Narva jõe kanjoni maastikukaitseala kaitse-eeskiri

(1) Narva jõe kanjoni maastikukaitseala1 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada alamordoviitsiumi lubjakivisse lõikunud Narva jõe kanjoni esinduslikumat osa ja joaastanguid.

(2) Kaitseala maa- ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele piiranguvööndisse.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

(1) Kaitseala asub Ida-Viru maakonnas Narva linnas ja Narva jõe alal.

(2) Kaitseala välispiir ja vööndi piirid on esitatud kaardil määruse lisas2.

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

Määruse seletuskirjas3 on esitatud põhjendused

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiride kulgemise kohta;

5) kaitsekorra kohta.

(1) Kaitsealal on lubatud

1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;

2) inimeste viibimine;

3) rahvaürituse korraldamine;

4) sõidukiga sõitmine teedel, jalgratta või kergliikuriga sõitmine radadel ja ujuvvahendiga sõitmine;

5) sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve-, pääste- ja piirivalvetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ja kaitse-eeskirjaga lubatud töödel;

6) kalapüük.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud

1) rajatise püstitamine, kusjuures kaitseala tarbeks rajatise püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene rajatisele Narva jõe kalda ehituskeeluvööndi ehituskeeld;

2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine.

Kaitsealal on kanjonile vaadete avamiseks vajalik kanjoni põhjal kasvava puu- ja põõsarinde eemaldamine.

(1) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlvikute sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;

3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) anda ehitusluba;

7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist.

(2) Kaitsealal on keelatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud Kreisbergi pargis.

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Vabariigi Valitsuse 13. mai 1999. a määruses nr 155 „Panga maastikukaitseala ja Narva jõe kanjoni maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine” tehakse järgmised muudatused

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Panga maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine”; 2) määruse punkti 1 alapunktid 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 3) määruse punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2. Panga maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaamet.”.

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 14. detsembri 2010. a käskkirjaga nr 1831 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.