Julgeolekuasutuste seadus

(1) Käesolev seadus sätestab julgeolekuasutuste ülesanded ja pädevuse riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamisel ning julgeolekuasutuste tegevuse üle järelevalve teostamise korra.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(1) Julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk on tagada riigi julgeolek põhiseadusliku korra püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil ning julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamine Kaitseväes toimub käesolevas seaduses sätestatud korras, kui Kaitseväe korralduse seadus ei sätesta teisiti.

(1) Julgeolekuasutus kogub ja töötleb teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

(2) Julgeolekuasutus kasutab ainult oma ülesannete täitmiseks vajalikke abinõusid. Mitme võimaliku abinõu olemasolul kasutab ta sellist, mis isikute põhiõigusi seoses julgeolekuasutuse ülesande täitmisega võimalikult vähe piirab. Kasutada võib abinõu, mis ei piira üksikisiku põhiõigusi ülemääraselt, võrreldes julgeolekuasutuse taotletava eesmärgiga.

Kuriteo tõkestamine käesoleva seaduse tähenduses on kuriteo ärahoidmine mis tahes seaduslikul viisil enne selle toimepanemist.

Julgeolekuasutused on Kaitsepolitseiamet ja Teabeamet.

Kaitsepolitseiameti ülesanded on

1) riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldse muutmise ärahoidmine ja tõkestamine ning selleks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine;

2) riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine, sealhulgas riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud juhtudel ja korras (vastuluure), välja arvatud käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel;

2¹) terrorismi ja selle rahastamise ning toetamise ärahoidmine ja tõkestamine ning selleks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine;

2²) riigi julgeolekut ohustava korruptsiooni ärahoidmine ja tõkestamine ning selleks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine;

3) nende kuritegude tõkestamine, mille kohtueelne uurimine on Kaitsepolitseiameti pädevuses, välja arvatud käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel;

4) seadusega ettenähtud juhtudel kuritegude kohtueelne uurimine.

(1) Teabeameti ülesanded on

1) riigile välis-, majandus- ja riigikaitsepoliitika kujundamiseks ning riigikaitseks vajaliku välisriike, välismaiseid tegureid või tegevust puudutava teabe kogumine ja töötlemine;

2) vastuluure teostamine riigi välisesinduste ja nende Kaitseväe struktuuriüksuste või nende teenistujate kaitseks, mis asuvad väljaspool riigi territooriumi;

3) vastuluure teostamine oma teenistujate, koostööle kaasatud isikute ja valduse kaitseks;

4) elektroonilise teabeturbe ning eriside korraldamine ja kontrollimine.

5)

(2) Elektroonilisel viisil teabe kogumisel osutab Teabeamet ametiabi Kaitsepolitseiametile.

(2¹) Kaitseväeluure teostamisel osutab Teabeamet ametiabi Kaitseväele.

(3) Eriside korraldamiseks võib Teabeamet sõlmida halduslepingu ettevõtjaga, kellel on õigusaktides sätestatud korras õigus osutada elektroonilise side teenust ja täiesti salajase taseme riigisaladuse töötlemisluba.

Eriside on elektroonilise side teenus riigisaladust ja salastatud välisteavet sisaldavate sõnumite turvaliseks ja töökindlaks edastamiseks.

(1) Julgeolekuasutuse teenistuskohtade arvu määrab Vabariigi Valitsus korraldusega.

(2) Julgeolekuasutuse teenistuskohtade koosseisu kehtestab või tema volitatud ametiasutuse juht.

(1) Peaminister ja ministrid, kelle juhitavate ministeeriumide valitsemisalas asuvad julgeolekuasutused, teevad omavahel alaliselt koostööd julgeolekuasutuste töö suunamiseks ja ühtlustamiseks.

(2) Vabariigi Valitsus kehtestab korraldusega iga aasta kohta riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava. Riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kavas sätestatakse julgeolekuasutustele ja Kaitseväele kaitseväeluure teostamisel esitatavad ülesanded ja kogutava teabe kava vastavalt selle olulisusele.

