Võru Maavalitsus — Võru maakonna bussiliinide avaliku teenindamise leping nr 3-3/15/413 — RT I, 2019, 12

Võru Maavalitsus, registrinumber 70003589, asukoht Võru 65620, Jüri 12, Võru maakond (edaspidi: tellija), keda esindab maavanema ülesannetes Andres Kõiv, ja AS Hansa Bussiliinid, registrinumber 10122514, asukoht Viljandi 71020, Pargi 5A (edaspidi: vedaja), keda esindab juhatuse liige Andres Puskar, eraldi nimetatud pool ja koos pooled, sõlmisid käesoleva bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu, mis on haldusleping, (edaspidi leping) järgmises: 1. Üldsätted 1.1 Lepingu eesmärgiks on reguleerida poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust lepingu objektiks oleva Võru maakonna bussiliiniveo korraldamisel vedaja poolt. 1.2 Leping sätestab avaliku bussiliiniveo tingimused, tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1370/2007, ühistranspordiseadusele (edaspidi ÜtS), haldusmenetluse seadusele (edaspidi HMS) ja tellija poolt läbiviidud riigihanke "Avalik bussiliinivedu Võru maakonnas", viitenumber 159295, tingimustele ning vedaja edukaks tunnistatud pakkumusele. Samuti sätestab leping avaliku bussiliiniveo liinikilomeetri maksumuse (edaspidi: liinikilomeetri maksumus) arvestamise põhimõtted ning tellija poolt vedajale sihtotstarbelise toetuse (edaspidi: toetus) maksmise alused ja korra. 1.3 Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida leping esindatava nimel ning nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 1.4 Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu võimalikest muudatustest ja täiendustest, juhul kui need lepitakse kokku pärast lepingule allakirjutamist. 1.5 Käesoleva lepingu lahutamatuteks osadeks on: 1.5.1 Lisa 1 Jooksva aasta liinikilomeetri maksumus ja veomaht; 1.5.2 Lisa 2 Avaliku liiniveo toetuse aruanne maanteetranspordi kohta; 1.5.3 Lisa 3 Sõitjate ja piletiaruanne; 1.5.4 Lisa 4 Ebaregulaarsete veootsade aruanne; 1.5.5 Lisa 5 Vedaja pakkumus 1.5.6 Lisa 6 Sõiduplaanid. 1.5.7 Lisa 7 Võru maakonnaliini teenindava bussi disain 2. Lepingu objekt ja toetuse maksmine 2.1 Lepingu objektiks on bussiliiniveoteenuse tellimine tellija poolt ja vastava teenuse osutamine vedaja poolt avalikul liiniveol Võru maakonna bussiliinidel ajavahemikus 01.04.2016 kuni 31.03.2024. 2.2 Leping sõlmitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 ja ÜTS § 10 lõike 1 alusel. Vedaja teostab avaliku liiniveo korraldamisel sõiduplaanijärgset veoteenust lepingu lisas 6 toodud liinidel ja mahus ning osutab muid veoteenusega kaasnevaid teenuseid. 2.3 Lepingu täitmiseks kohustub tellija maksma vedajale toetust sõiduplaanijärgse veoteenuse ja avaliku teenindamise kohustusega kaasnevate teenuste eest vastava eelarveaasta riigieelarvest või muudest tuluallikatest selleks sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite arvelt seaduses ja lepingu punktis 3 sätestatud korras. 2.4 Tellija kehtestab sõiduplaanid ning muudab veomahtusid arvestades hankedokumentides sätestatud veomahtu ja käesoleva lepingu punkti 6.1.5. 2.5 Tellija poolt makstava sihtotstarbelise toetuse suurus bussiliiniveo korraldamiseks igaks järgnevaks eelarveaastaks sõltub liinikilomeetri maksumuse ning piletulu, kohalike omavalitsuste toetuste ja muu tulu vahest. Liinikilomeetri maksumus vormistatakse eraldi käesoleva lepingu lisana 1 pärast vastava aasta riigieelarve vastuvõtmist, arvestades ühistranspordi hinnaindeksi ja vedaja kulude muutumist ning ühistranspordi toetuseks ja lepingu täitmiseks eraldatud vahendite suurust. 2.6 Tellija planeerib eelarvevahendeid järgnevateks eelarveaastateks edukaks tunnistatud pakkumuses esitatud maksumuse ja lepingu alusel, arvestades vedaja põhjendatud taotlusi toetuse arvestamise aluseks oleva liinikilomeetri maksumuse muutmiseks lepingu punktis 3 sätestatud korra kohaselt 3. Vedaja toetuse arvestamine 3.1 Vedajale makstav toetus on vedajale lepingu kohustuste täitmise eest makstav hüvitis, mille tellija arvestab vedajale korrutades lepingu objektiks olevatel bussiliinidel vastavalt sõiduplaanile tegelikult teostatud töömahu (liiniläbisõidu km) lepingus sätestatud liinikilomeetri maksumusega (eurot/km), millest arvestatakse maha arvestuslik piletitulu ehk nn omatulu (sh kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) poolt vedajale makstud toetus ja muud tulud, sealhulgas 25% reklaamitulust ilma käibemaksuta). Omatulu suurus on 0,335 eurot/km. Omatulu on määratud Võru maakonna bussiliinide perioodi 01.07.2013 kuni 30.06.2014 tegeliku keskmise piletitulu (sh KOVde poolt vedajale makstud otsetoetus ja muud tulud) laekumise alusel. Liinikilomeetri maksumus lepingu sõlmimise hetkel on 0,917 €/km. Juhul, kui tegelik piletitulu, KOV toetus ja muud tulud kokku liinikilomeetri kohta osutuvad liinivõrgu teenindamisel kõrgemaks või madalamaks, siis vastavalt vähendatakse või suurendatakse vedajale makstava toetuse määra 50% ulatuses tegeliku ja arvestusliku piletitulu, KOV toetuse ja muude tulude vahe ulatuses. Vedajale ühe liinikilomeetri kohta makstava toetuse määr arvutatakse alljärgneva valemi alusel. Toetuslkm = T – PTarv – (PTteg – PTarv) x 0,5 kus Toetuslkm on ühe liinikilomeetri kohta makstav toetus T on liinikilomeetri maksumus PTarv on lepingus sätestatud arvestuslik piletitulu liinikilomeetri kohta PTteg on tegelik piletitulu ja KOV toetuse ja muu tulu laekumine liinikilomeetri kohta (Näide 1: Juhul kui teenindusperioodil on liinikilomeetri maksumus 1,000 eurot/lkm, arvestuslik piletitulu laekumine 0,341 eurot/lkm ja tegelik piletitulu ja KOV toetus ja muu tulu 0,351 eurot/lkm, siis on vedajale makstav toetus liinikilomeetri kohta (1,000-0,335-(0,351-0,335)x0,5) = 0,657 eurot/lkm. (Näide 2: Juhul kui teenindusperioodil on liinikilomeetri maksumus 1,000 eurot/lkm, arvestuslik piletitulu laekumine 0,341 eurot/lkm ja tegelik piletitulu ja KOV toetus ja muu tulu 0,311 eurot/lkm, siis on vedajale makstav toetus liinikilomeetri kohta (1,000-0,335-(0,311-0,335)x0,5) = 0,677 eurot/lkm.) 3.2 Tellija poolt lepingu punkti 3.1. kohaselt tegelikult teostatud töömahu järgi arvestatud toetusest arvatakse maha lepingus sätestatud korras vähendatud toetussumma ja viivised. Üleplaanilise töö eest toetust ei maksta, väljaarvatud eelnevalt tellijaga kokku lepitud juhtudel. Tellijast ja vedajast mittesõltuvate töömahtude muudatuste korral käsitletakse ja lahendatakse toetuse maksmise küsimus iga juhtumi korral eraldi. Piletihinna tõstmisel tellija poolt suurendatakse punktis 3.1 sätestatud arvestuslikku piletitulu liinikilomeetri kohta 75% ulatuses piletihinna tõusust ning võetakse nimetatud viisil muudetud arvestuslik piletitulu toetuse arvestamisel aluseks. (Näide: Kui tellija tõstab sõidupileti hinna arvutamise aluseks olevat läbisõidutariifi 20% võrra siis määratakse uueks arvestuslikuks piletituluks liinikilomeetri kohta 0,335x(1+0,2x0,75)= 0,385 eurot/lkm). Juhul kui tegelik piletitulu tõus osutub oluliselt madalamaks piletihinna tõusust, siis korrigeeritakse tellija poolt vastavalt arvestuslikku piletitulu. Piletituluks loetakse kõigi piletite müügist, sealhulgas sõidukaardid, sooduspiletid jne, saadud summat ilma käibemaksuta. Seega piletimüügi protsessi kulud ehk erinevate müügikanalite kasutamise kulud sisalduvad samuti arvestuse aluseks olevas piletitulus ja neid enne arvestuse tegemist piletitulust maha ei arvestata. 