Jahipiirkonnaga liitmata kaitstaval maa-alal ning kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas jahipidamise korraldamise alused, ulukite küttimise jahiloa hind ja aasta küttimismaht

Kaitstavad maa-alad, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga (edaspidi kaitsealad), on järgmised

1) Karula rahvuspark;

2) Lahemaa rahvuspark;

3) Soomaa rahvuspark;

4)

5) Matsalu rahvuspark;

6) Alam-Pedja looduskaitseala;

7) Endla looduskaitseala;

8)

9)

10) Puhtu-Laelatu looduskaitseala.

(1) Kaitsealadel toimub jahiulukite tekitatud kahjustuste ilmnemisel, teadustöö eesmärgil või jahiulukiliigi arvukuse reguleerimiseks jaht järgmiste jahiulukiliikide isenditele

1) põder (Alces alces);

2) metssiga (Sus scrofa);

3) punahirv (Cervus elaphus);

4) metskits (Capreolus capreolus);

5) kobras (Castor fiber);

6) ondatra (Ondatra zibethicus);

7) rebane (Vulpes vulpes);

8) kährik (Nyctereutes procyonoides);

9) mink (Mustela vison);

10) tuhkur (Mustela putorius)

11) metsnugis (Martes martes);

12) kivinugis (Martes foina);

13) kormoran (Phalacrocorax carbo);

14) hallvares (Corvus corone);

15) hõbekajakas (Larus argentatus);

16) merikajakas (Larus marinus);

17) hallhaigur (Ardea cinerea).

(2) Keskkonnaamet võib lubada teadustöö eesmärgil selle paragrahvi lõikes 1 loetlemata jahiulukiliikide üksikisendi küttimist.

(1) Jahiulukite arvukust kaitsealal reguleerib Riigimetsa Majandamise Keskus või kaitsealaga külgneva jahipiirkonna kasutaja või kaitseala territooriumil elav jahimees.

(2) Jahiulukikahjustuste ilmnemisel kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas reguleerib jahiulukite arvukust jahipiirkonnas elav või jahipiirkonnas maaomandit omav jahimees.

(3) Jahipidamine kaitsealal jahiulukite arvukuse reguleerimiseks toimub Keskkonnaametiga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.

(4) Jahipidamine jahiulukite tekitatud kahjustuste ilmnemisel kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas toimub Keskkonnaametiga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud lepingud peavad sisaldama vähemalt

1) kütitavate jahiulukite isendite arvu või küttimismahtu ja küttimistingimusi;

2) kaitsekorrast tulenevaid piiranguid;

3) jahiulukite nõutavate loendus- ja küttimisandmete esitamise kohustust ja tingimusi;

4) vajaduse korral ulukihoolde kohustust ja tingimusi.

(6) Kaitsealal, välja arvatud kaitseala piires olevatel merelaidudel, on keelatud urujaht.

(1) Põtru on lubatud küttida kuni 60% Keskkonnaametile jooksva aasta 1. aprilliks esitatud loendusarvust.

(2) Metskitsi on lubatud küttida kuni 40% Keskkonnaametile jooksva aasta 1. aprilliks esitatud loendusarvust.

(3) Punahirve ja metssiga on lubatud küttida piiramatus mahus.

(4) Jahiaastal kütitavate suurulukite arvu ning vajadusel vanuse- ja soovahekorra üle otsustab Keskkonnaamet.

Selle määruse § 2 lõikes 1 loetletud jahiulukeid, välja arvatud suurulukid, on lubatud küttida piiramatus mahus.

(1) Ühe isendi küttimiseks antava suurulukiloa hind jahiulukiliikide kaupa on järgmine

Suuruluki liik Jahiulukiliigi ühe isendi küttimiseks antava suurulukiloa hind eurodes 1. Põder 1.1. pull 95,86 1.2. lehm 63,91 1.3. vasikas 31,95 2. Punahirv 2.1. pull 31,95 2.2. lehm 15,97 2.3. vasikas 6,39 3. Metssiga 3.1. vanusega üle 1 aasta 12,78 3.2. vanusega kuni 1 aasta (põrsas) 3,19 4. Metskits 4.1. sokk 9,58 4.2. kits 6,39 4.3. tall 3,19

(2) Suurulukiloa kehtivusaja lubatud jahiaja piires määrab Keskkonnaamet.

(1) Jahiulukite, välja arvatud suurulukite, küttimise jahiloa hind on 0,63 eurot.

(2) Jahiulukite, välja arvatud suurulukite, jahiloa kehtivusaeg on üks aasta.