Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal

(1) Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügivahendite või koguste kohta kaluri kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel veealade ja püsiasustusega väikesaarte kaupa on sätestatud lisas 1.

(2) Lisas 1 sätestatud veeala püügiruudud vastavad Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri” lisas 6 esitatud väikestele püügiruutudele Eesti Vabariigi territoriaalvees.

Kalapüügiõiguse tasumäärad kalaliigi koguse kohta kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel on sätestatud lisas 2.

(1) Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügivahendite kohta kaluri kalapüügiloa alusel püüdmisel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel maakondade kaupa on sätestatud lisas 3.

(2) Eesti Vabariigi Valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile määratud lubatud aastasaagid ning §-s 6 kehtestatud metoodika alusel arvutatud püügivahendi lubatud aastasaak kalaliikide kaupa sätestatud lisas 4.

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügivahendite kohta kaluri kalapüügiloa alusel püüdmisel Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel maakondade ja siseveekogude kaupa on sätestatud lisas 5.

(1) Kalapüügiõiguse tasumäärad Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (edaspidi NAFO) ja Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (edaspidi NEAFC) reguleeritavatel veealadel Euroopa Liidu kehtestatavate selliste püügivõimaluste korral, mida Eestil on võimalik kasutada, ning reguleerimata kalaliikide püügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad samal veealal püüdmisel kalalaeva kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 6.

(2) Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad Teravmägede ja Edela-Atlandi püügipiirkonnas püüdmisel kalalaeva kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 6.

(3) Edela-Atlandi avamere püügipiirkond, välja arvatud rannikuriikide sise- ja territoriaalmeri ja majandusvöönd, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1–41), II lisas kirjeldatud Atlandi edelaosa püügipiirkond 41.

(4) Reguleerimata kalaliigid selle paragrahvi tähenduses on sellised liigid, mille püügimahtu ei piira NAFO, NEAFC ega Euroopa Liit ega piirata Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas.

(1) Püügivahendi lubatud aastasaagi arvutamise korral Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel võetakse aluseks aastate 2009–2018 andmed.

(2) Püügivahendi osakaal kalaliigi lubatud aastasaagist Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on püügivahendiga võrdlusperioodil seal püütud kalaliigi summaarse koguse ning samal võrdlusperioodil seal püütud kalaliigi kogupüügi jagatis. Tulemus ümardatakse neljanda komakohani.

(3) Püügivahendi summaarne aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on kalaliigi seal püüda lubatud aastasaagi ning lõikes 2 sätestatud püügivahendi osakaalu korrutis.

(4) Aastasaak ühe püügivahendi kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on lõikes 3 sätestatud püügivahendi summaarse aastasaagi ning kasutada lubatud püügivahendite arvu jagatis. Tulemus ümardatakse esimese komakohani.

(5) Ümardamise tulemusena saadud püügivahendite lubatud aastasaakidest üle jäänud kogused Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel moodustavad püügivahendite vahel välja jagamata aastasaagi.