(1) Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon (edaspidi julgeolekukomisjon).

1) koordineerib julgeolekuasutuste tegevust;

2) analüüsib ja hindab riigi julgeolekuolukorda;

3) määrab kindlaks riigi julgeolekualase teabe vajadused;

4) täidab talle riigikaitseseaduse ja teiste seadustega ning Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid.

(2) Valitsusasutused on kohustatud andma ohuhinnanguid ning muud riigi julgeolekut ja riigikaitset puudutavat teavet julgeolekukomisjonile, Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, Vabariigi Presidendile, Riigikogu esimehele ja asjaomastele Riigikogu komisjonidele. Vajaduse korral korraldab julgeolekukomisjon riigikaitset puudutava teabe edastamise käesolevas lõikes nimetatud isikutele ja asutustele.

(3) Julgeolekukomisjoni koosseis määratakse ja selle põhimäärus kehtestatakse riigikaitseseaduse alusel.

(1) Julgeolekuasutused teevad üksteisega koostööd vastastikuse abistamise ja teabevahetuse kaudu.

(2) Julgeolekuasutuste teabevahetus toimub riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava alusel.

(1) Riigivaraseaduse § 95 lõikes 1 nimetatud riigi kinnisvararegistrisse ei sisestata sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid julgeolekuasutuse valduses oleva kinnisvara kohta või sisestatakse need, kasutades variandmeid.

(2) Julgeolekuasutuste valduses oleva riigivara kohta peetakse eraldi registrit, mille on asutanud ja mille pidamise põhimääruse kehtestab .

(1) Julgeolekuasutuse ametnikule laieneb avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Julgeolekuasutuse töötajale laieneb töölepingu seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

(1¹) Julgeolekuasutuse ametnikule ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse §-s 41 sätestatud puhkeaega reguleerivaid sätteid, kui nimetatud erisus sisaldub ametniku ametijuhendis ning tingimusel, et töötamine ei kahjusta ametniku tervist ja ohutust.

(2) Kaitsepolitseiameti politseiametnikule laieneb politsei ja piirivalve seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

(2¹) Tegevväelase suunamisel julgeolekuasutusse kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 119 lõikes 21 sätestatud tähtaegu.

(3) Julgeolekuasutuse ametniku esmakordsel ametikohale nimetamisel kohaldatakse talle katseaega pikkusega neli kuud kuni üks aasta.

(4) Kaitsepolitseiameti politseiametnikule ei laiene käesoleva seaduse §-d 17–19.

Riigikantselei ametnikule, kelle ülesanne on julgeolekuasutuste töö koordineerimine, laienevad julgeolekuasutuse ametniku kohta sätestatud erisused.

(1) Julgeolekuasutuse ametniku ja töötajana võib teenistusse või tööle võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.

(2) Teenistusse ja tööle julgeolekuasutusse on keelatud võtta isikut

1) kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits või mis ei kuulu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni;

2) kellel puudub vajaliku taseme riigisaladusele juurdepääsu luba või vajaliku taseme salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaat, kui see on ameti- või töökohal töötamise eelduseks.

(3) Julgeolekuasutuse ametniku võib ametikohale nimetada konkursita.

Vabariigi Valitsus nimetab julgeolekuasutuse juhi ametisse viieks aastaks asjaomase ministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni seisukoha. Julgeolekuasutuse juhti ei nimetata ametisse rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku.