3.3 Vedaja poolt pakkumuses esitatud liinikilomeetri maksumus on vedajale makstava toetuse arvestamise aluseks vastavalt lepingu punktides 3.1 ja 3.2 sätestatule kogu lepingu kehtivusaja vältel ning selle erandlik muutmine on võimalik ainult käesolevas lepingus nimetatud alustel ja korras. 3.4 Põhjendatud ja vedajast mittesõltuvatel asjaoludel saab toetuse arvestamise aluseks olevat vedaja pakkumuses esitatud liinikilomeetri maksumust lepingu kehtivusaja vältel muuta juhul, kui vedaja tegelikud kulud on reaalselt muutunud, kuid lepingu kehtivuse aastal ei või liinikilomeetri maksumus olla suurem kui Statistikaameti, Maanteeameti või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmete alusel alltoodud valemi järgi arvutatud liinikilomeetri maksumuse piirmäär: Tt = (Ip x Tt-1) kus Tt – liinikilomeetri maksumuse piirmäär aastal t (eurot/km); Tt-1 – liinikilomeetri maksumus aastale t eelneval aastal (eurot/km); Ip – liinikilomeetri maksumuse muutumise indeks perioodil p võrreldes eelneva perioodiga; Ip = 0,37 DKp + 0,35 Pp + 0,16 THIp + 0,12, kus DKp – diiselkütuse hinnaindeks perioodil p võrreldes eelneva perioodiga; Pp – bussiettevõtete keskmise palga indeks perioodil p võrreldes eelneva perioodiga, selle puudumisel Statistikaameti vastav maismaatranspordi näitaja; THIp – tarbijahinnaindeks perioodil p võrreldes eelneva perioodiga. Periood p on IV kvartalist III kvartalini (01. oktoober kuni 30. september) kaasa arvatud. (Näide: 2017. aasta liinikilomeetri maksumuse piirmäära arvutamiseks kasutatav liinikilomeetri maksumuse muutumise indeks (indeks Ip) leitakse perioodi 01.10.2015 kuni 30.09.2016 indeksi ja perioodi 01.10.2014 kuni 30.09.2015 indeksi jagamisel). 3.5 Liinikilomeetri maksumust korrigeeritakse üks kord kalendriaastas vedaja taotlusel või tellija enda algatusel. Esimesel lepinguaastal 01.04.2016 - 31.03.2017 liinikilomeetri maksumust ei muudeta. Vedaja esitab põhjendatud taotluse koos tõenditega kulude reaalsest muutumisest järgneva aasta liinikilomeetri maksumuse muutmiseks tellijale hiljemalt 01. novembriks. Juhul kui liinikilomeetri maksumust muudetakse, siis võetakse see toetuse arvestamise aluseks alates 1. jaanuarist järgmisel aastal. 3.6 Liinikilomeetri maksumuse piirmäär kuni 31.03.2017 on vedaja pakkumuses esitatud liinikilomeetri maksumus. Võttes arvesse, et teise aasta (s.o 01.04.2017 – 31.03.2018) liinikilomeetri maksumuse kehtestamisel ei ole võimalik tugineda vedaja tegelike kulude muutumisele võrreldes eelmise perioodiga, tugineb tellija liinikilomeetri maksumuse muutmisel vedaja põhjendatud taotlusele, kuid liinikilomeetri maksumus ei saa ka teisel aastal ületada punktis 3.4 toodud valemi alusel arvutatud liinikilomeetri maksumuse piirmäära. 3.7 Toetuse lepingu objektiks olevate bussiliinide teenindamise eest tasub tellija vedajale hiljemalt teenuse osutamisele järgneva kuu 25. kuupäevaks, kui on täpsustunud toetusest tehtavate mahaarvamiste, saadud piletitulu, kohalike omavalitsuste toetuse ja muude tulude summa ning vedaja on edastanud tellijale toetuse maksmise kohta taotluse. Detsembrikuu toetusesumma tasub tellija vedajale sama kuu 31. kuupäevaks ning tasaarvestus tehakse järgmise aasta jaanuarikuu 25. kuupäevaks. Vedajale makstava toetusesumma tasub tellija pangaülekandega pangaarvele EE15170017003181016. Toetuse maksmise tähtaeg lükkub edasi, kui vedaja ei ole tähtaegselt esitanud lepingu punktides 7.1 ja 7.2 nimetatud aruandeid, selgitusi ja lisateavet ning sellisel juhul maksab tellija toetuse vedaja pangaarvele 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates vedaja poolt kõikide punktides 7.1 ja 7.2 nimetatud nõuetekohaste aruannete, selgituste ja lisateabe esitamisest. 4. Avaliku bussiliiniveo tingimused 4.1 Üldised tingimused: 4.1.1 Vedaja teostab Võru maakonna avalikel bussiliinidel sõitjate vedu kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktide ja rahvusvahelise õigusega, hankedokumentides esitatud tingimustega, vedaja poolt esitatud ja tellija poolt edukaks tunnistatud pakkumusega, käesoleva lepingu ning selle lisadega. 4.1.2 Vedajal peab olema kogu lepingu kehtivuse ajal kehtiv ühistranspordiluba või ühenduse tegevusluba, mis annab õiguse teostada liinivedu Eestis. Tellijal on igal ajal õigus kontrollida vedaja ühistranspordiloa või ühenduse tegevusloa olemasolu. Kui vedaja ühistranspordiloa või ühenduse tegevusloa kehtivus lõpeb enne käesoleva lepingu tähtaja lõppemist, siis kohustub vedaja esitama tellijale hiljemalt 30 (kolmkümmend) kalendripäeva enne ühistranspordiloa või ühenduse tegevusloa kehtivuse lõppemise tähtaega uue ühenduse tegevusloa. Kui vedaja ei ole hiljemalt 30 (kolmkümmend) päeva enne ühistranspordiloa või ühenduse tegevusloa kehtivusaja lõppemist esitanud tellijale uut ühenduse tegevusluba, lõpeb leping alates ühistranspordiloa või ühenduse tegevusloa kehtivuse lõppemisele järgnevast päevast. 4.1.3 Vedaja peab lepingu täitmisel rakendama konstruktsioonilt Eesti kliimas kasutamiseks sobivaid, pakkumuses näidatud busse või nendega vähemalt samaväärseid busse, kusjuures ükski lepingu täitmiseks kasutatav buss ei tohi ühelgi avaliku teenindamise lepingu kehtivuse hetkel olla vanem kui 12 aastat arvates esmaregistreerimise kuupäevast. Samuti peab vedaja tagama, et avaliku teenindamise lepingu täitmisel kasutatavate busside keskmine vanus ei ületa lepingu täitmise kehtivuse hetkel pakkumuses esitatud busside keskmise vanuse ja lepingu täitmise algusest möödunud aja summat. 