Tallinna Majanduskooli põhimäärus

Tallinna Majanduskool (edaspidi kool) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi kutseõppeasutus.

Kool asub Tallinnas. Kooli postiaadress on Tammsaare tee 147, 12915 Tallinn.

(1) Kooli õppekeeled on eesti, vene ja inglise keel.

(2) Kooli asjaajamiskeel on eesti keel.

Koolil on väikese riigivapi kujutisega pitsat, oma nimega pitsat, iseseisev eelarve ja sümboolika.

Kooli tegevuse eesmärk on olla nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud kaasaegse õpikeskkonnaga õppeasutus, mille alaeesmärkideks on

1) pakkuda konkurentsivõimelist ja kvaliteetset kõrg- ja kutseharidust sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse ning loodus- ja täppisteaduste õppevaldkondades;

2) edendada õpetatavaid erialasid arendustegevuse ja rakendusuuringute abil;

3) võimaldada elukestvat õpet.

Kooli ülesanded on

1) õppe- ja töökorralduse tagamine, mis võimaldab õpilastel ja üliõpilastel omandada eluks ja tööks vajalike teadmisi, oskusi ja eetilisi tõekspidamisi;

2) personalile kutsetööks ning erialase ja pedagoogilise kvalifikatsiooni tõstmiseks soodsate tingimuste loomine;

3) ühistegevuse arendamine tööandjate, töövõtjate ühendustega ja kutseliitudega, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse tööturu nõudlusega;

4) kooli õppekavade koostamine ja arendamine ning õppemetoodilise töö korraldamine;

5) ainealaste metoodiliste juhendite, õppevahendite ja -materjalide koostamine ning väljaandmise toetamine;

6) koolile eraldatud ressursside (rahalised vahendid, hooned, õppevahendid jne) sihipärane ja ratsionaalne kasutamine koolituse kvaliteedi kindlustamiseks;

7) kooli ainelise baasi pidev parendamine, lähtudes õppekavade nõuetest;

8) üldsuse informeerimine oma tegevusest;

9) tööalase koolituse õppekavade koostamine;

10) õppe- ning teadus- ja arendusasutuste ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega koostöölepingute sõlmimine vastavalt oma õppetegevuse eesmärkidele;

11) pärast õppekava täitmist lõputunnistuse või diplomi ning juurdekuuluvate lisade väljaandmine;

12) kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjate kaasamine õpetajatena või õppejõududena (edaspidi pedagoogid);

13) põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamine käesolevas põhimääruses sätestatud ulatuses ja korras;

14) suhete arendamine eesti ja välisriikide õppeasutuste, teiste asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega ning vastavalt vastastikusele kokkuleppele õpilaste, üliõpilaste ja õpetajate vahetamine;

15) rahvusvahelistes projektides osalemine õppetegevuse arendamiseks ning rakendusuuringute läbiviimiseks.

(1) Kooli nõukogu (edaspidi nõukogu) on kooli tegevuse suunamiseks moodustatud kogu, mis võtab seisukoha kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.

(2) Nõukogu koosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister kolmeks aastaks.

(3) Nõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud korras.

(1) Kooli nõukogu

1) osaleb kooli arengukava koostamises, kooskõlastab ja edastab selle Haridus- ja Teadusministeeriumile kinnitamiseks;

2) kontrollib kooli arengukava täitmist;

3) kooskõlastab kooli aasta tegevusplaani ja kontrollib selle täitmist;

4) kooskõlastab Haridus- ja Teadusministeeriumile riikliku koolitustellimuse kujundamiseks esitatavad andmed koolitusvõimaluste kohta;

5) kooskõlastab kooli eelarveprojekti ja investeeringute kava ning edastab selle Haridus- ja Teadusministeeriumile;

6) kooskõlastab kooli eelarve jaotuse kuluartiklite lõikes;

7) kooskõlastab kooli õppekorralduseeskirja ja kontrollib selle täitmist;

8) kooskõlastab kooli palgajuhendi ning kontrollib selle täitmist;