(1) Julgeolekuasutuse ametniku, välja arvatud julgeolekuasutusse suunatud tegevväelase, võib tema nõusolekul vabastada ja nimetada ametikohale või võtta tööle teise ametiasutusse, valitsusasutuse hallatavasse asutusse, avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde, rahvusvahelisse organisatsiooni või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale või töökohale kuni kolmeks järjestikuseks aastaks. Julgeolekuasutuse ametniku nõusolekul võib tähtaja möödumisel tähtaega pikendada üks kord kuni kolme aasta võrra.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumisel nimetatakse julgeolekuasutuse ametnik tagasi samale või teisele sama taseme ametikohale. Vaba ametikoha puudumisel võib julgeolekuasutuse ametniku tema nõusolekul nimetada muule ametikohale või sõlmida temaga töölepingu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel ja tähtajaks teise ametiasutusse, valitsusasutuse hallatavasse asutusse, avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde, rahvusvahelisse organisatsiooni või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale nimetatud ametnikule või töökohale võetud töötajale makstakse palka või töötasu, mis ei või olla väiksem tema palgast julgeolekuasutuse ametnikuna.

(4) Teenistusaeg teises ametiasutuses, valitsusasutuse hallatavas asutuses, avalik-õigusliku juriidilise isiku juures, rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohal või töökohal arvatakse selle ametikoha teenistusaja hulka, kus julgeolekuasutuse ametnik töötas enne teise asutuse või organisatsiooni ametikohale nimetamist või tööle võtmist.

(1) Julgeolekuasutuse ametniku ametitõendi ja politseiametniku ametimärgi kirjelduse ja vormi kehtestab Siseministeeriumi või Kaitseministeeriumi määrusega.

(2) Loetelu ametikohtadest, millele nimetatud politseiametnikule ametimärk väljastatakse, kehtestab julgeolekuasutuse juht käskkirjaga.

(1) Kaitsepolitseiameti ametnike põhipalga või põhipalga vahemiku ja selle suurendamise alused kehtestab määrusega.

(2) Kaitsepolitseiameti ametniku põhipalka ja politseiametniku astmepalka suurendatakse julgeolekualaste ülesannete täitmise eest 10–50% võrra.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ametnikule ja politseiametnikule ei maksta lisatasu ületunnitöö ega töötamise eest ööajal ja riigipühal.

(4) Nende Teabeameti ametnike palgakorraldusele, kes ei ole politsei- või tegevteenistuses, kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

Hüvitis julgeolekuasutuse ametniku haigestumise või talle kehavigastuse tekitamise korral

(1) Teenistusülesande täitmise käigus julgeolekuasutuse ametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab riik.

(2) Varalise kahju hüvitamise piirmäära ja korra kehtestab määrusega.

(1) Riigi kulul julgeolekuasutuse ametniku terviseuuringute tegemise alused, perioodilisuse ja korra kehtestab määrusega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõige 1 ei laiene terviseuuringutele, mis on ette nähtud muu seaduse alusel.

Julgeolekuasutuse ametnik ja töötaja ei või

1) töötada teise tööandja juures, välja arvatud asutuse juhi kirjalikul nõusolekul;

2) osaleda streigis;

3) kuuluda erakonda.

Julgeolekuasutuse ametnikule võib anda põhjendatud juhul tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas. Sellise lisapuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle teenistusaasta lõppemisest, mille eest lisapuhkust arvestatakse. Kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevi teenistusest vabastamisel rahas ei hüvitata.

Julgeolekuasutus ei pea esitama andmeid avaliku teenistuse seaduse §-s 106 nimetatud andmekogusse. Julgeolekuasutus tagab oma ametnike ja töötajate kohta avaliku teenistuse seaduse § 106 lõikes 3 sätestatud andmete hoidmise.

(1) Julgeolekuasutuse ametnikule ja töötajale kauaaegse laitmatu töö või teenistus- või töökohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest kohaldatavad ergutused on

1) tänu avaldamine;

2) teenetemedali andmine;

3) rahalise preemia andmine;

4) hinnalise kingituse andmine;

5) nimelise külm- või tulirelva andmine.

(2) Korraga võib kohaldada mitut ergutust.

(3) Ergutuse kohaldamise õigus on julgeolekuasutuse juhil ja asjaomasel ministril. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud ergutuse kohaldamise õigus on ainult asjaomasel ministril või Teabeameti peadirektoril.

