Katastriüksuse moodustamise kord

Käesolev määrus reguleerib

1) maakorraldustööde tegevuslitsentsi (edaspidi ka litsents) väljaandmist, kehtivuse pikendamist, kehtivuse peatamist, kehtetuks tunnistamist, ekspertkomisjoni liikmete arvu ja otsustusvõimelisust;

2) katastrimõõdistamise tingimuste väljastamist;

3) katastriüksuse piiride määramist, sh kindlakstegemist, tähistamist, mõõdistamist ja kättenäitamist;

4) katastriüksuse moodustamiseks vajalike andmete esitamist katastripidajale;

5) katastriüksuse kasutamise kitsenduste (edaspidi kitsendused) väljaselgitamist;

6) katastriüksuse moodustamist kaardimaterjali alusel;

7) katastripidamist;

8) katastrikande tegemist;

9) katastripidaja tehtud katastrimõõdistamise kulu hüvitamist ja tasu suurust;

10) Eesti topograafia andmekogu andmete töötlemist kõlvikukaardi loomiseks ja katastriüksuse kõlvikute pindala arvutamist.

Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) katastrimõõdistamine ‒ katastriüksuse piiride määramine, kindlakstegemine, tähistamine, mõõdistamine ja kättenäitamine;

2) katastriüksuse alusandmed ‒ katastriüksuse registreerimise aluseks olevad andmed, sealhulgas katastriüksuse plaan, piiriprotokoll, abriss, seletuskiri, koordinaatide kataloog ja muud materjalid;

3) piirimärgi taastamine ‒ hävinenud või korrastamiskõlbmatu piirimärgi asukoha määramine ja piirimärgi paigaldamine;

4) tiheasustusega ala ‒ linn asustusüksusena, alev, alevik ning üldplaneeringuga või maakonnaplaneeringuga tiheasustuseks või kompaktse hoonestusega alaks määratud ala;

5) mõõdistamisvõrk – mõõdistatava maa-ala geodeetiliseks sidumiseks rajatud riikliku või kohaliku geodeetilise võrguga seotud madalama astme geodeetiline võrk;

6) riiklik koordinaatsüsteem ‒ geodeetilise süsteemiga määratud tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem;

7) lähtepunkt – riikliku geodeetilise võrgu, kohaliku geodeetilise võrgu või globaalse positsioneerimise püsijaamade võrgu punkt, millega seotakse mõõdistamisvõrk;

8) puudutatud katastriüksus ‒ katastriüksus, millel on mõõdistatava piiriga ühine piiripunkt;

9) sulgemisviga – mõõdistamiskäigu sulgemisel mõõdistamisandmetest arvutatud nurga või koordinaatide juurdekasvu erinevus lähtepunktide andmetest arvutatud suurusest;

10) mõõdistamisandmete algfail – töötlemata fail või failide kogum, milles on mõõdistamistulemused ning mõõdistamist iseloomustavad parameetrid;

11) GNSS-mõõdistamine – geodeetilise mõõdistamise viis, mille korral kasutatakse asukoha määramisel globaalset satelliitnavigatsioonisüsteemi;

12) RTK-tehnoloogia – GNSS-mõõdistamistehnoloogia, mille kasutamisel saadakse mõõdistamistulemused reaalajas.

(1) Ekspertkomisjon (edaspidi komisjon) on viie- kuni seitsmeliikmeline. Komisjoni kuuluvad Maa-ameti esindajad ja vähemalt kaks Eesti Geodeetide Ühingu nimetatud liiget.

(2) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekul osalevad vähemalt pooled komisjoni liikmed. Komisjoni koosolekud protokollitakse.

(3) Komisjoni otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav komisjoni esimehe hääl.

(1) Litsentsi taotlev füüsiline isik (edaspidi litsentsi taotleja) esitab komisjonile kirjaliku avalduse, milles tuleb märkida järgmised andmed

1) litsentsi taotleja ees- ja perekonnanimi;

2) litsentsi taotleja isikukood või selle puudumisel sünniaeg;

3) litsentsi taotleja e-posti aadress, postiaadress ning telefoninumber (edaspidi kõik koos sideandmed);

4) viide maakatastriseaduse § 161 lõike 3 teises lauses nimetatud katastrimõõdistamistele, kui taotleja on need teinud.

(2) Taotlusele lisatakse

1) koopia maakorraldaja kutsetunnistusest, kui see ei ole kantud kutseregistrisse;

2) tõend riigilõivu tasumise kohta;

3) litsentsi taotleja digitaalne dokumendifoto;

4) välismaalase puhul koopia elamisloakaardist või Eestis väljastatud isikutunnistusest.

(1) Komisjon määrab litsentsi taotlejale kahe kuu jooksul avalduse esitamisest kaks katsetööd.

(2) Katsetööde täpsem sisu ja esitamise tähtaeg määratakse katastrimõõdistamise tingimustega.

(3) Katsetööd tehakse, vormistatakse ja esitatakse käesolevas määruses sätestatud korras.

(4) Katsetööd tehakse litsentsi taotleja kulul.

(5) Komisjon hindab katsetööde vastavust katastrimõõdistamise nõuetele. Komisjonil on õigus esitada litsentsi taotlejale katsetööde kohta küsimusi ning anda tähtaeg katsetöödes esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

(6) Katsetööd loetakse sooritatuks, kui need vastavad katastrimõõdistamise nõuetele. Komisjoni hinnang katsetöödele vormistatakse komisjoni otsusena ja edastatakse litsentsi väljaandjale.

(1) Otsus litsentsi väljaandmise kohta saadetakse litsentsi taotlejale taotluses märgitud e-posti aadressile hiljemalt kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

(2) Litsentsile kantakse

1) tegevusala, millel tegutsemiseks litsents on antud;

2) litsentsi omaniku nimi, isikukood või sünniaeg ja foto;

3) litsentsi registreerimisnumber, väljaandmise kuupäev ja kehtivusaeg;

4) litsentsi väljaandja.

(3) Litsents kehtib alates väljaandmise otsuse kuupäevast.

(4) Litsentsi omaniku andmed kantakse maamõõtjate nimekirja, mis avalikustatakse Maa-ameti veebilehel. Nimekirja kantakse järgmised andmed

1) nimi;

2) sideandmed;

3) litsentsi kehtivuse ja kehtivuse peatamise aeg.

(1) Maakatastriseaduse § 161 lõikes 4 sätestatud juhtudel teeb komisjon litsentsi väljaandjale ettepaneku litsentsi väljaandmisest keeldumiseks.

(2) Litsentsi väljaandmisest keeldumise otsus tehakse teatavaks käesoleva määruse § 6 lõikes 1 sätestatud korras.

(1) Litsentsi kehtivuse pikendamist taotlev isik esitab vähemalt kaks kuud enne litsentsi lõppemist komisjonile käesoleva määruse § 4 kohase kirjaliku taotluse.

(2) Litsentsi kehtivuse pikendamisest võib keelduda, kui

1) ilmnevad maakatastriseaduse § 161 lõikes 4 või § 162 lõikes 2 nimetatud asjaolud;

2) kehtivuse pikendamise taotlus on esitatud pärast lõikes 1 nimetatud tähtaega;

3) litsentsi omanik on välismaalane, kellel ei ole Eesti elamisluba või elamisõigust Eestis.

(3) Litsentsi kehtivuse pikendamise või pikendamisest keeldumise otsuse teeb komisjoni ettepanekul litsentsi väljaandja.

(4) Litsentsi kehtivuse pikendamise või pikendamisest keeldumise otsus tehakse teatavaks käesoleva määruse § 6 lõikes 1 sätestatud korras.

(1) Kui komisjonile on teatavaks saanud informatsioon, et litsentsi omanik on rikkunud maamõõtja tegevusele kehtestatud nõudeid, algatab komisjon asjaolude kontrollimiseks menetluse. Menetlus algatatakse komisjoni vastava otsusega, millega määratakse otsustamiseks vajalikud toimingud ning nende tähtajad.