9) annab hinnangu kooli majandusaasta aruandele ja esitab selle Haridus- ja Teadusministeeriumile;

10) esitab nõukogu tegevuse aastaaruande Haridus- ja Teadusministeeriumile;

11) kuulab ära õppeaasta praktikakorralduse aruande;

12) osaleb direktori vabale ametikohale korraldatava konkursi läbiviimiseks moodustatud komisjoni töös;

13) teeb ettepaneku kooli direktori premeerimiseks või karistamiseks;

14) hindab kooli õppe- ja kasvatustöö korraldust, kooli juhtimist, rahade kasutamise õiguspärasust ning otstarbekust, õppe- ja olmekeskkonna ning õppe korraldamiseks antud vara seisundit ning teeb direktorile sellekohaseid ettepanekuid;

15) teeb Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepanekuid kooli tegevuse, arengu, vara, eelarve, juhtimise ja põhimääruse muutmisega seotud küsimustes;

16) äidab teisi kutseõppeasutuse seadusest, teistest seadustest ja nende alusel väljaantud õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest tulenevaid ülesandeid.

(2) Kui kooli nõukogu ei kooskõlasta otsuse eelnõu, siis vaatab eelnõu ettevalmistaja selle üle ning esitab selle uuesti kooli nõukogule. Teistkordse kooskõlastamata jätmise korral edastab kooli nõukogu eelnõu koos kooskõlastamata jätmise põhjendustega otsustamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning teadmiseks kutseõppeasutuse seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud kooli nõukogu liikmed määranud isikutele.

(3) Kooli nõukogul on õigus saada kooli direktorilt ning Haridus- ja Teadusministeeriumilt käesolevas põhimääruses ning kutseõppeasutuse seaduses sisalduvate ülesannete täitmiseks asjakohast teavet.

(1) Kooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö.

(2) Kooli direktor

1) esindab kooli ja teostab tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele;

2) tagab kooli sisekontrolli süsteemi väljaarendamise ja siseauditi perioodilise korraldamise;

3) juhatab kooli õppenõukogu;

4) kinnitab kooli koosseisunimestiku ja otsustab personalivajaduse;

5) on tööandjaks personalile, kinnitab nende ametijuhendid ja tagab tingimused personali kvalifikatsiooni täiendamiseks;

6) tagab nõukogu ja õppenõukogu seaduslike otsuste täitmise;

7) määrab kindlaks direktori asendamise korra;

8) tagab kooli eelarveprojektide koostamise ja eelarve täitmise;

9) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise;

10) esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente;

11) kinnitab käskkirjaga kooli asjaajamise korra, sisekorra- ja õppekorralduse ning muud töökorralduslikud dokumendid;

12) kinnitab käskkirjaga õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ja üliõpilaste eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;

13) kinnitab käskkirjaga enne 2002/2003. õppeaastat lõpetanud isikutele ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement) väljaandmise korra;

14) kinnitab käskkirjaga õppetoetuse maksmise korra;

15) kinnitab käskkirjaga kutseõppe õppekulude hüvitamise tingimused ja korra ning õppekulude hüvitamise määra riigi poolt mittefinantseeritavatel õppekohtadel;

15¹) kinnitab käskkirjaga kõrgharidusõppe õppekulude hüvitamise tingimused ja korra ning õppekulude hüvitamise määra vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust;

16) võib nimetada õppekavad, mille alusel saab toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded;

17) võib kutseõppes kehtestada õppe mahu alampiiri osakoormusega õppes;

18) annab oma tegevusest aru nõukogule ja teda ametisse kinnitanule;

19) lahendab teisi talle pandud küsimusi.

(3) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille viib läbi nõukogu haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

(4) Direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu haridus- ja teadusminister.

(1) Koolil on õppenõukogu, kelle ülesanne on kooli õppetegevusega seotud küsimuste lahendamine.

(2) Kooli õppenõukogu koosseisu kuuluvad automaatselt kõik kooliga töösuhetes olevad pedagoogid.

