Noorte valikute suunamine inseneeria ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades

(1) Määrusega reguleeritakse Haridus ja noorteprogrammi ja meetme nimekirja meetme 21.4.4.2 „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed” sekkumise „Õppurite õpivalikute suunamine kutse- ja kõrghariduses – Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia” raames toetuse andmist.

(2) Sekkumise rahastamisega Euroopa Sotsiaalfond Plussist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodi 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi „(e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu” saavutamisele.

(3) Kui käesoleva määruse §-s 4 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel konkurentsiseaduses sätestatust.

(4) Kui käesoleva määruse §-s 4 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(5) Kui toetus on riigiabi, siis ei anta toetust taotlejale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata või juhul, kui taotleja on raskustes olev ettevõte.

(6) Kui toetus on riigiabi, siis ei kohaldata käesolevat määrust ka muudel vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(7) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(8) Vähese tähtsusega abi puhul ei tohi ühele ettevõtjale toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta pikkuse perioodi jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot.

(9) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

(1) Toetuse andmise tingimuste eesmärk on tõsta noortes huvi inseneeria, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) valdkondade vastu.

(2) Toetuse andmise tegevuste tulemusena on kasvanud noorte teadlikkus inseneeria ja IKT valdkondade olemusest ning õppimis- ja karjäärivõimalustest.

(3) Toetusega panustatakse meetmete nimekirja väljundnäitaja „Tegevustes osalenud noorte arv” saavutamisse.

(4) Toetatavad projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” heakskiitmine” (edaspidi strateegia „Eesti 2035”) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihtide „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed” ja „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” saavutamisse. Ühtlasi panustatakse Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 eesmärkide saavutamisse.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035” sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ning ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste näitajatega: „kolmanda taseme haridusega täiskasvanute osatähtsus 25–34-aastaste hulgas”, „soolise võrdõiguslikkuse indeks”, „hoolivuse ja koostöömeelsuse näitaja”, „ligipääsetavuse näitaja”.

(1) Käesoleva määruse alusel rahastatava tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium.

(2) Käesoleva määruse alusel rahastatava tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

(1) Rahastatakse projekte, mis aitavad kaasa käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi saavutamisele ja pakkudes sihtrühmale inseneeria ja IKT valdkondades tehniliste ja loovoskuste arendamise või praktilistes tegevustes osalemise võimalusi.

(2) Tegevuste sihtrühm on 13–19-aastased noored.

(3) Taotlusvoorust ei toetata

1) projekte, mille eesmärk on ühekordne või lühiajaline tegevus;

2) projekte, mille raames pakutakse tasemeõpet üld-, kutse- või kõrghariduses;

3) projekte, mille tegevused on suunatud ainult ühe õppeasutuse õpilastele;

4) projekte, mis on ellu viidud enne taotluse esitamist.

(1) Taotluse eelarve koostamisel on abikõlblikud kõik käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgil, § 2 lõikes 2 nimetatud tulemuse saavutamiseks ning § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-dega 15–17 ning käesoleva määruse §-s 7 sätestatud piirmääradega.

(2) Käesoleva määruse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuste kulud hüvitatakse vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktis 1 nimetatud kindlasummalise makse või maksetena ning toetuse rahuldamise otsuses määratud tulemuste ja vahetulemuste täielikul saavutamisel.

(3) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on määruse raames abikõlbmatud järgmised kulud

1) tasemeõppe arendamise ja pakkumisega või tasemeõppes osalemisega seotud kulud;

2) ruumide remondi ja kohandamise kulud;

3) veebilehtede loomise ja haldamise kulud;

4) trükiste ettevalmistamise ja väljaandmise kulud.

(4) Kui antav toetus on riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist tehtud kulud abikõlblikud.

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses märgitud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning mis peab jääma ajavahemikku 1. september 2025 – 31. detsember 2028.

(2) Projekti abikõlblikkuse alguskuupäev ei tohi olla varasem taotluse esitamise kuupäevast.

(3) Projekti kestus on minimaalselt 6 kuud ning maksimaalselt 24 kuud.

