Kohalikus rannasõidus sõitvate reisilaevade klassid, sõidupiirkonnad, ohutusnõuded ja ohutuse tunnistuse vorm

(1) Määrus kehtestab kohalikus rannasõidus sõitvate uute ja olemasolevate reisilaevade, sealhulgas kiirreisilaevade klassid, sõidupiirkonnad, ohutusnõuded ja ohutuse tunnistuse vormi.

(2) Määrust kohaldatakse

1) uuele ja olemasolevale 24 meetri pikkusele ja pikemale reisilaevale; 2024-10-23 16:08:05 Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „uuele“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

2) kiirreisilaevale.

(3) Määrust ei kohaldata

1) sõjalaevale või sõjaväe transpordilaevale;

2) purjelaevale, mis saab liikuma paneva jõu purjede kasutamisest;

3) laevale, mis ei ole seotud majandustegevusega;

4) mehaanilise jõuallikata laevale;

5) laevale, mis ei ole ehitatud terasest või samaväärsest materjalist ja millele ei laiene kiirlaevakoodeks või dünaamilise tõstejõuga laevade ohutuse koodeks (edaspidi DSC koodeks);

6) primitiivse konstruktsiooniga puidust laevale;

7) ajaloolisele laevale;

8) ainult sadamaaladel kasutatavale laevale;

9) veesõidukile, mis asub merematkelaeval ja mida kasutatakse merematkelaeva reisijate transportimiseks ja teenindamiseks;

10) veesõidukile, millega transporditakse ja teenindatakse tööstuspersonali, kes ei tee selle veesõiduki pardal selle käitamiseks vajalikku tööd.

(4) Välisriigi lippu kandvad reisilaevad ja kiirreisilaevad peavad vastama täielikult käesoleva määruse nõuetele enne, kui neil lubatakse sõita kohalikus rannasõidus.

(1) Käesoleva määruse tähenduses on

1) kiirlaevakoodeks – IMO mereohutuse komitee 20. mai 1994. aasta resolutsioon MSC 36(63) „Rahvusvaheline kiirlaevade ohutuse koodeks 1994” ja resolutsioon MSC.97(73), mida on muudetud resolutsioonidega MSC.175(79) ja MSC.222(82), „Rahvusvaheline kiirlaevade ohutuse koodeks 2000”;

2) uus reisilaev – reisilaev, mille kiil pannakse maha pärast käesoleva määruse jõustumist;

3)

4) suvine navigatsiooniaeg – ajavahemik 1. aprill kuni 1. oktoober.

5) samaväärne materjal – alumiiniumisulam või muu mittesüttiv materjal, mis standardse tulekindluskatse lõpus säilitab ise või tänu paigaldatud isolatsioonile terasega samaväärsed struktuurilised ja terviklikkuse omadused;

6) standardne tulekindluskatse – katse, mille käigus vaheseinte või tekkide katsekehad allutatakse katseahjus temperatuuridele, mis ligilähedaselt vastavad standardsele aja-temperatuurikõverale vastavalt IMO 3. detsembri 2010. aasta resolutsioonis MSC.307(88) sisalduva 2010. aasta rahvusvahelises tulekatse kohaldamise koodeksi katsemeetodile.

(2) Ulatuslik remont, ümberehitus ja muutmine käesoleva määruse tähenduses on

1) muudatus, mis muudab oluliselt laeva mõõtmeid;

2) muudatus, mis muudab oluliselt laeva reisijateveo mahtu;

3) muudatus, mis pikendab oluliselt laeva tööiga ja reisijate majutustingimusi uuendatakse ühel tervel tekil;

4) mistahes liiki laeva muutmine reisilaevaks.

