Riigisisesed lennureeglid ja erandid ning erisused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 sätestatud lennureeglitest

Käesoleva määrusega kehtestatakse riigisiseste lennureeglitena erandid komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määruseid (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1–66), sätestatud lennureeglitest ning erisused lendudeks, mida rakendusmäärus (EL) nr 923/2012 ei reguleeri või mille puhul ei ole võimalik järgida rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 sätestatud lennureegleid.

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid ja lühendeid järgmises tähenduses

1) lennuvälja lennuinfoteenus (aerodrome flight information service – AFIS) on teenus, mis on ette nähtud mittekontrollitaval lennuväljal ja selle läheduses käitatavale õhusõidukile lennuohutuse ja efektiivsuse seisukohast vajalike nõuannete ja info andmiseks;

2) lennuinfotsoon (flight information zone – FIZ) on mittekontrollitav piiritletud õhuruum, milles osutatakse lennuvälja lennuinfoteenust.

(1) Õhuruumi klassis G peab mittekontrollitava lennuvälja ümber, kus osutatakse lennuvälja lennuinfoteenust vastava lennuliiklusteenindusüksuse tööajal, olema kehtestatud lennuinfotsoon ja kohustusliku raadioside ala (Radio Mandatory Zone – RMZ).

(2) Enne igat lendu, mis toimub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alas, tuleb esitada lennuliiklusteenindusüksusele lennuplaan.

Lisaks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 lisa punkti SERA.3115 alapunktis b sätestatud nõude järgmisele peab lennul olevast õhusõidukist esemete või ainete puistamiseks või piserdamiseks olema lennundusseaduse § 51 kohane Lennuameti ühekordne luba.

(1) Õhusõidukiga teise õhusõiduki või muu eseme pukseerimiseks peab olema lennundusseaduse § 51 kohane Lennuameti ühekordne luba.

(2) Lennuameti ühekordne luba ei ole nõutav purilennuki pukseerimislennu puhul, mis toimub lennuettevõtja või Lennuametis registreeritud mittetulundusliku lennutegevusega tegeleva ühingu lennutegevuskäsiraamatu kohaselt.

(1) Vigurlende ei tohi sooritada maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade ja rahvakogunemiste kohal. Vigurlendude sooritamiseks peab olema lennundusseaduse § 51 kohane Lennuameti ühekordne luba.

(2) Vigurlennud, mis toimuvad lennundusürituse raames, tuleb kooskõlastada Lennuametiga nimetatud üritusele lennundusseaduse § 51 kohase ühekordse loa taotlemisel.

(1) Mehitamata õhusõidukit tohib käitada mittekontrollitavas õhuruumis madalamal kui 500 jalga maa- või veepinnast nii, et see ei ohustaks inimesi, vara ja teisi õhusõidukeid.

(2) Mehitamata õhusõiduki käitamiseks mittekontrollitavas õhuruumis ülalpool käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kõrgust, kontrollitavas õhuruumis ja lennuinfotsoonis peab olema lennundusseaduse § 51 kohane Lennuameti ühekordne luba.

(3) Mehitamata õhusõiduki käitamisel tuleb arvestada lennuliiklusteenindusüksuse antud juhiseid ja sõltuvalt õhuruumi klassist saada selleks eelnevalt lennujuhtimisüksuse luba.

Visuaallennureeglite järgi (edaspidi VFR-lend) tohib öösel lennata vastavalt komisjoni rakendusmääruses (EÜ) nr 923/2012 sätestatud tingimustele.

Lennujuhtimisüksus võib anda loa öiseks VFR-lennuks, mis toimub lähialas visuaallennuilmast halvema ilma korral.

(1) Visuaallennureeglite järgi teostatava meditsiinilise, otsingu- ja päästeoperatsiooni, politsei- ja tollioperatsiooni, keskkonnakontrolli, evakueerimislennu ning tuletõrjelennu käitamismiinimumide puhul tuleb järgida komisjoni määruse (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1–148), V lisa punktis SPA.HEMS.120 kopteri meditsiinilisele lennule HEMS – (Helicopter Emergency Medical Services) sätestatud tingimusi.

(2) Lõikes 1 toodud öised käitamismiinimumid kahe piloodiga meeskonna puhul võib asendada kahe piloodiga meeskonna päevaste käitamismiinimumidega, kui täidetakse kõiki järgmiseid nõudeid

1) lendu opereeritakse öönägemissüsteemiga NVIS – (Night Vision Imaging System) kahe piloodi meeskonnaga, kes vastavad vähemalt samaväärsetele nõuetele, mis on kehtestatud komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 V lisa punktis SPA.NVIS.130;

2) kopter ja kõik lennuga seonduvad NVIS - seadmed vastavad vähemalt samaväärsetele nõuetele, mis on kehtestatud komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 V lisa punktis SPA.NVIS.110;

3) kopteril on neljateljeline autopiloot või raadiokõrgusmõõtja.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]