Taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osakaalu määramise tingimused ja kord, elektrienergia ning koostootmise režiimil toodetud elektri- ja soojusenergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande andmekoosseis, aruande täitmise ja tõendamise kord ning kütuse kütteväärtuse määramise kord ja tingimused

Käesolev määrus sätestab taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osakaalu määramise tingimused ja korra elektrienergia tootmisel kombineeritult taastuvast ja muust energiaallikast ning elektrienergia ja koostootmise protsessis toodetud soojusenergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande andmekoosseisu, aruande täitmise, esitamise ja tõendamise korra ning kütuse kütteväärtuse määramise korra ja tingimused.

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) kütusepartii – kütuse kogus, mis on tarnitud samaaegselt samast lähtekohast sama mootorsõidukiga või selle koosseisu kuuluva haagisega samalt saatjalt samale saajale samasse sihtkohta;

2) tarbitud kütus – vahetult kütuse etteande süsteemi kaudu elektrienergia tootmisseadmesse antud kütus;

3) tootja – elektriettevõtja, kes toodab elektrienergiat taastuvatest energiaallikatest, kombineeritult taastuvast ja muust energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil elektrituruseaduse tähenduses.

(1) Tootja peab igakuulist arvestust elektrienergia tootmisel tarbitud kütuse koguse kohta erinevate kütuste lõikes.

(2) Tootja peab igakuulist arvestust kogu toodetud elektrienergia ja sealhulgas taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia kohta.

(3) Tootja sisestab eelnenud kalendrikuu jooksul elektri- ja soojusenergia tootmiseks tarbitud kütuste kohta energiamajanduse korralduse seaduse § 3210 lõikes 1 nimetatud elektroonilisse andmebaasi (edaspidi register) järgmised andmed

1) kasutatud kütuseliik ja kogus kilogrammides või kuupmeetrites;

2) kasutatud kütuse alumine kütteväärtus megadžaulides kilogrammi kohta, maagaasi puhul megadžaulides normaalkuupmeetri kohta MJ/kg, gaasil MJ/Nm3.

(1) Kalendrikuul energia tootmiseks tarbitud kütuse summaarne energiasisaldus Qkogu arvutatakse järgmise valemi abil

R0lGODlhswFFAKIAAAAAAP///zMzAMzMzJmZmWZmZv///wAAACH/C05FVFNDQVBFMi4wAwEAAAAh +QQFAAAGACwAAAAAswFFAAAD/xi63P4wykmrvTjrzbv/YCiOZGmeaKqubOu+cCzPdG3feK7vfO// wKBwSCwaj8ikcslsOp/QqHRKfQgEgWt129JquWDo1Rsum8jmdBKrYKvfHLYbTv+55/V85K7v6+R+ gQ6AgoUyY3iGenKJio4lX4+Sk5QhjZWYmZoNkZuen6ChTASIpaalBQOilKSnroipq0Str7Wyk7S1 rrdDBVcFEgMDuaq8jr4CwBHCxMZByMoTyMXOhtAV09U/A2ME2ALe2oXcV+HS4OI+5OgT3Obpfuvv EO7wPbTUEQXR9n34FPv68UAmIN8DUgIDETToAGFCHdceYoookYi8ipQuYhyikf9SJ0kfL3SUNcxX rCX/LCBisJJKSEcvLaRcxa3YgALzjswEyC9AvSoxDQWtsPNTTQZHl1Ck4HBBU5eXhEa1sPRTQE45 T+gaSm9Mz2V42LloRaBsCq4+CcQipexmQRRkzcJA286rhZKq2Cpwy/BE3KwqkrKcOmIr4a7lKgi+ WUJwA5wLxJ453MrtlWEtMzh+bE5yl8MURkaovDBXiM0LILcBnIIUQ7pBij4QfLLwS7Us+8YxPBuc Km4nn14YAwF3ZN22t26Q3ZvA72TFhO9uZLwNchS+rIAWUrnCW59fQaBe/N0S74ZuBMvVXB5pedSQ zmvozjR9+fUexr9v/9nBzyb/rqkUTm0sPAWfCHStJ5hnIBjIHwuw1XcdAwqWxyAJDk44mX8PaqXc ch1CABljL2Tn1Ha7eWdOUwd2YKIC0kGIogQBCnjiAi2G8GIAMa4g3Y5ZoCAfBqSwdhAWBO6B4BxX WQECWupFc+CMgzHQJCdKspRBhKNd2BU11cFH5R5MhjcmBo45xuUNRbJH4gRDoXhZWl7G6d1hC654 yZqRvYVZVjF1siafDbQpkoV6aieBnH4aWmWWHtT4X2RGOHpoiIOIQEsqmJ7JCZ5z3PeLkyD+MiWk bWzpKYxegpXbiclQGmQIm6qZqoQc0OKck5EIasqtLVh6aHh9rhQSl754o2Yp/1kkQhdaYYq66xfE 8ZmsT99R64WzzaYKG6GsGlmclNIWU223n2Jw7YJkHMsGMh6oxqushBAya4GtflDvvVhuwI2Ws2Kx Jw2ACPzBv/QG2YjB3gabL4KUDuxvqBFD4EZ1EwN6Lx8B37pqBsKSUDC//c5HscIkA3xIGwxHejIa WPLx8QUha9Wwxbm+nLKsN2lYV07EAXsHxzPL9LBTxMLJiMQa3NSTtkyvLDC4OF5pcNCfDl10feIi 7cHSOPtrNctM79qgZ1N7LGvCPh69l9slK7zwxFhT/NLWHbS76jqhXs0ttejCBfekGhQ8d9OZGU5q YyaZyzLZxS5NNVFw84gpmfVobNvnkpmn/TjBHuPNtuYBMzw5jZXXmCIjgZ++Oeu9iv61yvh2DavP tB8uMu1rByI7kanPafNcPpxcu2KWjWl874XxvnMev9PstjAECRlD9Jxjf6Rhp9g+CNafuW5PLtx3 s9EL5Jcv/vmxqf8r+/i63w3u8CeRfvlm16///vz37///AAygAAdIwAIa8IAIJN6iEhgFwmiPgdp5 IARxAL4Jfm1q75OgBVVgC2BtcHYL/KASHChCfcGphGs4IQo3ILmWaHCFzduFB2GoEgq8kIZPsiEO MRCn9e3QQ4vy4Q+HSMQiGvGISEyiEpfIxCY68YlQHEICAAA7

