Siseminister — Haldusleping nr 7-3/879-1 — RT I, 2021, 1

Tallinn Siseministeerium, registrikoodiga 70000562, aadressiga Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus” § 23 lõike 2 punkti 15 alusel siseminister Kristian Jaani (edaspidi ministeerium), ja Integratsiooni Sihtasutus, registrikoodiga 90000788, aadressiga Linda tn 2, 20309 Narva linn, Ida-Viru maakond, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Irene Käosaar (edaspidi täitja), eraldi nimetatud ka pool ja koos pooled, võttes aluseks kodakondsuse seaduse § 82 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 2021. a korralduse nr 3 ning olles kooskõlas halduskoostöö seaduse § 3 lõikega 1 ja §-ga 8, haldusmenetluse seaduse § 96 lõikega 1, §-ga 97, § 99 lõikega 2 ja lõikega 3 ning § 101 lõikega 4 ja kodakondsuse seaduse §-ga 82 ja §-ga 83 sõlmivad järgmise halduslepingu (edaspidi leping). 1. LEPINGU EESMÄRK Lepingu eesmärk on keeleõppe korraldamine välismaalasele Eesti kodakondsuse taotlemiseks vajaliku keeleoskustaseme saavutamiseks (edaspidi haldusülesanne). 2. LEPINGU SÕLMIMISE ALUS JA DOKUMENDID Leping sõlmitakse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusena. 3. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 3.1. Täitja võtab endale lepinguga kohustuse täita haldusülesandena keeleõppe korraldaja ülesandeid kodakondsuse seaduses ja selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras, seal hulgas täitja: 3.1.1. korraldab välismaalasele Eesti kodakondsuse taotlemiseks vajaliku keeleoskustaseme saavutamiseks keeleõppekursusi, sõltuvalt välismaalase keeleoskustasemest, eesti keele A1-, A2- ja B1-tasemel: 3.1.1.1. keeleõppekursused korraldatakse vähemalt Tallinnas ja Ida-Virumaal; 3.1.1.2. keeleõppekursuseid pakutakse mahus, mis võimaldab omandada eesti keele B1-tasemel. Keeleõppe maht iga keeleoskustaseme kohta on vähemalt 120 auditoorset tundi. Õppekeskkond võib olla nii füüsiline kui virtuaalne. Keeleõppe korraldajal on õigus kokkuleppel välismaalasega pakkuda keeleõppekursuseid suuremas mahus tingimusel, et käesoleva lepingu alusel antud rahalised vahendid seda võimaldavad; 3.1.2. jätkab keeleõppekursuste pakkumisega Sisekaitseakadeemiaga keeleõppelepingu sõlminud isikutele keeleõppelepingus määratud tingimustel ja korras. Keeleõppelepingu tingimusi võib muuta kokkuleppel keeleõppelepingu sõlminud isikuga; 3.1.3. jätkab keeleõppekursuste pakkumisega Sisekaitseakadeemia hankelepingute osapooltega kuni hankelepingute kehtivusaja lõppemiseni; 3.1.4. teavitab keeleõppe sihtgruppi ja tööandjaid keeleõppe võimalusest; 3.1.5. nõustab teenusesoovijaid keeleõppekursuste toimumiste aegadest, mahust, kohtadest, osalemise võimalustest, lepinguga võetavatest kohustustest, hüvitise saamise võimalusest ja lepingu täitmisega seonduvates küsimustes; 3.1.6. sõlmib keeleõppelepingud vastavalt siseministri 17. detsembri 2018. a määrusele nr 32 „Keeleõppes osalemise tingimused ja kord”, seal hulgas: 3.1.6.1. enne keeleõppelepingu sõlmimist kontrollib välismaalase keeleõppelepingu sõlmimise tingimustele vastavust; 3.1.6.2. taotleb Politsei- ja Piirivalveametilt kinnitust selle kohta, kas välismaalane täidab kodakondsuse seaduse § 83 lg 2 punktides 2 ja 3 sätestatud tingimusi; 3.1.6.3. enne keeleõppelepingu sõlmimist hindab välismaalase keeleoskuse taset keeletestiga; 3.1.7. korraldab ja kontrollib keeleõppelepingu täitmist seal hulgas: 3.1.7.1. maksab kodakondsuse seaduses sätestatud tingimustel välismaalasele hüvitist; 3.1.7.2. kontrollib, kas välismaalane esitas peale keelekursuste edukat läbimist