(1) Projekti maksumuse minimaalne summa koos omafinantseeringuga on 20 000 eurot ja maksimaalne summa on 200 000 eurot projekti kohta.

(2) Taotleja võib esitada ühes taotlusvoorus kuni kaks projekti, millel on üksteisest sõltumatud tulemused ning tulemuste saavutamiseks tehtavad tegevused ei kattu.

(3) Projekti tulemuse saavutamiseks võib seada kuni neli vahetulemust.

(4) Toetuse maksimaalne osakaal on 85% projekti maksumusest.

(1) Taotleja ja partner võib olla juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse asutus, mille tegevus on seotud järgmiste tegevusaladega

1) ettevõtjate ja tööandjate organisatsioonide tegevus;

2) huvikoolituse või mitteformaalse õppe pakkumine;

3) kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus.

(2) Taotlejal ja partneril peab olema vähemalt üks alaline töötaja.

(3) Taotleja ja partner ei saa olla üld-, kutse- ja kõrghariduse tasemel tasemeharidust pakkuv asutus ega riigi osalusega sihtasutus.

(4) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 toodud tingimustele.

Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid.

(1) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele ja lisaks sisaldama järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente

1) projekti elluviimisest oodatav panus meetmete nimekirja väljundnäitaja sihttasemesse, selgitused tegevuste asjakohasuse kohta ning tulemuste saavutamist tõendavate dokumentide või andmete kirjeldus;

2) projekti detailne eelarve, mis kajastab eelmises punktis viidatud tegevusi ja partnerite rolli, sealhulgas tegevuste maksumusi, selle tõenduspõhised kujunemise aluseid ning põhjendusi.

(2) Taotlus peab sisaldama ühendmääruse § 4 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kinnitusi.

(3) Projekti eelarvestamisel peab arvestama järgmisi tingimusi

1) projektijuhtimise kulu ei ületa 10% projekti maksumusest;

2) projekti elluviimiseks vajalike seadmete ja tarvikute soetused ei ületa 25% projekti maksumusest.

(1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus, mis edastab vastava teabe rakendusüksusele.

(2) Taotlusvooru avamisest, taotlusvooru eelarvest ja taotluste esitamise tähtajast teavitab rakendusüksus avalikkust ja sihtrühmasid oma veebilehel vähemalt kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

(1) Taotlus esitatakse käesoleva määruse § 11 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.

(2) Taotlemine toimub vooruliselt.

(3) Taotlus esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. E-toetuse keskkonna tehnilise vea esinemise korral lähtutakse avalduse esitamisel ühendmääruse § 5 lõikes 2 sätestatust.

(1) Taotluse vastuvõtmisel kohaldatakse ühendmääruse §-s 5 sätestatut.

(2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates.

(3) Juhul kui taotluses esineb puudusi, informeerib rakendusüksus sellest viivitamatult taotlejat, kellel on kümne tööpäeva jooksul alates teate kättesaamisest võimalik puudused kõrvaldada. Rakendusüksus võib mõjuvatel põhjustel taotluses esinenud ebatäpsuste kõrvaldamiseks kehtestada pikema tähtaja.

(4) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata, jätab rakendusüksus taotluse läbi vaatamata ja lõpetab taotluse menetlemise.

(5) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

(1) Taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine toimub vastavalt ühendmääruse §-le 6.

(2) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 8 sätestatud nõuetele.

(3) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 10 taotlusele sätestatud nõuded.

(1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseisu ettepaneku teeb rakendusasutus.

(2) Rakendusüksusel on õigus hindamisprotsessi kaasata täiendavaid eksperte.

(3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest.

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised

1) projekti panus käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisele – 40% koondhindest;

2) projekti vajalikkus ja tegevuste põhjendatus – 25% koondhindest;

3) projekti kuluefektiivsus – 15% koondhindest;

4) toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia – 10% koondhindest;

5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega – 10% koondhindest.

(2) Iga projekti hindavad konsensuslikult vähemalt kaks hindamiskomisjoni liiget.

