Rahandusminister — Rahandusministri 21. augusti 2008. a määruse nr 26 "Investeerimisühingu ja investeerimisühingu konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide rakendamise, arvutamise ja aruandluse kord ning riskijuhtimise, omavahendite ja kapitali adekvaatsuse kohta teabe avalikustamise kord" muutmine — RT I, 2011+02:00, 12

Määrus kehtestatakse „Väärtpaberituru seaduse” § 94 lõike 21, § 941 lõike 7, § 103 lõike 4, § 105 lõike 11 ja § 1101 lõike 5 alusel.

§ 1. Rahandusministri 21. augusti 2008. a määruses nr 26 „Investeerimisühingu ja investeerimisühingu konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide rakendamise, arvutamise ja aruandluse kord ning riskijuhtimise, omavahendite ja kapitali adekvaatsuse kohta teabe avalikustamise kord” (RT I, 09.11.2010, 35) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõike 7 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Omavahenditesse ei kaasata amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavate finantsinstrumentide rahavoogude riskimaandamise instrumentidest tulenevaid tulusid või kulusid ega tulu või kulu ükskõik milliste õiglases väärtuses kajastatud kohustuste väärtuse muutusest, kui see muutus tuleneb muudatustest investeerimisühingu enda investeeringute krediidikvaliteedis.“; 3) paragrahvi 8 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõigetes 6–8“ tekstiosaga „lõikes 8“; 4) määrust täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses: „§ 191. Kapitalirendist tulenevate riskipositsioonide väärtus Kapitalirendi tehingust, kus investeerimisühing on rendileandja, tulenevate riskipositsioonide väärtus on järgmine: 1) saadaolevate minimaalsete rendimaksete diskonteeritud väärtus, mis sisaldab kõiki lepingujärgseid makseid, mida rentnik on kohustatud tasuma rendiperioodi jooksul; 2) rendileantud vara garanteerimata jääkväärtus.“; 5) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kapitalirendi tehingust tulenevale riskipositsioonile, mis on käesoleva määruse § 191 punkti 1 kohaselt leitud, rakendatakse riskikaal vastavalt rentniku riskipositsiooni klassile käesolevas alljaotises sätestatud korras.“; 6) paragrahvi 27 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui lepinguriik käsitleb oma asukohariigi regionaalseid ja kohalikke omavalitsusi sarnaselt keskvalitsusega, võib neile rakendada sama riskikaalu, mille on keskvalitsusele määranud vastava lepinguriigi pädev asutus.“; 7) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui lepinguriik käsitleb oma asukoha riigiasutuste hallatavaid asutusi sarnaselt krediidiasutuste ja investeerimisühingute või keskvalitsusega, võib neile rakendada riskikaalu, mille on neile määranud vastava lepinguriigi pädev asutus.“; 8) paragrahvi 34 lõike 5 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) kinnisasja väärtus ei sõltu oluliselt võlgniku krediidiriski tasemest, välja arvatud juhul, kui majanduskeskkonna tegurid mõjutavad samaaegselt nii kinnisasja väärtust kui ka võlgniku krediidiriski taset;“; 9) paragrahvi 36 lõike 1 punkti 7 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „7) laenud, mis on tagatud kõrgema nõudeõiguse järguga eluasemekinnisvaraga tagatud väärtpaberitega, mille on emiteerinud French Fonds Communs de Créances või mõne lepinguriigi samaväärne väärtpaberistamisasutus, kui vähemalt 90 protsenti väärtpaberi aluseks olevatest varadest koosneb hüpoteekidest ja eelisõigust omavatest pandiõigustest tingimusel, et need väärtpaberid kokku ei ületa 80 protsenti tagatiseks antud kinnisvara väärtusest, vastavad käesoleva jaotise 2. alljaotises sätestatud korra kohaselt esimesele krediidikvaliteedi astmele ning ei ületa kümmet protsenti lunastamata emissiooni nimiväärtusest.”; 10) paragrahvi 36 lõike 1 punkti 9 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „ laenud, mis on tagatud kõrgema nõudeõiguse järguga kommertskinnisvaraga tagatud väärtpaberitega, mille on emiteerinud French Fonds Communs de Créances või mõne lepinguriigi samaväärne väärtpaberistamisasutus, kui vähemalt 90 protsenti väärtpaberi aluseks olevatest varadest koosneb hüpoteekidest ja pandiõigustest tingimusel, et need väärtpaberid kokku ei ületa 60 protsenti tagatiseks antud kinnisvara väärtusest, vastavad käesoleva jaotise 2. alljaotises sätestatud korra kohaselt esimesele krediidikvaliteedi astmele ning ei ületa kümmet protsenti lunastamata emissiooni nimiväärtusest.”; 11) paragrahvi 36 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 7 ja 9 nimetatud French Fonds Communs de Créances või lepinguriigi samaväärse väärtpaberistamisasutuse emiteeritud kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberitele ei pea rakendama piirangut kümme protsenti, kui väärtpaberite aluseks olevate hüpoteegiga tagatud laenude algne väljaandja, nende väärtpaberitega tagatud pandikirjade emitent ja selle väärtpaberistamise seeria esmase kahju positsioonide omanik kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi.“; 12) paragrahv 38 sõnastatakse järgmiselt: „§ 38. Äriühingu lühiajalise välisreitinguga kohustuse riskikaal (1) Riskipositsioonile, mis tuleneb äriühingu lühiajalisest kohustusest, millel on spetsiaalne lühiajalise kohustuse välisreiting, määratakse riskikaal välisreitingu ja sellele vastava krediidikvaliteedi astme alusel. (2) Finantsinspektsiooni poolt välisreitingu alusel määratud krediidikvaliteedi astmetele vastavad järgmised riskikaalud: 1) esimene krediidikvaliteedi aste 20 protsenti; 2) teine krediidikvaliteedi aste 50 protsenti; 3) kolmas krediidikvaliteedi aste 100 protsenti; 4) neljas kuni kuues krediidikvaliteedi aste 150 protsenti.“; 13) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kapitalirendi tehingust tulenevale riskipositsioonile, mis ei kuulu käesoleva määruse § 191 punktis 1 toodud saadaolevate minimaalsete rendimaksete hulka, arvutatakse riskikaal valemiga: 1/t * 100%, kus t on lähim täisarv rendilepingu järelejäänud kestusele aastates.“; 14) paragrahvi 42 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Nõuded avaliku sektori asutuse ning multilateraalsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu, millele käesoleva määruse §-de 28–30 alusel ei rakendata riskikaalu null protsenti, liigitatakse krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kohalike omavalitsuste riskipositsioonide klassi.“; 15) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Käesoleva määruse § 85 lõike 2 punktis 1 toodud saadaolevad minimaalsed rendimaksed liigitatakse riskipositsiooni klassidesse vastavalt rentniku riskipositsiooni klassile.