Rahuaja riigikaitse seadus

(1) Käesolevas seaduses sätestatakse riigikaitse rahuaegne korraldus.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(3) Käesolev seadus kehtib sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd sõjaaja riigikaitse seaduses ei ole sätestatud riigikaitse korraldust teisiti.

(1) Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus.

(2) Riigikaitse eesmärkide saavutamiseks rakendatakse seaduses sätestatud alustel ja korras totaalkaitse põhimõttel kogu rahvas ning rahva ja riigi jõuallikad.

(3) Riigikaitse eesmärkide saavutamisel juhindutakse Eesti põhiseadusest ja seadustest ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja põhimõtetest.

(4) Eesti Vabariik arendab riigikaitse eesmärkide saavutamiseks rahvusvahelist koostööd ning võib ühineda sõjaliste ja kaitsealaste lepete ja liitudega.

(1) Vabariigi President riigikaitse kõrgeima juhina

1) teeb Riigikogule ettepaneku sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks;

2) kuulutab Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni, ootamata ära Riigikogu otsust, ja teavitab sellest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 51 kohaselt viivitamata Julgeolekunõukogu;

3)

4)

5) annab ohvitseri sõjaväelisi auastmeid seadusega sätestatud korras;

6) kutsub kokku Riigikaitse Nõukogu;

7) täidab teiste seadustega talle pandud ülesandeid riigikaitse korraldamisel.

(2) Vabariigi Presidendil on õigus nõuda riigi julgeoleku ja riigikaitse kohta informatsiooni kõigilt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning Kaitseliidult. Vabariigi Presidendi sellisele järelepärimisele tuleb vastata viivitamatult.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu alusel antud Vabariigi Presidendi aktide täitmist korraldab Vabariigi Valitsus.

(1) Vabariigi Presidendi juures on nõuandvaks organiks Riigikaitse Nõukogu.

(2) Riigikaitse Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta oma arvamuse.

(3) Riigikaitse Nõukogu koosseisu kuuluvad Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, Riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister ning Kaitseväe juhataja.

(4) Vabariigi Presidendi kutsel võivad Riigikaitse Nõukogu istungitel sõnaõigusega osaleda teised isikud.

(5) Riigikaitse Nõukogu istungi kutsub kokku ja seda juhatab Vabariigi President või tema ülesandeid täitev Riigikogu esimees.

(6) Riigikaitse Nõukogu on pädev avaldama arvamust, kui kohal on istungi juhataja ja vähemalt pool Riigikaitse Nõukogu liikmetest.

(7) Vabariigi President kinnitab Riigikaitse Nõukogu kodukorra.

(8) Riigikaitse Nõukogu asjaajamist korraldab Vabariigi Presidendi Kantselei.

(1) Vabariigi Valitsus otsustab oma pädevuse piires riigikaitsepoliitika küsimusi ja teostab täidesaatvat riigivõimu riigikaitse korraldamisel.

(2) Vabariigi Valitsus

1) esitab Riigikogule heakskiitmiseks julgeolekupoliitika alused;

2) kehtestab kaitseministri ettepanekul korraldusega riigikaitse strateegia;

3) nimetab ametisse ja vabastab ametist kaitseministri ettepanekul Kaitseväe juhataja, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha;

3¹)

4) ;

5) ;

6)

7) paneb korraldusega riigi ametiasutustele riigikaitse ülesandeid ning kehtestab kavu nende elluviimiseks;

8) annab kaitseministri ettepanekul korralduse muuta sõjalise valmisoleku astet;

9) otsustab pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist mobilisatsiooni ulatuse;

10) otsustab erijuhtudel riigikaitseks vajalike vahendite soetamise, kui kaitseminister või siseminister on teinud sellekohase ettepaneku;

11)

12) suunab ja koordineerib seadusega kohalikule omavalitsusele ja Eesti Pangale pandud riigikaitse ülesannete täitmist;

13)

