Energeetika- ja keskkonnaminister — Haldusleping nr 1-6/26/10 — RT I, 2026, 15

Kliimaministeerium (edaspidi KliM), mida esindab energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, kes tegutseb halduskoostöö seaduse § 8 alusel, ja Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK), registrikoodiga 90005946, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Andrus Treier, keda edaspidi nimetatakse koos või eraldi pooled või pool, võttes arvesse, et Eesti ühiskonnas on laialdaselt tuvastatav vajakajäämine loodust ja keskkonda puudutavatest süsteemsetest, seostatud teadmistest ning oskustest tegutseda keskkonnateadlikult. Hoolimata sellest, et üldhariduse riiklikud õppekavad on kooskõlas säästvat arengut toetava hariduse põhimõtetega ning keskkond ja jätkusuutlik areng on määratud läbivaks teemaks, mida tuleb lõimida kõikidesse õppeainetesse, ei rakenda suur osa õpetajatest seda nõuet järjepidevalt. Tuvastatud probleemide leevendamiseks ning noorte keskkonnaalase kirjaoskuse ja rohetehnoloogiate teadlikkuse tõstmiseks käivitatakse õpilaste rohetehnoloogia programm, mille eesmärk on pakkuda süsteemset tuge rohetehnoloogia teemade integreerimiseks haridussüsteemi. Programmis osalevatele koolidele tagatakse konkreetne võimalus siduda riiklikus õppekavas nõutav uurimistöö või praktiline töö otseselt rohetehnoloogia valdkonna teemadega. Programmi raames pakutakse õpilastele ja nende juhendajatele (õpetajatele) ligipääs teadus- ja ettevõtluspartnerite juhendamisele, mentorlusele ning reaalsetele valdkondlikele probleemidele (edaspidi programm). Programm viiakse ellu KIK-i keskkonnahariduse arenduskeskuse ja KliM-i rohereformi osakonna koostöös. Programmi rakendamise peamised strateegilised eesmärgid on: • suurendada noorte teadlikku huvi rohetehnoloogiate ja kestliku arengu teemade vastu; • selgitada ja demonstreerida rohetehnoloogiate seost laiemate keskkonna- ja ettevõtlusteemadega; • toetada ja suunata järelkasvu rohetehnoloogiaga seotud erialadele ja karjäärivalikutele; sõlmivad atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 161 lõike 7 alusel ja arvestades Vabariigi Valitsuse 4.11.2016 määruses nr 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise, aruandluse ja teavitamise üldtingimused” (edaspidi määrus nr 121) sätestatut käesoleva halduslepingu (edaspidi leping), milles lepivad kokku alljärgnevas: 1. KIK-ile antav haldusülesanne 1.1. KliM annab KIK-ile haldusülesandeks (edaspidi ülesanne) keskkonnaalase kirjaoskuse ja teadlikkuse suurendamiseks läbi viia õpilaste rohetehnoloogia programm aastatel 2026–2028, mille eesmärk on pakkuda süsteemset tuge rohetehnoloogia teemade integreerimiseks haridussüsteemi, sealhulgas: 1.1.1. programmi sisu ja reeglite ning ajakava väljatöötamine KIK-i poolt koostöös KliM-i rohereformi osakonnaga, tagades, et tegevused vastavad programmi eesmärkidele ning arvestavad kooli töörütmiga. Vajadusel kaasatakse eksperte. Esimese tsükli kogemuste põhjal vajadusel kohendatakse programmi läbiviimise põhimõtteid; 1.1.2. programmi kandideerimise tingimuse koostamine, mis määratleb kandideerimise tingimused, hindamiskriteeriumid ning juhtrühma töökorralduse. Tingimused kooskõlastatakse KliM rohereformi osakonna esindajatega, et tagada valiku läbipaistvus ja vastavus ministeeriumi eesmärkidele; 1.1.3. programmis osalevate koolide valiku teeb juhtrühm järgmiste kriteeriumide alusel: • meeskondade motivatsioon; • esitatud ideede potentsiaal ja • eelarve realistlikkus. Hindamisel reastatakse kõik koolide projektid hindamiskriteeriumide tulemuste alusel ja rahastatakse esmalt igast maakonnast enim punkte saanud taotlused ja seejärel paremusjärjestuse alusel. Igasse programmi valitakse 20 kooli; 1.1.4. kogu programmi kommunikatsiooni koordineerimine, sh teavitatakse koole programmi kandideerimisest ja tulemustest. Samuti tagatakse nõuetekohane teavitus programmi rahastajast kõigis infokanalites. Kommunikatsioon toetab partnerite, koolide ja avalikkuse kaasamist; 1.1.5. juhtrühma kokku kutsumine, mis tagab erapooletuse ja läbipaistvuse koolide valikul; 1.1.6. juhtrühma ettepanekul programmi