Tartu Vangla põhimäärus

(1) Tartu Vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis viib täide vabadusekaotust ja eelvangistust ning korraldab kriminaalhooldust.

(2) Tartu Vangla (edaspidi vangla) on kinnine vangla, milles on eelvangistusosakond ja struktuuriüksusena avavangla.

(3) Oma ülesannete täitmisel esindab vangla riiki.

(4) Vanglal on oma nimetusega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve.

(5) Vangla kulud kaetakse riigieelarvest. Vangla eelarve kinnitab justiitsminister.

(6) Vanglaid juhib Justiitsministeeriumi vanglate osakond. Justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantsler, õiguse ja arenduse talituse juhataja, taasühiskonnastamise talituse juhataja, karistuse täideviimise talituse juhataja ja sisekontrolli talituse juhataja annavad vanglaametnikule või muule vanglatöötajale korraldusi justiitsministri 4. augusti 2008. a määruse nr 41 «Vanglaametnikule või muule vanglatöötajale Justiitsministeeriumi ametniku poolt korralduste andmise ja vanglas teenistusülesannete täitmise kord» kohaselt.

(7) Vangla asub Tartu linnas. Vangla postiaadress on Turu 56, 51013 Tartu. Kui vangla struktuuriüksus ei paikne samas kohas, märgitakse struktuuriüksuse asukoht struktuuriüksuse põhimääruses.

Vangla ülesanded on

1) korraldada kinnipeetavate ja vahistatute kinnipidamine;

1¹) korraldada arestialuste, vahistatute ja kinnipeetavate saatmine;

1²) korraldada kriminaalhooldust;

2) suunata kinnipeetavad ja kriminaalhooldusalused õiguskuulekale käitumisele;

2¹) kavandada kinnipeetava ja kriminaalhooldusaluse karistuse täideviimine;

3) tagada kinnipeetavatele ja vahistatutele tervislik eluruum, toit ja riietus;

4) korraldada kinnipeetavatele ja vahistatutele tervishoiuteenuse osutamine;

5) korraldada kinnipeetavatele ja vahistatutele sotsiaalhoolekanne, huvialategevus ja raamatukoguteenuse osutamine ning kinnipeetavate ja vahistatute usuliste vajaduste rahuldamine;

6) suunata kinnipeetavaid ja vahistatuid hariduse omandamisele;

7) tagada kinnipeetavate tööhõive;

7¹) tagada kinnipeetavate vabanemiseelne ettevalmistus;

8) toimetada kohtueelset menetlust ja kohtuvälist menetlust seaduses sätestatud juhtudel;

9) korraldada vanglas jälitustegevust;

10) koguda vangla tegevust kajastavaid statistilisi andmeid ja esitada asjakohaseid aruandeid;

11) majandada vanglale vallata antud riigivara;

11¹) korraldada eelkoolitust;

12) täita muid vanglale õigusaktidega pandud ülesandeid.

(1) Vangla kui tööandja teeb vangla teenistuses oleva vanglaametniku eest sissemakseid tema vabatahtlikku pensionifondi või tasub täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sissemakseid, kui vanglaametnikul on teenistusstaaži vanglaametnikuna vähemalt seitse aastat, tal on erialane haridus ja ta on vanglale teatanud sissemaksete tegemiseks vajalikud andmed.

(2) Sissemaksete suurus on 15 protsenti vanglaametnikule vangla poolt kalendrikuu eest töötasuna makstud ja tulumaksuga maksustatud väljamaksete summast, kuid kõige rohkem 6000 eurot kalendriaastas. Sissemaksed arvutatakse ja tehakse samas korras töötasu maksmisega. Sissemaksete vähendamine toimub avaliku teenistuse seaduses sätestatud töötasude vähendamise regulatsiooniga samas korras.

(3) Vangla teavitab vanglaametnikku sissemakse saamise õiguse tekkimisest ja vajadusest esitada vanglale vanglaametniku eest sissemaksete tegemiseks vajalikud andmed.

