Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ning tähtajad

Määrus reguleerib järgmiste puuetega inimeste sotsiaaltoetuste (edaspidi sotsiaaltoetus) määramist ja maksmist

1) puudega lapse toetus;

2) puudega tööealise inimese toetus;

3) puudega vanaduspensioniealise inimese toetus;

4)

5) puudega vanema toetus;

6) õppetoetus;

7)

8)

9) täienduskoolitustoetus.

(1) Sotsiaaltoetuste taotlemiseks esitab isik või tema seaduslik esindaja Sotsiaalkindlustusametile taotluse koos vajalike põhi- ja täiendavate dokumentidega. Õigus taotleda sotsiaaltoetust iseseisvalt on isikul alates 16. eluaastast.

(2)

(3) Kui sotsiaaltoetuste taotlusele ei ole lisatud kõiki vajalikke dokumente, teatab Sotsiaalkindlustusamet taotlejale kirjalikult esimesel võimalusel, millised dokumendid tuleb hiljemalt kolme kuu jooksul täiendavalt esitada.

(4) Kui taotleja esitab kõik vajalikud dokumendid lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul, loetakse sotsiaaltoetuste taotlemise päevaks taotluse vastuvõtmise päev või taotluse lähtekoha postitamise kuupäev. Kui taotleja ei esita kõiki vajalikke dokumente nimetatud tähtajaks, teeb Sotsiaalkindlustusamet otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta olemasolevate dokumentide alusel.

(1) Sotsiaaltoetused määrab ja nende suuruse otsustab Sotsiaalkindlustusamet.

(2)

(3)

(4) Puudega vanema toetus määratakse iga lapse kohta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses §-s 9 sätestatud tingimustel.

(1) Puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus ja puudega vanaduspensioniealise inimese toetus määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast, kui toetuse taotlemise avaldus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates puude raskusastme tuvastamise otsuse tegemisest.

(2) Lõikes 1 nimetatud toetuste hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotlemisele eelnenud kolme kuu eest.

(3) Puudega vanema toetus, õppetoetus ja täienduskoolitustoetus määratakse toetuse taotlemise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast.

(1) Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse sotsiaaltoetuste määramise või määramata jätmise kohta (edaspidi otsus) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul sotsiaaltoetuste taotlemise päevast.

(2) Kui toetuse taotleja esitab toetuse taotluse koos puude raskusastme tuvastamise taotlusega või enne puude raskusastme tuvastamise otsuse tegemist, teeb Sotsiaalkindlustusamet otsuse kümne tööpäeva jooksul puude raskusastme tuvastamise või tuvastamata jätmise otsuse tegemise päevast.

(3) Otsus koosneb

1) sissejuhatusest, milles märgitakse otsuse teinud ameti nimi ja otsuse tegemise kuupäev;

2) kirjeldavast osast, mis sisaldab kokkuvõtet toetuse taotlusest;

3) põhjendusest, milles näidatakse ära otsuse aluseks olevad dokumendid, õigusaktide sätted ning asjaolud;

4) resolutsioonist toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta;

5) toetuse suurusest;

6) selgitusest otsuse vaidlustamise korra ja tähtaja kohta;

7) märkest otsuse teatavaks tegemise viisi kohta;

8) otsuse teinud ametniku või ametnike nimedest ja allkirjadest.

(4) Sotsiaaltoetuste määramata jätmisest teatatakse taotlejale kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

(1) Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust või puudega vanema toetust saanud isikult puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest, uut taotlust ei nõuta, välja arvatud juhul, kui isikul tekib õigus uuele toetuse liigile või puudega vanema toetusele järgmise lapse kohta.

(1¹) Üleminekul puudega tööealise inimese toetuse maksmiselt puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse maksmisele puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest uue taotluse esitamist ei nõuta.

(2) Lõikes 1 sätestatud juhul määratakse toetus puude raskusastme tuvastamise päevast.

(1) Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust, puudega vanema toetust ja õppetoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.