määramise otsuse tegemine, mille alusel antakse koolile stipendium 3000 eurot; 1.1.7. partnerite leidmine ning koostöö korraldamine nende ja koolide vahel. Selleks kaardistatakse ja kaasatakse partnerorganisatsioonid ning koordineeritakse suhtlust partnerite ja koolide vahel; 1.1.8. partneritelt rohetehnoloogia valdkonna väljakutsete, probleemipüstituste ja soovituste kogumine, mis edastatakse koolidele uurimis- ja praktiliste tööde alusmaterjaliks. Õpilaste enda valitud teemadele leitakse kaasjuhendajad partnerite seast. Programmi keskne osa on tagada, et igal kooli meeskonnal oleks juurdepääs partnerite poolsetele mentoritele; 1.1.9. koolituste ja ürituste korraldamine, kus programmis osalevatel erinevate koolide noortel on võimalik võrgustada. Programmi tegevus saab alguse avasündmuse ja inspiratsioonipäevaga, mis on lisaks teadmistele olulised motivatsiooni hoidmiseks, kogemuste vahetamiseks ja mentorlussuhete tugevdamiseks; 1.1.10. lõppürituse ning parimate tööde auhindamise korraldamine, sealhulgas programmile sponsorite leidmine eriauhindade väljakuulutamiseks; 1.1.11. veebipõhise kanali või keskkonna loomine, kus õpilased, õpetajad ja KIK saavad jagada materjale, projekte, kontakte ja asjakohaseid üritusi; 1.1.12. tulemuste ja mõju mõõtmine ja kaardistamine ning KliM-ile programmist kokkuvõtete esitamine koos ettepanekutega programmi muutmise ja jätkamise kohta. 1.2. Programmi tulemusi ja mõju hinnatakse iga aasta ja kogu programmi lõppedes (kaheaastase programmi mõju tervikuna), seejuures kasutatakse kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid kriteeriume. Tulemuste saavutamine on eesmärgiks ja sihiks, kuid nende mitte-saavutamine ei ole sanktsioneeritav. 1.2.1. Osaluse ja kaasatuse mõõdikud: • 20 kooli osaleb igas tsüklis; • 60–100 õpilast ja vähemalt 20 õpetajat on kaasatud igal õppeaastal; • iga osalev kool korraldab vähemalt ühe oma loo jagamistegevuse (nt kooliesitlus, rohetehnoloogia alane seminar), millega jõutakse kõigi koolide peale kokku vähemalt 500 õpilaseni üle Eesti; • vähemalt 5 partnerit osalevad aktiivselt mentorluses ja panustavad programmi tegevusse. 1.2.2. Uurimistööde ja projektide kvaliteet: • 100% osalejatest esitavad nõuetele vastava uurimis- või praktilise töö, mis on kooskõlas programmi eesmärkidega. Erandid (töö esitamise pikendamised, loobumised) on võimalikud vaid põhjendatud juhtudel; • vähemalt 70% töödest sisaldavad koostööd partneritega. 1.3. KIK kogub õpetajatelt tagasisidet programmi arendamise vajaduste ja võimaluste kohta iga tsükli lõpus. 2. Programmi rahastamine 2.1. Programmi rahastatakse KliMi vastutuses olevate lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisest saadud tulu vahenditest 500 000 euro ulatuses aastatel 2026–2028 planeeritud tegevusteks. 2.2. Programmi eelarve jaguneb järgmiste kululiikide lõikes: 2.2.1. KIK-i poolt programmi sisu väljatöötamine ja elluviimine, partnerite kaasamine, kodulehe loomine ja haldus, mõjude hindamine 280 000 eurot, sh tööjõukulu; 2.2.2. programmis osalevate noorte (koolide) üle-eestiliste KIK-i poolt korraldatavate ühistegevuste (koolitused, üritused) läbiviimise kulud 100 000 eurot; 2.2.3. stipendium koolidele 120 000 eurot (3000 eurot osaleva kooli kohta). 2.3. Kululiikide lõikes võib eelarvet teisiti kasutada kui see on põhjendatud ja programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks vajalik, sealjuures ületamata kogu programmi rahastamiseks eraldatud summat. 2.4. KIK esitab KliM-i rohereformi osakonnale kord poolaastas tegevuste ja eelarve täitmise aruande koos väljavõttega KIK-i raamatupidamise süsteemist ning väljamaksetaotluse, mis hüvitatakse KLIM-i poolt pärast aruande kinnitamist. KIK-i ülesannete täitmisega seotud väljamaksetaotlused sisaldavad vaid tegelikke kulusid. 2.5. KliM tasub esitatud väljamaksetaotluse alusel taotletud summa 20 päeva jooksul selle kinnitamisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE891010220034796011 viitenumber 3500080860. 3. KliM-i õigused ja kohustused 3.1. KliM-il on õigus nimetada oma esindajad juhtrühma. 