Ametnikueetika nõukogu töökorralduse alused

(1) Ametnikueetika nõukogu (edaspidi eetikanõukogu) on üheksaliikmeline.

(2) Eetikanõukogu koosseisu kuuluvad viis kuni kuus avalikus teenistuses olevat ametnikku ja kolm kuni neli mitteametnikust eksperti, kellest vähemalt üks peab olema endine ametnik.

(3) Eetikanõukogu liige lähtub oma seisukohtades ja otsustes oma eksperditeadmistest ja on sõltumatu ametkondlikest juhistest.

Eetikanõukogu liikmesusega seotud ülesandeid ei saa delegeerida ega määrata eetikanõukogu liikme eemalviibimise korral ajutist asendusliiget.

(1) Eetikanõukogu tööd juhib eetikanõukogu esimees, esimehe äraolekul asendab teda tema määratud eetikanõukogu liige. Juhul kui eetikanõukogu esimees on jätnud asendaja määramata või esimehe määratud asendusesimees on ära, asendab eetikanõukogu esimeest vanim kohalolev eetikanõukogu liige.

(2) Eetikanõukogu esimehe nimetab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul eetikanõukogu liikmete hulgast.

(1) Eetikanõukogu ülesannete täitmise töövorm on koosolek. Eetikanõukogu võib kasutada ka teisi töövorme.

(2) Eetikanõukogu koosoleku kutsub kokku eetikanõukogu esimees.

(3) Eetikanõukogu koosolek korraldatakse eetikanõukogu esimehe ettepanekul või juhul, kui koosolekut nõuab vähemalt 1/3 eetikanõukogu liikmetest.

(4) Eetikanõukogu koosoleku päevakorra kinnitab ja koosolekut juhatab eetikanõukogu esimees.

(5) Eetikanõukogu esimehel on õigus kutsuda päevakorras oleva küsimuse arutamiseks eetikanõukogu koosolekust osa võtma eetikanõukogu koosseisu mittekuuluvaid isikuid.

(6) Eetikanõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla eetikanõukogu esimees ja eetikanõukogu sekretär.

(1) Eetikanõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa eetikanõukogu esimees ja vähemalt pool eetikanõukogu liikmetest.

(2) Nõutud kvoorumi puudumise korral kutsub eetikanõukogu esimees esimesel võimalusel kokku uue koosoleku.

(3) Eetikanõukogu hääletamisest ei võta osa eetikanõukogu liige, kellel seoses otsusega võib tekkida isiklik või ametialane huvi.

(1) Eetikanõukogu teeb oma pädevuse piires nõuandva iseloomuga otsuseid.

(2) Eetikanõukogu teeb otsuse koosolekust osavõtvate eetikanõukogu liikmete häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks eetikanõukogu esimehe hääl. Eriarvamus protokollitakse.

(3) Eetikanõukogu ülesannetega seotud otsus peab olema põhjendatud ja see avaldatakse avaliku teenistuse veebilehel. Eetikanõukogu töökorralduslikku otsust ei pea avaldama.

(1) Rahandusministeerium tagab eetikanõukogu teenindamise ja finantseerimise.

(2) Eetikanõukogu asjaajamist korraldab eetikanõukogu sekretär, kes ei ole eetikanõukogu liige.

(3) Eetikanõukogu sekretäri määrab Rahandusministeerium, teavitades sekretäri määramisest eetikanõukogu esimeest.

(4) Eetikanõukogu sekretär korraldab eetikanõukogu koosoleku ja otsuse protokollimist, valmistab ette eetikanõukogu otsuse kavandi, korraldab pöördumisele vastamist ja täidab teisi ülesandeid, milleks eetikanõukogu on ta volitanud.

(1) Eetikanõukogu liikmele, välja arvatud teenistuses olevale ametnikust eetikanõukogu liikmele, eksperdile ja teistele eetikanõukogu töösse kaasatud isikutele võib maksta eetikanõukogu töös osalemise eest tasu.

(2) Rahandusministeerium hüvitab eetikanõukogu liikmele, eksperdile ja eetikanõukogu töösse kaasatud teistele isikutele avalduse alusel eetikanõukogu töös osalemisega kaasnevad mõistlikud riigisisese transpordi kulud.

(1) Eetikanõukogu töö korraldamise eest vastutab valdkonna eest vastutav minister.

(2) Eetikanõukogu esitab Vabariigi Valitsusele valdkonna eest vastutava ministri kaudu üks kord aastas ülevaate oma tööst.

Määrus jõustub 1. aprillil 2013. a.