“; 16) paragrahvi 43 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „realiseerumise“ tekstiosaga „realiseerumisel“; 17) paragrahvi 49 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui investeerimisfondide aktsiad ja osakud vastavad käesoleva määruse §39 lõikes 5 sätestatud tingimustele ning investeerimisühingul on olemas usaldusväärsed andmed aluspositsioonide kohta, kuid tal puudub luba sisereitingute meetodi kasutamiseks kõigi või teatud aluspositsioonide osas, arvutatakse riskiga kaalutud vara järgmiselt: 1) omakapitali instrumentidest tulenevatelt aluspositsioonidelt arvutatakse riskiga kaalutud vara vastavalt käesoleva määruse §-s 58 sätestatud korrale. Kui investeerimisühing ei suuda eristada börsil kaubeldavaid omakapitali instrumente (exchange-traded equity exposures) muudest omakapitali instrumentidest, käsitletakse kõiki omakapitali instrumente muude omakapitali instrumentidena; 2) ülejäänud aluspositsioonidelt arvutatakse riskiga kaalutud vara käesoleva määruse § 39 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras, arvestades käesoleva lõike punktides 3 ja 4 sätestatud erisusi; 3) välisreitinguta riskipositsiooni või riskipositsiooni puhul, mille krediidikvaliteedi aste on vastava riskipositsiooni klassis kõrgeima riskikaaluga, korrutatakse riskikaal koefitsiendiga kaks, kusjuures maksimaalne riskikaal on 1250 protsenti; 4) kõikide teiste riskipositsioonide puhul korrutatakse riskikaal koefitsiendiga 1,1, kusjuures minimaalne riskikaal on viis protsenti.“; 18) paragrahvi 49 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui investeerimisfondide aktsiad ja osakud ei vasta käesoleva määruse § 39 lõikes 5 sätestatud tingimustele, võib investeerimisühing kas oma või kolmanda isiku andmetele tuginedes ja tingimusel, et andmed on olemas kõikide aluspositsioonide kohta ning et andmete usaldusväärsus on piisavalt tõendatud, arvutada aluspositsioonide keskmise riskiga kaalutud vara vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2.”; 19) paragrahvi 55 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kinnisvaraga tagatud jaenõuete riskikaalu arvutamisel kasutatakse korrelatsiooni määra 0,15.”; 20) paragrahvi 60 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Omakapitali investeeringute portfelli riskipositsiooni puhul ei või riskiga kaalutud vara olla väiksem riskiparameetritel põhineva meetodiga leitud riskiga kaalutud vara ja 12,5-ga korrutatud oodatava kahjumi summast. Võrdlusbaasi arvutamisel kasutatakse vastavalt käesoleva määruse §-s 82 sätestatud makseviivituse tõenäosust ja käesoleva määruse §-s 83 sätestatud kahjumäärasid.”; 21) paragrahvi 61 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kapitalirendi tehingust tulenevale riskipositsioonile, mis ei kuulu käesoleva määruse § 85 lõike 2 punktis 1 toodud saadaolevate minimaalsete rendimaksete hulka, arvutatakse riskikaal järgmise valemiga: 1/t * 100%, kus t on lähim täisarv rendilepingu järelejäänud kestusele aastates.”; 22) paragrahvi 74 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva määruse §-s 36 sätestatud nõuetele vastavate pandikirjade kahjumäär on 11,25 protsenti.“; 23) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Vastastikuse tasaarvestuse raamlepinguga hõlmatud repo ning väärtpaberite laenuks andmise ja võtmise tehingute lõpptähtaeg on nende positsioonide nominaalväärtusega kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg, aga mitte vähem kui 5 päeva.“; 24) paragrahvi 77 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) Täielikult või suuremas osas tagatud käesoleva jao 6. jaotise 2. alljaotises nimetatud tuletisinstrumentide, väärtpaberitagatisega laenude, repo ja väärtpaberite laenuks andmise ja võtmise tehingute minimaalne lõpptähtaeg on üks päev tingimusel, et nende tehingutega seotud dokumentatsioon nõuab tagatise igapäevast ümberhindlust ja vajadusel suurendamist ning võimaldab tagatise kiiret realiseerimist makseviivituse või tagatise suurendamise nõude mittetäitmise korral. (8) Lõpptähtaegade mittevastavuse korral kohaldatakse käesoleva määruse § 160.“; 25) paragrahvi 78 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 26) paragrahvi 85 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kapitalirendi tehingust, kui investeerimisühing on rendileandja, tulenevad riskipositsioonid on järgmised: 1) saadaolevate minimaalsete rendimaksete diskonteeritud väärtus, mis sisaldab kõiki lepingujärgseid makseid, mida rentnik on kohustatud tasuma rendiperioodi jooksul; 2) rendileantud vara garanteerimata jääkväärtus.“; 27) paragrahv 96 sõnastatakse järgmiselt: „§ 96. Garantiide käsitlemine krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodi puhul (1) Kui investeerimisühing kasutab krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodit, võetakse olemasolev garantii arvesse ainult juhul, kui see vastab käesoleva määruse §-des 97–100 sätestatud nõuetele, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul. (2) Jaenõuete riskipositsioonide klassidesse või kogumitesse jagamisel ja makseviivituse tõenäosuse hindamisel võetakse olemasolev garantii arvesse ainult juhul, kui see vastab käesoleva määruse §-des 97–100 sätestatud nõuetele. (3) Kui investeerimisühingul on luba kasutada keskvalitsuste, keskpankade, krediidiasutuste ja investeerimisühingute või äriühingute riskipositsiooniklasside krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel käesoleva jao 1. jaotises sätestatud standardmeetodit, võetakse vastavasse riskipositsiooniklassi kuuluv garantii arvesse ainult juhul, kui see vastab käesoleva jao 3. jaotises sätestatud tingimustele.“; 28) paragrahvi 111 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) investeerimisfondil on lubatud investeerida ainult käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud instrumentidesse (edaspidi tagatisena aktsepteeritav vara), kusjuures tuletisväärtpaberite kasutamise võimalust riskide maandamise eesmärgil ei loeta käesoleva tingimusega vastuolus olevaks.“; 29) paragrahvi 111 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Kui investeerimisfondil ei ole investeerimispiiranguid investeerimisel tagatisena aktsepteeritud varasse, võib fondi osakuid tagatisena arvesse võtta osaliselt, tagatisena aktsepteeritava vara ulatuses. Tagatisena aktsepteeritavate instrumentide ulatusele vastava osa võib leida arvestuslikult eeldades, et investeerimisfond on investeerinud tagatisena mitteaktsepteeritavasse varasse kogu lubatud piirmäära ulatuses ning võttes arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut. (32) Kui tagatisena mitteaktsepteeritavate varade väärtus on väiksem investeerimisfondi kohustustest, kaasa arvatud tingimuslikud kohustused, arvatakse tagatisena aktsepteeritavast varast maha summa, mille võrra kohustused ületavad tagatisena mitteaktsepteeritavat vara.