3.2. KliM annab ülesande täitmiseks vajalikke juhiseid ning teavitab KIK-i kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada ülesande täitmist. 3.3. KliM-il on õigus saada teavet KIK-i tegevuse kohta ülesande täitmisel, esitada järelepärimisi ülesande täitmisega seotud küsimustes, nõuda asjakohaseid selgitusi ja dokumente lepingu täitmise kontrollimiseks, teha lepingu rikkumise korral täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi ja määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning esitada ettepanekuid, mis aitavad kaasa ülesande täitmise parandamisele. 4. KIK-i õigused ja kohustused ülesande täitmisel 4.1. Disainib programmi läbiviimise põhimõtted ja ajakava koostöös koolide ja KLIM-i esindajatega, kaasates vajadusel eksperte. Kohandab programmi läbiviimise põhimõtteid vastavalt esimese aasta tulemustele enne teise õppeaasta algust. 4.2. Sätestab programmi kandideerimise tingimused, hindamiskriteeriumid ja -metoodika ning juhtrühma tööpõhimõtted, kooskõlastab need KliM-i rohereformi osakonnaga ning teeb avalikkusele kättesaadavaks hiljemalt programmi kandideerimise alguseks. 4.3. Korraldab kommunikatsiooni programmi väljakuulutamisest, sealhulgas levitab programmiga liitumise infot, edusamme ja tulemusi nii osalejatele kui avalikkusele, sh teavitus programmi rahastajast. 4.4. Korraldab programmi kandideerimise ja koolide valimise moodustades selleks juhtrühma, kuhu kuuluvad eksperdid ja KliM-i ning KIK-i esindajad, seejuures tagades isikuandmete kaitse ning erapooletuse ja läbipaistvuse koolide valikul. 4.5. Otsustab juhtrühma poolt välja valitud kooli programmis osalemise, kooli õigused ja kohustused lähtuvad käesolevast lepingust. 4.6. Koondab partnerid ning koordineerib suhtlust nende ja programmis osalevate koolide vahel. 4.7. Koondab kokku valdkondlikud probleemipüstitused, uurimistöö teemad ja praktilised juhtumid ning soovitused partneritelt ning vahendab neid osalevatele koolidele. 4.8. Viib kokku koolide meeskonnad partneripoolsete mentoritega. 4.9. Korraldab koolitused ja ühisüritused projektide edendamiseks ja programmis osalevate noorte omavaheliseks võrgustumiseks. 4.10. Korraldab programmi elluviimiseks vajalikke üritusi ning parimate tööde auhindamise. 4.11. Otsib programmile sponsoreid eriauhindade väljakuulutamiseks. 4.12. Loob veebipõhise platvormi või kanali, kus õpilased ja juhendajad saavad jagada ja leida materjale, projekte ja kontakte. 4.13. Teavitab programmi rahastusallikast nõuetekohaselt programmiga seotud kommunikatsioonis, veebilehtedel ja sotsiaalmeediakanalites. Rahastusallikale tuleb viidata sõnastuses „Programmi toetas Eesti riik heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulust” või analoogse sõnastusega, mis sisaldab viidet heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumisel saadud tulule. 4.14. Koondab esimese ja teise aasta programmi lõppedes kogemused ja tulemused elluviimise kohta sisuaruandena KliM-ile. 4.15. Esitab KliM-i rohereformi osakonnale programmi mõju hindamiseks andmeid viie tööpäeva jooksul küsimisest. Kui andmeid on vaja süstematiseerida ja analüüsida, siis mõistliku aja jooksul. 4.16. Säilitab programmi elluviimisega seotud dokumente viis aastat. 4.17. Esitab KliM-ile programmi rakendamise ülevaate määruses nr 121 kirjeldatud detailsuses ja tähtaegadel; 4.18. Teavitab KliM-i viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõikidest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada ülesande täitmist ja ülesande täitmiseks antud riigieelarveliste vahendite kasutamist; 4.19. KIK lahendab programmi elluviimisega seotud vaided vastavalt haldusmenetluse seadusele. 4.20. Teeb muid toiminguid, mis ei ole lepingus otsesõnu nimetatud, kuid mille tegemine on vajalik lepingu eesmärgi saavutamiseks ja täitmiseks ning mis olemuslikult kuulub ülesande hulka. 5. Järelevalve lepingu täitmise üle 5.1. Järelevalvet lepingu täitmise üle teostab KliM-i rohereformi osakond või KliM-i poolt volitatud isik. 5.2 KliM-il on ülesande puuduliku täitmise korral õigus juhtida KIK-i tähelepanu esinevatele puudustele ja teha ettekirjutusi ning nõuda puuduste kõrvaldamist, määrates vajadusel puuduste kõrvaldamise tähtaja. 