14) annab seaduse alusel määrusi ja korraldusi Kaitseväele ja Kaitseliidule täitmiseks;

15) esitab sõjalise valmisoleku tõstmiseks või mobilisatsiooni läbiviimiseks kaitseministri ettepanekul Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse eelnõu, millega nähakse ette riigieelarve Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude otstarbe muutmine, ning otsustab vajadusel rakendada Riigikogule esitatud eelnõu kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni;

16) otsustab stabiliseerimisreservi vahendite kasutamise sõjalise valmisoleku tõstmiseks või mobilisatsiooni läbiviimiseks kuni Riigikogu sellekohase otsuseni;

17) , mille alusel antakse sõjalise valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel riigivara Kaitseväe valdusesse;

18) kehtestab asjaolud, mille korral ülem on pädev otsustama jõu kasutamise alustamist riigi sõjaliseks kaitsmiseks;

19) määrab Eesti Vabariigi territooriumi jagunemise kaitseringkondadeks;

20) kehtestab tsiviilõhusõiduki tekitatava ohu määratlemise ja sellele ohule reageerimise korra ning Kaitseväe poolt tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumiseks relvastatud jõu kasutamise või sellega ähvardamise korra;

21)

22) kehtestab kaitseministri ettepanekul korraldusega riigikaitse arengukava.

(3) Vabariigi Valitsus võib kõrgenenud ohu korral Eesti julgeolekule või Eesti rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste täitmiseks kehtestada sõjalise valmisoleku tõstmiseks või mobilisatsiooni läbiviimiseks 18-aastastele ja vanematele kaitseväekohustuslastele, sealhulgas kutsealustele, Eestist lahkumise keelu.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud Eestist lahkumise keelu kohaldamisel toimitakse järgmiselt

1) määratakse reservis olevate isikute või kutsealuste kategooriad, kelle suhtes keeld kehtib;

2) pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist võib Eestist lahkumise keeldu rakendada kõigi 18-aastaste ja vanemate kaitseväekohustuslaste suhtes.

Vabariigi Valitsusele esitatakse riigikaitseliste õigusaktide eelnõud

1) asjaomase ministri poolt koos kaitseministri ja Kaitseväe juhataja arvamusega eelnõu kohta;

2) kaitseministri poolt koos Kaitseväe juhataja arvamusega eelnõu kohta.

(1) Vabariigi Valitsuse juures tegutseb riigikaitse valdkonnas valitsuskomisjoni pädevusega julgeolekukomisjon.

(2) Julgeolekukomisjon

1) täidab julgeolekuasutuste seaduses ettenähtud ülesandeid;

2) nõustab käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 ettenähtud ülesannete täitmist;

3) avaldab oma seisukoha Kaitseväe juhataja kandidaadi vastavuse kohta riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele.

(3) Julgeolekukomisjoni kuuluvad peaminister, justiitsminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister ja välisminister.

(1) Kaitseminister korraldab riigikaitset Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

(2) Kaitseminister annab seaduse alusel määrusi ja käskkirju Kaitseväele ja Kaitseliidule täitmiseks.

(1) Kaitseministeerium teeb ettepanekuid riigikaitsepoliitika kavandamiseks, viib kavandatu ellu ning korraldab riigikaitset oma valitsemisalas.

(2) Kaitseministeerium

1) töötab välja riigikaitse strateegia, riigikaitse arengukava ja sõjalise kaitse tegevuskava eelnõu;

2) koostab koostöös Kaitseväega mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise korra;

3) töötab välja riigikaitset ja selle korraldust reguleerivate õigustloovate aktide eelnõud;

4) koostab ministeeriumi valitsemisala eelarve ettepanekud;

5) koordineerib rahvusvahelist kaitsekoostööd ja korraldab suhtlemist välisriikide sõjaväeatašeedega;

6) korraldab Kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamist;

7) korraldab Kaitseväe ja Kaitseliidu varustamist relvade, lahingutehnika, vormiriietuse ja muude vahenditega;