“; 30) paragrahv 112 sõnastatakse järgmiselt: „§ 112. Täiendavad finantstagatised finantstagatiste hindamise üldmeetodi puhul (1) Investeerimisühing, kes kasutab käesoleva määruse §-s 137 sätestatud finantstagatiste hindamise üldmeetodit, võib lisaks käesoleva määruse §-s 111 nimetatutele arvesse võtta järgmisi finantstagatisi: 1) põhinimekirja mittekuuluvad aktsiad ja konverteeritavad võlakirjad, millega kaubeldakse tunnustatud börsidel; 2) investeerimisfondide aktsiad ja osakud tingimusel, et nende puhasväärtus arvutatakse ja avalikustatakse igapäevaselt ning antud investeerimisfondidel on lubatud investeerida ainult käesoleva määruse §-s 111 ning käesoleva lõike punktis 1 nimetatud instrumentidesse, kusjuures tuletisväärtpaberite kasutamise võimalust riskide maandamise eesmärgil ei loeta käesoleva tingimusega vastuolus olevaks. (2) Investeerimisfondi aktsiaid ja osakuid võib tagatisena arvesse võtta osaliselt käesoleva määruse §-s 111 nimetatud tagatisena aktsepteeritavate instrumentide ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud instrumentide ulatuses. Tagatisena aktsepteeritavate instrumentide ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud instrumentide ulatusele vastava osa võib leida arvestuslikult käesoleva määruse § 111 lõigetes 31 ja 32 sätestatud korras.“; 31) paragrahvi 114 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) hüpoteegiga koormatud kinnisvara väärtus ei sõltu oluliselt võlgniku krediidiriski tasemest, välja arvatud juhul, kui majanduskeskkonna tegurid mõjutavad samaaegselt nii hüpoteegiga koormatud kinnisvara väärtust kui ka võlgniku krediidiriski taset;“; 32) paragrahv 118 sõnastatakse järgmiselt: „§ 118. Elukindlustusleping Elukindlustuslepingud võetakse arvesse, kui need vastavad järgmistele tingimustele: 1) lepingu sõlminud kindlustusandja vastab käesoleva määruse § 121 lõike 2 punktides 8 ja 9 sätestatud nõuetele; 2) elukindlustusleping on tagatiseks antud või loovutatud laenu andvale investeerimisühingule; 3) lepingu sõlminud kindlustusandjat on teavitatud lepingu tagatiseks andmisest ning ta ei tohi teostada kindlustuslepingust tulenevaid makseid ilma laenu andnud investeerimisühingu nõusolekuta; 4) lepingu tagastusväärtus ei kuulu vähendamisele; 5) investeerimisühingul on võlgniku maksejõuetuse korral õigus leping lõpetada ja tagastusväärtus sisse nõuda; 6) kindlustusandja teavitab investeerimisühingut kohe, kui kindlustusvõtja on mistahes lepinguga seotud maksed tasumata jätnud; 7) kindlustuskaitse on jõus vähemalt laenu tähtaja lõpuni või on tagatud, et kindlustuslepingust tulenev väljamakse on tagatisena kasutatav kuni laenu lõpptähtajani juhul, kui kindlustuslepingu tähtaeg on lühem kui laenu lõpptähtaeg; 8) tagatise seadmise kokkulepe on juriidiliselt kehtiv ja jõustatav kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides; 9) tagastusväärtus makstakse taotluse korral viivitamata; 10) tagastusväärtust ei saa nõuda ilma investeerimisühingu nõusolekuta.”; 33) paragrahvi 121 lõike 2 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) muu äriühing, sealhulgas investeerimisühingu ema-, tütar- või sidusettevõtja, kellele tunnustatud reitinguagentuuri antud välisreiting on käesoleva jao 2. jaotise 2. alljaotises sätestatud korras tunnistatud vastavaks teisele või kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;“; 34) paragrahvi 122 lõike 1 sissejuhatav lause sõnastatakse järgmiselt: „Keskvalitsuste, keskpankade, käesoleva määruse § 27 lõigetes 3 ja 4 nimetatud regionaalsete ja kohalike omavalitsuste üksuste, käesoleva määruse § 28 lõikes 2 nimetatud riigiasutuste hallatavate asutuste ja kasumit mittetaotlevate ühingute ning käesoleva määruse § 29 lõikes 4 nimetatud multilateraalsete arengupankade või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt edasigaranteeritud garantiisid käsitletakse nende asutuste antud garantiidena, kui täidetud on järgmised tingimused:”; 35) paragrahvi 135 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodit võib kasutada ainult krediidiriski standardmeetodi puhul. Investeerimisühing ei saa kasutada samaaegselt finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodit ja üldmeetodit, välja arvatud juhul, kui rakendatakse „Krediidiasutuste seaduse” § 867 lõikeid 5 ja 8 ning sama seaduse § 8610. Investeerimisühing ei tohi valikuliselt kasutada nimetatud erandit kapitalinõuete vähendamiseks.“; 36) paragrahvi 152 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „nimetatud punktis“ tekstiosaga „punktis 1“; 37) paragrahvi 152 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel kohaldatakse ümberhindlustegurit pärast krediidiriski kaitsest tulenevat krediidiriski korrigeerimist.“; 38) paragrahvi 153 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Riskiga kaalutud vara või oodatava kahju arvutamisel käsitletakse elukindlustuslepingut selle väljastanud kindlustusandja antud garantiina, mille mõju arvutatakse vastavalt käesoleva määruse §-s 154 sätestatule ning võttes arvesse käesoleva määruse §-s 118 sätestatud tingimusi. Garantii väärtus on elukindlustuslepingu tagastusväärtus kapitalinõude arvutamise hetkel.“; 39) paragrahvi 153 täiendatakse lõigetega 21, 22 ja 23 järgmises sõnastuses: „(21) Kui investeerimisühing kasutab krediidiriski standardmeetodit, rakendatakse elukindlustuslepinguga tagatud riskipositsiooni osale riskikaal elukindlustuslepingu sõlminud kindlustusandjale rakendatavate riskikaalude alusel järgmiselt: 1) 20 protsenti, kui kindlustusandja riskikaal on 20 protsenti; 2) 35 protsenti, kindlustusandja riskikaal on 50 protsenti; 3) 70 protsenti, kui kindlustusandja riskikaal on 100 protsenti; 4) 150 protsenti, kui kindlustusandja riskikaal on 150 protsenti. (22) Kui investeerimisühing kasutab krediidiriski sisereitingute meetodit, rakendatakse elukindlustuslepinguga tagatud riskipositsiooni osale kahjumäära 40 protsenti. (23) Valuutade mittevastavuste puhul vähendatakse elukindlustuslepingu tagastusväärtust kapitalinõuete arvutamisel vastavalt käesoleva määruse § 154 lõikele 4.“; 40) paragrahvi 156 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva jao 6. jaotises loetletud bilansiväliste kohustuste puhul on riskipositsiooni väärtuseks bilansivälise kohustuse väärtus.