(1) Reisilaevad jagatakse järgmistesse klassidesse vastavalt merepiirkonnale, kus nad sõidavad

1) A-klassi reisilaev – reisilaev, mis tegeleb kohaliku rannasõiduga merepiirkonnas A, B, C ja D;

2) B-klassi reisilaev – reisilaev, mis tegeleb kohaliku rannasõiduga merepiirkonnas B, C ja D;

3) C-klassi reisilaev – reisilaev, mis tegeleb kohaliku rannasõiduga merepiirkonnas C ja D;

4) D-klassi reisilaev – reisilaev, mis tegeleb kohaliku rannasõiduga merepiirkonnas D.

(1¹) Merepiirkonnad määratletakse järgmiselt

1) merepiirkond A – merepiirkond väljaspool merepiirkonda B, C ja D;

2) merepiirkond B – merepiirkond, mille geograafilised koordinaadid ei ole üheski punktis kaugemal kui 20 meremiili rannikust, kuid mis jääb väljaspoole merepiirkonda C ja D;

3) merepiirkond C – merepiirkond, mille geograafilised koordinaadid ei ole üheski punktis kaugemal kui 5 meremiili rannikust, kuid mis jääb väljaspoole merepiirkonda D, ning kus 2,5 meetrise olulise lainekõrguse ületamise võimalus on aastaringselt või suvisel navigatsiooniajal väiksem kui 10 protsenti;

4) merepiirkond D – merepiirkond, mille geograafilised koordinaadid ei ole üheski punktis kaugemal kui 3 meremiili rannikust, ning kus 1,5 meetrise olulise lainekõrguse ületamise võimalus on aastaringselt või suvisel navigatsiooniajal väiksem kui 10 protsenti.

(2) Sõidupiirkonnad, navigatsiooniajad ja nendes piirkondades kasutada lubatud reisilaevade klassid on järgmised

1) Tallinna laht: Naissaar, Aegna – aastaringselt A-, B-, C- ja D-klassi reisilaevad;

2) Leppneeme–Prangli – aastaringselt A-, B-, C- ja D-klassi reisilaevad;

3) Väinameri: Virtsu–Kuivastu, Rohuküla–Sviby – aastaringselt A-, B-, C- ja D-klassi reisilaevad; Rohuküla–Heltermaa – aastaringselt A-, B- ja C-klassi reisilaevad ning suvisel navigatsiooniajal D-klassi reisilaevad;

4) Saaremaa–Hiiumaa: Triigi–Sõru – aastaringselt A-, B-, C- ja D-klassi reisilaevad;

5) Roomassaare–Abruka – aastaringselt A-, B-, C- ja D-klassi reisilaevad;

6) Roomassaare–Ruhnu, Pärnu–Ruhnu – aastaringselt A- ja B-klassi reisilaevad;

7) Munalaid–Manilaid–Kihnu – aastaringselt A-, B-, C- ja D-klassi reisilaevad;

8) Pärnu–Kihnu – aastaringselt A-, B-ja C-klassi reisilaevad ning suvisel navigatsiooniajal – D-klassi reisilaevad.

(3) Jääs sõiduks peab reisilaeval olema jääolukorrale vastav jääklass.

(4) Kiirreisilaevade klasside määramisel kohaldatakse „Rahvusvahelise kiirlaeva ohutuse koodeksi 1994” 1. peatüki punktides 1.4.10 ja 1.4.11 ning „Rahvusvahelise kiirlaevade koodeksi 2000” 1. peatüki punktides 1.4.12 ja 1.4.13 määratletud kategooriaid.

Kõigil uutel ja olemasolevatel reisilaevadel

1) peavad laevakere, pea- ja abimehhanismide ning elektri- ja automaatseadmete ehitus ja hooldus vastama volitatud klassifikatsiooniühingu reeglitele ja Eesti õigusaktides kehtestatud nõuetele;

2) kohaldatakse 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni kehtivate protokollide ning muudatuste (edaspidi SOLAS konventsioon) IV, V ja VI peatüki nõudeid A-, B- ja C-klassi laevadele koos kõigi jõustunud muudatustega täies mahus, peatüki IV nõudeid D-klassi reisilaevadele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (ELT L 163, 25.06.2009, lk 1–140) lisa I peatükis IV toodud mahus;

3) peavad SOLAS konventsiooni V peatükis nimetatud laeva navigatsiooniseadmed vastama «Meresõiduohutuse seaduse» § 191 lõike 3 alusel kehtestatud õigusakti nõuetele.