7¹) korraldab riigikaitseliste sundkoormiste määramist ja nende täitmist rahuajal;

7²) korraldab mobilisatsioonivaru moodustamist, hoidmist, uuendamist ja kasutamist;

8) suunab ja korraldab Kaitseväe personalipoliitika väljatöötamist;

9) korraldab kutsealuste kutsumist ajateenistusse ja kaitseväekohustuslaste keskse arvestuse pidamist;

10) koordineerib mobilisatsiooni ettevalmistamist;

11) kontrollib Kaitseväge ja Kaitseliitu;

12) suunab kaitsetööstuse arendamist ja korraldab sõjaajal ministeeriumi valdusse antavate ettevõtete ettevalmistamist tegutsemiseks sõjaajal;

13) ;

14) korraldab ja kontrollib salastatud välisteabe kaitset riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras.

(1) Sõjalise valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel annavad riigivara valitsejad ja isikud, kellele riigivara on tasuta kasutamiseks antud, riigivara üle Kaitseväele riigivara ümberjaotamise korra alusel. Riigivara ümberjaotamise korra alusel üleantud riigivara valitsejaks on kaitseminister ja riigivara valitsema volitatud asutuseks on Kaitsevägi.

(2) Riigivara ümberjaotamise korra oma määrusega.

(3) Kaitseliit annab sõjalise valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel tema valdusesse tasuta antud riigivara Kaitseväele üle Kaitseväe juhataja sellekohase käsu alusel.

(4) Sõjalise valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel Kaitseväele üleantava riigivara puhul riigivaraseaduse §-des 11–13 sätestatud riigivara üleandmise korda ei kohaldata.

Kaitsejõududeks on

1) Kaitsevägi;

2) Kaitseliit.

3)

(1) Kaitsevägi on sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutus Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

(2) Kaitseväe õiguslik seisund ja ülesanded sätestatakse kaitseväe korralduse seaduses.

(3)

(4)

(5)

(6)

(1) Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon.

(2) Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle õigusliku seisundi sätestab seadus.

(1) Kaitseväge juhib Kaitseväe juhataja.

(2)

(3) Kaitseväe juhataja Kaitseväe juhina

1)

2) on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ja kaitseministri ees;

3) on Vabariigi Valitsuse ja kaitseministri kõrgeim sõjaline nõuandja;

4) esitab kaitseministrile ettepaneku Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema, väejuhatuse ülema ja luurekeskuse ülema ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks ning teeb koos kaitseministriga Vabariigi Valitsusele ühise ettepaneku Kaitseliidu ülema ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;

5) teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku ohvitseri auastmete andmiseks;

6) vastutab Kaitseväele pandud ülesannete õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest;

7) vastutab kaitseväelise distsipliini eest Kaitseväes;

8) käsutab Kaitseväe eelarvelisi vahendeid või annab volitusi eelarveliste vahendite käsutamiseks Kaitseväe põhimääruses sätestatud korras;

9) esindab Kaitseväge ja annab volitusi Kaitseväe esindamiseks;

10) sõlmib kaitseministri volitusel rahvusvahelisi kokkuleppeid, välja arvatud välislepinguid, või delegeerib selle õiguse oma alluvatele;

11) osaleb ja teeb kaitseministrile ettepanekuid riigikaitse strateegia väljatöötamisel;

12) kehtestab käskkirjaga kaitsetegevuse operatiivkava;

13) kooskõlastab Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punktides 2, 4, 5 ja 7 sätestatud ülesandeid puudutava Kaitseliidu tegevuskava;

13¹) kinnitab Kaitseväe koosseisu;

14) võtab teenistusse tegevväelase, lõpetab või peatab tegevväelase tegevteenistussuhte, nimetab sõjaväelise auastmega ametikohale ja vabastab sellelt ametikohalt kaitseväelasi kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras ja oma pädevuse piires;

14¹)