“; 41) paragrahvi 156 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 26 lõike 1 punktis 5 sätestatud käsitlust“ tekstiosaga „§ 26 lõikeid 3 ja 4“; 42) paragrahvi 158 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 73 lõikele 3“ tekstiosaga „§ 77 lõikele 7“; 43) paragrahvi 162 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 44) määrust täiendatakse §-dega 1661 ja 1662 järgmises sõnastuses: „§ 1661. Investori hoolsuskohustused seoses väärtpaberistamise tehinguga (1) Investeerimisühing peab enne investeerimist olema suuteline Finantsinspektsioonile tõendama, et tal on iga väärtpaberistatud positsiooni kohta igakülgsed ja põhjalikud teadmised ning ta on rakendanud eeskirju, mis on kohased tema kauplemisportfelli ja kauplemisportfelli välise portfelliga ja mis vastavad tema investeeringute riskiprofiilile väärtpaberistatud positsioonides. (2) Investeerimisühing peab koguma ja analüüsima väärtpaberistatud positsiooni kohta järgmist teavet: 1) väärtpaberistatud nõude algse väljaandja või sponsori avalikustatud majandusliku huvi määr, mille nad väärtpaberistamise korral säilitavad; 2) iga väärtpaberistamise positsiooni riskitunnused; 3) väärtpaberistatud nõude algse väljaandja või sponsori maine ja antud riskipositsiooni klassiga väärtpaberistamise positsioonide varasemad saadud kahjud; 4) väärtpaberistatud nõude algse väljaandja või sponsori poolt avalikustatud andmed väärtpaberistatud positsioonidega seotud hoolsuskohustuse ja väärtpaberistatud positsioonidele antud tagatiste kohta; 5) väärtpaberistatud positsiooni tagatise hindamise metoodika ja käsitlus, mis kinnitab tagatise hindaja sõltumatuse; 6) väärtpaberistamise kõik struktuursed näitajad, mis võivad oluliselt mõjutada investeerimisühingu väärtpaberistamise positsiooni arengut. (3) Investeerimisühing viib läbi tema väärtpaberistamise positsioonidele vastavaid stressiteste. (4) Stressitestide läbiviimisel võib tugineda reitinguagentuuri väljatöötatud finantsmudelitele, kui investeerimisühing suudab vajadusel tõendada, et olemas on mudelile vastavad eeldused ja investeerimisühing on aru saanud mudelis rakendatavatest meetoditest, eeldustest ja tulemustest. (5) Investeerimisühing, kes ei ole väärtpaberistatud nõude algne väljaandja, sponsor ega laenu andja, kehtestab sise-eeskirjad, mis on asjakohased tema riskipositsioonidega ning vastavad tema investeeringute riskiprofiilile väärtpaberistatud positsioonidele, et saada õigeaegselt teavet väärtpaberistatud positsioonide aluspositsioonide kohta. (6) Teave väärtpaberistatud positsioonide aluspositsioonide kohta peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) riskipositsiooni tüüp; 2) tähtajaks tasumata laenude osakaal; 3) laenude ennetähtaegse tasumise määrad; 4) kahjumäärad; 5) sissenõutud tagatisega laen; 6) tagatise liik; 7) riskipositsioonide krediidikvaliteedi astme määramise sagedus; 8) laenude geograafiline ja majandussektoripõhine jaotus. (7) Kui aluspositsioonid on samaaegselt ka väärtpaberistamise positsioonid, peab investeerimisühing lõikes 6 nimetatud teavet omama ka nende väärtpaberistatud positsioonide aluseks olevate positsioonide kohta. (8) Finantsinspektsioonil on õigus kehtestada täiendav riskikaal, mis ei ole väiksem kui 250 protsenti käesoleva jaotise alusel kehtestatud riskikaalust, kui investeerimisühing käesolevas paragrahvis nimetatud nõudeid enda hooletuse või tegevusetuse tõttu olulises osas ei täida. (9) Finantsinspektsioonil on õigus suurendada käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodud täiendavat riskikaalu kuni 1250 protsendini iga järgneva hoolsuskohustuse sätte rikkumisel. § 1662. Nõude algse väljaandja või sponsori hoolsuskohustused seoses väärtpaberistamise tehinguga (1) Kui investeerimisühing on väärtpaberistatud nõude algne väljaandja või sponsor, kohaldab ta väärtpaberistatud positsioonidele sama krediidiriski strateegiat ja printsiipe kui tema enda kauplemisportfelli välises portfellis asuvatele positsioonidele. Väärtpaberistatavate osade omandamisel ja emissioonide tagamisel kasutatakse samu analüüsistandardeid ning kriteeriume, mida oleks kasutatud juhul, kui need positsioonid oleksid investeerimisühingu kauplemisportfelli või kauplemisportfelli välise portfelli koosseisus. (2) Kui investeerimisühing on väärtpaberistatud nõude algne väljaandja või sponsor, peab ta avalikustama investoritele „Krediidiasutuste seaduse” § 811kohase majandusliku huvi säilitamise. Investeerimisühingul tuleb tagada tulevastele investoritele juurdepääs olulisele teabele väärtpaberistamise tehingu aluspositsioonide krediidikvaliteedi, rahavoogude ja tagatiste kohta. Samuti tuleb tagada juurdepääs teabele, mis on vajalik stressitestide läbiviimiseks. (3) Oluline teave määratletakse väärtpaberistamise päeva seisuga ja vajaduse tekkimisel ka pärast seda. Finantsinspektsioonil on õigus kehtestada täiendav riskikaal, mis ei ole väiksem kui 250 protsenti käesoleva jaotise alusel kehtestatud riskikaalust, kui investeerimisühing käesolevas paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõudeid enda hooletuse või tegevusetuse tõttu olulises osas ei täida. (4) Finantsinspektsioonil on õigus suurendada käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud täiendavat riskikaalu kuni 1250 protsendini iga järgneva hoolsuskohustuse sätte rikkumisel.“; 45) paragrahvi 167 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riskiga kaalutud vara ja oodatava kahjumi arvutamisel ei võeta arvesse traditsioonilise väärtpaberistamise tehinguga väärtpaberistatud nõuded, mille suhtes investeerimisühing on algne väljaandja, kui investeerimisühing vastab käesoleva määruse § 1662 lõikes 1 toodud nõuetele ja on täidetud üks järgmistest tingimustest: 1) väärtpaberistatud nõuetega seotud krediidirisk on olulises osas üle kantud kolmandatele isikutele; 2) investeerimisühing kohaldab kõikidele tema omanduses olevatele antud väärtpaberistamise tehingu positsioonidele riskikaalu 1250 protsenti või arvab nimetatud väärtpaberistamise positsioonid omavahenditest maha vastavalt ”Väärtpaberituru seaduse” §-le 96.“; 46) paragrahvi 167 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tingimusele peab väärtpaberistamise tehing vastama käesoleva paragrahvi lõigetega 2–4 sätestatud nõuetele.