kus

Vgk – kalendrikuul tarbitud gaasi kogus, Nm3;

qgk – kalendrikuul tarbitud gaasi alumine kütteväärtus, kJ/Nm3;

n – tootja poolt kasutatav gaasiallikate arv;

mvk – kalendrikuul tarbitud vedelkütuse kogus, kg;

qvk,kk – kalendrikuul tarbitud vedelkütuse kaalutud keskmine alumine kütteväärtus, kJ/kg;

mtk – kalendrikuul tarbitud tahkekütuse kogus, kg;

qtk – kalendrikuul tarbitud tahkekütuse kaalutud keskmine alumine kütteväärtus, kJ/kg;

p – kalendrikuul tarbitud tahkekütuseliikide arv.

(2) Energia tootmiseks tarbitud taastuva kütuse energiasisaldus Qtaast kalendrikuus arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud valemi abil arvestades valemis vaid taastuva kütuse koguseid ja kütteväärtust.

(1) Iga kütusepartii kütteväärtus peab olema määratud ja dokumenteeritud.

(2) Kütuse kütteväärtuse määramise korraldab elektrienergia tootja, kui kütuse tarnelepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Kütteväärtuse teabe õigsuse eest vastutab elektrienergia tootja ka juhul, kui kütuse tarnelepingu järgi on kütteväärtuse määranud teine osapool.

(3) Kütteväärtus määratakse

1) kütuse proovi analüüsi meetodil, mille käigus määratakse proovi kütteväärtus vahetult või

2) arvutuslikult, määrates kütust iseloomustava muu näitaja ning leides seejärel vastava valemiga kütuse kütteväärtus.

(4) Kütteväärtust analüüsi meetodil võib määrata vastava kütuse analüüsiks akrediteeritud katselabor.

(5) Kütteväärtuse arvutusliku määramise võib vajalike andmete olemasolul teha tootja.

(6) Üheliigilise kütuse kütteväärtuse ühe arvestusperioodi kohta võib määrata antud kütuse ühtlustatud proovi alusel. Ühtlustatud proov on kütuse kogus, mis on moodustatud iga kütusepartii proovist võrdeliselt selle kütusepartii osakaalule arvestusperioodi jooksul tarbitud kütuse koguses.

(7) Kütuse, sealhulgas jäätmekütuse biolaguneva komponendi, kütteväärtuse määramist tõendavad dokumendid on

1) akrediteeritud meetodeid kasutava katselabori katseprotokoll vahetult kütuseproovi kütteväärtuse määramise kohta;

2) kütuse ostu-müügileping, mis sisaldab kütteväärtuse näitajat;

3) kütuse vastuvõtmist tõendav saatedokument või muu dokument, mis sisaldab kütteväärtuse näitajat või kütteväärtuse arvutamiseks vajalikke näitajaid.

(8) Kütteväärtuse arvutuslikuks määramiseks koostab tootja juhendi ja esitab selle põhivõrguettevõtjale. Juhendis peab sisalduma arvutamise aluseks olevate näitajate määramise metoodika või protseduur, valem ja tulemuse dokumenteerimise viis.