15) annab sõjaväelisi auastmeid oma pädevuse piires;

16) kehtestab kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise korra;

17)

18) kehtestab Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppekavad või annab volitusi väljaõppekavade kehtestamiseks väeliikide ülematele või Kaitseliidu ülemale;

19)

20)

21)

22) tagab Kaitseväe valmisoleku temale õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks;

22¹) korraldab õppekogunemisi;

22²) korraldab sõjaaja ametikohtadele nimetamist;

22³) korraldab sõjaaja üksuste ja reservüksuste komplekteerituse üle arvestuse pidamist;

22⁴) kehtestab sõjaaja üksuste ja reservüksuste mobiliseerimise, formeerimise ning tegevuskavad või annab volitusi nende kehtestamiseks;

22⁵) juhib ja korraldab vähemalt 18-aastaste kaitseväekohustuslaste mobiliseerimist, neile mobilisatsioonikäskude edastamist, nende kogunemist ja teenistuskohtadesse toimetamist;

22⁶) teeb Kaitseministeeriumile ettepanekuid mobilisatsiooniks vajalike tagavarade moodustamiseks ja sundkoormiste kavandamiseks;

23) täidab muid talle õigusaktidega pandud ülesandeid.

(4) Kaitseväe juhataja on kõigi Kaitseväe ja Kaitseliidu koosseisu kuuluvate kaitseväelaste ülem koos sellest tuleneva käsuõiguse ja distsiplinaarvõimuga.

(1) Kaitseväe juhataja õigusakt on käskkiri.

(2) Kaitseväe juhataja on kohustatud kaitseministri nõudmisel saatma kaitseministrile ärakirja oma käskkirjast kolme päeva jooksul, alates nõude saamisest.

Siseministeeriumi valitsemisalas olevad sõjaväeliselt korraldatud üksused

Riigikaitse ettevalmistamisest võtavad osa kõik ministeeriumid, maavalitsused ja kohalikud omavalitsusüksused.

(1) Mobilisatsioon on kaitsejõudude ning riigi majanduse ja institutsioonide viimine rahuaja seisundist sõjaaja seisundisse.

(2) Mobilisatsiooni võib välja kuulutada Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu või Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral Vabariigi President.

(1) Mobilisatsiooniregister on andmekogu, mille eesmärk on pidada arvestust sõjaaja ametikohtade täitmise ja mobilisatsiooni korraldamiseks vajalike materiaalsete vahendite üle.

(2) Mobilisatsiooniregistri asutab ja põhimääruse .

(3) Mobilisatsiooniregistri vastutav töötleja on Kaitseministeerium.

(1) Mobilisatsiooni ulatuse otsustab pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist Vabariigi Valitsus.

(2) Sõjaseisukorra ajal otsustab mobilisatsiooni ulatuse pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist Kaitseväe juhataja.

(3) Mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise korra .

(1) Sõjalise valmisoleku aste on ohuhinnangule vastav abinõude kogum, mis tagab valmisoleku kaitsta riiki sõjalise tegevusega.

(2) Sõjalise valmisoleku astmete kirjeldused .

(3) Korralduse muuta sõjalise valmisoleku astet annab Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul.

(4) Sõjalise valmisoleku tõstmine tähendab korraldust rakendada suuremale ohule vastavat sõjalise valmisoleku astet.

(5) Sõjalise valmisoleku tõstmise peab heaks kiitma Riigikogu. Vabariigi Valitsus teavitab Riigikogu viivitamatult sõjalise valmisoleku tõstmisest. Riigikogu poolt sõjalise valmisoleku tõstmise heakskiitmise arutamine ei peata sõjalise valmisoleku tõstmist.

(6) Kui Riigikogu ei kiida sõjalise valmisoleku tõstmist heaks, ei tohi Vabariigi Valitsus rakendada edasisi abinõusid sõjalise valmisoleku tõstmiseks ning peab lõpetama ettevõetud abinõude rakendamise.