4.1.4 Vedaja peab tagama infotelefoni olemasolu, mille kaudu antakse sõitjatele informatsiooni sõiduplaanide ja busside tegeliku liinil oleku kohta. Infotelefoni kaudu peab olema tagatud asendusbussi liinile saatmise vajadusest teavitamine. Infotelefon peab vastu võtma sõitjate tellimused bussi väljakutseks nõudepeatustesse, nimetatud tellimusi peab vastu võtma kuni sõidule eelneva päeva kella 20-ni. Infotelefon peab töötama ajal, kui toimub busside liikumine liinidel vastavalt sõiduplaanidele. Infotelefoni number peab olema välja pandud bussidesse ja bussipeatustes olevatele sõiduplaanidele ning infotahvlitele. Helistamine infotelefonile peab olema helistajale tava kõnetariifi alusel. 4.1.5 Vedajal peab olema käesoleva ATL-i täitmiseks kasutusel vähemalt üks invatõstukiga varustatud või muul viisil ratastooliga sisenemiseks kohandatud (näiteks rambiga varustatud madalasisenemisega) bussi. Vedaja suunab nimetatud busse liinile sõitjate tellimuste alusel, mis on esitatud infotelefoni kaudu vähemalt 48 tundi enne bussi väljumist. 4.1.6 Alkolukkudega varustatud busside arv peab vastama pakkumuses esitatule kogu lepinguperioodi vältel. 4.2 Vedaja tagab lepingu täitmisel sõidukijuhtidele esitatud järgmiste tingimuste täitmise: 4.2.1 hiljemalt teenindusperioodi alguseks ja igal hetkel lepingu täitmise ajal on pakkuja poolt avaliku teenindamise lepingu täitmiseks rakendatavad bussijuhid läbinud vastavalt Autoveoseaduse (AvS) § 27 lõikele 1 ametikoolituse ning omavad AvS § 28 kohast Maanteeameti poolt väljastatud koolitunnistust ning neil on olemas kõik Eestis vajalikud bussijuhina töötamise õigust ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid; 4.2.2 sõidukijuht peab valdama eesti keelt piisaval tasemel, et anda sõitjatele eesti keeles teavet peatuste, sõiduplaani jm veoteenuse oluliste asjaolude kohta ning olema korrektselt riietatud, käituma sõitjatega viisakalt ja vastutulelikult. Sõidukijuht on kohustatud abistama puudega isikuid bussi sisenemisel kui viimased seda soovivad; 4.2.3 mitte kasutama lepingu täitmiseks bussijuhte, kelle puhul on ühe aasta jooksul tellija poolt tuvastatud vähemalt 2 (kaks) majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004 määruses nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“ § 6 lõike 1 punktis 2 sätestatud piletimüügi kohustuse rikkumist; 4.2.4 kütma sõitjatesalongi, et tagada bussis suletud uste korral sisetemperatuur vähemalt +10° kraadi Celsiuse järgi ning konditsioneeri olemasolul selle sisse lülitama kui bussi sisetemperatuur ületab +25° kraadi Celsiuse järgi; 4.2.5 pimedal ajal lülitama sisse bussi sõitjatesalongi valgustuse; 4.2.6 bussis raadio kuulamisega mitte häirima sõitjaid; 4.2.7 sujuva ja ohutu sõiduga toimetama sõitjad sihtkohta sõiduplaanis ettenähtud ajal ja tagama veoteenuse kvaliteedi; 4.2.8 tagama väljaehitatud peatuste olemasolul peatustesse korrektse sisse- ja väljasõidu, s.t bussi peatamise peatuse posti ja ooteplatvormi juures nii, et buss ei oleks peale peatumist ooteplatvormi äärest kaugemal kui 20 cm. Ooteplatvormi puudumisel peab buss samuti peatuma peatuse posti juures ning ei tohi jääda sõidutee äärest kaugemale kui 20 cm; 4.2.9 avaliku liiniveo teostamisel vedama bussis ainult sõitjaid ja sõitjate pagasit ning keelatud on vedada bussijuhile (v.a bussijuhi käsipagas) ja kolmandatele isikutele kuuluvat vara. 4.2.10 bussid peavad olema varustatud käsitsi täidetavate reservpiletitega ja elektroonse piletimüügisüsteemi töö tõrke korral peab olema tagatud reservpiletite müük sõitjatele ja tellijale vastava aruandluse esitamine; 4.3 Vedaja tagab, et lepingu täitmisel oleksid täidetud busside osas järgmised tingimused: 4.3.1 lepingu täitmiseks kasutatavad bussid peavad olema vedaja omandis või tal peab olema võimalus neid kasutada käesoleva ATL täitmiseks ja mis vastavad majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004 määruses nr 141 "Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri" ning majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.201 1 määruses nr 42 "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele" sätestatud nõuetele ja mille sõitjakohtade arv on sobiv sõitjate graafikujärgseks häireteta teenindamiseks ning mida juhivad kvalifikatsiooninõuetele vastavad juhid; 4.3.2 vedaja omandis peab olema või tal peab olema võimalus kasutada vähemalt ühte invatõstukiga varustatud või muul viisil ratastooliga sisenemiseks kohandatud (näiteks rambiga varustatud madala sisenemisega buss) bussi. Vedaja suunab nimetatud busse liinile sõitjate tellimuste alusel, mis on esitatud infotelefoni kaudu vähemalt 48 tundi enne bussi väljumist; 4.3.3 kasutama kogu lepinguperioodi vältel pakkumuses näidatud busse (või nendega vähemalt samaväärseid busse), sh pakkumuses näidatud arvu metaankütusel (CNG või LNG) töötavaid busse. Pakkumuses näidatud liinide teenindamiseks kasutusele võetavate metaankütustel (CNG või LNG) töötavate busside arv ei tohi olla väiksem kui kuus (6); 4.3.4 lepingu täitmiseks kasutatavatel bussidel peavad olema vedaja logo või nimi ja valgustatud marsruudisildid, millel on teenindatava liini number ja liini nimetus. Marsruudisildid peavad asetsema bussi ees ja paremal küljel vähemalt väljastpoolt nähtaval kohal; 4.3.5 bussides peab olema sõitjatele nähtavas kohas bussijuhi nimi ning teave kehtivate piletihindade, sõidusoodustuste, vedaja infotelefoni ja piletita sõidu eest määratavate trahvimäärade kohta; 4.3.6 reklaami paigutamine bussidele tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga. Bussi akendele reklaami paigutada ei ole lubatud (välja arvatud külgakende sisekülgedele paigaldatud punkti 4.3.5 kohane teave); 4.3.7 bussid peavad olema korrektse välimusega (roosteplekkideta, märgatavate värviparandusteta jms), olema tööpäeva alustades liinile sõites nii seest kui väljast puhtad ja salong peab olema koristatud. Kogu tööpäeva jooksul ei tohi liini alustava bussi salongis olla prahti (vanad piletid, kommipaberid, tühjad pudelid jne) ning istmed ja salong ei tohi määrida sõitjate riideid; 4.3.8 bussis peab olema pagasi paigutamiseks ettenähtud ruum, mis on piisavalt suur paigutamaks bussi kokkupakkimata lapsevanker (s.o minimaalne kõrgus 105 cm, pikkus 125 cm ja laius 65 cm). Pagasi ruumina ei käsitleta sõitjate liikumiseks ettenähtud istmetevahelist käiku ja muid kohti, kus ei ole lubatud liiklusohutuse nõuetest tulenevalt pagasit vedada; 4.3.9 busside istmete vahe eesmise istme seljatoe tagaküljest järgmise istme seljatoe esiküljeni peab olema vähemalt 680 mm, bussid peavad olema varustatud täispehmete kergesti puhastatavast tekstiilist kattega istmetega (st polstri ja tekstiiliga on kaetud nii istmepõhi koos servadega kui ka seljatugi). Istmed ei tohi olla varustatud tuhatoosidega; 4.3.10 busside istmed peavad olema varustatud eelpingutiga turvavöödega; 4.3.11 bussi salongis peab olema vähemalt ühe istmerea