(3) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumitest. Rakendusüksus kooskõlastab hindamismetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

(4) Igat valikukriteeriumi hinnatakse skaalal 1 kuni 4 sammuga 1 punkt.

(5) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ükskõik millise valikukriteeriumi hinne on alla 50% kriteeriumi maksimumhindest, siis taotluse hindamine lõpeb.

(6) Koondhinnete alusel moodustatakse projektide pingerida.

(7) Kui pingereas olevate projektide maht on suurem, kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega projektide korral taotlust, mida hinnati käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel kõrgema hindega. Kui ka sellisel juhul on hinded võrdsed, siis eelistatakse taotlust, mida hinnati käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel kõrgema hindega. Kui mõlemad nimetatud hinded on võrdsed, siis eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust.

(8) Hindamise täpsem korraldus reguleeritakse hindamismetoodikas.

(1) Rahuldamisele kuuluvad järgmised nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis vastavad järgmistele tingimustele

1) taotlus on saanud käesoleva määruse § 16 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumite alusel koondhindeks vähemalt 60% maksimaalsest võimalikust koondhindest;

2) taotlus ei ole üheski käesoleva määruse § 16 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest saanud hindeks vähem kui 50% hindamiskriteeriumi maksimumhindest;

3) taotluse rahastamise summa ei ületa taotlusvooru eelarvet.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning täpsustatakse tingimusi. Otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatud teave.

(3) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

(2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 2 sätestatud teave.

(4) Otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta edastatakse taotlejale elektrooniliselt e-toetuste keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates otsuse vastuvõtmisest.

(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 1, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud eelarve mahu tõttu või taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, tulemust või eesmärki.

(2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

(3) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, va kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast.

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Kindlasummalise makse puhul on lubatud muuta üksnes projekti abikõlblikkuse perioodi.

(3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus kümne tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist.

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse §-le 14 või § 37 lõikele 7.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada käesoleva paragrahvi lõike 1 otsuse kohaselt.

(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja ja partner on kohustatud

1) täitma ühendmääruse §-s 10 ja §-s 11 nimetatud kohustusi;

2) täitma teavitamisega seotud kohustusi vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud määrusele;

3) tegema minimaalselt kaks meediakajastust elluviidavast projektist;

4) vajadusel tagama ligipääsetavuse, et tegevustes saaksid osaleda ka erivajadustega noored;

5) säilitama toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-s 18 nõutud aja jooksul.

(3) Juhul kui projekt on seotud riigiabi andmisega, on toetuse saaja kohustatud projekti dokumentatsiooni säilitama vastavalt riigiabi eeskirjades sätestatud tähtajale.

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 15. jaanuariks alates taotluse rahuldamise otsusest.

(2) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajaks.

(3) Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.

(4) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave

1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti number, toetuse saaja nimi ja muud nõutud andmed);

2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);

3) andmed projekti edenemise kohta (tulemuste ja eesmärkide saavutamine, sealhulgas projektile seatud näitajate täitmine, teostatud tööd ja tegevused);

4) tehtud meediakajastuste ülevaade;

5) toetuse saaja hinnang projekti elluviimisele ja tulemuslikkusele;

6) lõpparuande puhul lisaks hinnangud projekti mõjule käesoleva määruse § 3 lõigetes 4 ja 5 nimetatud Haridusvaldkonna arengukava eesmärkide saavutamisel ning „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamisel.

(5) Aruannete menetlemisel rakendusüksus

1) kontrollib kümne tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud;

2) puuduste esinemisel aruandes annab toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks;

3) juhul, kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul selle rakendusüksusele e-toetuste keskkonnas esitamisest arvates.

(1) Toetust makstakse ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel.

(2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24 ja 26 nimetatud ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

(3) Toetuse saaja esitab vahe- ja lõppmakse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu..

(4) Toetuse maksmine toimub kindlasummalise maksena, kui makse tegemise eelduseks olevate taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimuste täitmine on tõendatud.

Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 34–38.

(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

(2) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaide esitamisest vaiet lahendavale asutusele.