Avaliku teenistuse seaduse tööaja, puhkeaja, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal ja riigipühal tehtava töö ja ületunnitöö sätted ei kehti sõjalise valmisoleku tõstmisel ega mobilisatsiooni korral.

(1) Mobilisatsiooni väljakuulutamine katkestab kõik kaitseväelaste puhkused ning kaitseväelased on kohustatud viivitamata ilmuma oma sõjaaja ametikoha asukohta.

(2) Mobilisatsiooni väljakuulutamine ei katkesta rasedus- ega sünnitus-, lapsendaja- ega lapsehoolduspuhkust.

Mobilisatsiooni korral loetakse kaitseväeteenistuses olev isik tegevväelaseks.

(1) Sõjalise valmisoleku tõstmiseks võib korraldada reservis olevatele isikutele lisaõppekogunemisi.

(2) Sõjalise valmisoleku tõstmiseks korraldatud lisaõppekogunemisel osalevate reservis olevate isikute arvu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.

(3) Sõjalise valmisoleku tõstmiseks korraldatud lisaõppekogunemise aega ei arvata kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõikes 1 ja § 73 lõikes 1 sätestatud õppekogunemise kestuse hulka ja lisaõppekogunemisele kutsumisel ei arvestata kaitseväeteenistuse seaduse § 73 lõikes 2 sätestatud tähtaega.

(4) Lisaõppekogunemisele kutsumisest teatatakse reservis olevale isikule ühel järgmisel viisil

1) teade toimetatakse kätte lihtkorras või antakse allkirja vastu;

2) teade avalikustatakse vähemalt ühes üleriigilises ajalehes;

3) teade avaldatakse ringhäälingu kaudu kell 7–22 vähemalt kolmel korral, kusjuures iga avaldamise vahele peab jääma vähemalt üks tund.

(5) Teate avaldamisel ajalehes või ringhäälingu kaudu võidakse selles välja tuua ainult sõjaaja üksuse või reservüksuse nimetus, mille koosseisu kuuluvatele ametikohtadele nimetatud reservis olevate isikute suhtes lisaõppekogunemise kutse kehtib.

(6) Lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest on vabastatud kaitseväekohustuslane, kes

1) on Riigikogu, Euroopa Parlamendi või Vabariigi Valitsuse liige;

2) on Vabariigi Presidendi, õiguskantsleri, riigikontrolöri, riigi peaprokuröri või Riigikohtu esimehe ametis;

3) on vallavanem või linnapea;

4) kannab vabadusekaotuslikku karistust;

5) on vahi all;

6) töötab või teenib kaitseväeteenistuse seaduse § 76 lõike 5 alusel antud määruses sätestatud ameti- või töökohal, mis on vahetult seotud riigikaitseliste ülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega.

(7) Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik võib vabastada ajavahemikul 1. aprillist kuni 1. juunini toimuvast lisaõppekogunemisest füüsilise isiku, kes tegeleb Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, välja arvatud kalandustoodete tootmisega, kui

1) isikul on lisaõppekogunemise toimumise ajal reaalne vajadus osaleda Eestis põllumajandustöödel ja

2) lisaõppekogunemisel osalemine võib põhjustada ohu isiku põllumajandustootmise jätkamisele.

(1) Mobilisatsiooni väljakuulutamisel kutsutakse vähemalt 18-aastased kaitseväekohustuslased Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsuga tegevteenistusse.

(2) Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsk tehakse teatavaks käesoleva seaduse § 212 lõikes 4 sätestatud korras.

(3) Mobilisatsiooni väljakuulutamisel ei kohaldata kaitseväekohustuslaste tegevteenistusse võtmisele kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud tegevteenistusse võtmise korda.

(4) Mobilisatsiooni väljakuulutamisel tegevteenistusse võetud isikud võetakse tegevteenistusse määramata ajaks.