(3) Kooli õppenõukogu juhatab direktor.

(1) Õppenõukogu töövorm on koosolek. Koosolekud võivad olla korralised ja erakorralised.

(2) Korralised koosolekud toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas õppenõukogu kinnitatud ajakava alusel. Korralised koosolekud kutsub kokku kooli direktor või tema äraolekul teda asendav isik.

(3) Erakorraline õppenõukogu kutsutakse kokku direktori või 1/3 õppenõukogu liikmete nõudmisel.

(4) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 50 protsenti pluss üks õppenõukogu liikmetest. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub direktor või tema äraolekul teda asendav isik õppenõukogu uue koosoleku kokku kahe nädala jooksul.

(5) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse.

(6) Õppenõukogu

1) otsustab kooli õppe- ja arendustööga seotud küsimusi, eesmärke ning nendest tulenevaid ülesandeid;

2) annab hinnangu õppe- ja arendustegevusele, kooli tegevuskava täitmisele ning kavandab vajadusel meetmeid kooli tegevuse parendamiseks;

3) otsustab õppekavade rakendamisega ja õppepraktika korraldamisega seotud küsimusi;

4) teeb ettepanekuid koolikorralduse ja sisekorra küsimustes;

5) otsustab õpilase ja üliõpilase ühelt kursuselt järgmisele üleviimisega, lõpueksamite sooritamisega, nendele lubamisega, lõputööde tegemisega, eksmatrikuleerimisega ning muid eespool loetletutega seotud küsimusi.

(7) Õppenõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Õppenõukogu otsusele kirjutab alla direktor või tema äraolekul teda asendav isik.

(8) Õppenõukogu otsusega mittenõustumisel ei kirjuta direktor sellele alla, vaid esitab küsimuse õppenõukogu järgmisele istungile uuesti läbivaatamiseks. Kui õppenõukogu tehtud otsust ei muuda, kirjutab direktor otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse.

(9) Direktor võib õppenõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda.

(1) Kooli struktuur jaguneb õppeosakonnaks, erialaosakondadeks, täiskasvanute koolituskeskuseks ning haldusosakonnaks.

(2) Osakondade eesmärk on täita kooli ülesandeid omas valdkonnas, tegutsedes kooli põhimääruse ning sisekorraeeskirjade alusel direktori või tema määratud isiku vastutusalas.

(3) Osakonna juht on aruandekohustuslik direktori või tema määratud isiku ja kooli nõukogu ees.

(4) Osakonna juhi nimetab ametisse direktor.

(5) Õppeosakonna ülesandeks on kooli eesmärgile suunatud õppe- ja arendustegevus läbi õppetöö vahetu korraldamise vastavalt õppekorralduse eeskirjadele ja õppetöö tulemuste arvestus.

(6) Erialaosakonnad ühendavad erialalt lähedasi õppejõude ning nende ülesandeks on korraldada õppetööd vastavalt kinnitatud õppekavadele.

(7) Erialaosakonnad moodustatakse, neid muudetakse ja nende tegevus lõpetatakse kooli nõukogu otsusega.

(8) Täiskasvanute koolituskeskuse ülesandeks on tasulise koolituse organiseerimine ja läbiviimine vastavuses käesoleva põhimäärusega, oma põhimäärusega ning teiste õigusaktidega.

(9) Täiskasvanute koolituskeskuse põhimääruse kinnitab kooli direktor.

(10) Kooli haldusosakonna ülesandeks on kooli infrastruktuuride nõuetekohase funktsioneerimise tagamine, õppeprotsessi materiaaltehniline varustamine, riigivara korrashoidmine ning selle väärtuse säilitamine ja riigihangete korraldamine.

(11) Haldusosakonna koosseisu võivad kuuluda direktori moodustatud struktuuriüksused. Haldusosakonda juhib haldusdirektor.

(1) Koolis toimub õpe Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse kantud «Kõrgharidusstandardile» vastavate kõrgharidusõppe õppekavade ning kutse-, eri- ja ametialade riiklikule õppekavale vastava keskhariduse baasil toimuva kutsehariduse õppekavade alusel.