(4) Teenetemedali kirjelduse ning selle andmise ja kandmise korra kehtestab määrusega.

(5) Silmapaistvate teenete eest võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud ergutusi kohaldada ka nendele isikutele, kes ei ole julgeolekuasutuse ametnikud või töötajad.

(1) Kaitsepolitseiameti tegevusele kohaldatakse politsei ja piirivalve seaduse 22. peatükki käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

(2) Kaitsepolitseiameti politseiametnikul on oma ülesannete täitmisel õigus kohaldada korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras riikliku järelevalve meedet ning vahetut sundi.

(3) Politsei ja piirivalve seadusest tulenevat rakendades täidab Kaitsepolitseiameti peadirektor meetme üle otsustamisel ning sellega seotud toimingute tegemisel ning politsei ja piirivalve seaduse 22. peatüki kohaldamisel Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ülesandeid.

(1) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning ametnikud, samuti avalik-õiguslikud juriidilised isikud osutavad julgeolekuasutusele selle ülesannete täitmisel oma pädevuse piires abi. Kohaliku omavalitsuse asutuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku kulud abi osutamisel hüvitatakse riigieelarvest.

(2) Kui muid vahendeid ei leidu, võib julgeolekuasutus otsese ohu korral riigi julgeolekule nõuda oma ülesannete täitmiseks vastava abi osutamist üksikisikult.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud abi osutamise kulude hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(1) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks vajaliku isiku teesklemiseks tehakse asjaomase ministri avalduse alusel vastav kanne äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Kanne kustutatakse teesklemisvajaduse lõppemisel asjaomase ministri avalduse alusel üldises korras.

(2) Minister esitab isiku registrisse kandmise avalduse julgeolekuasutuse juhi taotlusel. Taotluses näidatakse

1) isiku teesklemise vajadus;

2) teeseldava isiku liik;

3) isiku teesklemise kulud;

4) isiku teesklemise kestus;

5) andmed, mis kantakse äriregistri äritoimikusse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (sealhulgas kandeavaldus).

(3) Asutuse või organi teesklemise julgeolekuasutuste ülesannete täitmiseks otsustab asjaomane minister käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolude alusel.

(4) Teeseldud isiku, asutuse või organi nimel tehtud tehing loetakse julgeolekuasutuse tehtud tehinguks.

(5) Julgeolekuasutuse juht esitab iga nelja kuu järel asjaomasele ministeeriumile ülevaate julgeolekuasutuse poolt teeseldud isikute, asutuste ja organite tegevuse kohta.

(1) Teabe, sealhulgas isikuandmete kogumine toimub julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks vahetult julgeolekuasutuse või selleks volitatud asutuse või koostööle kaasatud isiku poolt.

(2) Teabe kogumine ei tohi kahjustada isiku elu, tervist, vara ega keskkonda.

(1) Isiku õigust tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatava sõnumi saladusele on lubatud julgeolekuasutusel piirata käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel.

(2) Julgeolekuasutus võib oma pädevuse piires kuriteo tõkestamiseks piirata isiku õigust sõnumi saladusele, kui on olemas piisavad andmed ettevalmistatava või toimepandava kuriteo kohta.

(3) Isiku õigust sõnumi saladusele piiratakse

1) postisaadetise läbivaatusega;

2) elektroonilise side võrgu kaudu edastatava sõnumi või muu teabe pealtkuulamise, -vaatamise või salvestamisega;

3) muul viisil edastatava teabe pealtkuulamise, -vaatamise või salvestamisega.

(1) Julgeolekuasutus võib piirata isiku õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel.