(5) Mobilisatsiooni väljakuulutamise järel kaitseväekohustuslase tegevteenistusse võtmise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

(1) Mobilisatsiooni alla kuuluv kaitseväekohustuslane on kohustatud pärast mobilisatsioonikäsu saamist ilmuma talle teatavaks tehtud kogunemiskohta käsus ettenähtud tähtajaks.

(2) Kaitseväekohustuslasel peavad mobilisatsiooni korral kogunemiskohta ilmumisel kaasas olema talle teatavaks tehtud esemed ja dokumendid.

(3) Mobilisatsiooni korral kogunemiskohta ilmumisel kaasasolevate dokumentide ja esemete loetelu .

(4) Eesti Vabariigi territooriumi vastu suunatud sõjalise rünnaku korral on sõjaaja ametikohale määratud reservis olev isik kohustatud ilmuma varem teatavaks tehtud kogunemiskohta, ootamata ära sellekohast korraldust.

(5) Välisriigis viibiv kaitseväekohustuslane on kohustatud pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist viivitamata ilmuma kogunemiskohta Eestis või Eesti Vabariigi välisesindusse.

(1) Mobilisatsiooni väljakuulutamise järel on mobilisatsioonikäsu saanud kaitseväekohustuslasel õigus keelduda kaitseväeteenistuse välise töö tegemisest ning tema töö- või teenistussuhe peatub kaitseväeteenistuses olemise ajaks, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti.

(2) Mobilisatsiooni korral täidavad riigikaitsekohustust oma ametikohal Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liige, Riigikogu liige, Euroopa Parlamendi liige, riigikontrolör, riigi peaprokurör, ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör, õiguskantsler, riigisekretär, ministeeriumi kantsler, Riigikohtu esimees ja riigikohtunik, riigiprokurör, ringkonna-, maa- ja halduskohtu esimees, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor, Päästeameti peadirektor, Teabeameti peadirektor, Kaitseressursside Ameti peadirektor, Eesti Panga Nõukogu esimees ja Eesti Panga president, vallavanem ja linnapea.

(3) Vabariigi Valitsus võib lisaks kaitseväeteenistuse seaduse § 76 lõike 5 alusel kehtestatud määrusele kehtestada korraldusega täiendavad piirangud nende isikute mobiliseerimisele, kes on ameti- või töökohal, mis on vahetult seotud riigikaitseliste ülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega.

(1) Mobilisatsiooni korral võib vabatahtlikuna võtta tegevteenistusse Eesti kodaniku, kes ei ole kaitseväekohustuslane ja kes on vähemalt 18-aastane.

(2) Mobilisatsiooni korral vabatahtlike tegevteenistusse võtmise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

(1) Kaitseväekohustuslase ja vabatahtlikult tegevteenistusse asuda sooviva isiku arstlik läbivaatus viiakse läbi kogunemiskohas.

(2) Tegevteenistusse ei võeta vähemalt 18-aastast kaitseväekohustuslast, kes haiguse või vigastuse tõttu ei ole suuteline täitma teenistusülesandeid.

(1) Vähemalt 18-aastane kaitseväekohustuslane, kes ei saa ilmuda tähtajaks kogunemiskohta või Eesti Vabariigi välisesindusse, on kohustatud viivitamata teatama Kaitseväele või välisriigis viibimisel Eesti Vabariigi välisesindusele põhjused, mis takistavad tema ilmumist kogunemiskohta või Eesti Vabariigi välisesindusse.

(2) Kogunemiskohta või Eesti Vabariigi välisesindusse ilmumata jätmist põhjendavaks takistuseks loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaitseväekohustuslase

1) rasket haigust, mis ei võimalda kogunemiskohta ilmuda;

2) viibimist vahi all.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolude äralangemisel on vähemalt 18-aastane kaitseväekohustuslane kohustatud viivitamata ilmuma Kaitseväkke või välisriigis viibimisel Eesti Vabariigi välisesindusse.