(2) Kooli õppekava on õppe alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise nõuded, õppeainete loetelu, mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise nõuded.

(3) Kooli õppekavad ja nende muudatused kinnitab kooli direktor.

(4) Kooli õppekavad ja nende muudatused registreeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumis vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korrale.

(5) Tööalase koolituse õppekavad töötab kool välja vastavalt tööturu vajadustele ning need kinnitab direktor.

(1) Kooli võivad õppima asuda isikud, kellel on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.

(2) Õppe mahtu arvutatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale üliõpilase õppeks kulutatud tööle. Ühe õppeaasta maht on 40 ainepunkti. Kõrghariduses rakendatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ja ühe õppeaasta maht on 60 ainepunkti.

(3)

(4) Õppekava täitmisel võib kooli vastuvõtukomisjon arvestada kõrgharidusõppesse kandideeriva isiku eelnevaid õpitulemusi ja erialast töökogemust «Rakenduskõrgkooli seaduses» sätestatud tingimustel direktori kinnitatud ulatuses ja korras.

(5) Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata ei õpilase ega üliõpilase akadeemilist puhkust.

(6) Õpilaste ja üliõpilaste õppepraktika toimub praktikabaasiga sõlmitud lepingu alusel. Lisaks seaduses toodud lepingu kohustuslikele tingimustele määratletakse lepingu lisades õpilastele ja üliõpilastele kehtestatud erinõuded.

(7) Kooli õppetöö üksikasjalik korraldus sätestatakse direktori kinnitatud õppekorralduse eeskirjas.

(8) Koolis korraldatakse tasulisi täiskasvanute tööalase koolituse kursusi, mille valdkonnad ja vormid kinnitab kooli direktor, arvestades nõukogu ja vastava kutsenõukogu ettepanekuid.

(1) Kui üliõpilane on täitnud kõrgharidusõppe õppekava täies mahus, antakse lõpetajale diplom koos akadeemilise õiendiga vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korrale.

(2) Kui õpilane on täitnud kutsehariduse õppekava täies mahus, antakse lõpetajale lõputunnistus ja hinneteleht õppekava täitmise kohta vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korrale.

(3) Kooli väljaantud lõpudokumendid kantakse Haridus- ja Teadusministeeriumi lõpudokumentide registrisse vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korrale.

Kooli liikmeskonna moodustavad kooli pedagoogid ja teised töötajad (edaspidi personal) ning õpilased ja üliõpilased.

(1) Kooli pedagoogid on õppealal töötavad isikud ning kooli direktor.

(2) Kooli pedagoogi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras.

(3) Pedagoogi ametikohale vastavuse määramiseks korraldatakse töövõtuintervjuu.

(4) Pedagoogide ülesanne on õppetöö korraldamine ja läbiviimine, enesearendamine ning uurimustöö tegemine ja juhendamine, et tagada koolile seatud eesmärkide täitmine.

(5) Pedagoogide konkreetsed ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus ja ametijuhendis ning need on kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.

(6) Pedagoogi töötasustamise aluseks on ametikoht.

(1) Mittepedagoogilise personali ülesanne on kooli häireteta töö tagamine, vara korrashoid ja majanduslik teenindamine.

(2) Mittepedagoogilise personali ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus ja ametijuhendis ning need on kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.

(3) Mittepedagoogilise personali töötasustamise aluseks on ametikoht.

(1) Üliõpilased on isikud, kes on immatrikuleeritud kooli kõrgharidusõppe täis- või osakoormusega õppesse.

(2) Õpilased on isikud, kes on võetud õppima kutsehariduse õppekavale.

