigusakti täpse ja otstarbeka täitmise eest;

5) tagab ameti sisekontrollisüsteemi rakendamise;

6) nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ameti koosseisu kuuluva ametniku ning määrab talle palga, sõlmib ja lõpetab töötaja töölepingu ning määrab talle töötasu, otsustab lisatasu maksmise õigusaktiga ettenähtud alusel ja korras;

7) määrab ametnikule distsiplinaarkaristuse õigusaktiga ettenähtud alusel ja korras;

8) kinnitab asjaajamiskorra, töökorralduse, struktuuriüksuse põhimääruse, kontrollikava ja ametikoha ametijuhendi;

9) sõlmib oma pädevuse piires lepinguid;

10) moodustab vajaduse korral nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõukogu ja töörühma ning määrab nende ülesanded ja töökorra;

11) korraldab ameti valdusesse antud riigivara heaperemehelikku kasutamist «Riigivaraseaduses» sätestatud korras;

12) teostab teenistuslikku järelevalvet õigusaktiga määratud ulatuses ja korras;

13) esitab ministrile ettepaneku tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle;

14) esitab ministrile ettepaneku ameti tegevusvaldkonna korraldamise kohta;

15) kehtestab ameti pitsati kasutamise korra ja tagab selle järgimise;

16) täidab talle õigusaktiga, samuti ministri ja kantsleri kirjaliku või suulise korraldusega pandud muid ülesandeid.

(2) Peadirektoril on õigus anda seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või ministri määruse või käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju ning ameti sisemise asjaajamise korraldamiseks kirjalikke ja suulisi korraldusi.

(3) Peadirektor teeb õigusaktiga ettenähtud juhul ettekirjutusi ja otsuseid.

(4) Peadirektori käskkiri, otsus, ettekirjutus ja kirjalik korraldus vormistatakse ja registreeritakse ameti asjaajamiskorra kohaselt.

(5) Peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori poolt määratud peadirektori asetäitja, viimase äraolekul peadirektori poolt määratud ametnik.

(1) Ameti koosseisus on kaks peadirektori asetäitja ametikohta.

(2) Peadirektori asetäitja

1) täidab talle ametijuhendiga pandud teenistuskoha ülesandeid;

2) juhib ja korraldab struktuuriüksuse juhi kaudu temale alluva struktuuriüksuse tööd;

3) esindab ametit peadirektorilt saadud volituste piires;

4) osaleb ameti eelarve koostamisel ja teeb ettepanekuid eelarvevahendite kasutamise kohta;

5) osaleb ameti organisatsioonipõhise arengukava ja selle iga-aastase tegevuskava, mitmeaastase riikliku kontrollikava ning oma tegevusvaldkonna valdkondliku arengukava või rahvusvahelise arengudokumendi koostamisel;

6) osaleb ameti ülesannete täitmise nõuetekohaseks korraldamiseks vajaliku õigusakti ja haldusakti eelnõu väljatöötamisel;

7) teeb peadirektorile ettepaneku määrata ametnikule distsiplinaarkaristus;

8) kontrollib temale vahetult alluva struktuuriüksuse ülesannete täitmist;

9) täidab peadirektori antud muid ülesandeid.

(3) Peadirektori asetäitja täpsemad teenistusülesanded, õigused ja vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis.

(1) Ameti struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks kinnitab minister peadirektori ettepanekul.

(2) Ameti struktuuriüksus on osakond. Piirkondliku pädevusega osakonda, mis asub väljaspool ameti asukohta, nimetatakse keskuseks ja selle juhatajat keskuse juhatajaks.

(3) Osakonda juhib osakonnajuhataja. Osakonna koosseisu kuuluvat bürood juhib büroojuhataja.

(4) Osakonna ja osakonna koosseisu kuuluva büroo täpsem pädevus, ülesanded ja juhtimine sätestatakse osakonna põhimääruses, mille kinnitab peadirektor.

(5) Osakonna koosseisus võib olla osakonnajuhataja asetäitja teenistuskoht.

