Tupenurme maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri

(1) Maastikukaitsealana võetakse kaitse alla Saare maakonnas Muhu vallas Tupenurme ja Lepiku külas asuv ala, mille nimeks saab Tupenurme maastikukaitseala1 (edaspidi kaitseala).

(2) Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada

1) Tupenurme panka, maastikku ja sellele iseloomulikku elustiku mitmekesisust;

2) kaitsealuseid liike, milleks on müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) ja harilik lohksamblik (Solorina saccata), ning nende kasvukohti;

3) niidukooslusi.

(3) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Tupenurme piiranguvööndisse.

(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

Kaitseala välis- ja vööndi piirid on esitatud kaardil määruse lisas2.

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

Määruse seletuskirjas3 on esitatud põhjendused

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiride kulgemise kohta;

5) kaitsekorra kohta.

(1) Kaitsealal on lubatud majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi.

(2) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada jahti kogu kaitsealal.

(3) Telkimine ja lõkketegemine on lubatud õuemaal ja kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkketegemine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ning kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel.

(4) Kaitsealal on lubatud

1) sõidukiga sõitmine teedel;

2) jalgrattaga sõitmine radadel;

3) punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel.

(5) Kaitsealal on lubatud kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud. Rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud, on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

(6) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud

1) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine;

2) uuendusraie.

Kaitsealal poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu säilitamiseks vajalik heina niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ning kujundamine.

(1) Kaitsealal on keelatud

1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;

2) uue maaparandussüsteemi rajamine;

3) maavara kaevandamine;

4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud õue- ja põllumaal.

(2) Kaitsealal on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

(3) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlviku sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;

3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) anda ehitusluba;

7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;

8) jahiulukeid lisasööta.

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korralduse nr 331-k „Maastiku üksikelementide, dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku kaitse alla võtmisest” lisa 1 „Riikliku kaitse alla võetud maastiku üksikelementide nimestik” punkt 23 tunnistatakse kehtetuks.

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 27. märtsi 2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/265 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.