(4) Tagasiulatuvalt sissemakseid ei tehta.

(1) Vanglat juhib direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist justiitsminister.

(2) Vangla direktor

1) juhib vahetult või direktori asetäitjate kaudu vangla struktuuriüksuste tööd;

1¹) määrab direktori asetäitjale alluvad osakonnad ja üksused;

2) vastutab vangla tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning tagab vangla ülesannete tulemusliku täitmise, samuti vangla arendamise ja vangla struktuuriüksuste häireteta töö;

3) nimetab ametisse ja vabastab ametist vangla teenistujad ning sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid vangla töötajatega;

4) edutab teenistujaid, kelle ametissenimetamine on tema pädevuses, teostab nende tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet ning kohaldab neile ergutusi ja distsiplinaarkaristusi;

5) tagab vangla teenistujate täiendusõppe korraldamise;

6)

7) annab oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele ja vahistatutele;

8) esindab vanglat asutuse juhina;

9) esitab justiitsministrile ettepanekuid vangla töö korraldamiseks ja vangla eelarveliste vahendite sihipäraseks kasutamiseks;

10) tagab vanglale eraldatud eelarveraha säästliku ja sihipärase kasutamise;

11) vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest;

12) kinnitab vangla iga-aastase tööplaani;

13) täidab muid õigusaktidega talle pandud ülesandeid.

(3) Vangla direktor esindab vanglat kohtus haldusasjades. Vangla direktor esindab riiki kohtus tsiviilasjades ning tsiviilkostjana kriminaalasjades, mis on seotud vangla ülesannete täitmisega. Vangla direktor võib anda esindamiseks volitusi vangla ametnikule ja töötajale.

(1) Vangla koosseisus on direktori asetäitjate ametikohad.

(1¹) Direktori asetäitja

1) juhib talle vahetult alluvate osakondade ja üksuste tööd;

2) valvab talle alluvate teenistujate teenistusülesannete täitmise järele;

3) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajatele, üksuste juhtidele ja teistele teenistujatele ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks või esitab neis asjades oma arvamuse;

4) esindab vanglat direktorilt saadud volituste piires;

5) täidab muid õigusaktidest tulenevaid või direktori antud ülesandeid.

(2)

(3)

(4)

(1) Direktori äraolekul asendab teda direktori käskkirjaga määratud direktori asetäitja.

(2) Direktori asetäitjate äraolekul asendab direktorit tema käskkirjaga määratud teenistuja.

(3) Direktori asetäitja äraolekul asendab teda direktori käskkirjaga määratud teenistuja.

(1) Vangla struktuuri kuuluvad juhtkond, osakonnad, üksused ja valdkonnapõhiselt liigitatud teenistuskohad.

(2) Vangla osakonnad on

1) teabe- ja uurimisosakond;

2) järelevalveosakond;

3) finants- ja majandusosakond;

4) meditsiiniosakond;

5)

6)

7) kriminaalhooldusosakond.

(3) Vangla üksused on

1) esimene üksus;

2) teine üksus;

3) kolmas üksus;

4) neljas üksus;

5) viies üksus;

6) avavangla;

7) saateüksus.

(4) Vangla valdkonnapõhised teenistuskohad on järgmistes valdkondades

1) personal;

2) õigus;

3) kantselei;

4) sisekontroll;

5) registrite arendamine;

6) taasühiskonnastamine.

Kriminaalhooldusosakonna asukoht ja jagunemine

(1) Tartu Vanglas on üks kriminaalhooldusosakond. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna tööpiirkond on Tartu maakond, Jõgeva maakond, Viljandi maakond, Valga maakond, Võru maakond ja Põlva maakond.

(2) Kriminaalhooldusosakonnal on piirkondlikud esindused. Kriminaalhooldusosakonna esinduste asukoht sätestatakse osakonna põhimääruses.

Arvestusosakond

Teabe- ja uurimisosakonna põhiülesanded on ennetada ja avastada kinnipeetavate ja vahistatute õiguserikkumisi ning korraldada vanglas uurimist ja jälitustegevust.