(2) Komisjon otsustab kogutud andmete alusel litsentsi väljaandjale ettepaneku tegemise litsentsi peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Litsentsi peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse teeb litsentsi väljaandja.

(3) Litsentsi omanikul on pärast litsentsi peatamist õigus teha ainult maakatastriseaduse § 162 lõikes 3 nimetatud ettekirjutusega nõutud katastrimõõdistamisi.

(4) Litsentsi peatamise aluse äralangemisel teeb komisjon litsentsi väljaandjale ettepaneku litsentsi kehtivuse taastamiseks.

(1) Maakorraldustoiminguks, katastrimõõdistamiseks, piirimärgi taastamiseks või katastrimõõdistamise kontrollimiseks taotleb kinnisasja omanik või seaduses sätestatud isik katastripidajalt katastrimõõdistamise tingimused.

(2) Taotlus esitatakse elektroonilise katastri kaudu.

(3) Taotlus peab sisaldama

1) taotleja nime, sideandmeid ja allkirja;

2) taotleja isikukoodi, selle puudumisel sünniaega, juriidilise isiku puhul registrikoodi;

3) mõõdistatava katastriüksuse andmeid;

4) katastrimõõdistamise tingimuste taotlemise eesmärki;

5) piirimärgi taastamise korral taastatava piirimärgi asukoha andmeid;

6) moodustatava katastriüksuse asukoha, kuju, taotletava sihtotstarbe ja lähiaadressi andmeid.

(1) Katastripidaja väljastab katastrimõõdistamise tingimused, milles näidatakse katastrimõõdistamise ulatus, nõutav mõõdistamistäpsus ja muud tähtsust omavad asjaolud.

(2) Kui maakorraldustoimingu saab teha ilma katastrimõõdistamiseta, teavitab katastripidaja sellest taotlejat.

(3) Katastrimõõdistamise tingimused kehtivad 12 kuud nende väljastamisest arvates. Katastripidaja võib määrata tingimuste kehtivuseks teistsuguse tähtaja või muuta tingimuste kehtivuse tähtaega katastrimõõdistamise kontrollimiseks ja muul põhjendatud juhul. Põhjendatud taotluse korral pikendab katastripidaja tingimuste kehtivuse tähtaja taotluses esitatud kuupäevani, kuid mitte kauemaks kui 12 kuuks.

(4) Katastripidaja võib keelduda katastrimõõdistamise tingimuste väljastamisest, kui taotluse lahendamiseks on vaja teise haldusorgani kooskõlastust ning haldusorgan on kooskõlastamisest keeldunud või kui taotluses on esitatud valeandmeid.

(1) Maamõõtja peab piiri määramisel arvestama maastikul olevate piirimärkide, maastikusituatsiooni, puudutatud katastriüksuste alusandmete ja katastriüksuse varasema piirikirjeldusega.

(2) Kui katastriüksus piirneb maastikuobjektiga, määratakse katastriüksuse piir

1) avalikul veekogul maakatastri aluskaardil olevale kaldajoonele või käesoleva määruse § 18 lõikes 3 sätestatud korras määratud kaldajoonele;

2) vähemalt kolme meetri laiusel vooluveekogul veekogu telgjoonele;

3) väljaspool tiheasustusega ala asuval teel teemaa servale, kui tee telje asukoht on maastikul üheselt määratav;

4) kiviaial selle telgjoonele;

5) hoone siseseinal seina telgjoonele.

(3) Kui katastriüksuse piiriga seotud maastikuobjekt, välja arvatud avalik veekogu, on hävinenud või kui objekti asukohta või kuju maastikul on muudetud, tuleb piir määrata varasemate piiriandmete alusel. Vastuoluliste andmete korral tehakse kinnisasja piir kindlaks maakorraldusseaduse § 15 alusel.

(4) Taastatava riiklikus koordinaatsüsteemis mõõdistatud piirimärgi asukoha määramisel lähtutakse taastatava piirimärgi eelmise mõõdistamise koordinaatidest. Eelmise mõõdistamise täpsuse kontrollimiseks mõõdistatakse taastatava piirimärgi naaberpiirimärgid. Kui kontrollimisel ilmneb käesoleva määruse § 17 lõikes 14 lubatust suurem erinevus, tehakse kinnisasja piir kindlaks maakorraldusseaduse § 15 alusel.

(5) Riiklikust koordinaatsüsteemist erinevas koordinaatsüsteemis mõõdistatud piirimärgi taastamisel määratakse taastatava piirimärgi asukoht, arvestades olemasolevate piirimärkide asukohti maastikul, katastriüksuse joonepikkuseid ning sisenurki. Kui maastikul piirimärgid puuduvad, koordineerib maamõõtja mõõdistatava katastriüksuse asukoha määramiseks piirnevate katastriüksuste piirimärke. Kui säilinud piirimärkide asukohad maastikul erinevad katastriüksuse kujust rohkem kui lubatud mõõdistamisviga, tehakse kinnisasja piir kindlaks maakorraldusseaduse § 15 alusel.

(6) Aerofotogeodeetiliselt mõõdistatud piirimärgi taastamisel määratakse taastatava piirimärgi asukoht, arvestades puudutatud katastriüksuste mõõdistamisandmeid, olemasolevate piirimärkide asukohti maastikul, katastriüksuse alusandmeid ja maastikul olevat situatsiooni piiripunkti suhtes. Vastuoluliste andmete korral tehakse kinnisasja piir kindlaks maakorraldusseaduse § 15 alusel.

(7) Kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiri määramisel ja piiripunktide maastikul tähistamisel lähtutakse olemasolevatest piirimärkidest, maastikuobjektidest, puudutatud katastriüksuste alusandmetest ja nende kvaliteedist.

(1) Pärast piiri määramist tähistab maamõõtja katastriüksuse piiri maastikul piirimärkidega.

(2) Maamõõtja kontrollib katastrimõõdistamise käigus varem paigaldatud piirimärgi seisukorda ning vajadusel korrastab piirimärgi ja taastab korrastamiskõlbmatu või hävinenud piirimärgi.

(3) Maamõõtja määrab piirimärgi korrastamisel, taastamisel või uue piirimärgi paigaldamisel piiripunkti koordinaadid pärast piirimärgi paigaldamist maastikule.

(1) Piirimärgi vorm, materjal ja paigaldus peavad tagama piirimärgi kohtkindla ühenduse maapinnaga ning pikaajalise säilimise välitingimustes.

(2) Katastriüksuse piiripunkti tähistamiseks maastikul võib kasutada järgmisi piirimärke

1) metalltoru – väljatõmbamist takistava ankruga vähemalt 20-millimeetrise läbimõõduga ja 500 millimeetri pikkune metalltoru, mille külge on kinnitatud polüesterbetoonist, metallist, kivist või plastist tsentrimärgi pea minimaalse läbimõõduga 80 millimeetrit ja minimaalse kõrgusega 50 millimeetrit;

2) piirikivi ‒ vähemalt 80 kilogrammi kaaluv raudkivi, milles on vähemalt 10 millimeetri sügavune ja 15-millimeetrise läbimõõduga tsentriauk;

3) betoonpost ‒ väljatõmbamist takistava ankruga raudbetoonist post minimaalse läbimõõduga 80 millimeetrit ja minimaalse pikkusega 500 millimeetrit;

4) puitpost ‒ väljatõmbamist takistava ankruga okaspuidust post minimaalse läbimõõduga 150 millimeetrit ja minimaalse pikkusega 1000 millimeetrit.

(3) Kui tiheasustusega alal ei ole võimalik paigaldada lõike 2 punktis 1 kirjeldatud metalltoru, võib piirimärgina kasutada vähemalt 16-millimeetrise läbimõõdu ja 300-millimeetrise pikkusega metalltoru, mille külge kinnitatakse polüesterbetoonist, metallist, kivist või plastist tsentrimärgiga pea minimaalse läbimõõduga 40 millimeetrit ja minimaalse kõrgusega 5 millimeetrit.

(4) Kui lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele vastavat piirimärki ei ole võimalik paigaldada, võib piirimärgina kasutada spetsiaalseid asfaldinaelu või seinamärke.