(1) Lisaks §-s 4 sätestatud nõuetele, peavad uued

1) A-klassi reisilaevad täielikult vastama SOLAS konventsiooni nõuetele. Reeglite puhul, mille tõlgendamise SOLAS konventsioon jätab ametiasutuse otsustada, võib kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ lisa sätteid;

2) B-, C- ja D-klassi reisilaevad vastama käesoleva määruse asjakohastele nõuetele ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ lisa nõuetele;

3) 24 meetri pikkused ja pikemad reisilaevad vastama 1966. aasta rahvusvahelisele laadungimärgi konventsioonile.

4)

(2) Uutele D-klassi reisilaevadele tehakse, olenemata lõike 1 punkti 3 nõuetest, erand 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni minimaalse vöörikõrguse nõudest.

(3) Uutel reisilaevadel peab olema täistekk.

(1) Lisaks §-s 4 sätestatud nõuetele, peavad olemasolevad

1) A-klassi reisilaevad vastama SOLAS konventsiooni olemasolevate reisilaevade nõuetele ning käesoleva määruse asjakohastele nõuetele. Reeglite puhul, mille tõlgendamise SOLAS konventsioon jätab ametiasutuse otsustada, võib kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ lisa sätteid;

2) B-klassi reisilaevad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ lisa sätetele;

3) C- ja D-klassi reisilaevad vastama käesoleva määruse asjakohastele nõuetele ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ lisa sätetele.

(2) Ulatuslik remont, ümberehitus ja muutmine tuleb teostada vastavuses § 5 lõikes 1 sätestatud uute reisilaevade suhtes kehtivate nõuetega. Olemasolevale reisilaevale ainult kõrgema päästestandardi saavutamiseks tehtud muudatusi ei loeta ulatuslikuks remondiks, ümberehituseks ega muutmiseks.

(3)

(4) Enne 20. detsembrit 2017. a samaväärsest materjalist ehitatud laevad peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ nõuetele hiljemalt 22. detsembril 2025. a.

(1) Kiirreisilaevad, mis on ehitatud või millele on tehtud ulatuslik remont, ümberehitus ja muutmine 1. jaanuaril 1996. a või hiljem, peavad vastama SOLAS konventsiooni reeglite X/2 ja X/3 nõuetele, välja arvatud juhul, kui laeva kiil pandi maha või laev oli samalaadses ehitusjärgus hiljemalt käesoleva määruse jõustumise kuupäeval, ning üleandmine ja kasutuselevõtt toimub hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist ja nad vastavad täielikult DSC koodeksi nõuetele.

(2) Kiirreisilaevad, mis on ehitatud enne 1. jaanuari 1996 ja ei vasta kiirlaeva koodeksi nõuetele, võivad tegeleda kohaliku rannasõiduga ainult juhul, kui neid kasutati kohalikus rannasõidus enne käesoleva määruse jõustumist, nad vastavad DSC koodeksi nõuetele ja neile väljastatakse DSC koodeksis ettenähtud tunnistus.

(3) Kiirreisilaeva konstruktsioon, varustus ja hooldus peavad vastama volitatud klassifikatsiooniühingu reeglitele ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ sätetele.

C-klassi reisiparvlaevad, mille kiil oli maha pandud või mis asusid sarnases ehitusjärgus 1. oktoobril 2004. a või hiljem, ning kõik A- ja B-klassi reisiparvlaevad peavad vastama meresõiduohutuse seaduse § 32 lõike 8 alusel kehtestatud määruses sätestatud reisiparvlaevade eripüstuvusnõuetele.