(1) Üliõpilasel ja õpilasel on õigus

1) tutvuda enne kooli õppima asumist ja koolis õppides õppekavade, põhimääruse, sisekorra-, õppekorralduse ja praktikaeeskirjadega;

2) nõuda õppekavale vastavat õpet;

3) kuulata koolis õppekavaväliseid loenguid ja sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi koolis kehtestatud korras;

4) saada konsultatsioone õppetööd puudutavates küsimustes;

5) kasutada õppetegevuses ja õppekavavälises tegevuses kooli kehtestatud korras tasuta kooli auditooriume, laboratooriume, arvutiklasse, raamatukogu, inventari, seadmeid ja muid vahendeid;

6) osaleda üliõpilas- ja õpilasesinduse moodustamises ning selle tegevuses;

7) esitada direktorile õpilaskonna kaudu põhjendatud esildisi pedagoogi sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks;

8) nõuda motiveeritud taotluse alusel vastavalt kooli õppekorralduse eeskirjale eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile;

9) esitada kooli juhtkonnale õppekorralduse parendamise ettepanekuid;

10) saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust;

11) saada kehtestatud korras akadeemilist puhkust.

12) jätkata kooli õppekava sulgemisel või kooli tegevuse lõpetamisel õpinguid teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal;

13) saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi;

14) kasutada muid seadusega kehtestatud õigusi.

(2) Üliõpilasel on õigus valida oma õpingukavasse kuni 10 protsendi ulatuses aineid teistest õppekavadest.

(3) Üliõpilasel ja õpilasel on kohustus

1) järgida seaduse, kooli põhimääruse, õppe- ja sisekorraeeskirja ning muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise eest;

2) kasutada kooli kasutusse antud riigivara heaperemehelikult ning hüvitada tema tekitatud kahju nimetatud varale;

3) hoida kooli mainet;

4) osaleda õppetöös ja sooritada õigeaegselt ettenähtud eksamid, arvestused ja praktikad.

(1) Kooli õpilased ja üliõpilased moodustavad ühise õpilaskonna.

(2) Täiskasvanute tööalase koolituse kursuste kuulajad õpilaskonda ei kuulu ning neile ei laiene õpilaste ja üliõpilaste õigused ja kohustused. Nende õigusliku seisundi määrab «Täiskasvanute koolituse seadus».

(3) Õpilaskonnal on õigus iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste ja üliõpilaste huvidest, vajadustest ja kohustustest ning järgides seadusi ning nende alusel antud õigusakte.

(4) Õpilaskonnal on oma põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord.

(5) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu õpilaskond üldkoosolekul. Üliõpilas- ja õpilasesindus esitab õpilaskonna põhikirja kooli nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu kinnitab õpilaskonna põhikirja, kui see vastab seadusele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele.

Kooli õpilaskonnal on õigus

1) moodustada teiste üliõpilas- või õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alusel ja korras;

2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;

3) osaleda kooli õppetöö ja muu tegevuse organiseerimisel;

4) osaleda koolisisestel nõupidamistel ja koosolekutel vastavalt kokkuleppele kooli juhtkonnaga.

(1) Kooli finantseeritakse riigieelarvest, laekumistest sihtasutustelt, kooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest ja muudest vahenditest.

(2) Kool kasutab ja käsutab rahalisi vahendeid ning vara õigusaktidega kehtestatud korras.

Koolil on õppe- ja kasvatustöö korraldamiseks vara, mille moodustavad talle riigivara valitseja poolt sihtotstarbelisse kasutusse antud maa, hooned ja rajatised, seadmed, inventar ning muud õppetööks vajalikud materiaalsed väärtused.

Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel.

Kool korraldab oma asjaajamist, lähtudes Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast ning koolis kinnitatud asjaajamiseeskirjast.

(1) Kooli korraldab ümber Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul.

(2) Kooli ümberkorraldamine toimub pärast õppeaasta lõppu Vabariigi Valitsuse kehtestatud alustel ja korras.

(3) Kooli ümberkorraldamise otsusest teatatakse õpilastele ja üliõpilastele ning kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

(1) Kooli tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul.

(2) Kooli tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeaasta lõppu Vabariigi Valitsuse kehtestatud alustel ja korras.

(3) Kooli tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse õpilastele ja üliõpilastele ning kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.