“; 47) paragrahvi 168 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sünteetilise väärtpaberistamise tehinguga väärtpaberistatud nõuete esialgseks väljaandjaks olev investeerimisühing võib riskiga kaalutud varade ning oodatava kahjumi arvutamisel rakendada väärtpaberistatud nõuetele käesoleva jao 2. ja 3. jaotises sätestatud krediidiriski standardmeetodi või sisereitingute meetodite asemel käesolevas jaotises sätestatut juhul, kui investeerimisühing vastab käesoleva määruse § 1662 lõikes 1 toodud nõuetele ja on täidetud üks järgmistest tingimustest: 1) väärtpaberistatud nõuetega seotud krediidirisk on olulises osas üle kantud kolmandatele isikutele kas otsese või kaudse krediidiriski kaitse kaudu; 2) investeerimisühing kohaldab kõikidele tema omanduses olevatele antud väärtpaberistamise tehingu positsioonidele riskikaalu 1250 protsenti või arvab nimetatud väärtpaberistamise positsioonid omavahenditest maha vastavalt ”Väärtpaberituru seaduse” §-le 96.“; 48) paragrahvi 168 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tingimusele peab väärtpaberistamise tehing vastama järgmistele nõuetele: 1) väärtpaberistamise tehingu dokumentatsioon kajastab tehingu majanduslikku olemust; 2) krediidiriski kaitse, millega krediidirisk oli üle kantud, vastab käesoleva jao 4. jaotises sätestatud nõuetele, kusjuures eriotstarbelise ettevõtja antav kaudne krediidiriski kaitse ei ole käesoleva punkti mõistes aktsepteeritavaks krediidiriski kaitseks; 3) krediidiriski kaitse tehingu tingimused ei kehtesta arvestatavat olulisuse piiri, millest allapoole jäävate krediidisündmustele krediidiriski kaitse ei kehti; 4) krediidiriski kaitse tehingu tingimused ei luba katkestada kaitset juhul, kui väärtpaberistatud nõuete krediidikvaliteet langeb; 5) krediidiriski kaitse tehingu tingimused ei kohusta väärtpaberistatud nõuete algseks väljaandjaks olevat investeerimisühingut parendama väärtpaberistatud nõuete krediidikvaliteeti, kusjuures väärtpaberistatud positsioonide varajane amortiseerimine ei ole käesoleva lõike mõistes krediidikvaliteedi parendamine; 6) krediidiriski kaitse tehingu tingimused ei näe ette investeerimisühingu krediidiriski kaitsega seotud kulu või väärtpaberistamise võlakirja omanikele makstavate intressimaksete või riskipreemia suurenemist väärtpaberistatud nõuete krediidikvaliteedi languse korral; 7) krediidiriski kaitse jõustatavust kõikides vastavates jurisdiktsioonides kinnitab sõltumatu eksperdi arvamus.“; 49) määrust täiendatakse §-ga 1681 järgmises sõnastuses: „§ 1681. Krediidiriski olulises osas ülekandmine (1) Kui Finantsinspektsioon ei ole otsustanud, et antud väärtpaberistamise tehinguga saavutatava riskiga kaalutud varade vähendamisega ei kaasne samaulatuslikku krediidiriski ülekandmist kolmandatele isikutele, loetakse krediidirisk olulises osas ülekantuks järgmistel juhtudel: 1) investeerimisühingu omanduses olevate antud väärtpaberistamise tehingu mezzanine-positsioonide riskiga kaalutud varad ei ületa 50% antud väärtpaberistamise tehingu kõikide mezzanine-positsioonide riskiga kaalutud varadest; 2) kui antud väärtpaberistamise tehingus ei ole mezzanine-positsioone, ei ole investeerimisühingu omanduses rohkem kui 20% antud väärtpaberistamise tehingu positsioonide väärtusest, millele kohaldatakse mahaarvamist omavahenditest või riskikaalu 1250 protsenti ning investeerimisühing suudab tõendada, et antud riskipositsioonide väärtus ületab oluliselt nendelt positsioonidelt arvutatud hinnangulise oodatava kahju. (2) Krediidiriski olulises osas ülekandmisel loetakse väärtpaberistamise tehingu mezzanine-positsiooniks järgmistele tingimustele vastavat positsiooni: 1) positsioonile kohaldatav riskikaal on väiksem kui 1250 protsenti; 2) positsiooni nõudeõiguse järk on madalam esimesest nõudeõiguse järgust samas väärtpaberistamise tehingus; 3) positsiooni nõudeõiguse järk on madalam kui teistel sama väärtpaberistamise tehingu positsioonidel, millele käesoleva määruse § 172 kohaselt vastab esimene krediidikvaliteedi aste või § 183 kohaselt vastab esimene või teine krediidikvaliteedi aste. (3) Krediidiriski võib lugeda olulises osas ülekantuks ühtlasi juhul, kui investeerimisühing tõendab Finantsinspektsioonile, et on kehtestanud eeskirjad ja meetodid, mis tagavad, et väärtpaberistamise tehinguga saavutatava kapitalinõude võimaliku vähendamisega kaasneb samaulatuslik krediidiriski ülekandmine kolmandatele isikutele. (4) Investeerimisühing peab tõendama, et krediidiriski üleminek kolmandatele isikutele on määratud ka sisemises riskijuhtimises ja sisemises kapitalivajaduses.“; 50) paragrahvi 172 lõike 3 punktis 4 asendatakse tekstiosa „100 protsenti“ tekstiosaga „350 protsenti“; 51) paragrahvi 176 lõiked 1–3 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Likviidsuse tagamise tehingust tuleneva väärtpaberistamise positsiooni suhtes, millel puudub välisreiting ja mis vastab kõikidele käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustele, võib kohaldada ümberhindamistegurit 50 protsenti. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ümberhindamisteguri kohaldamisel rakendatakse korrigeeritud väärtpaberistatud positsioonile kõrgeimat riskikaalu nendest, mida oleks kohaldatud väärtpaberistatud nõuete suhtes käesoleva jao 2. jaotise alusel, kui need nõuded poleks väärtpaberistatud. (3) Likviidsuse tagamise tehingust tuleneva väärtpaberistamise positsiooni suhtes võib kohaldada ümberhindamistegurit null protsenti juhul, kui likviidsuse tagamise leping vastab käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustele ja investeerimisühingul on õigus leping ühepoolselt tingimusteta lõpetada ning kõik muud nõuded väärtpaberistatud varale on allutatud likviidsuse tagamise lepingu alusel väljastatud laenu tagasimaksetele.“; 52) paragrahvi 183 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 53) paragrahvi 200 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tasaarvestatavate tehingute kogum (netting set) hõlmab ühe vastaspoolega tehtud tehinguid, mille suhtes sõlmitud kahepoolne tasaarvestuskokkulepe on õiguslikult jõustatav mõlema tehingupoole suhtes ja kui tasaarvestust aktsepteeritakse käesoleva jaotise 8. alljaotise ja käesoleva jao 4. jaotise alusel. Tehingut, mis käesoleva jaotise 8. alljaotise kohaselt ei ole käsitletav õiguslikult jõustatava kahepoolse tasaarvestuskokkuleppena, tuleb käesoleva jaotise tähenduses käsitleda iseseisva tasaarvestatavate tehingute kogumina. Käesoleva jaotise 7. alljaotise kohaldamisel võib kõiki ühe vastaspoolega seotud tasaarvestatavate tehingute kogumeid käsitleda üheainsa tasaarvestatavate tehingute kogumina, kui oodatava riskipositsiooni leidmisel on iga tasaarvestatava tehingu negatiivse positsiooni väärtus null;“; 54) paragrahvi 210 sissejuhatav lause sõnastatakse järgmiselt: „Kui investeerimisühing