(5) Kui piiripunkti asukoht ühtib kapitaalse ehitise nurga või tsentriga, loetakse piirimärgiks vastav nurk või tsenter.

(1) Piirimärgid paigaldatakse selliselt, et piiri kulgemine maastikul oleks üheselt arusaadav.

(2) Piirimärk paigaldatakse piiri käänupunktidesse ning maastikuobjektidel kulgevate piirilõikude alg- ja lõpp-punktidesse.

(3) Kui lõikes 2 nimetatud asukohta ei ole võimalik piirimärki paigaldada, paigaldatakse piirimärk katastriüksuse piirile nii, et tähistamata jääva piiripunkti asukoht oleks eelmise või järgmise piirilõigu geomeetrilisel pikendusel.

(4) Kui piir kulgeb mööda hoone siseseina telgjoont, paigaldatakse piirimärk hoone vundamendi äärde või hoone seinale.

(5) Piirimärgi võib jätta paigaldamata, kui see takistab maa põllumajanduslikku kasutamist.

(6) Piirimärgi võib paigaldada maa alla.

(7) Käesoleva määruse § 14 lõikes 3 sätestatud juhul paigaldatakse metalltoru tasapinnaliselt maapinnaga.

(8) Maastikule paigaldatud piirimärgi võib ümbritseda kuni kahemeetrise läbimõõduga kupitsaga.

(9) Puittaimestikuga kaetud või muul piiratud nähtavusega alal tähistatakse piirimärk leitavuse tagamiseks tunnuspostiga või muul viisil.

(10) Igast katastrimõõdistamise käigus paigaldatud või kontrollitud piirimärgist teeb maamõõtja geokoordineeritud foto. Fotolt peab nähtuma piirimärgi vorm ja asukoht. Maa alla paigaldatud piirimärgist tehakse foto enne selle pinnasega katmist.

(11) Piirimärgid, mis ei jää pärast maakorraldust piiri tähistama, tuleb maamõõtjal pärast katastrimõõdistamist maastikult eemaldada.

(1) Puittaimestikuga kaetud alal on katastriüksuse piiri tähistamisel või mõõdistamisel lubatud maamõõtja juhendamisel rajada kuni kahe meetri laiused piirisihid. Piirisihtide rajamise korraldavad puudutatud kinnisasjade omanikud.

(2) Piirisihte ei rajata parkides, haljasaladel, istandikes ja alal, kus puude raie on õigusaktiga keelatud ning kuni 20 meetri kaugusele valitsevatele tuultele avatud metsaservadest.

(1) Kasutatavad mõõdistamisseadmed ja mõõdistamisviis peavad tagama käesolevas määruses sätestatud täpsusnõuete täitmise.

(2) Mõõdistamiseks tuleb kasutada geodeetilise süsteemiga määratud tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemi.

(3) Mõõdistamisel tuleb kasutada geodeetilist instrumenti ja tarkvara, mis võimaldab mõõdetud suuruste ja mõõdistamist iseloomustavate parameetrite digitaalset dokumenteerimist. Mõõdistamistulemused dokumenteeritakse mõõdistamisandmete algfailina.

(4) Kui mõõdistamiseks ei piisa olemasolevatest lähtepunktidest, rajab maamõõtja mõõdistamisvõrgu. Mõõdistamisvõrk peab tuginema vähemalt kahele lähtepunktile. GNSS-mõõdistamine võib tugineda ühele lähtepunktile. Ühte lähtepunkti kasutades peab maamõõtja kontrollima mõõdistamistäpsust riikliku või kohaliku geodeetilise võrgu punktil, mille koordinaadid on kantud geodeetiliste punktide andmekogusse. Mõõdistatud koordinaatide ja andmekogus olevate koordinaatide erinevus ei tohi ületada 0,05 meetrit.

(5) GNSS-mõõdistamisega muudeks mõõdistamisviisideks määratav baasjoone pikkus tuleb valida selline, et baasjoonele tuginev mõõdistus ei ulatuks määratud baasjoonest kaugemale kui baasjoone kahekordne pikkus. Suletud mõõdistamiskäigu korral võib mõõdistus ulatuda kaugemale kui baasjoone kahekordne pikkus ja baasjoone pikkus peab olema vähemalt 300 meetrit.

(6) Ühesagedusliku GNSS-vastuvõtjaga tööjaam ei või asuda referentsjaamast kaugemal kui 15 kilomeetrit ning mitmesagedusliku vastuvõtjaga tööjaam kaugemal kui 30 kilomeetrit. Nõue ei kehti, kui mõõdistatakse GNSS-püsijaamade võrgus meetodil, mis kasutab üheaegselt mitut referentsjaama.

(7) RTK-tehnoloogiaga määratud mõõdistamisvõrgu punkti ja piiripunkti koordinaatide täpsusnõuete tagamiseks peab maamõõtja

1) mõõdistama mõõdistamisvõrgu punkte ja piirimärke vähemalt kahekordse initsialiseerimisega. Mõõdetud koordinaatide omavaheline erinevus ei tohi ületada tiheasustusega alal 0,05 meetrit ja muul alal 0,10 meetrit;

2) kontrollima rajatud mõõdistamisvõrgu punktide omavahelist sobivust teise mõõdistamisviisiga ning saadud tulemused protokollima;

3) mõõdistama vaba seisupunkti määramisel GNSS-seadme ja elektrontahhümeetri integreeritud meetodil iga mõõdistamisvõrgu punkti erineva initsialiseerimisega.

(8) Mõõdistamisvõrgu suletud mõõdistamiskäigu punktide koordinaadid saadakse tasandusarvutuse teel. Suletud mõõdistamiskäigu korral kasutatakse mõõdistamisviisi, mis võimaldab nurgalist tasandamist.

(9) Mõõdistamisvõrgu joonepikkused ning koordinaadid arvutatakse ja esitatakse täpsusega 0,001 meetrit, nurgad täpsusega üks sekund.