(6) Osakonnajuhataja, osakonnajuhataja asetäitja ja büroojuhataja teenistuskoha ülesanded, õigused ja vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis.

(7) Ameti struktuuri võib kuuluda väljaspool struktuuriüksust asuv teenistuskoht.

(8) Väljaspool struktuuriüksust asuva ametikoha ülesanded, alluvus, õigused ja vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis.

Ameti struktuuriüksused on

1) taimetervise osakond;

2) taimekaitse osakond;

3) seemnete osakond;

4) sordiosakond;

5) aiandustoodete osakond;

6) väetiste osakond;

7) mahepõllumajanduse osakond;

8) maaparanduse osakond;

9)

10) õigusosakond;

11)

12)

13) üldosakond;

14) Harju keskus;

15) Hiiu keskus;

16) Ida-Viru keskus;

17) Jõgeva keskus;

18) Järva keskus;

19) Lääne keskus;

20) Lääne-Viru keskus;

21) Põlva keskus;

22) Pärnu keskus;

23) Rapla keskus;

24) Saare keskus;

25) Tartu keskus;

26) Valga keskus;

27) Viljandi keskus;

28) Võru keskus.

Taimetervise osakonna põhiülesanne on täita õigusaktis määratud ülesandeid ning korraldada riiklikku järelevalvet ohtlike taimekahjustajate leviku, taimede, taimsete saaduste ja muude objektide, taimse paljundusmaterjali tootmise, ladustamise, pakendamise, turustamise, sisse- ja väljaveo üle ning korraldada seemnekartuli sertifitseerimist ja sellise ettevõtte nõuetele vastavaks tunnistamist, kus tegeletakse puidu kuivatamisega või puidust toodete valmistamisega.

Taimekaitse osakonna põhiülesanne on täita õigusaktis määratud ülesandeid, lubada turule taimekaitsevahendeid ning korraldada riiklikku järelevalvet taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise ning taimekaitseseadmete nõuetekohasuse üle.

Väetiste osakonna põhiülesanne on täita õigusaktis määratud ülesandeid ja korraldada riiklikku järelevalvet väetiste käitlemise üle.

Seemnete osakonna põhiülesanne on täita õigusaktis määratud ülesandeid, korraldada seemnete sertifitseerimist või kontrollimist ning riiklikku järelevalvet seemnete turustamise ja tuulekaera tõrjemeetmete rakendamise üle.

Sordiosakonna põhiülesanne on täita õigusaktis määratud ülesandeid ning korraldada sortide registreerimist ning sordilehte ja kaitse alla võtmist.

Mahepõllumajanduse osakonna põhiülesanne on täita õigusaktis määratud ülesandeid ning korraldada riiklikku järelevalvet mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse, sealhulgas mesinduse ja vesiviljeluse üle, ning geneetiliselt muundatud põllukultuuride käitlemise üle.

Aiandustoodete osakonna põhiülesanne on täita õigusaktis määratud ülesandeid ning korraldada riiklikku järelevalvet aiandustoodete kvaliteedi- ja turustamis- ning sisse- ja väljaveonõuete täitmise üle.

Maaparanduse osakonna põhiülesanne on täita õigusaktis määratud ülesandeid ning korraldada riiklikku järelevalvet maaparanduse valdkonnas, maaparandushoiukava koostamist ning asjakohaseid riigihankeid.

Infotehnoloogia osakond

Üldosakonna põhiülesanne on korraldada eelarvestamist, asjaajamist, teabevahetust, arhiivitööd, personalitööd ja koolitustegevust, riigivara haldamist ja arvestust, töötervishoiu ja tööohutuse alast tegevust, asjakohaseid riigihankeid ning edastada ministeeriumile finants-, personali- ja palgaarvestuseks vajalikku teavet ja dokumentatsiooni.

Õigusosakonna põhiülesanne on ameti juhtkonda ja teisi struktuuriüksusi õigusalaselt nõustada, hallata väärteomenetlust, osaleda õigusaktide eelnõude ja lepingute kavandite väljatöötamisel ning vajaduse korral esindada ametit kohtumenetluses.

Keskuse põhiülesanne on täita oma tegevuspiirkonnas ameti ülesandeid, sealhulgas teostada riiklikku järelevalvet, kohaldada riiklikku sundi, pidada maaparandussüsteemide projektide ja teiste tehniliste dokumentide arhiivi, ning anda oma pädevuse piires haldusakte, sooritada haldustoiminguid või sõlmida lepinguid.

(1) Osakonnajuhataja tagab tema juhitava osakonna põhiülesannete täitmise ning osakonnale eraldatud ressursside sihipärase ja tõhusa kasutamise.

(2) Lõikes 1 sätestatud ülesande täitmiseks osakonnajuhataja

1) täidab talle ametijuhendiga pandud tööülesandeid ning korraldab osakonna ülesannete täitmist ja vastutab nende õiguspärase, õigeaegse ja asjatundliku täitmise eest;

2) osaleb ameti organisatsioonipõhise arengukava ja selle iga-aastase tegevuskava, oma tegevusvaldkonna valdkondliku arengukava või rahvusvahelise arengudokumendi koostamisel;

3) koostab oma osakonna tegevusvaldkonna kontrollikava, välja arvatud § 11 punktides 9–28 nimetatud osakonna puhul, ja mitmeaastase riikliku kontrollikava, välja arvatud § 11 punktides 8–28 nimetatud osakonna puhul;

4) täidab temale kõrgemalseisva juhi antud korralduse või teatab selle täitmise takistustest ning annab kõrgemalseisvale juhile aru osakonna tegevusest;

5) annab osakonna nimel arvamuse ja kooskõlastuse;

6) teeb kõrgemalseisvale juhile ettepaneku muuta osakonna struktuuri, töökorraldust ja teenistuskohtade koosseisu, määrata osakonna ametnikule palk või töötajale töötasu, määrata ametnikule distsiplinaarkaristus;

7) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ning korraldab nende nõuetekohase hoidmise, hooldamise ja kasutamise;

8) teeb ettepanekuid ameti eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta ameti toimimiseks ja arendamiseks vajalike kulude kavandamise küsimustes;

9) taotleb ametnikule ja töötajale koolitust teenistuskoha ülesannete tulemuslikumaks täitmiseks;

10) allkirjastab osakonnas koostatud kirja, millega ei võeta rahalisi ega muid varalisi kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ametivälisele isikule, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

(3) Keskuse juhataja on lisaks lõikes 2 nimetatud toimingute tegemisel pädev

1)

2) korraldama peadirektori määratud piirsumma ulatuses keskuse ülesannete täitmiseks väikesemahulisi riigihankeid ja sõlmima lepinguid, samuti tegema keskuse ülesannete täitmiseks tehingut, mille tegemiseks seaduse järgi ei ole vaja riigihanget korraldada;

3) tegema keskuse tegevuspiirkonnas koostööd teise riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusega ning vajaduse korral osutama või tellima ametiabi.

(1) Peadirektor võib ameti tegevusvaldkonnas moodustada nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõukogu või töörühma (edaspidi komisjon).

(2) Komisjon moodustatakse peadirektori käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja komisjoni töökord.

(3) Komisjoni liikmeks võib määrata teise valitsusasutuse ametniku ja töötaja asjaomase valitsusasutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust oleva isiku tema nõusolekul.

(1) Peadirektor teostab teenistuslikku järelevalvet ameti tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle õigusaktiga määratud ulatuses ja korras.

(2) Peadirektor võib teenistusliku järelevalve korras teha oma asetäitjale, struktuuriüksuse juhile või tema asetäitjale ülesandeks koguda materjali haldusakti andmise või haldustoimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks, sealhulgas võtta ametnikult või töötajalt asjakohase seletuse ja arvamuse.

Ameti korraldatakse ümber või tema tegevus lõpetatakse seaduses sätestatud korras.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010. a.