(4) Kaitsevägi või Eesti Vabariigi välisesindus tunnistab vähemalt 18-aastase kaitseväekohustuslase kogunemiskohta ilmumata jätmise tema esitatud tõendite alusel põhjendatuks või põhjendamatuks.

(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

1) valmistab ette ning esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks sõjaaja ülesanded tööstusele;

2) määrab kindlaks tööstuse sõjaaegsed vajadused ning korraldab vastavate varude soetamist ja hoidmist;

3) valmistab ette sõjaaja tingimustele vastava ehitustegevuse ja avalike tööde korralduse;

4) töötab kooskõlastatult Kaitseministeeriumiga välja raud-, vee- ja maanteedele, sadamatele ja lennuväljadele riigikaitse nõuetele vastavad ehitus- ja kasutuseeskirjad ning esitab need kehtestamiseks Vabariigi Valitsusele;

5) valmistab ette mobilisatsiooni ja sõjaaja tingimustele vastava Kaitseväele vajalike vedude ja liikluse korralduse.

(2) Põllumajandusministeerium või põllumajandusministri käskkirjaga määratud Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutus moodustab riigi toiduvaru.

(3) Siseministeerium töötab välja riigi sisejulgeoleku kavad sõjaajaks ning täidab teisi talle seadustega pandud ülesandeid riigi sisejulgeoleku tagamisel.

(4)

(5) Sotsiaalministeerium

1) valmistab ette ja korraldab nakkushaiguste tekke ja leviku tõkestamist mobilisatsiooni ja sõjaaja tingimustes;

2) valmistab ette ja korraldab arstiabi andmist mobilisatsiooni ja sõjaaja tingimustes.

(6) Välisministeerium

1) valmistab ette ja korraldab Eesti Vabariigi diplomaatilist esindatust välisriikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides mobilisatsiooni ja sõjaaja tingimustes;

2) töötab välja julgeolekupoliitika aluste eelnõu koostöös asjaomaste valitsusasutustega.

(7) Käesolevas paragrahvis loetletud ülesannete täitmiseks koostatavate õigusaktide eelnõud kooskõlastatakse Kaitseministeeriumiga.

(8) Vabariigi Valitsus võib asjaomase ministri või kaitseministri ettepanekul korraldusega panna täiendavaid ülesandeid riigikaitse ettevalmistamiseks kõikidele ministeeriumidele vastavalt nende pädevusele.

Vabariigi Valitsus võib kaitseministri ettepanekul korraldusega panna maavalitsustele ülesandeid riigikaitse ettevalmistamiseks.

Kohalikud omavalitsusüksused

1) aitavad oma pädevuse piires igakülgselt kaasa reservväelaste arvestuse pidamisele;

2) aitavad kaasa sundvõõrandamise korraldamisele ning korraldavad kohaliku omavalitsuse territooriumil elavate isikute tehtavaid hädaabitöid;

3) tagavad maanteede ja sildade korrashoiu seadusega sätestatud alustel ja korras;

4) aitavad kohaliku omavalitsuse territooriumil kaasa isikute evakueerimisele ning evakueeritute majutamisele, toitlustamisele ja neile arstiabi andmisele;

5) korraldavad sõjategevuses kannatada saanud isikute hoolekannet;

6) toetavad mobiliseeritute perekondi;

6¹) osalevad õppekogunemiste läbiviimisel, sõjalise valmisoleku muutmisel ja mobilisatsiooni läbiviimisel;

7) täidavad teiste seadustega neile pandud riigikaitselisi ülesandeid.

Eesti Pank

1) valmistab pangandussüsteemi ette toimimiseks sõjaolukorras;

2) hoiab rahamärkide sõjatagavara.

(1) Mobilisatsioonivaru on riigi sõjalise kaitse vajadusteks loodud ressursside kogum.

(2) Mobilisatsioonivaru on riigi omand.

(3) Mobilisatsioonivaru valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub käesolevas peatükis sätestatud alustel.