(10) Mõõdistamiskäigu nurkade lubatud sulgemisviga leitakse järgmiselt

iVBORw0KGgoAAAANSUhEUgAAALMAAAAfCAMAAACbFAxUAAAAGXRFWHRTb2Z0d2FyZQBBZG9iZSBJ bWFnZVJlYWR5ccllPAAAAyBpVFh0WE1MOmNvbS5hZG9iZS54bXAAAAAAADw/eHBhY2tldCBiZWdp bj0i77u/IiBpZD0iVzVNME1wQ2VoaUh6cmVTek5UY3prYzlkIj8+IDx4OnhtcG1ldGEgeG1sbnM6 eD0iYWRvYmU6bnM6bWV0YS8iIHg6eG1wdGs9IkFkb2JlIFhNUCBDb3JlIDUuMC1jMDYwIDYxLjEz NDc3NywgMjAxMC8wMi8xMi0xNzozMjowMCAgICAgICAgIj4gPHJkZjpSREYgeG1sbnM6cmRmPSJo dHRwOi8vd3d3LnczLm9yZy8xOTk5LzAyLzIyLXJkZi1zeW50YXgtbnMjIj4gPHJkZjpEZXNjcmlw dGlvbiByZGY6YWJvdXQ9IiIgeG1sbnM6eG1wPSJodHRwOi8vbnMuYWRvYmUuY29tL3hhcC8xLjAv IiB4bWxuczp4bXBNTT0iaHR0cDovL25zLmFkb2JlLmNvbS94YXAvMS4wL21tLyIgeG1sbnM6c3RS ZWY9Imh0dHA6Ly9ucy5hZG9iZS5jb20veGFwLzEuMC9zVHlwZS9SZXNvdXJjZVJlZiMiIHhtcDpD cmVhdG9yVG9vbD0iQWRvYmUgUGhvdG9zaG9wIENTNSBXaW5kb3dzIiB4bXBNTTpJbnN0YW5jZUlE PSJ4bXAuaWlkOjE0QTkyMjdCMDJDNzExRTZBMURCQ0VGNkQ4MjZBMzI1IiB4bXBNTTpEb2N1bWVu dElEPSJ4bXAuZGlkOjE0QTkyMjdDMDJDNzExRTZBMURCQ0VGNkQ4MjZBMzI1Ij4gPHhtcE1NOkRl cml2ZWRGcm9tIHN0UmVmOmluc3RhbmNlSUQ9InhtcC5paWQ6MTRBOTIyNzkwMkM3MTFFNkExREJD RUY2RDgyNkEzMjUiIHN0UmVmOmRvY3VtZW50SUQ9InhtcC5kaWQ6MTRBOTIyN0EwMkM3MTFFNkEx REJDRUY2RDgyNkEzMjUiLz4gPC9yZGY6RGVzY3JpcHRpb24+IDwvcmRmOlJERj4gPC94OnhtcG1l dGE+IDw/eHBhY2tldCBlbmQ9InIiPz6YrKuJAAAAdVBMVEX//9uQOgBmtv/b//+2ZgC2//+Q2/8A OpAAZrb/tmb//7Y6kNvbkDoAAGZmAAD/25AAADo6AABmADqQOjq2Zjo6AGY6OpBmAGbbkJCQ29uQ 27Zmttvb/9vbkGaQOmaQkDpmOpA6ADq2/7bbtmYAAAD///////9KxoEqAAAAJ3RSTlP///////// /////////////////////////////////////////wCDVpfZAAACK0lEQVR42uyY626DMAyFAw00 Jim0u9+vkPd/xNlOuHZrGaE/kIg0KZmQ+WKfY7OJanlLrMwr88q8Mi+A2ZTtWgizuE7ny7OIylJd ADLLNeyS9vixmY05y1Vl9MQwUex3gAXfp3UKGBW2L1EnLqj59Gw6uZjMLJE3yymSiLYbEeEOtVDc dVIr49mY6R0zMGs2GZ6Asg24A13ddBQs3pK5mNnMk6lbbTh94ElSsklvg8U5l/gqVFFcWRuS5+IQ ULM+M+G6smX5URrQMvg07N4VPRLGDPtRLUg2rbV+/ug3fHvH/IvgnE5MiSKSKjDPJkDOvTwLbhJH zNhGSCfZfdKWQocxi0h1ejR0GzWc13mHuQnktNHEeU1Z4aCae1E9gpix8fsXZlep93+jB31KGwNm qVpR+6iNY/Bg4kY+NGiCmJ0FKQwx9zzVN9iZPLPEQNcNr+zF2SV+cLN5JD4axGw4bZgkri2pTkQ0 H67o5ykv9Tjm4jP1haGWMbAg3sBPF55fUolrax//PRcaZuksE0tmBzzdPCJIcZtgCXYJjBySXjqa 1TZs+HiFb91q3qC8rBWTmV0UyipRVqa2OG2o3CeYf1f4X1+hA5lZm+XxRG14OSMdxXClBuX8LXXr rNAvvMHVhbVRPFXP7HKXVWfDh4Q4ZRk/fOElRg6c85/7w6tP92B9f+kLjF2anV8+46Y4jKj61BU2 B72cl/b3INtvYcyw3SyOef1fwcXWjwADAJ+q5gYkYRUtAAAAAElFTkSuQmCC

kus

n on nurkade arv käigus,

fβlub on lubatud sulgemisviga.

(11) Mõõdistamiskäigu lubatav suhteline sulgemisviga leitakse järgmiselt

iVBORw0KGgoAAAANSUhEUgAAAG4AAAAxCAMAAAAMXWzrAAAAGXRFWHRTb2Z0d2FyZQBBZG9iZSBJ bWFnZVJlYWR5ccllPAAAAyBpVFh0WE1MOmNvbS5hZG9iZS54bXAAAAAAADw/eHBhY2tldCBiZWdp bj0i77u/IiBpZD0iVzVNME1wQ2VoaUh6cmVTek5UY3prYzlkIj8+IDx4OnhtcG1ldGEgeG1sbnM6 eD0iYWRvYmU6bnM6bWV0YS8iIHg6eG1wdGs9IkFkb2JlIFhNUCBDb3JlIDUuMC1jMDYwIDYxLjEz NDc3NywgMjAxMC8wMi8xMi0xNzozMjowMCAgICAgICAgIj4gPHJkZjpSREYgeG1sbnM6cmRmPSJo dHRwOi8vd3d3LnczLm9yZy8xOTk5LzAyLzIyLXJkZi1zeW50YXgtbnMjIj4gPHJkZjpEZXNjcmlw dGlvbiByZGY6YWJvdXQ9IiIgeG1sbnM6eG1wPSJodHRwOi8vbnMuYWRvYmUuY29tL3hhcC8xLjAv IiB4bWxuczp4bXBNTT0iaHR0cDovL25zLmFkb2JlLmNvbS94YXAvMS4wL21tLyIgeG1sbnM6c3RS ZWY9Imh0dHA6Ly9ucy5hZG9iZS5jb20veGFwLzEuMC9zVHlwZS9SZXNvdXJjZVJlZiMiIHhtcDpD cmVhdG9yVG9vbD0iQWRvYmUgUGhvdG9zaG9wIENTNSBXaW5kb3dzIiB4bXBNTTpJbnN0YW5jZUlE PSJ4bXAuaWlkOjZEODg0NjI0MDJDNzExRTZCOEU2Rjc2RUNFNkJFRkMwIiB4bXBNTTpEb2N1bWVu dElEPSJ4bXAuZGlkOjZEODg0NjI1MDJDNzExRTZCOEU2Rjc2RUNFNkJFRkMwIj4gPHhtcE1NOkRl cml2ZWRGcm9tIHN0UmVmOmluc3RhbmNlSUQ9InhtcC5paWQ6NkQ4ODQ2MjIwMkM3MTFFNkI4RTZG NzZFQ0U2QkVGQzAiIHN0UmVmOmRvY3VtZW50SUQ9InhtcC5kaWQ6NkQ4ODQ2MjMwMkM3MTFFNkI4 RTZGNzZFQ0U2QkVGQzAiLz4gPC9yZGY6RGVzY3JpcHRpb24+IDwvcmRmOlJERj4gPC94OnhtcG1l dGE+IDw/eHBhY2tldCBlbmQ9InIiPz5vKh6DAAAASFBMVEUAOpDb//+QOgD//9v//7ZmAACQ2//b kDoAADq2//8AAGYAZrb/tmZmtv+2ZgA6kNv/25A6AABmADo6ADo6OpA6AGYAAAD///9wVzSPAAAB o0lEQVR42uyY65KDIAyFKYLUiqh7gfd/0xWqi7gRIVWnMyu/klH7cTmBQ4k5tZELd+EuXIgrqNb1 aTjGayNazI90n2U+TjwqVI8Z1/d8XEHJDUOTj0rk44QeGg5oEDjT9Q1WABicTP5mF5xAziQOV1B8 ySFwjNuSk4Ne8usBgXNK6b4r033dTsC5TySu0hE4ZZVS0Hx52p1Wp262ZKEUoVtzYCPLIpf4esjA KbtqYkCK+vjRMe40ouBtk32Ue48ucpj199KchZMaeQpicErvLBwSLaj6IGXqoI1DW8I0pr3D6N5g 7c5X5i51N7d4Kab9xV1lDTf406E1SYbZHjt+mn0GRIw30GR2fbtlpX8Ns+1xQad3fQZEBW3AtXMH bNQ6eMPsXKKcZsJnUPSKaR9x7ryydxgTZlC0okylm1Tcs2uMPzvoMyCKXLgSdpE5bpoPnwFR9Dq5 OZ874lKMUTiZtTFBBkUR3J/HG1JpA6m0cATb2tYAj9dwwml90pbPoAi2tbY3anM/HnFefGEGRbCt Tbi9zgyz3fD82z6Don/zN86PAAMALdy+vv5R0Z8AAAAASUVORK5CYII=

kus

fS on absoluutne jooneline sulgemisviga,

S on mõõdistamiskäigu pikkus.

