Koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad

Määrusega kehtestatakse tegevusnäitajad, mis kirjeldavad koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õppe- ja kasvatustegevuse tulemuslikkust, rahulolu ja efektiivsust ning täienduskoolituse läbiviimist täienduskoolitusasutustes.

Koolieelse lasteasutuse tegevusnäitajad on järgmised

1) tugisüsteemide kaudu toetatud laste osakaal;

2) digilahenduste kasutamise sagedus õppe- ja kasvatustegevuses;

3) laste ja õpetajate/õpetajaid abistavate töötajate ametikohtade suhtarv;

4) kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal;

5) laste erivajaduste toetamist käsitleva koolituse läbinud õpetajate ja õpetajat abistavate töötajate osakaal.

(1) Põhikooli tegevusnäitajad on järgmised

1) kooliga rahulolevate õpilaste osakaal 8. klassi õpilastest;

2) koolis kiusamist mitte kogenud õpilaste osakaal 8. klassi õpilastest;

3) tugisüsteemide kaudu toetatud õpilaste osakaal;

4) digilahenduste kasutamise sagedus õppe- ja kasvatustegevuses (8. klass);

5) põhjuseta puudujate osakaal 8. klassi õpilastest;

6) huvitegevuses osalevate õpilaste osakaal;

7) põhikooli lõpueksamite tulemused;

8) põhikooli lõpueksamite ja vastavate õppeainete aastahinnete kooskõla;

9) õppetöö katkestamise osakaal III kooliastmes;

10) edasiõppijate osakaal põhikooli lõpetanutest;

11) õpilaste ja õpetajate ametikohtade suhtarv;

12) kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal;

13) põhikooli pinnakasutusindeks (m2 õpilase kohta).

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 7 ja 8 nimetatud tegevusnäitajate arvestusse ei arvata õpilasi, kellele on nõustamiskomisjoni soovitusel koostatud individuaalne õppekava, millega on vähendatud või asendatud eksamiainetes põhikooli riikliku õppekavaga taotletavaid õpitulemusi, ning lihtsustatud riikliku õppekava alusel õppivaid põhikoolilõpetajaid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud tegevusnäitajate arvestusse ei arvata toimetuleku- ja hooldusõppel olevaid õpilasi.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 5–8 ja 13 nimetatud tegevusnäitajate arvestusse ei arvata mittestatsionaarses õppes õppivaid õpilasi.

(5) Kooli puhul, kus toimub nii statsionaarne kui mittestatsionaarne õpe, tehakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3–4 ja 9–12 nimetatud tegevusnäitajate arvestus mittestatsionaarses õppes osalevate õpilaste kohta eraldi. Andmed avalikustatakse tegevusnäitajana juhul kui mittestatsionaarses õppes õppivaid õpilasi on sihtgrupi hulgas vähemalt viis.

(1) Gümnaasiumi tegevusnäitajad on järgmised

1) gümnaasiumi 10. klassi sisse astunud õpilaste põhikooli lõpueksamite tulemused;

2) kooliga rahulolevate õpilaste osakaal 11. klassi õpilastest;

3) huvitegevuses osalevate õpilaste osakaal;

4) digilahenduste kasutamise sagedus õppe- ja kasvatustegevuses (11. klass);

5) riigieksamite tulemused;

6) riigieksamite ja vastavate õppeainete kooliastmehinnete kooskõla;

7) gümnaasiumi panus õpilaste edasijõudmisse;

8) gümnaasiumiastme nominaalajaga lõpetajate osakaal;

9) õppetöö katkestajate osakaal 10. klassi õpilastest;

10) edasiõppijate osakaal gümnaasiumi lõpetanutest;

11) õpilaste ja õpetajate ametikohtade suhtarv;

12) kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal;

13) gümnaasiumi pinnakasutusindeks (m2 õpilase kohta).

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3, 5–9 ja 13 nimetatud tegevusnäitajaid ei kohaldata gümnaasiumile, kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe ning gümnaasiumi puhul, kus toimub nii statsionaarne kui mittestatsionaarne õpe, ei võeta nimetatud näitaja arvestuses arvesse mittestatsionaarses õppes õppivaid õpilasi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 4, 10–12 nimetatud tegevusnäitajate arvestus tehakse gümnaasiumi puhul, kus toimub nii statsionaarne kui mittestatsionaarne õpe, mittestatsionaarses õppes osalevate õpilaste kohta eraldi. Andmed avalikustatakse tegevusnäitajana juhul, kui mittestatsionaarses õppes õppivaid õpilasi on sihtgrupi hulgas vähemalt viis.

Kutseõppeasutuse tegevusnäitajad on järgmised

1) kutsekeskharidusõppesse sisse astunud õpilaste põhikooli lõpueksamite tulemused;

2) kutsekeskhariduse tasemel õppivate õpilaste rahulolu;

3) digilahenduste kasutamise sagedus õppetegevuses;

4) kutseeksami sooritanute osakaal eksamil osalenutest;

5) õppetöö katkestajate osakaal;

6) kutsekeskhariduse nominaalajaga lõpetajate osakaal;

7) lõpetajate hõive aasta pärast lõpetamist;

8) töökohapõhise õppe lõpetanud õpilaste osakaal.

(1) Täienduskoolitusasutuse tegevusnäitajad õppekavarühmade lõikes on järgmised

1) täienduskoolitust alustanud õppijate arv;

2) väljaantud tunnistuste arv;

3) läbiviidud kursuste arv kokku;

4) kursused mahus kuni 8 akadeemilist tundi;

5) kursused mahus 9–26 akadeemilist tundi;

6) kursused mahus 27–80 akadeemilist tundi;

7) kursused mahus 81–240 akadeemilist tundi;

8) kursused mahus rohkem kui 240 akadeemilist tundi.

(2) Tegevusnäitajate arvestamisel võetakse aluseks kursused, mis on lõppenud arvestuse aluseks olnud kalendriaastal.

(1) Käesoleva määruse §-s 2, § 3 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 7 ja 8, § 4 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 6, 7 ja 13 ning § 5 punktides 1 -3, 7 ja 8 loetletud tegevusnäitajad tehakse kättesaadavaks hiljemalt 2018. aasta 1. veebruariks.

(2) Käesoleva määruse §-s 6 loetletud tegevusnäitajad tehakse kättesaadavaks täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lõikes 5 kehtestatud tähtaegadel ja korras. 2016. aasta tegevusnäitajaid arvestatakse perioodi kohta alates käesoleva määruse jõustumisest kuni 2016. aasta 31. detsembrini.

(3) Haridus- ja teadusministri 24. augusti 2010. aasta määrus nr 49 „Koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste tegevusnäitajad“ tunnistatakse kehtetuks.