Järelevalveosakonna põhiülesanded on korraldada vangla vastutusalas ööpäevaringset korrapidamist ja valvet, vanglaväliseid erakorralisi saatmisi ja koos üksustega vanglasiseseid saatmisi, tagada kinnipeetavate ja vahistatute üle järelevalve toimimine kogu vangla territooriumil, korraldada kinnipeetavate ja vahistatute kokkusaamisi ning vanglasse vastuvõttu ja vanglast vabastamist.

Finants- ja majandusosakonna põhiülesanded on hoolitseda kinnipeetavate ja vahistatute eluruumide ja toitlustamise nõuetekohasuse eest, korraldada kinnipeetavate isikuarve pidamist, korraldada kinnipeetavate vanglasisest tööhõivet, varustada vanglat toiduainete, vormiriietuse ja olmeesemetega, korraldada vangla transporditeenindust, säästlikku majandamist ning vangla ehitiste hooldamist ja remontimist, tagada kinnipeetavate ja vahistatute isiklike asjade lao toimimine.

Meditsiiniosakonna põhiülesanne on korraldada kinnipeetavatele ja vahistatutele tervishoiuteenuse osutamine.

Saatmisosakond

Taasühiskonnastamise valdkonna teenistujate põhiülesanne on korraldada kinnipeetavate ja vahistatute sotsiaalhoolekannet, sotsiaal- ja psühholoogilist nõustamist, usuliste vajaduste rahuldamist, huvialategevust, raamatukoguteenuse osutamist ning suunata kinnipeetavaid ja vahistatuid hariduse omandamisele.

Kantselei valdkonna teenistujate põhiülesanne on korraldada vangla asjaajamist, dokumentide säilitamist, pidada kinnipeetavate ja vahistatute statistilist arvestust ning isiklikke toimikuid ja järgida kinnipidamistähtaegu.

Sisekontrolli valdkonna teenistujate põhiülesanne on vanglas töötavate ametnike ja töötajate poolt toimepandavate õiguserikkumiste ennetamine, tõkestamine, avastamine ja menetlemine.

Registrite arendamise valdkonna teenistujate põhiülesanne on kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute andmekogu arendamine ja administreerimine.

Avavangla põhiülesanne on korraldada avavangistuses viibivate kinnipeetavate järelevalvet ja vangistuse täideviimist.

Saateüksuse põhiülesanne on korraldada arestialuste, vahistatute ja kinnipeetavate vangla- või arestimajavälist saatmist.

Esimese üksuse põhiülesanne on korraldada sõltuvushäiretega kinnipeetavate järelevalvet ning vangistuse täideviimist.

Teise üksuse põhiülesanne on korraldada töötavate kinnipeetavate järelevalvet ja vangistuse täideviimist.

Kolmanda üksuse põhiülesanne on korraldada kartserisse ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutatud kinnipeetavate ja vahistatute vastuvõttu, järelevalvet ning vangistuse täideviimist.

Neljanda üksuse põhiülesanne on korraldada õppivate ja hõivamata kinnipeetavate järelevalvet ning vangistuse täideviimist.

Viienda üksuse põhiülesanne on korraldada vahistatute järelevalvet.

Kuues üksus

Personali valdkonna teenistujate põhiülesanded on korraldada vangla värbamistegevust, tagada vangla koosseisu komplekteeritus, teenistujate teenistussuhete korrektne vormistamine, juhtkonna personalialane nõustamine ja koordineerida vangla teenistujate arendamist, nende väljaõpet, täiendusõpet, koolituste ja hindamise korraldamist.

Õiguse valdkonna teenistujate põhiülesanded on tagada vanglas koostatavate dokumentide õiguslik korrektsus, teenistujate õigusalane nõustamine, esindada vanglat kohtus ja arendada vangla õiguspraktikat.

Üldosakond

Kriminaalhooldusosakonna põhiülesanne on valvata kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustada kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

(1) Osakonda juhib osakonnajuhataja, kes tagab osakonna ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise.

