Kliimaminister — Keskkonnaministri 23.02.2021 määruse nr 8 „Rohetehnoloogia ettevõtluse arendamise programmide ja üldhariduskoolide õpilaste teadlikkuse suurendamise projektide toetamise tingimused ja kord” muutmine — RT I, 2024, 3

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel.

Keskkonnaministri 23.02.2021 määruses nr 8 „Rohetehnoloogia ettevõtluse arendamise programmide ja üldhariduskoolide õpilaste teadlikkuse suurendamise projektide toetamise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirja täiendatakse pärast sõna „õpilaste” sõnadega „ning koolieelsete lasteasutuste laste”; 2) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Meetme eesmärk on aidata kaasa liikumisele kliimaneutraalse majanduse suunas, edendades rohetehnoloogiaettevõtlust ning kasvatades üldhariduskoolide õpilaste ja koolieelsete lasteasutuste laste (edaspidi õpilased) teadlikkust. Koolieelsete lasteasutuste laste teadlikkuse arendamiseks kasutatakse KOHAK meedet.”; 3) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) arenguprogramm on ettevõtte või tehnoloogia valmidustasemele komplekselt välja töötatud tegevuste kogum, mis aitab kaasa ettevõtte liikumisele ühelt elutsükli või tehnoloogia valmidustasemelt järgmisele; 2) häkaton on tarkvaraarenduse intensiivüritus, mille käigus töötatakse piiratud aja jooksul välja uue funktsionaalsusega kasutusvalmis tarkvara; 3) ideekonkurss on uute rohetehnoloogiliste ideede võistlus mingi kindla probleemi lahendamiseks; 4) kliimaneutraalne on olukord, kus inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heide ei ületa sidumist; 5) rohetehnoloogia on kestlik tehnoloogia, mis väldib või vähendab kogu elutsükli ulatuses inimtegevuse mõju keskkonnale ja kliimale; 6) teadlikkuse suurendamise projekt on üldhariduskoolide õpilastele ja koolieelsete lasteasutuste lastele suunatud teoreetilise ja praktilise suunitlusega tegevus või tegevuste kogum, millega tutvustatakse õpilastele rohetehnoloogia ja kliimamuutuste valdkonda ning mille tulemusel suureneb õpilaste keskkonnateadlikkus; 7) tehnoloogilise valmiduse tase (Technology Readiness Levels, TRL) on klassifikaator, mis võimaldab hinnata arendatava tehnoloogia küpsust ja seda, kui kaugel on tehnoloogia turuvalmidusest.”; 4) paragrahvi 5 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) üldhariduskoolidele suunatud projektid, mis suurendavad õpilaste teadlikkust rohetehnoloogiast ja kliimamuutustest;”; 5) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) koolieelsele lasteasutusele suunatud projektid, mis suurendavad laste teadlikkust rohetehnoloogiast ja kliimamuutustest.”; 6) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) KIK kuulutab taotlusvooru välja taotluskutse avaldamisega oma veebilehel ning sihtgrupi järgi valitud meedias pärast seda, kui kliimaminister on taotlusvooru eelarve kinnitanud.”; 7) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse rahuldamise otsuse kuupäev ning lõpp ei või olla hilisem kui 18 kuud § 5 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuse korral ning 10 kuud § 5 punktis 3 nimetatud tegevuse korral taotluse rahuldamise otsusest arvates.”; 8) paragrahvi 8 lõikes 5 asendatakse lauseosa „punktis 2” lauseosaga „punktides 2 ja 3”; 9) paragrahvi 8 lõikes 6 asendatakse lauseosa „punktis 2” lauseosaga „punktides 2 ja 3”; 10) paragrahv 10 sõnastatakse järgmiselt: „§ 10. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud (1) Abikõlblik kulu määruse tähenduses vastab järgmistele tingimustele: 1) tekkinud ja makstud abikõlblikkuse perioodil ning on vajalik taotluses nimetatud tegevuseks ja kooskõlas määruse nõuetega; 2) projektiga otseselt seotud, läbipaistev, põhjendatud, mõistlik, proportsionaalne, üksikasjalikult kirjeldatud ning vältimatu projekti elluviimiseks; 3) vastab projekti eelarvele; 4) tõendatud määruse nõuetele vastava kuludokumendiga ja selle on tasunud toetuse saaja; 5) kajastuvad toetuse saaja raamatupidamisdokumentides, on muudest kuludest eristatavad ja kontrollitavad ning vastavad raamatupidamise seadusele. (2) Abikõlblikud kulud on: 1) projektijuhtimise kulu või projektijuhi töötasu kuni 10% abikõlblikest kuludest; 2) projekti heaks töölepingu alusel töötavate töötajate või avaliku sektori teenistujate (edaspidi töötaja) töötasu; 3) projekti eesmärgi saavutamiseks kaasatud eksperdile makstav töötasu; 4) projektiga seotud riigisisesed lähetuskulud, sealhulgas majutuskulu kuni 80 euro ulatuses ööpäevas inimese kohta; 5) projektiga seotud sõidukulu ühissõiduki pileti või taksoarve alusel, kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või kooskõlas asutuses kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimuste ja hüvitisega tulumaksuseadusega kehtestatud maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses; 6) põhjendatud juhul võib KIK abikõlblikuks lugeda punktides 4 ja 5 nimetatud piirmäära ületavad kulud; 7) projekti eesmärgi saavutamisega otseselt seotud asjade hankimise, teenuste ja tööde tegemise ja tellimise kulud; 8) paragrahvi 5 punktis 1 nimetatud tegevusi ellu viiva projektiga seotud ürituste, sealhulgas häkatonide, konkursside, seminaride ja koolituste korraldamise kulud, sealhulgas projektiga seotud auhinnafond kuni 5% projekti abikõlblikest kuludest, ning erisoodustusega kaasnev tulumaks ja sotsiaalmaks; 9) rohetehnoloogiat tutvustavate ettevõtete ja asutuste külastamise kulud, kui need on seotud projektis nimetatud rohetehnoloogiaga. Kulu ei tohi ületada 50% projekti abikõlblikest kuludest; 10) projektiga seotud õppematerjalide ja -vahendite trükiste ja digitaalsete materjalide väljaandmise kulud. Projekti käigus loodud digitaalsed õppematerjalid ja -vahendid jagatakse www.keskkonnaharidus.ee lehel; 11) projekti teavitustegevuse kulud; 12) riiklikud maksud ja lõivud, mida riik ei tagasta (sealhulgas käibemaks); 13) muud projekti elluviimiseks vajalikud otsesed kulud. (3) Käibemaks on abikõlblik kulu juhul, kui on võimalik tõendada, et toetuse saaja on lõpptarbija, kellel käibemaksu reguleerivate õigusaktide kohaselt ei ole projekti käigus tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning kellele käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. (4) Lõike 2 punktis 2 nimetatud töötaja ja punktis 3 nimetatud eksperdi töötasu abikõlbliku kulu suuruse määramiseks peab töötaja ja eksperdi ülesannete täitmiseks sõlmitav leping või ametijuhend sisaldama vähemalt töötaja ja eksperdi projektiga seotud tööülesannete loetelu, oodatavaid tulemusi, töömahtu ja makstava töötasu suurust. Tehtud töö tõendamiseks esitavad töötaja ja ekspert kokkuvõtte tehtud töödest või üleandmise-vastuvõtmise akti, mis sisaldab tehtud tööde ja saavutatud tulemuste ülevaadet. (5) Mitteabikõlblikud kulud on: 1) toetuse saaja juhtimisega seotud personalikulu; 2) toetuse saaja üldkulud; 3) tulumaksuseadusega kehtestatud maksuvaba piirmäära ületav isikliku sõiduvahendi kasutamise kulu, samuti määrusega ette nähtud majutuskulu ületav kulu, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu projekti elluviimiseks; 4) kulu, mis on seotud töötajale lisaks tema töötasule makstava tasuga; 5) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu projekti elluviimiseks ja kooskõlas riigihangete seadusega; 6) esinduskulu ja tehtud kingituse kulu; 7) trahv, viivis, kahjuhüvitis