(9) Tootja peab tagama, et käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhendis kirjeldatud näitaja määramise metoodika ja protseduur kindlustavad näitaja määramise täpsuse ja minimaalse mõõtmiste vea. Protseduur ja metoodika loetakse nõuetekohaseks, kui nad vastavad rahvusvaheliste, regionaalsete või rahvuslike standardiorganisatsioonide poolt vastu võetud asjakohastele standarditele.

(10) Kui tootja kasutab kütteväärtuse määramiseks käesoleva paragrahvi lõige 3 punktis 2 nimetatud arvutuslikku meetodit, kohustub tootja tellima lõikes 8 nimetatud juhendi koostamiseks asjakohased uuringud ja analüüsid ning neid ajakohastama kohe, kui alusandmed muutuvad, kuid mitte harvem kui iga viie aasta järel ning juhendit vastavalt uuendama.

(1) Tarbitud maagaasi ja vedelkütuse kogused peavad olema mõõdetud.

(2) Tahke kütuse kogus määratakse kaaludes või arvutuslikult.

(3) Tahke kütuse koguse arvutuslikul määramisel peab § 5 lõikes 8 nimetatud juhendis sisalduma tahke kütuse koguse määramise viis.

(4) Kui tootja kasutab energia tootmiseks jäätmeid jäätmeseaduse tähenduses, tõendab tootja eraldi energia tootmiseks kasutatud biolagunevate jäätmete osakaalu ja kütteväärtuse iga kütusepartii kohta § 5 kohaselt.

(5) Kui tootja kasutab energia tootmiseks jäätmeid jäätmeseaduse tähenduses, välja arvatud jäätmeseaduse § 51 punktis 1 nimetatud haljastusjäätmetest toodetud puiduhaket ja määrab biolagunevate jäätmete osakaalu arvutuslikult, tuleb biolaguneva osa leidmiseks kasutada Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2018/1999 artikkel 26 lõike 3 alusel koostatud kasvuhoonegaaside inventuuris avaldatud biolagunevate jäätmete osakaalu, kui andmed ei ole vanemad kui 2 aastat või toetuda värskematele andmetele.

(6) Kui tootja kasutab energia tootmiseks imporditud jäätmeid, määrab tootja, missugune oli aruandeperioodil elektrienergia tootmiseks kasutatud sisseveetud jäätmete osakaal jäätmete päritoluriigiti ning sisseveetud jäätmetes sisalduva biolaguneva komponendi osakaal ja kütteväärtus § 5 lõike 7 kohaselt.

(7) Kui tootja kasutab energia tootmiseks imporditud jäätmeid ja määrab biolagunevate jäätmete osakaalu arvutuslikult, siis tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõike 3 alusel koostatud kasvuhoonegaaside inventuuris avaldatud sisseveetud jäätmetes sisalduva biolaguneva komponendi osakaalu andmetest, mis ei ole vanemad kui kaks aastat, või toetuda värskematele andmetele.

Kalendrikuul taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia kogus arvutatakse järgmise valemi abil: R0lGODlhkwBDAKIAAAAAAP///zMzAMzMzJmZmWZmZjMzM////yH/C05FVFNDQVBFMi4wAwEAAAAh +QQFAAAHACwAAAAAkwBDAAAD/xi63P4wykmrvTjrzbv/YCiOZGmeaKqubOu+cCzP5EAUQjHQfN8M gl1gUCD4jjOgUKFEOl2FgkNgfFpRzYZAcO2WCMEp10sG4R7bsrqT/lHX8EybkY3bJ2DH+c6P1Idh fYIOYEJAVVMbY4MyYFsES1pbk4uUCpMBmIwzRRJjnwugmaOLmzKHEVyio6yZq6anb2islZdarSJA lJosurulI2CIDKq2xqLFJXWyLcvDNTg6xL+XlppzuaUEzypADNuwHd4ev+V+wOEdN6GK5bsR68YX f6bgQ9wr9jZy2Ka7+Cr+ZaAXwIDBgwgTKlzIsKEBckIgxQgkMd0Ggvzc8XITydjixUBsNG6kA9Lj RwZRXoxTkNLkhTxMSsr7sggjo0IVcFCThM6MOZ6DdI7o6eIVn3ghiLYYeYdIR3I8lMapKELqCqsW bER7eqffC6YYshAB6PLKH5tln7QkRjbtEYJe3TrBKUmulz117V7xikqvFb4y/fqAiRKrYBhnZRo+ nIJu31CLGaNwRIVrZMkoOkFQVanUz8uYITy+VYvWMXahP4y2Vdq0a9CpIQgDKq8zatixHxDJIYTz 6Zmuc5f4RLxzm3fCYXhO3mM586hgn0ufTr269evYs2tPkQAAOw==

kus

Et – kalendrikuul taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia kogus, kWh;

Ee – kogu toodetud elektrienergia kogus kalendrikuul, kWh.

Registrisse ebaõigete andmete esitamise korral esitab tootja sellest teada saades viivitamata õiged andmed põhivõrguettevõtjale.