(2) Julgeolekuasutuse ametnik võib oma pädevuse piires kuriteo tõkestamiseks siseneda isiku ruumi, hoonesse, piirdega alale, sõidukisse või arvutisüsteemi ilma isiku nõusolekuta ja neid läbi otsida julgeolekuasutuse juhi korraldusel riigi julgeoleku tagamiseks või kui on olemas piisavad andmed ettevalmistatava või toimepandava kuriteo kohta ning kui andmete kogumine on vajalik kuriteo tõkestamiseks.

(3) Isiku õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele piiratakse

1) isikuandmete kogumisega;

2) varjatud jälgimisega;

3) isiku samasuse varjatud tuvastamisega;

4) elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja või vastuvõtja isikuandmete ja asukoha kohta andmete kogumisega;

5) varjatult sisenemisega ruumi, hoonesse, piirdega alale, sõidukisse või arvutisüsteemi teabe varjatud kogumiseks, salvestamiseks või selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks ja eemaldamiseks;

6) asja varjatult läbivaatamisega ning vajaduse korral selle varjatult muutmise, rikkumise või asendamisega.

(4) Julgeolekuasutusega sõlmitud kirjaliku lepingu alusel võib julgeolekuasutuse pädevuse piires käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud korras piirata isiku õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele ka salajasele koostööle kaasatud isik.

(1) Kui tekib vajadus piirata isiku õigust sõnumi saladusele või käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktis 5 nimetatud viisil õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele, esitab julgeolekuasutuse juht halduskohtu esimehele või tema määratud halduskohtunikule põhjendatud kirjaliku taotluse vastava loa saamiseks. Taotluses näidatakse ära nimetatud õiguse piiramise viis.

(2) Loa andmine, pikendamine ja tühistamine ning isiku õiguse piiramise sõnumi saladusele või käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktis 5 nimetatud viisil kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele õigustatuks tunnistamine otsustatakse viivituseta, kohtuistungit korraldamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi. Loa võib anda kuni kaheks kuuks või pikendada iga kord sama tähtaja võrra.

(3) Isiku õiguse piiramise kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele otsustab julgeolekuasutuse juht või tema poolt volitatud ametnik korraldusega. Korraldus kehtib selles märgitud tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kaks kuud.

(4) Käesoleva seaduse § 25 lõike 3 punktis 2 ja § 26 lõike 3 punktis 4 nimetatud toimingud viiakse läbi kooskõlas elektroonilise side seaduse vastavate sätetega.

Julgeolekuasutuste poolt teabe varjatud kogumisel kasutatavad meetodid ja vahendid kehtestab määrusega. Määrus esitatakse teadmiseks Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile.

Julgeolekuasutus teavitab isikut, kelle põhiõigusi käesoleva seaduse §-s 25 või 26 sätestatud viisil piiratakse, kasutatud abinõudest ja põhiõiguste piiramise asjaoludest viivitamatult, kui see ei ohusta piirangu eesmärki, või sellise ohu lõppemisel.

Käesoleva seaduse §-des 25 või 26 sätestatud viisil kogutud teavet säilitatakse teabetoimikutes. Teabetoimik avatakse iga juhtumi kohta eraldi. Toimiku pidamise ja säilitamise korra kehtestab Siseministeeriumi või Kaitseministeeriumi määrusega.

(1) Julgeolekuasutus võib oma ülesannete täitmiseks vajalike andmete saamiseks pöörduda riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku poole, kui nende andmete saamine ei ole võimalik üldiselt kättesaadavast allikast või oleks seotud liigsete kulutustega või isikut, kelle isikuandmeid edastatakse, rohkem koormavate abinõudega.

(2) Julgeolekuasutusel on oma ülesannete täitmiseks õigus saada füüsiliselt või eraõiguslikult juriidiliselt isikult vajalikku teavet. Isikuandmete andmise kohustust ei ole, kui julgeolekuasutus ei põhjenda isikuandmete saamise vajadust või isikuandmete andmine ei ole lubatud.

Julgeolekuasutusel on tasuta juurdepääs seadusega pandud ülesannete täitmiseks avaliku teabe seaduse alusel asutatud andmekogu andmetele.