on soetanud käesolevas jaos käsitletavatest instrumentidest tuleneva krediidiriski või kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriski maandamiseks krediidituletisinstrumendi, võib krediidituletisinstrumendi vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni kajastada null väärtuses ning maandatud riskipositsioonile arvutada kapitalinõue, kasutades ühte järgmistest võimalustest:”; 55) paragrahvi 227 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Krediidiriski ülekandetehingute kogumit, mis tagab teatud kindlaksmääratud arvu makseviivitusi, käsitletakse järgnevalt: 1) alusvara riskipositsiooni suuruseks on alusvaraks oleva võlainstrumendi efektiivne nimiväärtus, mis korrutatakse kindlaksmääratud arvu makseviivitusi tagava tuletisinstrumendi modifitseeritud kestusega seoses muutusega alusvaraks oleva võlainstrumendi krediidimarginaalis; 2) maandatud positsioonide kogum moodustatakse iga krediidiriski ülekandetehingu alusvaraks oleva võlainstrumendi kohta. Erinevate krediidiriski ülekandetehingute alusvarade positsioone ei tohi kaasata samasse maandatud riskipositsioonide kogumisse; 3) maandatud positsioonide kogumile kohaldatakse vastaspoole krediidiriski kordajat 0,3 protsenti juhul, kui alusvaraks oleva võlainstrumendi kohta on olemas välisreiting, mis vastab käesoleva jao 1. jaotise 2. alljaotise kohaselt kolmandale või kõrgemale krediidikvaliteedi astmele. Alusvaraks olevate teiste võlainstrumentidele kohaldatakse vastaspoole krediidiriski kordajat 0,6 protsenti.“; 56) paragrahvi 278 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Esimese makseviivituse juhu ja teatud kindlaksmääratud makseviivituse juhu krediidituletisinstrumentidele kohaldatakse vastupidiste positsioonide põhimõtte asemel järgmisi käsitlusi: 1) kui krediidituletisinstrument hõlmab krediidiriski kaitsega riskipositsioonide kogumit tingimusega, et esimene makseviivituse juhtum toob krediidiriski kaitse pakkujale kaasa maksekohustuse tekkimise ja lõpetab krediidituletislepingu, võib investeerimisühing kogumi spetsiifilise riski arvutamisel välja jätta kogumisse kuuluva riskipositsiooni, millelt arvutatud spetsiifiline risk oleks madalaim, arvestades §-s 284 sätestatut; 2) kui krediidituletisinstrumendi tingimuste kohaselt tekib krediidiriski kaitse pakkujal maksekohustus krediidiriski kaitsega hõlmatud kogumis teatud kindlaksmääratud arvu makseviivituse tekkimisel, kohaldada punktis 1 nimetatud käsitlust, mida kohandatakse teatud kindlaksmääratud arvu makseviivituse juhule.“; 57) paragrahvi 284 lõike 3 punktis 1 asendatakse tekstiosa „esimesele või teisele“ tekstiosaga „esimesele, teisele või kolmandale“; 58) paragrahvi 284 lõike 3 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „kolmandale ja“; 59) paragrahvi 284 lõike 3 punktis 3 täiendatakse tekstiosaga „või kuuendale“ pärast tekstiosa „viiendale“; 60) paragrahvi 302 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriski kapitalinõuet võib mitte arvutada kauplemisportfelli kuuluvatelt krediidituletisinstrumentidelt, kui need on osaks sisemisest riskimaandusest ja vastavad käesoleva peatüki 2. jao 4. jaotises sätestatud tingimustele.“; 61) paragrahvi 311 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „arvutustulemus“ tekstiosaga „arvutustulemuse“; 62) paragrahvi 320 lõike 1 teise lause lõppu lisatakse tekstiosa „ilma piiranguteta“; 63) paragrahvi 327 lõiget 3 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) grupiülesed kahjujuhtumid, mis mõjutavad kogu gruppi, võib erandkorras liigitada täiendava äriliini „grupiülesed“ alla;“; 64) paragrahvi 328 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: „3) Kindlustuskaitse ja investeerimisühingu kindlustuskaitse raamistik peab vastama järgmistele nõuetele: 1) kindlustuslepingu esialgne kehtivusperiood peab olema vähemalt üks aasta. Kindlustuslepingute puhul, mille järelejäänud tähtaeg on alla aasta, peab investeerimisühing tegema asjakohaseid väärtuskärpeid, mis kajastavad lepingu kahanevat kehtivusperioodi, seda kuni 100-protsendiliste väärtuskärbeteni kindlustuslepingute puhul, mille järelejäänud tähtaeg on 90 päeva või vähem; 2) kindlustuslepingu minimaalne etteteatamisperiood lepingu tühistamisel peab olema 90 päeva; 3) kindlustuslepingul ei ole välistusi või piiranguid, mille käivitavad järelevalvetegevused või mis investeerimisühingu maksejõuetuse korral takistavad investeerimisühingut, pankrotihaldurit või likvideerijat saamast tagasi investeerimisühingu kantud kahjusid või kulusid, välja arvatud juhtumite osas, mis toimuvad pärast pankroti- või likvideerimismenetluste algatamist antud investeerimisühingu suhtes, seda tingimusel, et kindlustusleping võib välistada kõik viivised, trahvid või rahaliselt hüvitatavad kahjud, mis tulenevad finantsjärelevalve asutuste tegevusest; 4) riskimaandamisarvutused peavad peegeldama kindlustuskaitse mõju arvestamist operatsiooniriski kapitalinõude arvutamisel läbipaistvalt ja järjepidevalt; 5) kindlustuskaitse pakkuja peab olema kolmandaks osapooleks. Tütar- ja sidusettevõtjate kaudu kindlustamisel peab risk olema üle kantud nõuetele vastavale kolmandale osapoolele; 6) kindlustuskaitse arvessevõtmise raamistik on põhjendatud ja nõuetekohaselt dokumenteeritud. (4) Kindlustuskaitse arvessevõtmise metoodika peab hõlmama diskonteerimist või väärtuskärbete tegemist alljärgnevatel juhtudel: 1) kindlustuslepingu järelejäänud periood on alla aasta; 2) kindlustuslepingu tühistamise tähtaeg on alla aasta; 3) eksisteerib kahjunõude rahuldamise ebakindlus ning osaline kindlustuskate.”; 65) paragrahvi 328 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „Kindlustuskaitse“ tekstiosaga „või muu riski ülekandemehhanismi“; 66) paragrahv § 330 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva peatüki mõistes loetakse investeerimisühinguks selle mõistele vastavaid ettevõtjaid (sh kolmandas riigis tegevusloa saanud ettevõtjaid) ja avalik-õiguslikke isikuid koos nende filiaalidega. (2) Omavahel seotud isikuid käsitletakse vastavalt „Väärtpaberituru seaduse“ § 105 lõigetele 4, 5 ja 12. (3) Riskikontsentratsiooni riskipositsioonide arvutamisel võib garantiina arvesse võtta krediidituletisinstrumente, välja arvatud krediidiriski vahetustehingut sisaldavad võlakirjad rahaliselt kaetud ulatuses. (4) Riskikontsentratsiooni riskipositsioonide arvutamisel ei või krediidiriski kaitsena arvesse võtta käesoleva määruse §-s 116 toodud investeerimisühingule tagatiseks antud nõudeid. (5) Riskikontsentratsiooni riskipositsioonide arvutamisel ei või kinnisvara