(12) Rippuvas mõõdistamiskäigus võib olla kuni kolm joont ning kogupikkus võib olla kuni kahekordne baasjoone pikkus.

(13) Piiripunkti koordinaatide määramise suurim lubatav viga riikliku või kohaliku geodeetilise võrgu suhtes on tiheasustusega alal 0,10 meetrit ja muul alal 0,35 meetrit, välja arvatud lõigetes 16 ja 17 loetletud juhtudel.

(14) Katastrimõõdistamisel määratud piiripunkti plaanilise asendi suurim lubatud erinevus võrreldes varasemate mõõdistamisandmetega on tiheasustusega alal 0,20 meetrit ja muul alal 0,70 meetrit.

(15) Piirimärgi lisamisel piirilõigule mõõdistatakse piirilõigu otspunktides olevad piirimärgid.

(16) Piiriobjektiks oleva vooluveekogu telje ja kalda asukoha määramise suurim lubatav viga riikliku või kohaliku geodeetilise võrgu suhtes on üks neljandik vooluveekogu laiusest.

(17) Piiriobjektiks oleva kiviaia telje, tee telje ja teemaa serva määramise suurim lubatav viga riikliku või kohaliku geodeetilise võrgu suhtes on 0,70 meetrit.

(18) Teemaa servale paigaldatava piirimärgi kaugus tee teljest maastikul ei tohi piiriprotokollis kirjeldatud kaugusest erineda rohkem kui 0,25 meetrit.

(19) Piiripunkti asukoha määramisel joonlõike meetodil peab määratavast punktist olema näha vähemalt kaks mõõdistamisvõrgu punkti, millele võetud suunad lõikuvad 60- kuni 120-kraadise nurga all. Kaugused mõõdetakse kaks korda ja mõõdetud kaugus võib tiheasustusega alal olla kuni 15 meetrit ja muul alal kuni 50 meetrit.

(20) Maamõõtja on kohustatud teavitama katastripidajat lähtepunkti halvenenud seisukorrast või selle hävimisest.

(1) Kui katastriüksuse piir kulgeb mööda teemaa serva, mõõdistatakse teekatte mõlemad servad ning arvutatakse tee telje ja teemaa serva koordinaadid. Kuni kuue meetri laiuse kattega tee korral on lubatud piiri asukoha määramiseks mõõdistada tee telgjoon.

(2) Vooluveekogu asukoha määramisel võetakse aluseks Eesti topograafia andmekogu andmed, kui katastrimõõdistamise tingimustest ei tulene teisiti. Kui katastriüksuse piir kulgeb vooluveekogu telgjoonel ja selle asukohta Eesti topograafia andmekogu andmete alusel määrata ei saa, mõõdistatakse telgjoon või kaldajooned, mille järgi arvutatakse telgjoone koordinaadid.

(3) Kui katastriüksuse piir kulgeb mööda ehitisega kindlustatud kaldajoont, tuleb vastav piirilõik mõõdistada.

(4) Kui katastriüksuse piir kulgeb mööda seisu- või avaliku veekogu kaldajoont, võetakse aluseks kaldajoone asukoht Eesti topograafia andmekogu andmete alusel, kui katastrimõõdistamise tingimustest ei tulene teisiti.

(1) Katastriüksuse piiri mõõdistamisel määratakse piiripunktide koordinaadid, mis esitatakse täpsusega 0,01 meetrit.

(2) Piiri kohta koostatakse piirikirjeldus. Piirikirjeldus sisaldab piirimärkide ja piiripunktide kirjeldust, teavet piirimärgi korrastamise, taastamise või paigaldamise kohta, piiri kulgemist piiripunktide vahel või maastikuobjektide suhtes ning piiripunktide ja piiride skeemi.

(1) Piiri maastikul kättenäitamisele kutsub maamõõtja puudutatud katastriüksuste omanikud.

(2) Piiri kättenäitamise kutse peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid

1) piiri asukoha maastikul kättenäitamise põhjus, aeg ja koht;

2) teavitus ilmumata jätmise või kirjaliku seisukoha esitamata jätmise tagajärgedest;

3) info piiriprotokolli allkirjastamise võimaluse kohta;

4) teavitus piirimärkide alalhoiukohustusest;

5) maamõõtja sideandmed.

(3) Piiri kättenäitamise kutsele lisatakse puudutatud isikuga seotud katastriüksuse piirikirjelduse osa koos selgitava skeemiga.

(1) Maamõõtja saadab käesoleva määruse § 20 lõikes 1 nimetatud isikutele kutse vähemalt kümme päeva enne piiri asukoha maastikul kättenäitamist. Asjaosaliste kokkuleppel võib tähtaega muuta.

(2) Kutse saadetakse elektroonilise katastri kaudu.

(3) Kui füüsilisest isikust adressaat ei ole elektroonilises katastris kutset kolme tööpäeva jooksul selle kättesaadavaks tegemisest arvates avanud, saadetakse kutse posti teel või antakse kätte allkirja vastu.

(4) Posti teel saadetakse kutse isiku rahvastikuregistrisse kantud aadressil või isiku poolt maamõõtjale või kohalikule omavalitsusele teatatud aadressil tähtkirjaga või muul saatmist tõendada võimaldaval viisil.

(5) Kui välisriigis elaval või asuval isikul on Eestis püsiv tegevuskoht või esindaja, saadetakse kutse püsiva tegevuskoha või esindaja aadressil.

Maamõõtja näitab piiri kättenäitamisele kutsutud isikutele katastriüksuse piiri ja piirimärkide asukohad maastikul ning annab selgitusi piiri ja piirimärkide kohta. Käesoleva määruse § 20 lõikes 1 nimetatud isikutel tuleb esitada märkused, taotlused ja seisukohad piiride kohta hiljemalt piiri maastikul kättenäitamisel.

(1) Piiri asukoha teeb kindlaks maamõõtja maakorraldusseaduse §-s 15 sätestatud korras.

(2) Piiri kindlakstegemisel maamõõtja

1) kaasab käesoleva määruse §-des 20 ja 21 sätestatud korras kinnisasjade omanikud, kelle kinnisasjade vaheline piir on vaja kindlaks teha;

2) selgitab asjaosalistele piiri kindlakstegemise põhjuse;

3) määrab koostöös puudutatud kinnisasjade omanikega ja vajaduse korral kohaliku omavalitsuse üksuse esindajaga piiri asukoha;

4) näitab piiri maastikul kätte käesoleva määruse §-s 22 sätestatud korras.

(3) Kui piiri asukoht on tehtud kindlaks maakorraldusseaduse §-s 15 sätestatud korras või jõustunud kohtulahendiga, tuleb puudutatud katastriüksuste piiriandmete maaregistris muutmiseks mõõdistada kindlakstehtud piir.

(1) Maamõõtja vormistab piiri ja piirimärkide asukoha maastikul kättenäitamise kohta piiriprotokolli kolme tööpäeva jooksul pärast piiride maastikul kindlakstegemist või kättenäitamist.

(2) Maamõõtja edastab käesoleva määruse § 20 lõikes 1 nimetatud isikutele piiriprotokolli , mis tuleb allkirjastada seitsme päeva jooksul kättesaadavaks tegemisest.

(3) Piiriprotokoll sisaldab vähemalt järgmist

1) piiri ja piirimärkide asukoha maastikul kättenäitamise kuupäev;

2) puudutatud katastriüksuse andmed;

3) puudutatud katastriüksuse omaniku andmed ning informatsioon isiku osavõtu kohta piiri ja piirimärkide asukoha maastikul kättenäitamisest ning juriidilise isiku puhul lisaks andmed esindaja kohta;

4) piirikirjeldus;

5) piiri kättenäitamisel tehtud märkused ja taotlused ning kirjalikult esitatud seisukohtade sisu.

(4) Piiri kindlakstegemisel peab piiriprotokoll sisaldama lisaks lõikes 3 sätestatule piiri kindlakstegemise põhjust, selgitust ja tulemust.