ning eesti kodakondsuse taotlemiseks vajalike eesti keele tasemeeksamite sooritamist kodakondsuse saamise taotluse; 3.1.8. nõuab välismaalaselt sisse keeleõppe kulud ja hüvitise, kui välismaalane ei täida lepingut või kui ta ei vastanud lepingu sõlmimise ajal lepingu sõlmimise tingimustele; 3.1.9. säilitab keeleõppe korraldamisega seotud dokumente õigusaktides sätestatud tingimustel. Keeleõppelepingu sõlminud isikute andmeid säilitatakse kuni lepingu lõppemiseni; 3.1.10. võtab kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust tulenevate kohustuste ja eesmärkide täitmine; 3.1.11. järgib oma tegevuses õigusaktides sätestatud riigihangete läbiviimise, raamatupidamise korraldamise, avaliku teabe edastamise ning isikuandmete kaitse põhimõtteid. 3.2. Täitjal on õigus saada ministeeriumilt teavet, mis on vajalik haldusülesande täitmiseks. 3.3. Ministeerium kohustub: 3.3.1. andma täitjale lepingu täitmiseks vajalikku teavet ja juhiseid; 3.3.2. andma täitjale kehtivate keeleõppelepingute nimekirja, kust nähtub vähemalt keeleõppelepingu sõlminud isiku nimi ja tema kontaktandmed; 3.3.3. andma täitjale kehtivad hankelepingud koos riigihanke numbriga; 3.3.4. andma täitjale keeleõppelepingu sõlmimiseks soovi avaldanud isikute nimekirja, kust nähtuvad vähemalt isiku nimi, tema kontaktandmed ja info, kas ja millise tulemusega on isikute taotlust menetletud; 3.3.5. teavitama täitjat viivitamata kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada lepinguliste kohustuste täitmist; 3.3.6. teavitama täitjat õigusaktide muudatustest, mis mõjutavad haldusülesande täitmist ning astuma täitjaga läbirääkimistesse lepingu muutmiseks, kui õigusliku olukorra muutmise tõttu haldusülesanne muutub; 3.3.7. andma lepingu punktides 3.3.2–3.3.4 nimetatud andmed ja dokumendid täitjale viivitamata pärast lepingu poolte poolt allkirjastamist; 3.3.8. tagama, et täitjale antakse üle keeleõppe sujuvaks korraldamiseks kogu vajalik olemasolev dokumentatsioon esimesel võimalusel. 3.4. Ministeeriumil on õigus: 3.4.1. saada teavet lepingu esemeks oleva haldusülesande täitmise kohta; 3.4.2. teostada lepingu esemeks oleva haldusülesande täitmise üle järelevalvet. 3.5. Täitja ei või lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele üle anda. 3.6. Täitja kinnitab ja tagab, et ta on võimeline haldusülesannet täitma ja saab täielikult aru endale võetavatest kohustustest. 3.7. Haldusülesande täitmise üleandmiseks vajaliku dokumentatsiooni ja andmete üleandmiseks sõlmitakse kolmepoolne leping ministeeriumi, täitja ja Sisekaitseakadeemia vahel. 4. KONFIDENTSIAALSUS 4.1. Konfidentsiaalsed on lepingu täitmisel teatavaks saanud isiku-, teenistuslikud andmed ja andmekogu turvaandmed ning muu teave ja asjaolud, mille avalikuks tulemine võiks kahjustada ministeeriumi või kolmandate isikute huve. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist käsitatakse lepingu olulise rikkumisena. 4.2. Konfidentsiaalne teave ei hõlma teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 4.3. Täitja kinnitab, et on teadlik, et lepingu täitmine hõlmab tööd andmetega, mis on seotud riigi haldusülesande täitmisega. Täitja tagab eespool nimetatud teabe töötlemise vastavuse kehtivatele õigusaktidele. 4.4. Täitjal on keelatud teha ja säilitada haldusülesande täitmise käigus tekkinud ja saadud andmetest koopiaid, mille tegemine või säilitamine ei ole vajalik haldusülesande täitmiseks. 4.5. Täitja on kohustatud sõlmima kõigi haldusülesande täitmises osalevate töötajate ja muude seotud isikutega tähtajatud konfidentsiaalsuslepingud. 4.6. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu, kui seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti. 5. LEPINGU TÄITMISE RAHASTAMISE ALUSED 5.1. Riigieelarveliste vahendite olemasolul antakse täitjale toetusena üle keeleõppe korraldamiseks vajalike kulude katteks kuni 800 000 eurot aastas. 5.2. Täitjale antakse toetusena üle keeleõppe korraldamisega kaasnevate administratiivkulude katteks ministeeriumi eelarvest kuni 100 000 eurot aastas. 5.3. Täitjale antakse toetusena üle keeleõppe korraldamiseks vajalike ettevalmistustöödega kaasnevate põhjendatud kulude katteks ministeeriumi eelarvest ühekordselt 39 100 eurot. 5.4. Lepingu punktis 5.1 nimetatud vahendid antakse 2021. aastal täitjale üle kahes osas. Esimese osa suurus on 400 000 eurot, mis antakse täitjale üle hiljemalt kümnendal päeval pärast halduslepingu jõustumist. Teine osa antakse täitjale üle hiljemalt 2021. aasta 15. augustil, teise osa suurus arvutatakse lepingu punktis 6.4 nimetatud aruande alusel. 5.5. Lepingu punktides 5.2 ja 5.3 nimetatud vahendid antakse 2021. aastal täies ulatuses täitjale üle hiljemalt kümnendal päeval pärast halduslepingu jõustumist. 5.6. Alates 2022. aastast antakse lepingu punktis 5.1 nimetatud vahendite esimene osa suuruses 400 000 eurot täitjale üle hiljemalt iga aasta 10. jaanuaril ja teine osa antakse täitjale üle hiljemalt iga aasta 15. augustil, teise osa suurus arvutatakse lepingu punktis 6.4 nimetatud aruande alusel. 5.7. Alates 2022. aastast antakse lepingu punktis 5.2 nimetatud vahendid üle hiljemalt iga aasta 15. veebruaril, vahendite suurus arvutatakse lepingu punktis 6.3 nimetatud aruande alusel. 6. ARUANDLUS 6.1. Täitja esitab ministeeriumile igal aastal kinnitatud majandusaasta aruande. 6.2. Täitja kajastab oma raamatupidamises eraldi lepingu esemeks oleva haldusülesande täitmisega seotud tulusid ja kulusid ning esitab need majandusaasta aruandes. 6.3. Täitja esitab ministeeriumile kirjalikult taasesitatavas vormis kokkulepitud aruande vormil iga kalendriaasta 1. veebruariks eelmise kalendriaasta 12 (kaheteist) kuu kohta tegevusaruande lepingu esemeks oleva teenuse osutamise ja haldusülesande täitmise kohta. Lisaks esitab täitja kirjalikult taasesitatavas vormis kokkulepitud aruande vormil aruande lepingu punktides 5.1 ja 5.2 nimetatud vahendite kasutamise kohta ja kulude prognoosi kalendriaasta lõpuni. 2022. aastal kajastatakse aruandes muu hulgas ka lepingu punktis 5.3 nimetatud vahendite kasutamist. Aruande põhjal tasaarveldatakse kasutamata jäänud rahalised vahendid ning sellised rahalised vahendid, mida täitja ei kasutanud lepingus ette nähtud tegevusteks, järgmise väljamaksega. Aruande kiidab heaks ministeerium. 6.4. Täitja esitab ministeeriumile kirjalikult taasesitatavas vormis kokkulepitud aruande vormil iga kalendriaasta 1. augustiks jooksva aasta esimese 6 (kuue) kuu kohta aruande lepingu punktis 5.1 nimetatud vahendite kasutamise kohta ja kulude prognoosi kalendriaasta lõpuni. Aruandega tasaarveldatakse kasutamata jäänud rahalised vahendid ning sellised rahalised vahendid, mida täitja ei kasutanud lepingus ette nähtud tegevusteks, järgmise väljamaksega. Aruande kiidab heaks ministeerium. 7. LEPINGU TÄITMISE TAGAMINE NING JÄRELEVALVE 7.1. Pooled on kohustatud tegema lepingus nimetatud õiguste ja kohustuste täitmiseks koostööd. 7.2. Pooled kohustuvad tegema mõistlikkuse piires kõik võimaliku, et vähendada kahju, mis on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele. 7.3. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega ministeeriumile ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama olukorra taastamiseks kantud kulud. 7.4. Täitja vastutab oma töötajate poolt töötervishoiu ja -ohutuse nõuete järgimise eest. 7.5. Täitja vastutab oma töötajate poolt õigusaktide järgimise eest. 7.6. Kui täitjal tekib vajadus kasutada haldusülesande täitmisel intellektuaalse omandiga kaitstud teost, ei vastuta ministeerium sellise teose kasutamisega täitjale või kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest. Täitja kohustub hüvitama kõik sellise nõude esitamisega kaasnevad kahjud täies ulatuses viivitamata nõude saamisel. 7.7. Järelevalvet lepingu täitmise üle teostab ministeerium või selleks õigustatud isik, kellel on järelevalve teostamiseks õigus nõuda täitjalt asjakohaseid selgitusi ja dokumente. 7.8. Punktis 7.7 nimetatud juhul on ministeeriumi esindajatel järelevalve teostamiseks õigus siseneda õigusaktides sätestatud tingimustel täitja tööruumidesse ning kõikidesse haldusülesandega seonduvatesse ruumidesse, teha täitjale kohustuslikke ettekirjutusi lepingu täitmiseks ning määrata lisatähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 7.9. Pooled vastutavad lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest Eesti Vabariigi õigusaktides ning lepingus ettenähtud korras. 7.10. Lepingu rikkumine on vabandatav vääramatu jõu esinemisel. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal oleks saanud selle asjaoluga arvestada, suutnud seda asjaolu vältida või ületada või selle tagajärgi ära hoida. Vääramatu jõuna käsitatakse eelkõige loodusõnnetust, tulekahju, ülestõusu, streiki või sõda poolte asukoha piirkonnas või lepingu täitmise piirkonnas, kui nimetatud asjaolud muudavad lepingu täitmise võimatuks. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest teist poolt esimesel võimalusel teavitama. 7.11. Vääramatust jõust tuleneva lepingu täitmist takistava asjaolu äralangemisel on täitja kohustatud esimesel võimalusel jätkama lepinguga võetud kohustuste täitmist, välja arvatud juhul, kui lepingu edasine täitmine on muutunud võimatuks. 7.12. Muudatusi seadustes ja teistes õigusaktides ei käsitata vääramatu jõuna. 8. LEPINGU MUUTMINE JA LÕPETAMINE 8.1. Lepingut võib muuta või lõpetada: 8.1.1. poolte kokkuleppel; 8.1.2. kui muutunud õigusliku või faktilise olukorra tõttu ei ole poolel objektiivselt võimalik lepinguga võetud kohustusi täita; 8.1.3. vääramatu jõu korral. 8.2. Pool, kes soovib lepingut muuta või selle lõpetada punktis 8.1 nimetatud alusel, esitab sellekohase ettepaneku teisele poolele kirjalikult. Teine pool on kohustatud ettepanekule kirjalikult vastama 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul. Ettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada. Lepingu muutmise ja lõpetamise kokkulepe vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ning selle allkirjastavad mõlemad pooled. 8.3. Ministeerium võib lepingut muuta või selle ühepoolselt üles öelda üksnes lepingus kokkulepitud allpool nimetatud juhtudel. Ministeeriumil on õigus: 8.3.1. lepingut muuta või leping üles öelda, kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist; 8.3.2. leping üles öelda, kui täitja on lepingut vähemalt ühe korra ühe aasta jooksul oluliselt rikkunud ja ei ole rikkumist mõistliku lisatähtaja jooksul kõrvaldanud. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse eelkõige lepingust tulenevate põhikohustuste täitmata jätmist; 8.3.3. leping üles öelda, kui täitja on korduvalt jätnud täitmata järelevalvet teostava isiku ettekirjutuse ja ei ole rikkumist mõistliku lisatähtaja jooksul kõrvaldanud. 