kohal pagasiriiul väiksema käsipagasi ja üleriiete vedamiseks; 4.3.12 bussil peab olema vähemalt üks prügikast iga teenindusukse juures, bussidel peab olema salongivalgustus; 4.3.13 bussidel peab olema salongi sundventilatsioon (ventilaator bussi eesotsas kui ka tagaotsas) või konditsioneer/kliimaseade kui pakkumuses on konditsioneeri pakutud. Konditsioneer peab olema vähemalt sõitjate salongis; 4.3.14 busside uksed peavad olema kas pneumaatilise, hüdraulilise või elektrilise ajamiga avatavad ja suletavad, kusjuures uksi avab ja sulgeb juht; 4.3.15 busside küljeklaasidena peavad olema vähemalt kahekordsed pakettaknad; 4.3.16 bussides peab olema sõitjate teavitamiseks mikrofon ja salongi kõlarid; 4.3.17 busside suurus peab vastama lepingu punktis 5.1.6 sätestatule, seega peab arvestama lepingu kehtivuse perioodi jooksul sõiduvajaduse muutusega kasutades liinidel ja väljumistel busse, mis on optimaalse ja piisava sõitjakohtade arvuga kõikide sõitjate sõidugraafikute järgseks teenindamiseks; 4.3.18 juhul kui vedaja on bussid varustanud alkolukkudega siis nende kasutamisel peavad need seadmed positiivse tulemi (alkoholijoobe näidu) puhumisel blokeerima bussi mootori käivitamise, seadmest peab olema võimalik logifailile (puhumistesti tulemusi) alla laadida ning seadmesse peab olema kasutamisel sisestatud bussijuhti identifitseeriv kood ja bussi registreerimise number; 4.3.19 ATL täitmisele asumise tähtajaks peavad liiniveoks kasutatavad bussid olema väljaspoolt ühtse disainiga vastavalt ATL lisa 7 esitatud näidisele. 4.4 Nõuded piletimüügi järelevalvekaamerate süsteemile: 4.4.1 Kõik liiniveoks kasutatavad bussid peavad olema kogu ATL-i kehtivusperioodi jooksul varustatud ATL punktides 4.4-4.7 kirjeldatud piletimüügi järelevalvekaamerate süsteemiga (edaspidi süsteem), mille all mõistab hankija kaameratest koos kõigi bussis vajalike videopilti salvestavate ja/või edastavate seadmetega, tarkvarast ja/või andmebaasist (Pakkuja serveris hoitav videosalvestiste kogu) koosnevat tervikut. Kaamerad võivad salvestada videopilti piletimüügiprotsessist mälukaardile või kõvakettale või edastada videopilti Pakkuja serverisse üle mobiilside võrgu või muul meetodil. Süsteemi kaamera vaatevälja peab jääma sõitja ja bussijuhi käte kohtumise koht ning piletimüügi seadmed; 4.4.2 Süsteemi seadmed tuleb bussidesse paigaldada nii, et seadmete manipuleerimise vältimiseks kõrvaliste isikute poolt on juurdepääs seadmetele, nende komponentide vahelistele ühendustele, seadmete juhtnuppudele ja elektritoiteahelale võimatu või võimalikult raskendatud; 4.4.3 Seadmed peavad taluma tolmu, vibratsiooni, niiskust vastavalt Eestile omastele klimaatilistele tingimustele ja mitte lõpetama nende tegurite mõju tõttu tööd. Seadmed peavad olema sobilikud tõrgeteta kasutamiseks maakonnaliinide bussides. Tõrgeteta kasutamise all mõistab hankija seda, et seadmete töös ei tohi esineda süsteemseid häireid, mis võivad tuleneda nii seadmete sisemistest teguritest kui ka välistest mõjudest (temperatuur, vibratsioon, tolm). Näiteks ei tohi seadmed nö „kinni joosta“ ehk vajada manuaalset sekkumist nõudvat taaskäivitamist peale seda, kui seadme elektritoide kaob ja seejärel taastub; 4.4.4 Seadmed peavad olema vandaali- ja manipuleerimiskindlad. Seadmete manipuleerimise vältimiseks kõrvaliste isikute poolt peavad kõik väliselt ligipääsetavad kruvid, mälukaardi pesa ja muud ärakäivad osad (so osad, mis ei ole kaetud lukustatava kattega) olema varustatud turvakleebistega. Seadme lülitid ja nupud, millega on võimalik seadmete tööd mõjutada ja manipuleerida ei tohi olla väliselt ligipääsetavad; 4.4.5 Seadmed peavad töötama tõrgeteta temperatuurivahemikus -30° kuni +50°; 4.4.6 Seadmed peavad töötama siis, kui bussil on süüde sisse lülitatud ja mootor töötab. Peale süüte ja mootori väljalülitamist peab seade töötama ja videopilti salvestama veel vähemalt 10 minutit; 4.4.7 Seadmed peavad olema varustatud kas: 4.4.7.1 GPS (globaalne positsioneerimise süsteem) mooduliga, mille abil registreeritakse salvestisel lisaks videopildile ka kaardirakendusel bussi asukoht ning kiirus või 4.4.7.2 bussi uste avamist ning sulgemist registreeriva anduriga või 4.4.7.3 liikumisanduriga 4.4.8 Seadme kaameratel peab olema automaatselt kohanduv valgustundlikkus, mis on piisav kvaliteetse videopildi salvestamiseks pimedal ajal kui bussil on sisse lülitatud salongivalgustus. Kvaliteetse videopildi all mõistab hankija olukorda, kus vähesest valgustusest hoolimata on võimalik üheselt tuvastada pileti ja raha liikumine sõitja, bussijuhi ja piletimüügiseadmete vahel; 4.4.9 Juhul kui seadmete salvestise vaatamiseks on vajalik spetsiaalne tarkvara, mida ei ole vabavarana saada, siis see peab koos seadmetega üle antama hankijale; 4.5 Piletimüügi järelevalvekaamerate süsteemi salvestistele ja salvestusprotsessile esitatavad üldised nõuded; 4.5.1 seadmetega peab olema võimalik salvestada videopilti maksimaalse resolutsiooniga vähemalt 1,2 megapikslit ning maksimaalse kaadrisagedusega 25Hz. Salvestamise resolutsiooni ning kaadrisagedust peab olema võimalik seadistada; 4.5.2 salvestise läbivaatamise lihtsustamiseks peab olema võimalik eristada piletimüügiprotsessi ja bussi sõiduaja kohta tehtud salvestist. Selleks peavad seadmed registreerima bussi asukoha ja kiiruse vastavalt punktis 4.4.7.1 sätestatud viisil või bussi asukoha ja reisijate sisenemisega sündmuseid vähemalt ühel punktides 4.4.7.2 või 4.4.7.3 sätestatud viisidest: 4.5.2.1 GPS mooduli abil registreeritakse salvestisel lisaks videopildile ka kaardirakendusel bussi asukoht ning kiirus. Salvestise läbivaatamisel kuvatakse monitorile koos videopildiga ka bussi liikumine kaardirakendusel ning kiiruskarakteristik ajateljel. Salvestise läbivaatamisel on võimalik kursoriga (arvutihiirega) kiiruskarakteristiku ajateljel liikudes käivitada salvestise taasesitamine mistahes ajahetkest; 4.5.2.2 kui seadmed on ühendatud bussi uste avamist ja sulgemist registreeriva anduriga siis peab uste avamisel käivituma salvestusprotsess mis kestab veel 2 minutit peale uste sulgemist või salvestise läbivaatamisel olema esitatud ajatelg, millel on toodud uste avamise ja sulgemise sündmused. Salvestise läbivaatamisel on võimalik ajateljel liikudes käivitada salvestise taasesitamine mistahes ajahetkest; 4.5.2.3 kui seadmed on varustatud ja ühendatud liikumisanduriga, siis käivitavad videopildi salvestusprotsessi või registreerivad pideva salvestusprotsessi korral sündmuse, kui kaamera vaatevälja jääval reisijate liikumiseks ettenähtud alal toimub liikumine. Salvestise läbivaatamisel on esitatud ajatelg, millel on toodud reisijate liikumise kohta salvestatud sündmused. Salvestise läbivaatamisel on võimalik ajateljel liikudes käivitada salvestise taasesitamine mistahes ajahetkest. 