(5) Piiri kindlakstegemisel lisatakse piiriprotokollile piiri kindlakstegemist selgitav skeem, millele kantakse katastrikaardil olevad katastriüksuse piirid, kindlaks tehtud piir, maastikul olevad piirimärgid, piiriobjektiks olevad maastikuobjektid ning muud selgitavad andmed.

Maamõõtja esitab elektroonilise katastri kaudu katastrimõõdistamise tingimustega määratud mahus ja vormingus mõõdistamise andmed ning dokumendid katastrimõõdistamise tingimuste kehtivuse ajal. Esitatud andmed ja dokumendid moodustavad digitaalse katastrimõõdistamise toimiku.

(1) Katastrimõõdistamise toimikusse esitatakse

1) info kasutatud mõõdistamisseadmete, programmide ja mõõdistamisviiside kohta. GNSS-mõõdistamise korral märgitakse, kas vastuvõtja on ühe- või mitmesageduslik. Ühe lähtepunkti kasutamisel esitatakse GNSS-seadme kaugus referentsjaamast;

2) mõõdistamisandmete algfail;

3) tahhümeetrilisel mõõdistamisel mõõdistamise aruanne, milles esitatakse vähemalt mõõdistamispunkti number, X- ja Y-koordinaadid, mõõdistamispunkti kood ja selle tähendus ning piiripunkti number;

4) reaalajas mõõdistamisel GNSS-mõõdistamise aruanne, milles esitatakse vähemalt mõõdistamispunkti number, X- ja Y-koordinaadid, horisontaalse mõõdistamise täpsushinnang või keskmine ruutviga, satelliitide paiknemist iseloomustav näitaja – PDOP, satelliitide arv liikuvjaamas, info algtundmatute lahendumise kohta, mõõdistamispunkti kood ja selle tähendus ning piiripunkti number;

5) staatilisel mõõdistamisel GNSS-mõõdistamise aruanne, milles esitatakse vähemalt mõõdistamispunkti number, X- ja Y-koordinaadid, PDOP, horisontaalse mõõdistamise täpsushinnang või keskmine ruutviga, mõõdistamise aeg ja mõõdistamissessioonide ajakava minuti täpsusega ning info algtundmatute lahendamise kohta;

6) mõõdistamisvõrgu koordinaatide arvutamise ja tasandamise materjalid ning andmed mõõdistamiskäikude kohta: käigu liik, baasjoone ja käigu pikkus, käigu nurgaline ja suhteline viga ning muud täpsustavad andmed maamõõtja äranägemisel;

7) mõõdistamisskeem, millel näidatakse lähtepunktid ja mõõdistamisvõrgu punktid koos punkti numbritega, rajatud mõõdistamiskäigud ning piiripunktide ja piiriobjektide koordineerimine. Mõõdistamisskeemil ei pea näitama GNSS-püsijaamade võrgus mõõdistatud piiripunktide ja piiriobjektide koordineerimist;

8) joonlõike skeem, millel näidatakse mõõdistamisvõrgu punktid koos punkti numbritega, mõõdetud kaugused mõõdistamisvõrgu punktidest, baasjoone pikkus ning nurk, mille all mõõdistamisvõrgu punktidest määratavasse punkti võetud suunad lõikuvad;

9) piiriandmed: piiripunktide koordinaadid, maastikul tähistamata piiripunktide asukohtade ning piirimärkide vormi kirjeldus ja piiri kulgemise viis piiripunktide vahel;

10) iga piirimärgi kohta info, kas piirimärk on olemasolev, korrastatud, taastatud või paigaldatud;

11) info, mille alusel on piirimärk taastatud;

12) info piiripunkti plaanilise asendi lubatust suurema erinevuse kohta võrreldes eelneva mõõdistamisega;

13) info vastuoluliste piiriandmete kohta;

14) info maa alla paigaldatud või paigaldamata jäetud piirimärkide kohta;

15) info maastiku situatsiooni ja katastri kõlvikukaardi andmete vastuolude kohta;

16) info kitsendust põhjustava objekti asukoha ja kitsenduste kaardi andmete vastuolude kohta;

17) piiriprotokoll;

18) puudutatud isikute kirjalikult esitatud seisukohad ja taotlused;

19) geokoordineeritud fotod mõõdistatud ja kontrollitud piirimärkidest;

20) koopia piiride maastikul kättenäitamise või kindlakstegemise kutsest ja kutse saatmist või kättetoimetamist kinnitav dokument, kui kutsutud isik ei allkirjastanud piiriprotokolli;

21) muud asjas tähtsust omavad andmed ja dokumendid.

(2) Maamõõtja koostatud digitaalsel dokumendil peab olema pealkiri ja allkiri.

(3) Dokumendid peavad olema originaalid või seadusega ettenähtud korras nendega võrdsustatud koopiad. Maamõõtja skaneerib paberil vormistatud piiriprotokolli, kinnisasjade jagamis-, liitmis-, piiride muutmise või kinnisasja osade vahetusplaani, kinnitab kinnisasja omaniku allkirja õigsust oma digitaalallkirjaga ja esitab nimetatud dokumendid elektroonilise katastri kaudu.

(4) Kui mõni lõikes 1 loetletud dokumentidest on katastripidajale varem esitatud, edastatakse katastripidajale dokumendi nimetus ning viide dokumendi varasema esitamise asjaolude kohta.

(1) Kitsenduste andmete esitamiseks taotleb kohustatud isik katastripidajalt kitsenduste väljaselgitamise tingimused.

(2) Katastripidaja määrab ja väljastab kitsenduste väljaselgitamise tingimused, millesse märgitakse esitatavate kitsenduste ruumiandmete asukoht, andmekoosseis ja tehnilised tingimused.

(1) Kitsenduste väljaselgitamisel mõõdistamise teel lähtutakse käesoleva määruse §-s 17 esitatud nõuetest.

(2) Kitsenduste väljaselgitamisel kaardistamise teel määratakse kitsendusi põhjustava objekti asukoht keskkonnaministri 20. detsembri 2013. a määruse nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused” kaardistustingimuste järgi.

(3) Kitsenduste andmed esitatakse katastripidajale digitaalse toimikuna või interneti avaliku andmeteenuse vahendusel katastripidaja määratud mahus ja vormingus.

(4) Kitsendust põhjustavate objektide andmete esitamisel andmevahetuse korras väljastab katastripidaja andmete esitajale tehnilised tingimused andmevahetuse korraldamiseks.

Katastrikande aluseks olevad andmed ja dokumendid on

1) katastrimõõdistamise tingimuste taotlus ja väljastatud tingimused;

2) kooskõlastused;

3) katastrimõõdistamise või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise toimik;

4) esindusõigust tõendav dokument, kui kandega seotud isikut esindab volitatud esindaja ning esindaja volitus ei tulene seadusest või juriidilise isiku põhikirjast;

5) kandeavaldus;

6) kinnistu piiride muutumisel kinnistusraamatuseaduse § 13 lõike 4 tähenduses omaniku või puudutatud isiku nõusolek maakorraldustoiminguks ja maakorraldusseaduse § 28 lõikes 11 nimetatud andmed katastripidaja kinnistamisavalduse tegemiseks;

7) maakorralduskava, planeering, asendiplaan või muud katastriüksuse asukohta tõendavad andmed või dokumendid;

8) määratud sihtotstarbed;

9) kehtivad aadressiandmed;

10) muud katastrikande olulised andmed või dokumendid.

(1) Katastripidaja kontrollib, kas

1) kõik kande tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid on esitatud ja vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele;

2) katastrimõõdistamine vastab nõuetele;

3) esitatud andmed on kooskõlas maakatastri või kontrollmõõdistamise andmetega.

(2) Katastripidajal on õigus nõuda esitatud andmete ja dokumentide kohta selgitusi, täpsustavaid andmeid ning puuduste kõrvaldamist.

(3) Katastripidaja võib peatada menetluse, kui

1) pooleli on kohtumenetlus, mille lahend on kandeotsuse tegemisel puudutatud katastriüksuse suhtes määrava tähtsusega;

2) menetlusega seonduvalt on pooleli katastrimõõdistamise kontrollimise menetlus;

3) esineb muu mõjuv põhjus.