(1) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe peab edastama teisele riigiasutusele, kui see on vajalik riigiasutusele pandud ülesannete täitmiseks ning kui see ei kahjusta julgeolekuasutuse ülesannete täitmist.

(2) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe peab edastama teisele riigiasutusele ja füüsilisele või juriidilisele isikule, kui see on vajalik terrorikuriteo tõkestamiseks või kui see on seotud terrorikuriteo toimepanemise ohuga ning kui see ei kahjusta julgeolekuasutuse ülesannete täitmist.

(3) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teavet võib edastada riigi osalusega äriühingule, kui see on vajalik selle ülesannete täitmiseks ning kui see ei kahjusta julgeolekuasutuse ülesannete täitmist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud eesmärgil võib julgeolekuasutus, riigiasutus ja isik, kellele on teave edastatud, töödelda isikuandmeid sisaldavat teavet andmesubjekti nõusolekuta.

Eriside nõuded kehtestab määrusega. Määrus esitatakse teadmiseks Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile.

(1) Julgeolekuasutuse ametnikul on õigus kanda tulirelva ja kasutada seda äärmise abinõuna, kui teisiti ei ole elu või tervist ohtu panemata võimalik täita temale pandud teenistusülesandeid

1) kuritegeliku ründe tõkestamisel, kui ohus on teise inimese või julgeolekuasutuse ametniku enda elu;

2) relvastatud kurjategija relvitustamisel ja kinnipidamisel;

3) julgeolekuasutuse ametnikule grupiviisilise või relvastatud kallaletungi tõrjumisel.

(2) Tulirelva ei tohi kasutada

1) lapse, vanuri ega ilmse raseduse tunnusega naise vastu, välja arvatud temapoolse relvastatud ründe või grupiviisilise ründe tõrjumiseks või tõkestamiseks või tema relvitustamiseks;

2) välisriigi diplomaatilises või konsulaaresinduses ega rahvusvahelise leppe alusel puutumatust omava esinduse hoones, ruumis ega territooriumil, samuti diplomaatilist puutumatust omava sõiduki suhtes, välja arvatud selle esinduse juhi nõusolekul või muu rahvusvahelise kokkuleppega ettenähtud juhul;

3) ehitises ega ruumis, kus toodetakse või hoitakse lõhkeainet või kergesti süttivat või mürgist ainet, mis tulirelva kasutamisel võib ohustada isiku elu või tervist.

(1) Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon on Riigikogu erikomisjon, kes teostab järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega, sealhulgas põhiõiguste tagamisega ja julgeolekuasutuste ning jälitusametkondade töö tõhususega, samuti nende üle teostatava järelevalvega seonduvates küsimustes.

(2) Peaminister ja asjaomane minister teavitavad komisjoni julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusest ja järelevalvest nende tegevuse üle, sealhulgas esitavad vähemalt kord kuue kuu jooksul ülevaate nimetatud küsimustes.

(3) Komisjonil on komisjoni tööga seotud ülesannete täitmiseks õigus välja kutsuda isikuid ja nõuda tutvumiseks dokumente.

(4) Komisjon arutab julgeolekuasutuse eelarve eelnõu üheaegselt riigieelarve eelnõu arutamisega Riigikogus.

(5) Komisjon esitab vähemalt üks kord aastas Riigikogule ülevaate komisjoni tegevusest ja tulemustest.

(6) Seaduserikkumise avastamise korral on komisjon kohustatud edastama vastavad materjalid uurimisasutusele või õiguskantslerile.

(7) Komisjoni liikmed ja ametnikud on kohustatud hoidma neile töö käigus teatavaks saanud riigi- ja eraisiku saladust ning salastatud välisteavet.

Riigikogu 1999. aasta 29. aprilli otsusega moodustatud erikomisjon kaitsepolitsei tegevuse ja jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks kujundatakse ümber käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud komisjoniks.

–

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. märtsil.