Mobilisatsioonivaru moodustab ning kaubagruppide nimetused ja üldkogused .

(1) Mobilisatsioonivaru hoidmist ja uuendamist korraldab Kaitseministeerium.

(2) mobilisatsioonivaru hoidmise ja uuendamise korra.

(1) Mobilisatsioonivaru moodustamise, hoidmise ja uuendamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

(2) Uuendamise või vähendamise eesmärgil mobilisatsioonivaru realiseerimisest saadavad rahalised vahendid suunatakse riigieelarvesse.

(1) Mobilisatsioonivaru kasutusele võtmise Kaitseväe valmisoleku tõstmiseks või mobilisatsiooni läbiviimiseks otsustab kaitseminister.

(2) Mobilisatsioonivaru võib hädaolukorras elanikkonna vajadusteks võtta kasutusele kaitseministri käskkirja alusel.

– § 258.

(1) Julgeolekupoliitika alused määravad Eesti huvisid ning rahvusvahelise ja riigisisese julgeolekukeskkonna riske arvesse võttes kindlaks julgeolekupoliitika eesmärgid, põhimõtted ja tegevussuunad.

(2) Julgeolekupoliitika alused kiidab Vabariigi Valitsuse ettepanekul heaks Riigikogu oma otsusega.

(2¹) Julgeolekupoliitika aluste muutmise algatab Vabariigi Valitsuses välisminister julgeolekukeskkonna olulisel muutumisel.

(3) Enne julgeolekupoliitika aluste või nende muudatusteheakskiitmist Vabariigi Valitsuses kuulavad välis- ja kaitseminister ära Riigikogu välis- ja riigikaitsekomisjoni seisukohad.

(1) Riigikaitse strateegia käsitleb riigi strateegiat välise sõjaohu ennetamiseks ja tõrjumiseks ning esitab üldise kaitselahenduse kirjelduse, määrab riigikaitse prioriteedid, strateegilised ülesanded ja nendeni jõudmise meetmed, ohustsenaariumid ja riigikaitse ambitsioonitaseme.

(2) Riigikaitse strateegia vaadatakse Vabariigi Valitsuses üle kaitseministri ettepanekul igal neljandal aastal.

(3) Enne riigikaitse strateegia või selle muutmise eelnõu esitamist Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks kuulab kaitseminister ära Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha.

(1) Riigikaitse arengukava määrab riigikaitse strateegia alusel kaitsevõime tugevdamise prioriteetsed suunad ja võimenõuded, pikaajalised arendusprogrammid ja üldised ressursipiirangud kaitsevõime arendamisel.

(2) Riigikaitse arengukava kaitseministri ettepanekul kümneks aastaks ja see vaadatakse üle kaitseministri ettepanekul igal neljandal aastal.

(3) Enne riigikaitse arengukava või selle muutmise eelnõu esitamist Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks kuulab kaitseminister ära Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha.

(1) Sõjalise kaitse tegevuskava määrab korralduslikust otstarbekusest lähtuvad ressurssidega tagatud meetmed riigikaitse arengukava elluviimiseks riigieelarve seaduse alusel koostatavate arengukavade sisunõuete alusel.

(2) Sõjalise kaitse tegevuskava kehtestab kaitseminister neljaks aastaks ja see vaadatakse üle igal aastal.

(1) Kaitsetegevuse operatiivkava kirjeldab sõjalise kaitse ülesannete täitmist olemasolevate sõjaliste võimetega vastavalt Vabariigi Valitsuse riigikaitse strateegias püstitatud eesmärkidele.

(2) Kaitsetegevuse operatiivkava kehtestab Kaitseväe juhataja kooskõlastatult kaitseministriga üheks aastaks.

(1) Mobilisatsioonivaru ebaseadusliku kasutamise eest mobilisatsioonivaru hoidja töötaja või teenistuja poolt –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

(1) Käesoleva seaduse §-s 281 sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-s 281 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiasutus.

–

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 15. augustil.