Sorgu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri

(1) Võetakse kaitse alla ala Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas Manija külas ja Kihnu vallas Lemsi külas, mille nimeks saab Sorgu looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala).

(2) Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada

1) mere- ja rannikuelustiku elu- ja sigimispaiku ning linnustiku sulgimis- ja rändepeatuspaiku;

2) laidude maastikuilmet;

3) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I või II lisas, ning I lisas nimetamata rändlinde. Need liigid on väikekoskel (Mergus albellus), räusktiir (Sterna caspia), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), kühmnokk-luik (Cygnus olor), hallhani (Anser anser), tuttvart (Aythya fuligula), hahk (Somateria mollissima), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), merisk (Haematopus ostralegus), kivirullija (Arenaria interpres), alk (Alca torda), liivatüll (Charadrius hiaticula), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kalakajakas (Larus canus);

4) elupaigatüüpi, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. See elupaigatüüp on väikesaared ning laiud (1620)3.

(3) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele üheks sihtkaitsevööndiks ning üheks piiranguvööndiks.

(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas 14.

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta;

5) kaitsekorra kohta.

(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning püüda kala kogu kaitsealal, välja arvatud § 11 punktis 3 sätestatud juhul sihtkaitsevööndis.

(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades asjaõigusseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatut.

(1) Kaitsealal on keelatud jahipidamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul jahipidamine väikekiskjatele.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;

3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

4) anda nõusolekut väikeehitiste, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) anda ehitusluba;

7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks;

8) jahiulukeid lisasööta.

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

(3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui kaitseala valitsejal on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala maismaaosa seal väljakujunenud või kujunevate looduslike koosluste säilitamiseks ning rannikuelustiku elutingimuste ja mitmekesisuse säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on Sorkholmi sihtkaitsevöönd.

Sorkholmi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on rannikuelustiku jaoks sobivate elupaikade ja kasvukohtade säilitamine ning mere- ja rannikulindude sigimisala kaitse. Kaitstav elupaigatüüp on väikesaared ning laiud.

(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud

1) kuni kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine. Rohkem kui kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul;

2) telkimine ja lõkketegemine kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ja tähistatud kohas.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud

1) pilliroo ja adru varumine;

2) elustiku liigikoosseisu säilimise tagamiseks ja kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus.

Sihtkaitsevööndis on keelatud

1) majandustegevus;

2) loodusvarade kasutamine;

3) inimeste viibimine 1. aprillist 15. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel;

4) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala või kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks ning olemasolevate ehitiste hooldustööd;

5) mootor- ja maastikusõidukitega sõitmine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

(1) Piiranguvöönd on kaitseala piires olev veeala.

(2) Kaitsealal on Sorgu madala piiranguvöönd.

Sorgu madala piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ning mere- ja rannikuelustiku elupaikade säilitamine.

Piiranguvööndis on lubatud

1) majandustegevus;

2) ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud mootoriga ujuvvahendiga sõitmine 1. aprillist 15. juulini. 1. aprillist 15. juulini on lubatud mootoriga ujuvvahendiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

Piiranguvööndis on keelatud

1) kaldajoone muutmine;

2) uue ehitise püstitamine.

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määruses nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas” tehakse järgmised muudatused

1) määruse §-s 1 asendatakse läbivalt sõnad „nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ” sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ”; 2) esimene normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).”; 3) kolmas normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „3 Hoiualade piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades Lamberti koonilist Euref EST 92 projektsiooni, kinnitatud kaitsealade välispiiride ja maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a. Pärnu jõe hoiuala välispiir on märgitud lisas esitatud kaartidel, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000), LEST 97 1 mm täpsusega (EUREF89) projektsiooni ja maakatastri andmeid seisuga aprill 2010. a. Pärnu lahe hoiuala välispiir on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).”; 4) määruse lisas esitatud Pärnu lahe hoiuala kaardid („Pärnu lahe_1”, „Pärnu lahe_2”, „Pärnu lahe_3”, „Pärnu lahe_4”) asendatakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud kaartidega (lisatud).

Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määruse nr 319 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta” lisa 1 punkt 35 tunnistatakse kehtetuks.

Kaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 5. aprilli 2011. a käskkirjaga nr 486 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas5.

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.