(2) Osakonnajuhataja

1) jaotab ülesandeid talle alluvate teenistujate vahel ning annab neile juhiseid ja korraldusi;

2) valvab osakonna teenistujate teenistuskohustuste täitmise järele;

3) allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumendid;

4) annab aru osakonna tegevusest;

5) esindab osakonda ning annab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi vangla juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele;

6) teeb vangla juhtkonnale ettepanekuid osakonna koosseisu ja töökorralduse, osakonna teenistujate palkade ja toetuste ning distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamiste kohta;

7) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid;

8) taotleb osakonna teenistujatele täiendusõppe korraldamist;

9) täidab muid osakonna põhimäärusega pandud või vahetu ülemuse antud ülesandeid.

Osakonna täpsemad ülesanded ja juhtimiskorraldus ning osakonnajuhataja asendamine sätestatakse osakonna põhimäärusega, mille kinnitab vangla direktor oma käskkirjaga.

(1) Üksust juhib üksuse juht, kes tagab üksusele pandud ülesannete täpse ja õigeaegse täitmise.

(2) Üksuse juht

1) jaotab ülesandeid talle alluvate teenistujate vahel ning annab neile juhiseid ja korraldusi;

2) valvab üksuse teenistujate teenistuskohustuste täitmise järele;

3) allkirjastab või viseerib üksuses koostatud dokumendid ja annab oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi;

4) annab aru üksuse tegevusest;

5) esindab üksust ning annab üksuse nimel arvamusi ja kooskõlastusi vangla juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele;

6) teeb vangla juhtkonnale ettepanekuid üksuse koosseisu ja töökorralduse, üksuse teenistujate palkade ja toetuste ning distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise kohta;

7) taotleb üksuse ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid;

8) taotleb üksuse teenistujatele täiendusõppe korraldamist;

9) täidab muid üksuse põhimäärusega pandud või vahetu ülemuse antud ülesandeid.

Üksuse täpsemad ülesanded ja juhtimiskorraldus ning üksuse juhi asendamine sätestatakse üksuse põhimäärusega, mille kinnitab vangla direktor oma käskkirjaga.

Paragrahvi 6 lõikes 4 nimetatud valdkonnapõhiselt liigitatud teenistujate vahetu alluvus sätestatakse ametijuhendis. Vajaduse korral täpsustatakse ametijuhendis ka muid töökorralduslikke küsimusi.

(1) Vanglal on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad „TARTU VANGLA”. Pitsati kasutamine sätestatakse asjaajamiskorras.

(2) Vanglal on oma nimetusega dokumendiplangid. Vangla osakonnal ja üksusel võib olla oma nimetusega dokumendiplank, kui see on ette nähtud osakonna või üksuse põhimääruses. Dokumendiplankide kasutamise kord määratakse kindlaks asjaajamiskorras.

(3) Vangla kasutab väikest riigivappi vangla dokumendiplangil, uksesildil ja muudel olulistel infokandjatel riigivapi seaduses sätestatud juhtudel ning kooskõlas valitsuskommunikatsiooni korraldamise juhisega.

(4) Vanglateenistuse vappi võib kasutada kujunduselemendina vangla kommunikatsioonikanalites ja infokandjatel ning muudel identiteeti kandvatel esemetel kooskõlas valitsuskommunikatsiooni korraldamise juhisega.

(5) Vanglal on oma tekstembleem (lisa). Vangla tekstembleemil on sõnad „Tartu Vangla” ja vanglateenistuse vapist tuletatud lõvikujutis. Tekstembleemi värvitoonid on rahvusvahelise värvitabeli järgi Pantone 456 ja must.

(6) Valitsuskommunikatsiooni korraldamise juhise rakendamiseks võib Justiitsministeerium anda vanglale kohustuslikke juhiseid.

Infokandjaid, mis olid olemas enne 1. jaanuari 2015. a, võib kasutada kuni nende lõppemiseni.

(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

(2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a.