(1) A-, B-, C- ja D-klassi reisilaevad ja kiirreisilaevad, mille kiil oli maha pandud või mis asusid sarnases ehitusjärgus 1. oktoobril 2004. a või hiljem, peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ lisas III „Suunised seoses liikumispuudega isikute suhtes kehtivate ohutusnõuetega reisilaevadel ja kiirreisilaevadel” esitatud ohutusnõuetele.

(2) Reederid peavad tagama lõikes 1 nimetatud suuniste rakendamise olemasolevatel laevadel niivõrd, kui see on majanduslikult mõistlik ja teostatav.

(3)

(1) Kui Veeteede Amet leiab, et vaatamata käesoleva määruse nõuete täitmisele on kohaliku rannasõidu reisilaeval siiski oht inimeludele, varale või keskkonnale, võib Veeteede Amet, esitades vastava põhjenduse, keelata reisilaeva kasutamise või nõuda täiendavate ohutusmeetmete rakendamist.

(2) Veeteede Amet võib vabastada reisilaeva mõne käesoleva määruse nõude täitmisest, kui sellega ei vähendata ohutuse taset, arvestades sõidupiirkonna kaitstust ning sellest tulenevat väiksemat lainekõrgust, reisilaeva piiratud kasutusperioodi, sõitu ainult valgel ajal, reisi piiratud kestust ja päästemeeskonna kohalejõudmise aega kohalikus rannasõidus. Vabastus kehtib ainult sõidupiirkonnas, mille osas vabastust taotleti.

(3) Veeteede Amet võib lubada muude käesoleva määruse nõuetega samaväärsete meetmete rakendamist, kui need meetmed on vähemalt sama tõhusad kui määruse nõuded.

(4) Veeteede Amet peab lõigete 1, 2 või 3 rakendamisel teavitama Euroopa Komisjoni täiendavate ohutusmeetmete, vabastuste ja määruse nõuetega samaväärsete nõuete rakendamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ artikli 9 lõikes 4 sätestatud viisil.

(5) Kui Euroopa Komisjon ei aktsepteeri lõikes 4 nimetatud meetmete rakendamist, muudab Veeteede Amet võetud meetmeid või jätab need rakendamata.

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud täiendavate ohutusmeetmete, vabastuste ja määruse nõuetega samaväärsete meetmete rakendamisel tuleb samasuguseid meetmeid rakendada kõigile teistele samas piirkonnas sõitvatele laevadele sõltumata nende lipuriigist.

(7) Olemasoleval C- ja D-klassi reisilaeval ei pea olema kiirvalvepaati, evakuatsioonisüsteemi ega taaveteid päästeparvede veeskamiseks, kuid kindlasti peavad sellisel laeval olema vahendid abivajaja veest väljatõstmiseks ja päästevahendist laeva pardale tõstmiseks.

(1) Kõikidele uuetele ja olemasolevatele reisilaevadele väljastab Veeteede Amet pärast meresõiduohutuse seaduse alusel läbiviidud ülevaatust käesoleva määruse lisas 1 toodud vormi kohase reisilaeva ohutuse tunnistuse ja selle juurde kuuluva lisas 2 toodud vormi kohase varustuse loetelu.

(2) Reisilaeva ohutuse tunnistus väljastatakse kuni 12 kuuks. Veeteede Amet võib tunnistuse kehtivustähtaega pikendada kuni ühe kuu võrra.

(3) Kiirreisilaeva ohutuse tunnistuse ja kiirlaeva kasutamise loa väljastab Veeteede Amet kooskõlas kiirlaevakoodeksiga.

(4) Enne välisriigi lippu kandavale kiirreisilaevale kasutusloa andmist Eesti kohalikus rannasõidus ja vastupidi, peab Veeteede Amet koostöös teise riigi mereadministratsiooniga kehtestama kasutamise tingimused ja need kandma kiirlaeva kasutusloale.

(5) Paragrahvi 10 lõigete 1–3 alusel rakendatud täiendavad ohutusmeetmed, antud vabastused ja määruse nõuetega samaväärsete meetmete kasutamine tuleb kanda reisilaevale või kiirreisilaevale väljastatud ohutuse tunnistusele.