4.5.3 Salvestisele peab jäädvustuma lisaks videopildile ja punktis 4.5.2 nimetatud sündmustele: 4.5.3.1 Kuupäev; 4.5.3.2 Kellaaeg sekundi täpsusega; 4.5.3.3 Bussi registreerimismärk. 4.5.4 Salvestiste läbivaatamiseks kasutatavast arvutiprogrammi kalendrimenüüst peab olema võimalik määrata kuupäeva, millal salvestatud videopilti läbi vaatama asutakse. Juhul kui osade kuupäevade kohta salvestisi ei eksisteeri, siis peavad vastavad kuupäevad olema kalendrimenüüs eristatavad; 4.5.5 Punktis 4.5.4 kirjeldatud viisil kuupäeva valimisel esitatakse ajatelg, millelt nähtub millistel kellaaja vahemikel on videopilti salvestatud. Ajateljel peab olema võimalik hiirekursoriga valida kellaaeg, millest alates salvestist hakatakse taasesitada; 4.5.6 Ajateljelt peab olema võimalik valida taasesitamise algusaeg vähemalt 30 sekundilise täpsusega (st vajadusel peab olema võimalik ajatelje gradatsiooni suurendada või kerida ajatelge mööda kerimisriba). Ajateljel peab olema võimalik käivitada salvestist suvalisest kellaajast, mille kohta salvestis eksisteerib – st liikuda peab olema võimalik nii ajaliselt ettepoole kui tahapoole; 4.6 Piletimüügi järelevalvekaamerate süsteemi salvestistele ja salvestusprotsessile esitatavad nõuded juhul kui seadmed salvestavad videopilti mälukaardile või kõvakettale: 4.6.1 Juhul kui pakkuja pakub lahendust, mille kohaselt süsteem salvestab videopilti mälukaardile või kõvakettale, peavad olema täidetud kõik punktides 4.4 ja 4.5 ning nende alapunktides sätestatud nõuded; 4.6.2 Mälukaardile peab mahtuma ühekordse salvestis ajalise mahuga 14 päeva*12 tundi = 168 tundi; 4.6.3 Juhul, kui mälukaart saab täis enne selle asendamist tühja mälukaardiga, siis peab seade hakkama automaatselt üle kirjutama kõige varasemat osa salvestisest; 4.6.4 Iga seade peab olema varustatud vähemalt 3 (kolme) mälukaardiga. Iga tarnitava mälukaardi maht peab olema vähemalt 64GB; 4.6.5 Mälukaardi eemaldamine ja vahetamine olema võimalik üksnes unikaalse lukustusvõtme abil, mis tuleb tarnida koos iga seadmekomplektiga; 4.6.6 Mälukaarte vahetavad või salvestisi laevad kõvakettalt alla Hankija volitatud esindajad. 4.7 Seadmetele salvestisele ja salvestusprotsessile esitatavad nõuded juhul kui juhul kui videopilti edastatakse Pakkuja serverisse üle mobiilside- või muu traadita andmesidevõrgu vahendusel: 4.7.1 Juhul kui pakkuja pakub lahendust, mille kohaselt süsteem edastab videopilti Pakkuja serverisse üle mobiilside- või muu traadita andmesidevõrgu peavad olema täidetud kõik punktides 4.4 ja 4.5 sätestatud tingimused. Salvestiste jõudmise Pakkuja serverisse tagab Pakkuja; 4.7.2 Salvestiste failid peavad olema arhiveeritud bussi registreerimise numbri järgi kaustadesse. Igas kaustas olevad salvestised peavad olema arhiveeritud katkematu kronoloogiana kuupäeva ja kellaaja järgi; 4.7.3 Salvestisi hoitakse Pakkuja serveris. Salvestistele on tagatud üle interneti läbi kasutajatunnuse ja parooli juurdepääs kõigile Hankija poolt määratud isikutele kogu Lepingu perioodi jooksul; 4.7.4 Salvestised olema Hankijale vaatamiseks kättesaadavad hiljemalt järgmisel päeval peale salvestiste serverisse ülekandmist; 4.7.5 Salvestisi hoitakse Pakkuja serveris vähemalt 60 päeva enne nende ülekirjutamist; 4.7.6 Tulenevalt Hankija vajadusest peab saama salvestisi hoida ka kauem, näiteks võimalike kolmandate isikute osas läbiviidavate menetlusprotsesside lõpuni. Selle kohta esitab Hankija Pakkujale vähemalt 5 tööpäeva enne salvestise ülekirjutamist vastavasisulise taotluse; 4.7.7 Lubatud ei ole pakkuda ja kasutada sellist lahendust, mille puhul videopildi bussidest Pakkuja serverisse edastamine toimub kindasse asukohta ülesseatud traadita kohtvõrgu (WiFi) vahendusel ning millest tulenevalt peaksid bussid salvestise pakkujasse serverisse jõudmiseks seisma regulaarselt nimetatud traadita kohtvõrgu levialas; 4.7.8 Pakkuja serverisse edastatava videopildi või seadme seisundit kirjeldavate andmete põhjal peab olema võimalik seadmete rikkeid koheselt tuvastada ja registreerida. Sellisel juhul peab teenusepakkuja kõrvaldama rikked seadmes vähemalt järgmise tööpäeva jooksul arvestades rikke avastamise päevast. 5. Vedaja õigused ja kohustused: 5.1 Vedaja on kohustatud 5.1.1 korraldama lepingu kehtivuse perioodil sõitjatevedu lepingus sätestatud tingimustel ning sõiduplaanides ettenähtud liinidel ja kellaaegadel; 5.1.2 pidama kinni lepingu punktis 4 sätestatud nõuetest ning tagama sõitjate igakülgse ohutuse; 5.1.3 tagama kogu lepinguperioodi kehtivuse jooksul kõikide lepingu täitmisel rakendavate bussijuhtidele vähemalt vedaja esitatud riigihanke pakkumuses näidatud brutokuupalga maksmise. Juhul, kui lepingu kehtivuse jooksul kehtestatakse vedaja tegevusalale laiendatud kollektiivlepinguga pakkumuses näidatud brutopalga alammäär, mis ületab vedaja poolt pakkumuses näidatut, siis peab vedaja tagama brutokuupalga vastavuse ka kehtivas kollektiivlepingus sätestatud alamäärale. 5.1.3.1 juhul kui vedaja sõlmib lepingu täitmisel rakendatavate bussijuhtide tööle värbamiseks töölepingust erineva lepingu (sh käsunduslepingu, töövõtulepingu või tööjõu rendilepingu), siis peab selle alusel makstav tasu olema samaväärne sama koormuse ja samade tööülesannete eest töölepingu alusel töötava bussijuhile makstava brutokuupalga ja tööandja poolt makstavate maksude summaga. 5.1.4 tagama lepingu kehtivuse perioodil töötajate töötasu ning töö- ja puhkeaja korralduse vastavuse vähemalt kollektiivlepingu seaduse tähenduses vedaja tegevusalale laiendatud kehtiva kollektiivlepinguga sätestatud nõuetele. Vastava nõude täitmise kontrollimiseks kohustub Vedaja esitama tellijale viimase nõudmisel tellija poolt määratud perioodi kohta töötajate töö- ja puhkeaja ning töötasu arvestuse dokumendid; 5.1.5 lepingu kohustuste täitmise alustamisel värbama puuduoleva tööjõu esmajärjekorras eelmise vedaja töötajate seast, kui töötajatel on olemas selleks tahe ja nõuetekohane kvalifikatsioon ning tagama, et hiljemalt alates teenindusperioodi algusest ja igal hetkel lepingu täitmise ajal on tema poolt avaliku teenindamise lepingu täitmiseks rakendatavad bussijuhid läbinud vastavalt autoveoseaduse § 27 lõikele 1 ametikoolituse ning neil on olemas kõik Eestis vajalikud bussijuhina töötamise õigust ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid; 5.1.6 arvestama lepingu kehtivuse perioodi jooksul reisivajaduse muutusega, kasutades