ja rahaline karistus ning kohtukulu; 8) kulu, mis on juba varem hüvitatud või on teada selle hüvitamine muudest allikatest, sealhulgas riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest; 9) sularahamaksed; 10) välisreiside korraldamise kulud; 11) kutse-, täiskasvanu- ja kõrghariduse õpilaste teadlikkuse suurendamise ning teadus- ja arendustegevuse raames tehtavad kulud; 12) muu toetatavate tegevustega sidumata ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.”; 11) paragrahvi 12 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „hallatav asutus” sõnadega „hallatav haridusasutus”; 12) paragrahvi 13 lõike 1 punktis 9 asendatakse sõna „selle” sõnaga „nende”; 13) paragrahvi 13 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente: 1) omafinantseeringut kinnitavad ja tõendavad dokumendid; 2) projektimeeskonna liikmete, sealhulgas kaasatavate ekspertide nimekiri, nende tööülesanded ja oodatavad tulemused ning § 5 punktis 1 nimetatud tegevuste korral elulookirjeldused; 3) selliste teenuste, asjade, tööde või õiguste soetamiseks, mille eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, võrreldavad hinnapakkumised või turuhinna analüüs, millest on näha teenuse, asja, töö või õiguse eeldatav maksumus; 4) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 5) lõike 1 punktis 13 nimetatud projekti kaasatud partneri kinnituskiri projektis osalemise kohta.”; 14) paragrahvi 14 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Taotluse menetlemise tähtaeg algab § 11 lõikes 1 nimetatud tähtpäevale järgnevast tööpäevast.”; 15) paragrahvi 15 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „(8) Kui taotlusvooru eelarve ei võimalda kõiki nõuetele vastavaid taotlusi rahastada hindab komisjon nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi §-s 17 nimetatud eelistuskriteeriumite põhjal.”; 16) paragrahvi 16 lõikes 5 asendatakse lauseosa „lõike 1 punktis 1 ja punktis 2” lauseosaga „punktides 1–3”; 17) paragrahvi 16 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahv 17 sõnastatakse järgmiselt: „§ 17. Taotluse eelistuskriteeriumid (1) Paragrahvi 5 punktis 1 nimetatud tegevuste toetamiseks esitatud taotlust hinnatakse järgmiste eelistuskriteeriumite põhjal: Nr Eelistuskriteerium Selgitus Punktid 1 Taotlus on seotud nimetatud valdkonnaga: prioriteetne valdkond I 3 prioriteetne valdkond II 2 prioriteetne valdkond III 1 muu valdkond 0 2 Taotlus on seotud järgmiste tehnoloogia valmidusastmetega: tehnoloogia valmidusaste 5–9 2 tehnoloogia valmidusaste 1–4 1 3 Taotluses kirjeldatud tegevused on Rio markerite põhjal määratletavad kui kliimamuutuste leevendamise ja nende mõjudega kohanemise tegevused 3 kliimamuutuse leevendamise tegevused 2 kliimamuutuse mõjudega kohanemise tegevused 2 4 Projekt on seotud teadustegevusega Jah 1 Ei 0 5 Taotleja omafinantseeringu osakaal projekti kuludest on vähemalt 50% 3 30–49% 2 10–29% 1 (2) Paragrahvi 5 punktis 2 nimetatud tegevuste toetamiseks esitatud taotlust hinnatakse järgmiste eelistuskriteeriumite põhjal: Nr Eelistuskriteerium Selgitus Punktid 1 Projekt on otseselt seotud rohetehnoloogiate rakendamisega ja suurendab teadlikkust kliimamuutustest ja nende mõjudest Jah 2 Ei 1 2 Taotluses kirjeldatud tegevus sisaldab praktilisi või teoreetilisi tegevusi Õpilaste roheoskusi kujundatakse süsteemselt praktiliste tegevuste abil, projekti tegevused on lõimitud eri õppeainete õppetegevustesse. 4 Õpilaste roheoskusi kujundatakse praktiliste tegevuste abil, kuid tegevused ei ole lõimitud erinevatesse õppeainetesse. 2 Õpilastele tutvustatakse rohetehnoloogiaid teoreetiliselt. 