8.4. Ministeerium on kohustatud punktis 8.3 sätestatud alusel lepingu muutmist või lõpetamist põhjendama. Lepingu muutmisest või lõpetamisest peab täitjat teavitama kirjalikult. 8.5. Kui leping lõpetatakse punkti 8.3.1 alusel, hüvitab ministeerium täitjale lepingu lõpetamisega kaasneva otsese varalise kahju. 8.6. Leping lõppeb, kui selle sõlmimise aluseks olev õigusnorm tunnistatakse kehtetuks ning ministeeriumil ei ole õigust haldusülesannet täitjale üle anda. Kui lepingu sõlmimise aluseks olevat õigusnormi muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks, kuid ministeeriumil säilib õigus anda haldusülesande täitmine edasi, jätkavad pooled haldusülesande täitmise järjepidevuse säilitamise eesmärgil lepingust tulenevate ülesannete täitmist ning viivad lepingu muutunud õigusega kooskõlla. 8.7. Lepingu lõppemisel ja lõpetamisel annab täitja ministeeriumile üle haldusülesande käigus tekkinud ja saadud järgmised andmed: 8.7.1. andmed, millel on arhiiviväärtus; 8.7.2. andmed, mis on vajalikud haldusülesande täitmise järjepidevuse tagamiseks. 8.8. Täitjal on keelatud jätta lepingu lõppemisel ja lõpetamisel enda valdusesse haldusülesande täitmise käigus tekkinud ja saadud mistahes andmeid või koopiat andmetest. 8.9. Lepingu lõpetamisel on täitja kohustatud tagastama ministeeriumile rahalised vahendid, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole kasutatud. Ministeeriumil on õigus tagasi nõuda need rahalised vahendid, mille puhul selgub, et täitja ei ole kasutanud vahendeid lepingus ette nähtud tegevuseks. 9. TEADETE EDASTAMINE 9.1. Ministeeriumi kontaktisik lepingu täitmisel on Kristen Kanarik, kodakondsus- ja rändepoliitikaosakonna nõunik, e-post kristen.kanarik@siseministeerium.ee, tel 612 5237. 9.2. Täitja kontaktisik lepingu täitmisel on Kätlin Kõverik, nõustamisteenuse valdkonnajuht, e-post katlin.koverik@integratsioon.ee, tel 659 9032. 9.3. Pooled edastavad lepingu täitmist mõjutada võivad teated kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. 9.4. Pooled vahetavad kirjalikke teateid kokkulepitud kontaktandmete kaudu. Kontaktisikute ja -andmete muutumisest teavitavad pooled teineteist viivitamata. Kontaktisiku ja -andmete muutumise korral ei vormista pooled lepingu muutmise kokkulepet. 9.5. Teated, mis on informatiivse sisuga ja millel ei ole õiguslikku tähendust, võib edastada punktis 9.3 märgitust erinevas vormis. 9.6. Lepingu täitmise käigus toimuvad pooltevahelised koosolekud ja nõupidamised protokollitakse ning need allkirjastatakse poolte või nende kontaktisikute poolt. 9.7. Ministeeriumi kontaktisik annab juhiseid lepingu täitmise küsimustes, tagab täitjale vajaliku teabe, otsustab täitja esitatud aruannete heakskiitmise ning kontrollib lepingu täitmist. 10. LEPINGUST TULENEVATE VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD JA LEPINGU VAIDLUSTAMINE Lepingust tulenevad vaidlused lahendavad pooled läbirääkimiste teel. Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlused asjast huvitatud poole algatusel Tallinna Halduskohtus Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide kohaselt. 11. LEPINGU JÕUSTUMINE NING TÄHTAEG 11.1. Leping jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 11.2. Pooled on lepingu allkirjastanud digitaalselt. 12. LEPINGUPOOLTE REKVISIIDID Siseministeerium nimi Integratsiooni Sihtasutus Pikk 61, 15065 Tallinn aadress Linda tn 2, 20309 Narva 612 5008 telefon 659 9021 info@siseministeerium.ee e-post info@integratsioon.ee (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani Irene Käosaar