liinidel ja väljumistel busse, mis on optimaalse ja piisava sõitjakohtade arvuga kõikide sõitjate sõidugraafikute järgseks teenindamiseks. Bussi istekohtade arv peab olema piisav tagamaks iga reisi keskmise täituvuse tingimustes igale sõitjale istekoht; 5.1.7 korraldama sõidupiletite müüki vastavalt õigusaktidele ja tellija poolt kinnitatud sõidukilomeetri tariifile ning hinnakirjale, kontrollima regulaarselt sõidupiletite tegelikku müüki bussides. HD Lisa 1 Lisas A toodud andmete alusel arvutatud piletihinnad esitatakse täpsusega (2) kaks kohta peale koma. Piletihinnad ümardatakse matemaatiliselt 5 sendi täpsusega teise koha järgi pärast koma. Kui kolmandal kohal pärast koma on number 1 kuni 4 siis ümardatakse piletihind allapoole vastavalt kas täis kümneni või 5 € sendi täpsuseni (Näide: kui arvestuslik piletihind on 1,424 € siis ümardatakse see väärtuseni 1,40 € või kui arvestuslik piletihind on 1,454 € siis ümardatakse see väärtuseni 1,45 €). Kui kolmandal kohal pärast koma olev number on 5 kuni 9 siis ümardatakse piletihind ülespoole vastavalt kas täis kümneni või 5 € sendi täpsuseni (Näide: kui arvestuslik piletihind on 1,425 € siis ümardatakse see väärtuseni 1,45 € või kui arvestuslik piletihind on 1,455€ siis ümardatakse see väärtuseni 1,5 €). 5.1.8 kasutama sõidupiletite müümisel elektroonilist piletimüügisüsteemi, mis võimaldab piletitulude arvestust ja kontrolli, samuti sõitjate arvu (sh. tasuta sõiduõigusega sõitjad ja õpilased) ja müüdud piletite koguse arvestamist liinide lõikes iga üksiku väljumise (veootsa) kaupa sellise detailsusega, et oleks võimalik eristada iga sõitja reisi alg- ja lõpp-peatus. Erandina ei pea iga sõitja reisi lõpp-peatus olema eristatav maakonnaliinidel nr 1, 11, 14 ja 16 , kus rakendatakse HD Lisa 1 Lisas A punktis 3 sätestatud fikseeritud üksikpileti hinda. Piletimüügisüsteemis peab iga piletimüügitehing (sh tasuta sõiduõigusega isikutele nullpileti väljastamised, õpilaste sisenemised ja väljastatud piletite tühistamised) olema registreeritud unikaalse järjekorranumbriga mis koosneb piletimüügiaparaadi numbrist/tunnusest ja tehingu numbrist. Tehingu numbrid peavad iga kasutatava piletimüügiaparaadi lõikes olema järjestikku katkematult kasvavad. Piletimüügitehingu järjekorranumber peab olema märgitud ka väljatrükitavale sõidupiletile. Piletimüügi ja sõitjate arvu aruandlus eelmainitud detailsuses peab olema tellijale internetipõhiselt kättesaadav hiljemalt 48 tunni jooksul pärast liinide teenindamist. 5.1.9 tagama sõitjatele sõidukaartide valmistamise ja müügi ning võimaluse laadida bussis sõidukaardile raha ja kasutada kogu sõidukaardile kantud raha sõidupileti eest tasumiseks, rakendades seejuures kehtestatud sõidusoodustusi, sealhulgas sõidukaartide kasutusele võtmine, millel on võimalik eristada tellija poolt määratletud erinevaid sõitjate rühmi (näiteks sooduspiletiga sõitjad, riigikoolide õpilased, kutsekoolide õpilased, pensionärid jne. Sõidukaartide müük peab olema tagatud vähemalt Võru linna bussijaamas aadressil Vilja 2, Võru linn, Võru maakond 65606; 5.1.10 kõik piletimüügisüsteemi kasutamise ja haldamisega seotud kulud ning piletitulu käsitlemisega seotud võimalikud vahendustasud loetakse vedaja kuluks ning need peavad sisalduma liinikilomeetri hinnas. Lubatud ei ole kasutada vahendustasude ning piletimüügisüsteemiga seotud kulude maha arvestamist piletitulust; 5.1.11 rakendama seaduse alusel ja tellija poolt kehtestatud sõidusoodustusi; 5.1.12 teavitama koheselt sõitjaid ja tellijat punktides 5.2.1. ja 5.2.2. nimetatud olukorrast, põhjendades ajutiste muudatuste tegemise vajadust. Vedaja poolt liiniveo peatamine või ajutised muudatused busside liikluses ei tohi kesta kauem kui neid muudatusi tinginud asjaolude kestus ning nende asjaolude äralangemisel tuleb jätkata koheselt sõiduplaani järgset sõitjatevedu või kasutada võimalusel asendusbusse; 5.1.13 pidama läbipaistvuse suurendamiseks ja ristsubsideerimise vältimiseks käesoleva lepingu objektiks oleva bussiliiniveoteenuse raamatupidamise arvestust eraldi muude tegevuste raamatupidamise arvestusest, millega vedaja on seotud, selliselt et oleks täidetud järgmised tingimused: 5.1.13.1 kõikide tegevusvaldkondadega seotud raamatupidamise arvestused on eraldatud ning vastavad varad ja püsikulud on jaotatud vastavalt kehtivale raamatupidamis- ja maksustamiskorrale; 5.1.13.2 kõiki muutuvkulusid, põhjendatud osa püsikuludest ning mõistlikku kasumit, mis on seotud vedaja mis tahes muu tegevusega, ei saa ühelgi tingimusel seostada käesoleva lepingu alusel teostatava bussiliiniveoteenusega; 5.1.14 esitama tellijale punktides 7.1 ja 7.2 nimetatud aruanded ning teabe, sh andmed ja informatsiooni, mis on seotud lepingu täitmise ja toetuse kasutamisega; 5.1.15 esitama tellijale audiitori järeldusotsuse peale iga majandusaasta aastaaruande kinnitamist kui ollakse aastaaruande auditeerimise kohustusega; 5.1.16 tagastama toetusraha ühistranspordiseaduse § 22 sätestatud juhtudel ja korras; 5.1.17 sõiduplaanide muutumise korral paigaldama eelnevalt info vastavat liini sõitvasse bussi; 5.1.18 teavitama avalikkust muudatustest sõiduplaanides regulaarselt ilmuvas maakondliku levikuga ajalehes või vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt 14 kalendripäeva ette; 5.1.19 võimaldama tellija volitatud isikutel kontrollida vedaja tegevuskohas avaliku liiniveo kohta peetavat arvestust (sealhulgas tutvuda vastavate raamatupidamise algdokumentidega); 5.1.20 sõidupiletite, piletite müügi, liiniveo aluseks olevate dokumentide, sõiduplaanidest kinnipidamise, busside täituvuse ja liinivedude teostamise kvaliteedi kontrolli läbiviimiseks tagama tellija volitatud isikutele juurdepääsu asjakohastele dokumentidele ning kohustama vedaja töötajaid jt liiniveo osutamisega seotud isikuid andma tellija volitatud isikutele suulist teavet ja selgitusi; 5.1.21 kooskõlastama tellijaga kõik kolmanda osapoolega sõlmitavad sõitjateveo lepingud, sealhulgas õpilasveo lepingud, kui need on seotud veoga Võru maakonnaliinidel. 5.2 Vedajal on õigus: 5.2.1 peatada liinidel sõitjatevedu, kui ei ole tagatud ohutu liiklus või sõitjate ohutus kuni ohutuse taastumiseni; 5.2.2 teha ajutisi muudatusi busside liikluses lepingu objektiks olevatel liinidel, kui need muudatused on põhjustatud liiklustakistustest või ohtlikest liiklusoludest (teede lagunemine, meteoroloogilised tingimused jms); 5.2.3 teha tellijale põhjendatud ettepanekuid liinivõrgu, sõiduplaanide, marsruutide ja sõidutariifide ning liinikilomeetri maksumuse muutmiseks. 6. Tellija õigused ja kohustused 6. 