kapitalirendi tehingutest tulenevaid riskipositsioone käsitleda sarnaselt kinnisvaraga tagatud laenudest tulenevate riskipositsioonidega, välja arvatud käesoleva määruse § 3341 lõigetes 2 ja 3sätestatud ulatuses. (6) Investeerimisühing võib kontsentreerumise piirmäärade järgimisel kasutada „Väärtpaberituru seaduse“ § 105 lõike 3 punktis 3 kirjeldatud riskipositsioonide käsitlust ka kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingute, kliiringukeskuste ja börside sarnaste positsioonide suhtes. (7) Investeerimisühing peab viivitamata informeerima Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud õiguse kasutamisest.”; 67) määrust täiendatakse §-dega 3301 ja 3302 järgmises sõnastuses: „§ 3301. Erisused omavahel seotud isikute määratlemisel (1) Kui investeerimisühingu klient kuulub rohkem kui ühte omavahel seotud isikute gruppi, kaasatakse kliendi suhtes võetud riskipositsioon igasse gruppi selle täies ulatuses. (2) Omavahel seotud isikute gruppi ei liigitata isikuid, kelles omab otsest kontrolli keskvalitsus, millele vastavalt käesoleva määruse 3. peatüki 2. jao 2. jaotise 3. alljaotises sätestatud krediidiriski standardmeetodile rakendataks null-protsendilist riskikaalu. (3) Juriidilisi isikuid, kelles regionaalne või kohalik omavalitsus omab otsest kontrolli ja mille suhtes rakendatakse käesoleva määruse § 27 lõikele 3 või 4 vastavalt null-protsendilist riskikaalu, ei liigitata omavahel seotud isikute gruppi. (4) Kui isiku määramisel omavahel seotud isikute gruppi investeerimisühingu ja Finantsinspektsiooni hinnangud ei kattu, tehakse lõplik otsus lähtuvalt Finantsinspektsiooni hinnangust. § 3302. Alusvaraga positsioonide käsitlemine (1) „Väärtpaberituru seaduse“ § 105 lõike 5 punktis 4 sätestatud alusvaraga positsioonide riskide tegeliku jaotuse määramisel võib kasutada käesolevas paragrahvis toodud käsitlust. (2) Kui investeerimisühingul on olemas usaldusväärsed andmed riskipositsiooni alusvara(de) kohta, on investeerimisühingu riskipositsiooniks alusvarast tulenev riskipositsioon ning isikuks, kelle suhtes on positsioon võetud, on isik, kelle suhtes tekib alusvarast tulenev nõue (look through approach). (3) Kui investeerimisühingul puuduvad usaldusväärsed andmed riskipositsiooni alusvara(de) kohta, et rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 2 kirjeldatud meetodit, käsitletakse kõiki selliseid alusvarasid ühe määratlemata kliendi riskipositsioonina. (4) Kui investeerimisühingul on olemas usaldusväärsed andmed, et riskipositsiooni alusvaradel ei ole otsest ega kaudset seost mitte ühegi investeerimisühingu kliendi ega omavahel seotud isikutega, kelle suhtes võetud riskipositsiooni suhe investeerimisühingu omavahenditesse on suurem kui kaks protsenti, võib seda riskipositsiooni käsitleda ühe kliendi riskipositsioonina (structure-based approach). (5) Kui investeerimisühingul on olemas usaldusväärsed andmed, et alusvaraga riskipositsioon on piisavalt hajutatud, võib seda riskipositsiooni käsitleda ühe kliendi riskipositsioonina. Alusvaraga riskipositsioon on piisavalt hajutatud, kui selle suurim aluspositsioon ei ületa viit protsenti kogu alusvaraga riskipositsioonist. (6) Fondifondi osakutest tulenevale riskipositsioonile rakendatakse piisava hajutatuse kriteeriumit alusvaraks oleva fondi alusvara suhtes. (7) Investeerimisühing peab kontrollima riskipositsiooni alusvarade andmeid vähemalt üks kord kuus.”; 68) paragrahvi 331 lõike 4 punktis 2 asendatakse tekstiosa „§-s 278” tekstiosaga „§-s 281”; 69) paragrahvi 331 lõike 6 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) tuletisväärtpaberid vastavalt käesoleva määruse 3. peatüki 2. jaos sätestatud tuletisväärtpaberite riskipositsiooni arvutamise korrale arvutatud ulatuses.”; 70) paragrahvi 331 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kliendi või omavahel seotud isikute kogu riskipositsioon arvutatakse, liites kokku kauplemisportfelli ja kauplemisportfelli välised riskipositsioonid, arvestades käesoleva määruse §-s 332 nimetatud mahaarvamisi ja §-st 333 tulenevat krediidiriski kaitset.”; 71) paragrahv 332 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riskipositsioonide arvutamisel võib maha arvata järgmised positsioonid: 1) nõuded ja tingimuslikud nõuded, millele vastavalt käesoleva määruse 3. peatüki 2. jao 2. jaotise 3. alljaotises sätestatud krediidiriski standardmeetodile rakendatakse riskikaalu null protsenti; 2) riskipositsioonid, mis on täielikult tagatud nõuetega isikute vastu, kelle suhtes vastavalt käesoleva määruse 3. peatüki 2. jao 2. jaotise 3. alljaotises sätestatud krediidiriski standardmeetodile rakendatakse null-protsendilist riskikaalu; 3) nõuded ja tingimuslikud nõuded liikmesriikide regionaalsetele ja kohalikele omavalitsustele ning nende poolt täielikult tagatud riskipositsioonid, millele vastavalt käesoleva määruse 3. peatüki 2. jao 2. jaotise 3. alljaotises sätestatud krediidiriski standardmeetodile rakendatakse riskikaalu 20 protsenti; 4) riskipositsioonid, mis on täielikult tagatud laenu andva asutuse ema- või tütarettevõtjast krediidiasutusse paigutatud rahaliste hoiustega; 5) investeerimisühingu emiteeritud krediidiriski vahetustehingut sisaldava võlakirja alusel saadud sularaha ning vastaspoole laenud investeerimisühingule ja hoiused krediidiasutuses, mis vastavad käesoleva määruse 3. peatüki 2. jao 4. jaotise 1. alljaotises sätestatud bilansilise tasaarvestuse lepingu tingimustele; 6) riskipositsioonid, mis on täielikult tagatud hoiusesertifikaatidega, mille on emiteerinud krediidiasutus, mis on laenu andva investeerimisühingu ema- või tütarettevõtja, ja mis on hoiustatud nimetatud asutuses; 7) bilansivälised kohustused, mis kuuluvad käesoleva määruse 3. peatüki 2. jao 6. jaotises sätestatud bilansiväliste kohustuste krediidiriski arvestuse kohaselt madala riskiga bilansiväliste kohustuste hulka tingimusel, et kliendi või omavahel seotud isikutega on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt investeerimisühing täidab oma kohustusi ainult juhul, kui sellega ei ületata „Väärtpaberituru seaduse“ § 105 lõikes 8 nimetatud piirmäära; 8) käesoleva määruse §-s 36 sätestatud nõuetele vastavad pandikirjad; 9) 50 protsenti lühiajalistest dokumentaalmaksetest ning kasutamata krediidilimiitidest, mis kuuluvad käesoleva määruse 3. peatüki 2. jao 6. jaotises sätestatud bilansiväliste kohustuste krediidiriski arvestuse kohaselt mõõduka riskiga bilansiväliste kohustuste hulka.”; 72) paragrahv 333 sõnastatakse järgmiselt: „§ 333. Krediidiriski maandamise rakendamine