Järva maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine ja nende piiranguvööndi ulatus

Kaitse alla võtmise eesmärk on tagada Järva maakonnas asuvate esinduslikemate põlispuude ja geoloogiliste üksikobjektide säilimine.

Järva maakonnas võetakse kaitse alla järgmised looduse üksikobjektid ning määratakse nende piiranguvöönd, mille ulatus on siin nimetatud ja mille piirid on esitatud kaartidel määruse lisas1

1) Küti tamm Järva vallas Võrevere külas – 30 m;

2) Kirikoja kadakas Türi vallas Änari külas – 5 m;

3) Puhmu rahn Järva vallas Puhmu külas – 30 m;

4) Roosna Laikivi Järva vallas Roosna külas – 10 m;

5) Kiigumõisa kivi Paide linnas Oeti külas – 30 m;

6) Epu kivi Türi vallas Saueaugu külas – 30 m;

7) Tudavere kivi Türi vallas Saueaugu külas – 30 m;

8) Vassaare põllukivi Türi vallas Äiamaa külas – erikujuline kuni 10 m.

Keskkonnaministri 18. novembri 2019. a määruses nr 62 „Järva maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus” tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 15 ja 16 järgmises sõnastuses: „15) Küti tamm Järva vallas Võrevere külas – 30 m (lisa 37); 16) Kirikoja kadakas Türi vallas Änari külas – 5 m (lisa 38).”; 2) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 22‒27 järgmises sõnastuses: „22) Puhmu rahn Järva vallas Puhmu külas – 30 m (lisa 39); 23) Roosna Laikivi Järva vallas Roosna külas – 10 m (lisa 40); 24) Kiigumõisa kivi Paide linnas Oeti külas – 30 m (lisa 41); 25) Epu kivi Türi vallas Saueaugu külas – 30 m (lisa 42); 26) Tudavere kivi Türi vallas Saueaugu külas – 30 m (lisa 43); 27) Vassaare põllukivi Türi vallas Äiamaa külas – erikujuline kuni 10 m (lisa 44).“; 3) määruse lisa täiendatakse käesoleva määruse lisas esitatud kaartidega.

Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitsekord on kehtestatud keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusega nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri”.

Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti piiranguvööndi piiri kulgemise kohta.

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 29. juuli 2010. a käskkirjaga nr 1067 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud määruse seletuskirjas.

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.