(2) Sotsiaalkindlustusameti otsusel makstakse täienduskoolitustoetus toetuse saajale teenust osutanud asutusele. Kui toetuse taotleja on eelnevalt ise tasunud koolitusteenuste eest, makstakse toetus välja isikule.

(3) Kui sotsiaaltoetuste saajale makstakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu muid toetusi või pensioni, määratakse nende maksmiseks posti teel ühine väljamaksmise kuupäev.

(4) Puudega vanema toetust makstakse lapse 16-aastaseks saamiseni. Lapse 16-aastaseks saamisel jätkatakse toetuse maksmist pärast Eesti Hariduse Infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist või lapse õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamist kuni uue õppeaasta algusele eelneva päevani. Hilisemal õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamisel makstakse toetust tagasiulatuvalt, kuid mitte rohkem kui dokumendi esitamisele eelnenud kuue kuu eest.

(5) Kui 16-aastane või vanem laps lõpetab põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse, lõpetatakse puudega vanema toetuse maksmine kooli lõpetamisele järgnevast kuust. Õpingute jätkamisel samal kalendriaastal õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse puudega vanema toetusele, makstakse pärast Eesti Hariduse Infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist või lapse õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamist toetust tagasiulatuvalt toetuse maksmise lõpetamisest kuni uuesti õppima asumiseni.

Rehabilitatsioonitoetuse määramise ja maksmise erisused

(1) Isikule, kellele on määratud sotsiaaltoetused, vormistatakse toimik ja avatakse elektrooniline isikuarve, mille alusel vormistatakse sotsiaaltoetuste maksedokumendid.

(2) Kui õigus sotsiaaltoetustele on puudega lapsel, avatakse elektrooniline isikuarve vanema, eestkostja või hooldaja nimele.

Sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse

1) toetuse saaja, tema seadusliku esindaja, eestkosteasutuse või hoolekandeasutuse teatise põhjal;

2) haigla teatise põhjal, kui toetuse saaja viibib järjest üle kahe kuu haiglaravil, välja arvatud puudega lapse toetus, mis makstakse välja täies suuruses, sõltumata haiglaravi kestusest;

3) kui posti teel makstud sotsiaaltoetused on välja võtmata vähemalt kuus kuud;

4) valla- või linnavalitsuse korralduse alusel, kui lapsevanem ei täida «Perekonnaseadusest» tulenevat kohustust puudega last kasvatada ja tema eest hoolitseda;

5) süüdimõistetud toetusesaaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks, välja arvatud juhul, kui isik vajab oma puude tõttu individuaalset abivahendit.

(1)

(2) Sotsiaaltoetuste maksmise peatamise asjaolude äralangemisel jätkatakse toetuste maksmist nende asjaolude äralangemise päevast.

(3) Kui sotsiaaltoetuse maksmine oli peatatud põhjusel, et posti teel makstav sotsiaaltoetus oli välja võtmata vähemalt kuus kuud, makstakse toetus pärast vastava avalduse ja isikut tõendava dokumendi esitamist tagantjärele välja.

Sotsiaaltoetuste ümberarvutamine

(1) Sotsiaaltoetuste maksmine lõpetatakse sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust.

(2)

(3) Sotsiaaltoetuste saaja teadliku valeandmete esitamise või sotsiaaltoetuste saamist mõjutavate andmete mitteesitamise tõttu lõpetatakse sotsiaaltoetuste maksmine Sotsiaalkindlustusameti motiveeritud otsuse alusel, millest teatatakse sotsiaaltoetusi saanud isikule hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Liigselt makstud summad nõutakse tagasi «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses» sätestatud korras.

(4) Kui sotsiaaltoetused on määratud seadusliku aluseta Sotsiaalkindlustusameti süül, lõpetatakse sotsiaaltoetuste maksmine motiveeritud otsusega, millest teatatakse sotsiaaltoetusi saanud isikule hiljemalt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

Sotsiaaltoetuste saaja on kohustatud teatama kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa määratud sotsiaaltoetuste maksmise peatamise, lõpetamise või suuruse muutmise, kümne päeva jooksul nende asjaolude tekkimisest.

Määrus jõustub 2008. aasta 1. oktoobril.