riskipositsioonide arvutamisel (1) Kolmanda isiku garantiiga tagatud riskipositsiooni osa võib käsitleda riskipositsioonina garantiiandja vastu tingimusel, et riskipositsiooni tagatud osale rakendatakse käesoleva määruse 3. peatüki 2. jao 2. jaotise 2. alljaotises sätestatud krediidiriski standardmeetodi kohaselt võrdset või madalamat riskikaalu kui tagamata osale. Riskipositsiooni ja selle tagatiseks oleva garantii valuutade erinevuse, tähtaegade mittevastavuse ning osalise garantii puhul kohaldatakse käesoleva määruse 3. peatüki 2. jao 4. jaotises sätestatud korda. (2) Käesoleva määruse §-s 135 sätestatud finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodi kasutamisel võib kolmanda isiku väljastatud tunnustatud tagatisega kaetud riskipositsiooni tagatise turuväärtuse ulatuses käsitleda riskipositsioonina tagatise väljastaja vastu tingimusel, et riskipositsiooni tagatud osale rakendatakse käesoleva määruse 3. peatüki 2. jao 2. jaotise 2. alljaotises sätestatud krediidiriski standardmeetodi kohaselt võrdset või madalamat riskikaalu kui tagamata osale ning krediidiriski kaitse ja kaitstava riskipositsiooni järelejäänud tähtajad on vastavuses käesoleva määruse §-ga 158. (3) Käesoleva määruse §-s 137 sätestatud finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi kasutamisel võib riskipositsioonide arvutamisel võtta arvesse käesoleva määruse §-s 138 sätestatud korras arvutatud täielikult korrigeeritud riskipositsioonide väärtuse. Nimetatud meetodi kasutamisel peab investeerimisühing täitma tagatiste aktsepteerimise tingimusi ja muid nõudeid, mis on sätestatud käesoleva määruse 3. peatüki 2. jao 4. jaotise 1. alljaotises. (4) Käesoleva määruse 3. peatüki 2. jao 3. jaotises sätestatud krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodi kasutamisel võib riskipositsioonide arvutamisel võtta arvesse finantstagatise mõju nendele positsioonidele. Investeerimisühing peab sisemisi hinnanguid finantstagatise mõjule krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel kasutatava meetodi alusel kasutama järjekindlalt. Nimetatud meetodi kasutamisel peab investeerimisühing täitma käesoleva määruse 3. peatüki 2. jao 4. jaotise 1. alljaotises sätestatud finantstagatiste aktsepteerimise tingimusi. (5) Investeerimisühing, kes kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õigust, peab olema võimeline tõestama Finantsinspektsioonile oma suutlikkust hinnata finantstagatise mõju asjaomastele riskipositsioonidele eraldi muudest maksejõuetusest tingitud kahjumäärade seisukohast olulistest aspektidest. (6) Investeerimisühing, kes krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodi kasutamiselei kasuta käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õigust, võib riskipositsioonide arvutamisel kasutada finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodit või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õigust. Investeerimisühing võib kasutada ainult üht nimetatud õigustest. (7) Investeerimisühing, kes kasutab riskipositsioonide arvutamisel finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodit või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õigust,peab riskide kontsentreerumise hindamiseks regulaarselt läbi viima stressiteste, võttes sealhulgas arvesse tagatise realiseerimisväärtust. Testides hinnatakse turutingimuste võimalike muutuste mõju investeerimisühingu omavahendite adekvaatsusele ja tagatiste realiseerimisväärtusele. Investeerimisühing peab tõendama Finantsinspektsioonile, et läbiviidud stressitestid on selliste riskide hindamiseks piisavad ja asjakohased. (8) Kui läbiviidud stressitest viitab tagatise madalamale realiseerimisväärtusele, kui finantstagatiste hindamise üldmeetodi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu kohaselt oleks lubatud arvesse võtta, tuleb tagatise arvessevõetavat väärtust vastavalt stressitesti tulemustele vähendada. (9) Investeerimisühingul peavad olema välja töötatud ja rakendatud poliitikad ja protseduurid, mis võimaldavad piisava täpsusega hinnata riskide kontsentratsiooni kaudse krediidiriski kaitse pakkujate vastu ning riskide kontsentratsiooni, mis tuleneb riskipositsiooni ning krediidiriski kaitset pakkuva instrumendi järelejäänud tähtaegade mittevastavusest.”; 73) määrust täiendatakse §-ga 3341 järgmises sõnastuses: „§ 3341. Täiendavad nõuded riskide kontsentreerumisel (1) Investeerimisühingul peavad olema välja töötatud ja rakendatud poliitikad ja protseduurid, mis võimaldavad ülemääraselt suure riskide kontsentratsiooni tuvastamisel võtta kasutusele riskide kontsentratsiooni vähendamiseks vajalikke meetmeid. (2) Investeerimisühing võib vähendada riskipositsiooni väärtust kuni 50 protsendi ulatuses selle tagatise väärtusest, kui tagatiseks on eluasemekinnisvarale seatud hüpoteek või 1991. aasta või hilisema samaväärse Soome „Elamuühinguseaduse” alusel tegutsevate elamuühingute osad. Eluasemekinnisvara peab vastama käesoleva määruse § 114 lõigetes 4 ja 5 ning määruse §-s 150 sätestatud nõuetele. Eluasemekinnisvarana käsitletakse elamut, mida selle omanik kasutab või kavatseb kasutada elamiseks või eluruumina üürileandmiseks ja selle väärtust tuleb hinnata vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. (3) Investeerimisühing võib vähendada riskipositsiooni väärtust kuni 50 protsendi ulatuses selle tagatiseks või tagatise alusvaraks oleva kommertskinnisvara väärtusest, kui riskipositsioon vastab määruse § 34 nimetatud tingimustele, mille järgi võib krediidiriski standardmeetodi kohaselt sellele rakendada 50 protsendilist riskikaalu. Kommertskinnisvara peab olema valmis ehitatud ja tootma omanikule piisaval määral renditulu ning selle väärtust tuleb hinnata vähemalt üks kord aastas. (4) Investeerimisühing, kes kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud õigust, peab olema võimeline tõestama Finantsinspektsioonile, et sellise hüpoteegiga koormatud kinnisvara väärtus on hinnatud usaldusväärselt.”; 74) paragrahvi 374 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „2010“ tekstiosaga „2013“; 75) paragrahvi 374 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: “(4) „Väärtpaberituru seaduse“ § 105 lõike 5 punktis 4 sätestatud alusvaraga riskipositsioonide suhtes, mis on omandatud enne 2010. aasta 31. detsembrit, võib kuni 2015. aasta 31. detsembrini kohaldada nõudeid, mis kehtisid enne 2010. aasta 31. detsembrit.” 76) määruse lisad 1 ja 13 asendatakse lisadega käesoleva määruse sõnastuses (lisatud). § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2011. aasta 31. märtsil.