1 Tellijal on õigus 6.1.1 kontrollida sõidupiletite müüki, liiniveo aluseks olevaid dokumente, sõiduplaanidest kinnipidamist, busside täituvust ja liinivedude teostamise kvaliteeti vastavalt hankedokumentides ja lepingus sätestatud nõuetele ning asjaomastele õigusaktidele; 6.1.2 ÜtS §-s 13 sätestatud nõuete kontrollimiseks kontrollida igal ajal kõiki Vedaja majandustegevuse ja raamatupidamise dokumente , mis on seotud lepingu täitmise ja toetuse kasutamisega; 6.1.3 nõuda vedajalt lepingu täitmise kohta asjassepuutuvat aruandlust ja teavet, sh informatsiooni, dokumente ja andmeid kogu lepingu kehtivuse perioodil; 6.1.4 ajakohastada nõudlusest ja rahastamise võimalustest tulenevalt liinivõrku, sõiduplaane, sõidupileti hindu ja liinikilomeetri maksumust; 6.1.5 muuta veomahtu ühes lepingu aastas kuni 20% võrra võrreldes algse ühe aasta veomahuga, mille kohta vedaja tegi oma pakkumuse, teatades vedajale ette veomahu suurendamisest vähemalt 90 (üheksakümmend) kalendripäeva ja veomahu vähendamisest vähemalt 30 (kolmkümmend) kalendripäeva. Etteteatamise tähtajad võivad kokkuleppel vedajaga olla ka lühemad.“ 6.2 Tellija on kohustatud: 6.1.1 maksma vedajale toetust lepingus ettenähtud korras ja tingimustel; 6.1.2 tagama, et kontrollimise käigus temale teatavaks saanud vedaja ärisaladus hoitakse konfidentsiaalsena. Ärisaladuseks ei loeta õigusaktide kohaselt avalikustamisele kuuluvat või avalikustatud teavet. 7. Aruandlus 7.1 Vedaja on kohustatud esitama tellijale elektroonselt ja töödeldaval kujul tellija poolt aktsepteeritavas formaadis iga kalendrikuu 10-ndaks kuupäevaks aruanded vastavalt käesoleva lepingu lisas 2, lisas 3 ning lisas 4 toodud vormidele eelmise kalendrikuu kohta, sh teostatud bussiliiniveoteenuse mahu, piletitulu, kohalike omavalitsuste toetuse ja muude tulude laekumise, kasutatud riigieelarve toetuse, ebaregulaarsete veootsade mahu ja bussiliiniveoteenuse osutamisega seonduvate kulude kohta. 7.2 Vedaja on kohustatud andma tellijale viimase nõudel teavet, sh aruande ja piletimüügi kohta selgitusi ja lisateavet, ning liikluse kavandamiseks ja transpordiuuringuteks muud informatsiooni. 7.3 Vedaja on kohustatud esitama tellijale viimase nõudmisel statistikat ning massandmeid alkolukkudega varustatud bussides logitud alkoholijoobe kontrollimise toimingute tulemuste kohta. Juhul kui selliste andmete vaatamiseks on vajalik spetsiaaltarkvara, siis peab vedaja andma vastava tarkvara tellija kasutusse. 7.4 Vedaja on kohustatud tagama tellijale juurdepääsu kõikidele liiniveoks kasutavatesse bussidesse paigaldatud piletimüügi järelevalvekaamerate süsteemiga salvestatud videosalvestistele. 8. Vastutus ja sanktsioonid 8.1 Kui vedaja ei alusta veoteenuse osutamist käesolevas lepingus ja selle lisades kokkulepitud korras ja mahus, ütleb lepingu ühepoolselt üles, lõpetab ühepoolselt veoteenuse osutamise enne käesoleva lepingu kehtivuse lõppemist ning vedaja ühistranspordiloa või ühenduse tegevusloa tähtaja lõppemisel või loa kehtetuks tunnistamise korral, on tellijal õigus vähendada vedajale makstavat toetussummat kuni 100% ulatuses käesoleva lepingu punktis 9.1 vedaja poolt antud garantiist. Tellijal puudub õigus vähendada vedajale makstavat toetussummat, kui vedaja lõpetab ühepoolselt veoteenuse osutamise enne käesoleva lepingu kehtivuse lõppemist põhjusel, et tellija ei ole (2) kahe kalendrikuu vältel vedajale maksnud käesolevas lepingus ettenähtud korras ja alustel ühistransporditoetust. 8.2 Kui vedaja ei täida lepingu punkti 5.1.3 või 5.1.4 nõudeid ja on saanud vastava järelevalve tulemusena kaks või enam ettekirjutust või karistust aastase perioodi jooksul või vedaja töötajatel puudub selle tulemusena töörahu tagamise kohustus on tellijal õigus vähendada vedajale makstavat toetussummat kuni 3000 (kolm tuhat) eurot. 8.3 Vedaja poolt aruannete mittenõuetekohast esitamist või nendes tõele mittevastavate andmete esitamist (sh tõele vastavate andmete mitteesitamist), samuti alkolukkudega salvestatud logide mitteesitamist või piletimüügi järelevalvekaamerate salvestistele ja piletimüügi andmestikule ligipääsu mittevõimaldamist loetakse oluliseks lepingurikkumiseks ning iga rikkumise korra eest on tellijal õigus vähendada vedajale makstavat toetussummat kuni 600 (kuussada) eurot. 8.4 Vedaja poolt teadete või teavituste, sh piletimüügi- ja sõitjate arvu aruandluse vastavalt lepingu punktile 5.1.8 kättesaadavaks tegemata jätmist, mittenõuetekohast esitamist või tõele mittevastavate andmete esitamist, sh tõele vastavate andmete mitteesitamist, loetakse lepingu rikkumiseks ning iga rikkumise korra eest on tellijal õigus vähendada vedajale makstavat toetussummat kuni 200 (kakssada) eurot. 8.5 Tellija poolt avastatud, sh kolmandatelt isikutelt saadud teave, iga kehtestatud sõiduplaanis sätestatud bussiliini marsruudi mittejärgimise, liiniveo peatamise või muudatuste tegemise eest busside liikluses on tellijal õigus vähendada vedajale makstavat toetussummat kuni 200 (kakssada) eurot. Toetussummat ei vähendata juhul, kui vedaja poolt teostatud ajutised muudatused busside liikluses lepingu objektiks olevatel liinidel olid põhjustatud punktis 5.2.1 või punktis 5.2.2 nimetatud asjaoludest. Muudatuste tegemist busside liikluses vedaja algatusel ilma piisava põhjenduseta ja/või kestusega kauem kui neid muudatusi tinginud asjaolude kestus, loetakse rikkumiseks. 8.6 Tellijal on õigus vähendada vedajale makstavat toetussummat vedajast tingitud asjaolude tõttu ärajäänud veootsa kohta kuni 400 (nelisada) eurot. 8.7 Kui lepingu täitmise kontrollimisel tellija või tema määratud kolmandate isikute poolt avastatakse sõiduõiguseta sõitjad lepingu objektiks olevate bussiliinide bussidest, siis on tellijal vedaja või vedaja ühissõidukijuhi süü olemasolu korral õigus vähendada vedajale makstavat toetussummat iga piletita sõitja kohta summas 100 (ükssada) eurot. 8.8 Tellijal on õigus vähendada vedajale makstavat toetussummat kuni 100 (ükssada) eurot iga tellija poolt avastatud puuduse eest, mis puudutavad sõidukijuhtidele esitatavate nõuete mittetäitmist või muude käesoleva lepingu või ükskõik millistest riigihanke viitenumber 159295 dokumentidest ja/või nende lisadest tulenevate kohustuste mittetäitmist, kui käesoleva lepingu mõnes muust sättest ei tulene konkreetse rikkumise osas teistsugust sanktsiooni. 8.9 Tellijal on õigus vähendada vedajale makstavat toetussummat kuni 50 (viiskümmend) eurot iga päeva eest, kui vedaja kasutab lepingu täitmisel lepingus sätestatud nõuetele (sh nõuded busside vanusele, varustatus töökorras alkolukkude, piletimüügi järelevalvekaameratega) mittevastavat bussi. Mitme nõuetele mittevastavate bussi kasutamisel summeerub toetussumma vähendamine vastavalt selliste busside arvule. 