(4) Katastripidaja teavitab viivitamatult menetlusosalist menetluse peatamisest.

(1) Katastripidaja määrab katastriüksuse piiri nõuetekohaste katastrimõõdistamise andmete, kaardimaterjalil esitatud katastriüksuse moodustamise andmete ja maakatastri alusandmete alusel ning vastavuses katastrimõõdistamise tingimuste taotluses esitatud piiriga.

(2) Eelistada tuleb täpsemaid mõõdistamisandmeid mõõdistamisviiside alusel järgmises järjekorras

1) riiklik koordinaatsüsteem;

2) teised koordinaatsüsteemid;

3) aerofotogeodeetiline mõõdistamisviis;

4) kaardimaterjali alusel määratud andmed.

Katastriüksuse pindala määratakse ruutmeetrites. Väljaspool tiheasustust asuva vähemalt kahe hektari suuruse katastriüksuse pindala teisendatakse ja esitatakse 0,01 hektari täpsusega.

(1) Katastripidaja määrab katastriüksuse kõlvikud kandega puudutatud katastriüksustel.

(2) Ruutmeetrites esitatava üldpindala korral alla 25 m² suurusi kõlvikuid katastriüksusel ei näidata, kui see ei moodusta vähemalt 5% katastriüksuse üldpindalast. Sel juhul arvutatakse teised kõlvikud proportsionaalselt katastris registreeritud pindala suhtes.

(1) Kinnisasjade osade vahetamise, jagamise, liitmise, piiride muutmise või ülemõõtmise korral edastab katastripidaja pärast katastriüksuse piiri, pindala ja kõlvikute määramist vastavad andmed maaomanikule. Andmetega nõustumisel esitab maaomanik kandeavalduse katastriüksuse registreerimiseks maakatastris koos nõusolekuga kinnistusraamatusse kande tegemiseks.

(2) Katastripidaja teeb kande maakatastrisse otsust eraldi vormistamata. Kandeotsuseks loetakse sellisel juhul kande sisu.

(3) Kui katastripidaja otsustab katastriüksuse piiri asukoha või jätab kandeavalduse rahuldamata, teeb ta selle kohta otsuse.

(4) Katastripidaja annab igale maaüksusele katastritunnuse käesoleva määruse § 39 kohaselt.

(5) Katastripidaja registreerib maaregistris katastriüksuse sihtotstarbe ja lähiaadressi.

(6) Otsus kande tegemise või kande tegemisest keeldumise kohta kantakse maaregistrisse.

(7) Kande tegemisest või kande tegemisest keeldumisest teatamisel eelistatakse elektroonilist viisi. Teade kande tegemisest või kande tegemisest keeldumisest saadetakse posti teel vaid juhul, kui elektrooniliselt ei ole võimalik otsusest teavitada.

(8) Kõik kandeavalduse menetlemisega seotud andmed ja dokumendid arhiveeritakse katastriarhiivi säilikuna, mis seostatakse puudutatud katastriüksuse tunnusega. Katastriarhiivi säiliku andmeid hallatakse elektroonilises katastris.

(1) Katastripidaja teeb märked käesoleva määruse lisas 1 loetletud juhtudel.

(2) Katastriüksuse kohta tehtud märge „Pindala on ebatäpne” kustutatakse, kui katastriüksuse piir on koordineeritud ja nende andmete alusel on määratud pindala.

(3) Katastriüksuse kohta tehtud märge „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” kustutatakse, kui katastriüksuse piir on kindlaks tehtud maakorraldusseaduse § 15 alusel ja vastuolud puudutatud katastriüksuste piiriandmetes on kõrvaldatud.

Katastripidajal on õigus kinnisasja omaniku taotluse alusel maakorraldustoimingute käigus moodustada katastriüksus ilma katastrimõõdistamiseta, kui katastriüksuse piiripunktid on mõõdistatud kehtivas riiklikus koordinaatsüsteemis või kui piir on määratav käesoleva määruse § 18 lõike 2 või 4 järgi ning katastriüksuse alusandmed on täpsed ja maakorraldustoimingu käigus ei ole vaja maastikul määrata piirile uut piiripunkti.

(1) Maakatastri vastutav töötleja (katastripidaja)

1) tagab maakatastri pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi;

2) tagab maakatastri haldamise ja pidamise finantseerimise;

3) esitab volitatud töötlejale maakatastrit toetava infosüsteemi arendusettepanekud;

4) töötleb ja väljastab andmeid ning sõlmib andmevahetuskokkuleppeid;

5) määrab maakatastri käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks maakatastri turvanõuded;

6) tagab maakatastri andmetega seotud kasutajatoe;

7) informeerib volitatud töötlejat aegsasti kavandatavatest muudatustest katastripidamisel;

8) teeb oma pädevuse piires järelevalvet katastripidamise üle.

(2) Maakatastri volitatud töötleja

1) korraldab maakatastri majutamist ja infotehnoloogilist haldamist;

2) haldab maakatastri andmete elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega;

3) kasutab maakatastri arendamiseks ja haldamiseks eraldatud vahendeid sihipäraselt ja tõhusalt;

4) koostab arendustööde lähteülesanded koostöös vastutava töötlejaga;

5) teeb või hangib maakatastri pidamiseks vajalikud analüüsi- ja arendustööd ning tööde testimise;

6) tagab andmete käideldavuse, alalise säilitamise, tervikluse ja konfidentsiaalsuse ning korraldab maakatastris peetavatest andmetest varukoopiate tegemise;

7) tagab maakatastri infotehnoloogilise kasutajatoe;

8) võtab andmete turvalisuse tagamiseks kasutusele maakatastri turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt;

9) korraldab infosüsteemi kantud andmete säilitamise kehtestatud nõuete kohaselt;

10) informeerib vastutavat töötlejat olulistest takistustest ja probleemidest infosüsteemiga seotud kohustuste täitmisel.

(1) Maaregister koosneb katastriüksuste, kõlvikute, piiriandmete, kitsendust põhjustavate objektide ja tehingute andmebaasist.

(2) Igasse lõikes 1 nimetatud andmebaasi kantakse kõikide kannete korral kande alus, kande andmebaasi sisestamise kuupäev ja kande tegija andmed.

(3) Katastriüksuste andmebaas sisaldab maakatastriseaduse § 9 lõikes 2 ja tehingute andmebaas sama paragrahvi lõikes 22 nimetatud andmeid.

(4) Kõlvikute andmebaas sisaldab järgmisi andmeid

1) katastritunnus;

2) õuemaa pindala;

3) haritava maa pindala;

4) loodusliku rohumaa pindala;

5) metsamaa pindala;

6) muu maa pindala.

(5) Piiriandmete andmebaas sisaldab järgmisi andmeid

1) katastritunnus;

2) piiripunkti number;

3) mõõdistaja nimi;

4) mõõdistamise kuupäev;

5) mõõdistamisel kasutatud koordinaatide süsteem;

6) koordinaadid;

7) piiripunkti mõõdistamise viis;

8) piiripunkti tüüp;

9) piiri kulgemise viis;

10) piirimärgi foto;

11) piirimärgi paigaldamise info;

12) piirimärgi kontrollimise kuupäev ja kontrollija nimi.

(6) Kitsendust põhjustavate objektide andmebaas sisaldab järgmisi andmeid

1) katastritunnus;

2) kitsendust põhjustav objekt või nähtus;

3) kitsenduse tüüp;

4) kitsenduse kehtestamise alus;

5) kitsenduse kehtestamise kuupäev;

6) pindala, millele kitsendus kehtib;

7) kitsendusest tuleneva maksusoodustuse protsent.

(7) Katastriüksuse andmebaasi koosseisu kuuluvatele sihtotstarvetele määratakse järgmised klassifikaatorid

1) elamumaa – 001; E;

2) ärimaa – 002; Ä;

3) tootmismaa – 003; T;

4) veekogude maa – 006; V;

5) transpordimaa – 007; L;

6) jäätmehoidla maa – 008; J;

7) riigikaitsemaa – 009; R;

8) kaitsealune maa – 010; H;

9) maatulundusmaa – 011; M;

10) mäetööstusmaa – 014; Mt;

11) turbatööstusmaa – 015; Tt;

12) ühiskondlike ehitiste maa – 016; Üh;

13) üldkasutatav maa – 017; Üm;

14) sihtotstarbeta maa – 012; S.