5.3. KliM-il on õigus järelevalve käigus nõuda KIK-ilt nii kirjalikke kui suulisi selgitusi ning asjassepuutuvaid dokumente ning KIK on kohustatud selgitusi ning vastavaid dokumente esitama. 6. Vastutus 6.1. Lepinguga võetud kohustuste eest kannavad pooled vastutust Eesti Vabariigi õigusaktides ja lepingus sätestatud korras. 6.2. Pooled ei vastuta lepinguga võetud kohustuste rikkumise eest, kui rikkumine oli tingitud vääramatust jõust. 6.3. Pooltel on kohustus kirjalikult teavitada teist poolt lepingu täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust lepingu täitmisele. Teavitada tuleb viie tööpäeva jooksul arvates takistavast asjaolust teada saamisest. 6.4. Pooled kinnitavad oma teadlikkust asjaolust, et endale lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on nad kohustatud hüvitama teisele poolele oma süülise tegevusega või tegevusetusega tekitatud kahju täies ulatuses. 7. Lepingu jõustumine ja tähtaeg 7.1. Leping jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7.2. Lepingu lõpptähtaeg on 31.12.2028. Lõpptähtaega võidakse pikendada 2028–2029 õppeaasta lõpuni. Lepingu pikendamise otsustab KliM-i rohereformi osakond ja teatab KIK-ile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 8. Lepingu lõpetamine 8.1. Kui üks pooltest soovib lepingut lõpetada, peab ta sellest teisele poolele ette teatama vähemalt neli kuud. Lõpetamine toimub kirjaliku kokkuleppe alusel. 8.2. KliM võib lõpetada lepingu ühepoolselt etteteatamise tähtaega järgimata, kui: 8.2.1. KIK on korduvalt või oluliselt rikkunud lepingut või muud ülesande täitmist reguleerivat õigusakti; 8.2.2. lepingu rikkumine on põhjustanud olulise kahju kolmandale isikule või tema varale; 8.2.3. lepingu lõpetamiseks on õigus mõnel muul õigusaktis sätestatud alusel. 8.3. Kui leping lõpetatakse, või kui esineb muu põhjus, mis takistab KIK-il jätkata ülesande edasist täitmist, on täitmise edasine korraldaja KliM. 8.4. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on KIK kohustatud ülesande täitmise järjepidevuse tagamiseks andma KliM-ile viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest arvates üle kogu ülesande täitmisega seotud dokumentatsiooni. Dokumentide üleandmise kohta vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise akt. 8.5. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tagastab KIK KliM-ile vahendite kasutamata osa, mille juures võetakse arvesse KIK-i ülesande lõpetamisega seotud kulusid, sh võetud kohustuste (nt töö-, üüri- jms lepingud) täitmiseks vajalikke summasid. 9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult ja need on lepingu lahutamatud osad. Lepingu muudatused jõustuvad poolte määratud tähtajal. 9.2. Kui lepingu täitmise käigus ilmnevad asjaolud, mida pooled ei saanud lepingu allkirjastamisel ette näha või lahendada, kohustuvad pooled tegema parimad jõupingutused lepingu täiendamiseks või muutmiseks viisil, et võimalikult suures ulatuses saaksid täidetud lepingu eesmärgid. 10. Vaidluste lahendamine ja lõppsätted 10.1. Lepingu pooled lähtuvad vaidluste lahendamisel heast tahtest, eeldades, et pooled peavad silmas ühist eesmärki, milleks on rohetehnoloogiate alase teadlikkuse suurendamine õpilaste hulgas, ning lepingu täitmisel ei ole kummalgi poolel soovi teise poole kahjustamiseks. 10.2. Kõik käesolevat lepingut puudutavad vaidlusküsimused, mida ei ole võimalik lahendada poolte kokkuleppel, lahendatakse vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele. 10.3. Lepingu rikkumisel võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja tähtajal. 11. Poolte kontaktisikud ja volitatud esindajad 11.1. KliM-i kontaktisik lepingu täitmisel on Mairi Enok, telefon: 503 0937, e-post: mairi.enok@kliimaministeerium.ee. 11.2. KIK-i kontaktisik lepingu täitmisel on Agnes Unnuk, telefon: 5344 8534, e-post: agnes.unnuk@kik.ee. 12. Pooled Tellija Täitja Kliimaministeerium SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Registrikood 70001231 Registrikood 90005946 Suur-Ameerika 1 Narva mnt 7A 10122 Tallinn 10117 Tallinn Andres Sutt Andrus Treier energeetika- ja keskkonnaminister juhatuse liige