8.10 Toetussumma vähendamise vormistab tellija ühepoolse aktiga ning saadab selle viivitamatult vedajale. Vastava kuu toetussumma väljamakse tegemisel makstakse toetust aktis märgitud summa võrra vähem. 8.11 Kui vedaja ei ole mõistliku aja jooksul puudust likvideerinud, siis peale mõistliku tähtaja möödumist loetakse seda uueks rikkumiseks. 8.12 Lepingus ettenähtud maksetega viivitamisel on tellija kohustatud maksma vedajale viivist 0,1% päevas viivitatud summast. 8.13 Lepingus sätestatud viiviste tasumine ja toetussumma vähendamised ei vabasta pooli lepingust tulenevate muude kohustuste täitmisest. 8.14 Lepingut rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele lepingu rikkumise tagajärjel tekkinud kahjud osas, mis on jäänud toetussumma vähendamisega katmata. 9. Garantii 9.1 Vedaja on kohustatud esitama tellijale peale käesoleva lepingu mõlemapoolsest allkirjastamist ja vähemalt 21 päeva enne lepingu punktis 2.1 määratud veoteenuse osutamise algust tellija poolt eelnevalt aktsepteeritud krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii lepingus ettenähtud kohustuste täitmise tagamiseks summas 180 000 (kolmsada tuhat) eurot. 9.2 Kui lepingu sõlmimisel esitatava garantii kehtivusaeg on lühem kui lepingu kehtivusaeg, on vedaja kohustatud hiljemalt kolmkümmend päeva enne garantii kehtivusaja lõppemist esitama igakordselt tellijale tellija poolt eelnevalt aktsepteeritud krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja uue garantii. 9.3 Ühe garantii kehtivusaeg ei või olla lühem kui üks aasta. 10. Vääramatu jõud 10.1 Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 10.2 Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad lepingu täitmist. 10.3 Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust viivitamata teatama teisele poolele pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 11.4 Käesolev leping jõustub pärast lepingu ja lepingu lisade mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni 31.03.2024 või kuni poolte poolt võetud kõikide kohustuste nõuetekohase täitmiseni või lepingu ennetähtaegse lõpetamiseni lepingus ja seaduses ettenähtud alustel. 11.5 Pooltel on õigus lepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud tellijal või vedajal võimalik lepingu sõlmimise ajal ette näha ja lepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu lepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. 11.6 Lepingule lisatavat iga-aastast lisa (ATL Lisa 1), millega täpsustatakse vastava aasta liinikilomeetri maksumust, ning tellija poolt sõiduplaanide ja veomahu muutmist, ei loeta lepingu muutmiseks. Tellija poolt makstava toetuse suuruse arvutamise aluseks jääb terve lepingu kehtivuse ajal edukaks tunnistatud hinnapakkumuses toodud liinikilomeetri maksumus, mida saab muutuda vaid lepingu punktis 3.4 ja 3.5 sätestatu kohaselt. 11.7 Juhul kui lepingu kehtivusaja jooksul muutuvad oluliselt bussiliiniveo korraldamise aluseks olevad tingimused (sõitjate sõiduvajadus, liinivõrk, sõitjakäive, piletitulu laekumine), mille tõttu ei ole lepingu täitmine samadel tingimustel enam võimalik või see muutub pooltele ebamõistlikult koormavaks, siis lõpetatakse leping poolte kokkuleppel ning korraldatakse vedaja valimiseks uus riigihange. Kuni uue vedaja valimiseni täidab lepingut senine vedaja. 11.8 Tellijal on õigus vastavalt HMS § 102 lõikele 2 lepingut ühepoolselt muuta või ennetähtaegselt lõpetada, kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist. 11.9 Tellijal on õigus leping ennetähtaegselt üles öelda: 11.9.1 kui vedaja on toime pannud olulise lepingurikkumise VÕS § 116 mõistes või lepingurikkumine on põhjustanud olulise kahju kolmandale isikule või tema varale; 11.9.2 kui vedaja ei täida talle seaduse ja lepinguga pandud kohustusi nõuetekohaselt, sealhulgas jätab esitamata punktis 4.2 nimetatud korras uue ühistranspordiloa või ühenduse tegevusloa ja vedaja ei ole ühe kuu jooksul tellija vastavasisulisest nõudest asunud seadusest ja lepingust tulenevaid kohustusi täitma; 11.9.3 kui tellija on tuvastanud vedajapoolsed korduvad süülised rikkumised tõele mittevastavate andmete esitamisel piletitulu laekumise kohta ja kui süüliselt tõele mittevastavate andmete esitamine tõi kaasa või oleks toonud kaasa vedajale põhjendamatult suure liiniveo toetuse maksmise. 11.9.4 kui vedaja ei ole esitanud lepingu punktide 9.1-9.3 kohaselt ja tähtaegadeks garantiid lepingus ettenähtud kohustuste täitmise tagamiseks. 11.9.5 kui vedaja on korduvalt rikkunud punktides 5.1.3. ja 5.1.3.1 sätestatud kohustust. 11.9 Vedajal on õigus leping ennetähtaegselt ühepoolselt lõpetada juhul, kui tellija ei ole (2) kahe kalendrikuu vältel vedajale maksnud käesolevas lepingus ettenähtud korras ja alustel toetust. 12. Vaidluste lahendamine 12.1 Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 12.2 Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras tellija asukohajärgses halduskohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 12.3 Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega samasugune mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 12.4 Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab lepingu tingimuse seaduslikuks või kehtivaks. 13. Teabe vahetamine 13.1 Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 13.2 Kõik lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated ja info on ametlikult ning kooskõlas lepinguga esitatud, kui nimetatud teated on poolele edastatud kirjas, sealhulgas elektronkirjas, lepingus märgitud või pärast lepingu sõlmimist kirjalikult teatatud postiaadressil või e-posti aadressil. 13.3 Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 14. Muud sätted 14.1 Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise poole nõusolekuta. 14.2 Käesolev leping on kirjalikult vormistatud ja mõlemapoolselt digitaalselt allkirjastatud. 15. Poolte volitatud esindajad 15.1 Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel on Rein Rusch, telefon 7868320 , e-post rein.rusch@voru.maavalitsus.ee. 15.2 Vedaja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel on Madis Lepp, telefon 502 8282, e-post madis@hansaliinid.ee. 15.3 Juhul, kui tellija või vedaja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele poolele koheselt kirjalikult. Poolte allkirjad: Tellija: (allkirjastatud digitaalselt) Andres Kõiv Maavanema ülesannetes Vedaja: (allkirjastatud digitaalselt) Andres Puskar Juhatuse liige