1 3 Haridusasutuses toimub süsteemne keskkonnahariduslik tegevus Haridusasutus osaleb rahvusvahelises ja/või üleriigilises keskkonnaharidusprogrammis või -projektis (nt „Roheline kool”, UNESCO ühendkoolid, GLOBE jm) 2 Haridusasutuses ei toimu süsteemset keskkonnahariduslikku tegevust. 0 4 Taotluses nimetatud tegevusse kaasatakse õpilasi, kes õpivad: 5.–9. klassis 3 10.–12. klassis 2 1.–4. klassis 1 5 Taotluses kirjeldatud tegevus on seotud: üldhariduskooli elluviidava projektiga 3 keskkonnahariduskeskuse või huvikooli projektiga 2 muu projektiga 1 (3) Paragrahvi 5 punktis 3 nimetatud tegevuste toetamiseks esitatud taotlust hinnatakse järgmiste eelistuskriteeriumite põhjal: Nr Eelistuskriteerium Selgitus Punktid 1 Projekt on otseselt seotud rohetehnoloogiate rakendamisega ja suurendab teadlikkust kliimamuutustest ja nende mõjudest Jah 2 Ei, seos on kaudne 1 Seost ei ole 0 2 Taotluses kirjeldatud tegevus Õpilaste roheoskusi kujundatakse süsteemselt praktiliste tegevuste abil, projekti tegevused on lõimitud eri valdkondade õppe- ja kasvatustegevustesse. 3 Õpilaste roheoskusi kujundatakse praktiliste tegevuste abil, kuid tegevused ei ole lõimitud erinevate valdkondade õppetegevustesse. 2 Õpilastele tutvustatakse rohetehnoloogiaid teoreetiliselt. Edastatakse teoreetilised teadmised, kuid ei sisalda praktilisi tegevusi. 1 3 Haridusasutuses toimub süsteemne keskkonnahariduslik tegevus Haridusasutus osaleb rahvusvahelises ja/või üleriigilises keskkonnaharidusprogrammis või -projektis (nt „Roheline kool”, UNESCO ühendkoolid jm) 2 Haridusasutuses ei toimu süsteemset keskkonnahariduslikku tegevust. 0 4 Tegevustesse on kaasatud lapsevanemad ja kogukond laiemalt Jah 2 Ei 1 5 Taotluses kirjeldatud tegevus on seotud: koolieelse lasteasutuse elluviidava projektiga 3 keskkonnahariduskeskuse või huvikooli elluviidava projektiga 2 muu projektiga 1 ”; 19) paragrahvi 20 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) võtma toetuse saajast sõltumatutelt pakkujatelt kirjalikult võrreldavad hinnapakkumised, kui toetuse saaja ostab projekti elluviimiseks teenuseid, asju või õigusi suuremas summas kui 5000 eurot käibemaksuta. Võrreldavad hinnapakkumised peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui võrreldavaid hinnapakkumisi ei ole võimalik saada, tuleb KIKile esitada asjakohane põhjendus;”; 20) paragrahvi 22 sõnastatakse järgmiselt: „§ 22. Koos maksetaotlusega esitatavad dokumendid Koos maksetaotlusega, välja arvatud ettemakse korral, ja ettemakse kasutuse tõendamisel esitab toetuse saaja KIKile järgmised dokumendid tehtud abikõlblike kulude kohta: 1) ostu tegemist tõendavad dokumendid, kui need ei ole kättesaadavad riigihangete registrist; 2) kohustuste tekkimise aluseks olevad kuludokumendid, asja, teenuse või töö kohta väljastatud arvete koopiad, millele lisatakse asja, teenuse või töö üleandmist ja vastuvõtmist tõendavate dokumentide koopiad; 3) paragrahv 5 punktis 1 nimetatud tegevuste korral punktis 2 nimetatud arvete tasumist tõendavate dokumentide koopiad; 4) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument; 5) projekti elluviimiseks sõlmitud lepingud või nende koopiad; 6) projektiga seoses koostatud dokumendid, kokkuvõtted ja muud materjalid; 7) paragrahv 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul osavõtjate nimekiri, millele märgitakse osavõtjate kontaktandmed ja juriidilise isiku registrikood, kui üritus on käsitatav vähese tähtsusega abina; 8) paragrahv 20 lõike 2 punktis 2 nimetatud dokumendid.”; 21) paragrahvi 24 lõike 2 punktist 6 jäetakse välja lauseosa „või „Financed by the Republic of Estonia””; 22) paragrahvi 24 lõike 2 punktist 15 jäetakse välja sõnad „või inglise”.