(1) Katastritunnus on kolmetasandiline numbriline kood, mis määratakse elektroonilises katastris numbriliselt kasvavas järjekorras haldusüksuse piires. Tunnuse kolm esimest numbrit määratakse Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori haldusüksuse kehtiva koodi järgi. Katastriüksuse tunnus koosneb kolmest osast, mis eraldatakse üksteisest kooloniga (- - - - - : - - - : - - - -). Haldusüksuse piiride muutumisel säilib katastriüksusel senine määratud katastritunnus.

(2) Katastriüksuse moodustamisel antakse talle esimene vaba üksuse tunnus haldusüksuse piires. Kasutusele võetud katastritunnust ei anta teisele katastriüksusele ja suletud katastriüksuse tunnust uuesti kasutusele ei võeta.

(1) Maakatastri koosseisu kuuluvaid kaarte peetakse elektrooniliselt.

(2) Katastriüksuse piiriandmed kantakse katastrikaardile katastriüksuste alusandmete järgi ja esitletakse avalikes kanalites.

(3) Katastri kõlvikukaardile kantakse Eesti topograafia andmekogu topograafiliste nähtuste põhipindobjektid järgmiselt

1) haritava maa kõlvikuna põllu ja aiandusliku maa põhipindobjekt;

2) loodusliku rohumaa kõlvikuna rohumaa põhipindobjekt;

3) metsamaa kõlvikuna metsa põhipindobjekt;

4) õuemaa kõlvikuna eraõue ja tootmisõue põhipindobjekt;

5) muu maa kõlvikuna punktides 1–4 loetlemata topograafiliste nähtuste põhipindobjektid.

(4) Lõike 3 punktides 1–4 loetletud kõlvikutest arvatakse välja ja loetakse muuks maaks Eesti topograafia andmekogu joonobjektide vooluveekogu, tee ja kiviaia alune pind, mis leitakse Eesti topograafia andmekogus märgitud laiuse alusel. Kiviaia laiuseks loetakse üks meeter.

(5) Lõike 3 punktis 3 nimetatud metsamaa kõlvikust arvatakse välja ja loetakse muuks maaks Eesti topograafia andmekogu kattuva pindobjekti kalmistu alune pind.

(1) Katastripidaja põhitegevusega seotud tasulised teenused on piiri

1) määramine;

2) kindlakstegemine;

3) tähistamine;

4) mõõdistamine;

5) kättenäitamine.

(2) Lõikes 1 loetletud teenuste tasumäärad on sätestatud käesoleva määruse lisas 2.

(3) Teenuste tasumäärad arvutatakse katastrimõõdistamisele eelneva aasta Statistikaameti avaldatud keskmise brutotunnipalga alusel.

(4) Tasu ei võeta, kui katastripidaja teeb kontrollmõõdistamise maakatastriseaduse § 192 alusel.

(1) Maaüksuse piiride määraja taotleb katastripidajalt loa maaüksuse piiride määramiseks kaardimaterjalil ja maaüksuse piiride määramise tingimused. Taotlus esitatakse elektroonilises katastris.

(2) Kui katastripidaja annab loa maaüksuse piiride määramiseks kaardimaterjalil, väljastab katastripidaja taotlejale maaüksuse piiride määramise tingimused. Maaüksuse piiride määramise tingimustes märgitakse sobiv aluskaart ja koostatava plaani mõõtkava.

(3) Katastripidaja võib keelduda loa ja tingimuste väljastamisest, kui puudutatud katastriüksuse andmed on ebakvaliteetsed.

(1) Maaüksuse piiride määraja koostab vajaduse korral maaüksuse plaani. Maaüksuse plaanile märgitakse, et katastriüksus moodustatakse kaardimaterjali alusel ja plaanile kantakse

1) maaüksuse piir, koha-aadress ja vajadusel piiripunktide numbrid;

2) naaberkatastriüksuste piirid ja katastritunnused;

3) maaüksuse pindala ja kõlvikuline koosseis;

4) maaüksuse plaani mõõtkava, koostamise kuupäev ja koostaja andmed;

5) kasutatud leppemärkide seletus;

6) märkus, et plaanile kantud pindala on ebatäpne ja piirid on maastikul kontrollimata.

(2) Maaüksuse plaan koostatakse tiheasustusega aladel 1:2000 või suuremas mõõtkavas ja muudel aladel 1:10 000 või suuremas mõõtkavas. Üksiku piiripunkti või -lõigu kohta tehakse väljavõte suuremas mõõtkavas, kui see on vajalik maaüksuse piiride kulgemisest aru saamiseks. Põhjendatud juhul võib katastripidaja lubada maaüksuse plaani koostamist teistsuguses mõõtkavas. Maaüksuse plaani koostaja allkirjastab plaani.

(3) Maaüksuse piiride määraja koostab vajadusel maaüksuse piiri kulgemise kirjelduse, milles kirjeldatakse maaüksuse piiri kulgemist maastikul oleva situatsiooni või puudutatud katastriüksuse piiriandmete kaudu.

(1) Maaüksuse piiride määraja näitab õigustatud isikule maaüksuse plaanil kätte maaüksuse piirid ja võtab temalt kirjaliku nõusoleku plaanil määratud maatüki piiridega nõustumise kohta. Vajaduse korral näidatakse piirid plaanil kätte ka piirinaabrile.

(2) Kui maareformi seaduse alusel maa omandamiseks õigustatud isik või puudutatud katastriüksuse omanik nõuab piiride kättenäitamist maastikul koos piiriprotokolli koostamisega, tehakse toiming käesoleva määruse §-des 20–22 ja 24 sätestatud korras.

(3) Kui piiride kättenäitamisele või piiriprotokolli koostamisele kutsutud isik kohale ei ilmu või ei nõustu kaardimaterjalil näidatud piiridega või keeldub piiriprotokollile alla kirjutamast, loetakse piirid kättenäidatuks maaüksuse plaanil märgitud piirides. Sel juhul edastab plaani koostaja katastripidajale lisaks käesoleva määruse § 43 lõikes 1 nimetatule ka informatsiooni allkirja puudumise põhjuste kohta.

(1) Maaüksuse piiride määraja esitab katastripidajale andmed ja dokumendid katastriüksuse moodustamiseks elektroonilises katastris. Esitatud andmed ja dokumendid kuuluvad digitaalse katastriüksuse moodustamise toimiku koosseisu.

(2) Katastriüksuse moodustamiseks kaardimaterjali alusel esitatakse järgmised andmed ja dokumendid

1) piiriandmed;

2) maaüksuse plaan, kui see on koostatud;

3) piiriprotokoll, kui see on koostatud;

4) muud asjas tähtsust omavad andmed ja dokumendid.

(3) Dokumentide vormistamisele ja esitamisele kohaldatakse käesoleva määruse § 26 lõigetes 2 ja 3 sätestatut.

Enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud lähteülesande alusel alustatud katastrimõõdistamine viiakse lõpule lähteülesande väljastamise ajal kehtinud korra kohaselt ja neid lähteülesandeid ei pikendata.

Kuni tehniliste võimaluste tagamiseni käesolevas määruses ettenähtud toimingute tegemiseks elektroonilises katastris tehakse toimingud katastripidaja määratud viisil.

Käesoleva määruse preambul sõnastatakse järgmiselt

„Määrus kehtestatakse maakatastriseaduse § 3 lõike 5, § 131 lõike 3, § 151 lõike 3, § 16 lõike 9, § 161 lõike 5, § 17 lõike 11, § 194 lõike 2 ja § 20 lõike 55 alusel.”.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Käesoleva määruse § 1 punkt 10, § 40 lõiked 3 ja 4 ning § 48 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril.