Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord

(1) Määrusega kehtestatakse üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ning määramise üldtingimused ja kord.

(2) Üliõpilaste stipendiumite liigid on järgmised

1) erialastipendium;

2)

3)

4) erivajadusega üliõpilaste stipendium;

5) asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetav stipendium.

(1) Rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilasel on õigus taotleda käesoleva määruse § 1 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud stipendiumit, kui ta vastab järgmistele tingimustele

1) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel või ta viibib Eestis viisa alusel või viisavabalt, kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, ning on esitanud taotluse õppimiseks tähtajalise elamisloa saamiseks;

2) ta õpib täiskoormusega, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erialastipendiumit, omandades kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi ja õppides õppekaval, kus vastuvõtt toimub ainult osakoormusega õppesse, või juhul, kui ta taotleb erivajadusega üliõpilaste stipendiumit;

3) ta õpib õppeasutuses, millele eraldatakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu kõrgharidustaseme õppeks tegevustoetust, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erivajadusega üliõpilaste või asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetavat stipendiumit;

4) ta ei viibi akadeemilisel puhkusel, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erivajadusega üliõpilaste stipendiumit ja osaleb õppetöös või taotleb erialastipendiumit ja vastab ühele § 3 lõikes 4 nimetatud tingimusele või taotleb asendushooldusel või eestkoste peres viibinud üliõpilase stipendiumit ja vastab ühele § 3 lõikes 4 nimetatud tingimusele;

5)

6) ta ei ole ületanud õppekava nominaalkestust, välja arvatud juhul kui taotletakse erivajadusega üliõpilaste stipendiumit.

(1¹) Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi taotlemisel peab üliõpilasel olema puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõike 1 alusel kehtiv puude raskusastme otsus.

(1²) Asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi taotlemisel peab üliõpilane vastama lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 – 4 sätestatule ka järgmistele tingimustele

1) on sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel või § 1261 kohaselt asendushooldusel viibinud või perekonnaseaduse § 171 lõike 1 alusel eestkostja peres elanud;

2) on kõrgkooli immatrikuleeritud hiljemalt kolm aastat pärast keskhariduse omandamist või jätkab õppimist magistriõppes hiljemalt 12 kuud pärast rakenduskõrgharidusõppe või bakalaureuseõppe lõpetamist.

(2) Üliõpilane saab esitada erialastipendiumi saamiseks taotluse õppeasutusele kaks korda õppeaastas, sügissemestril hiljemalt 1. oktoobriks ja kevadsemestril hiljemalt 1. märtsiks, erivajadusega üliõpilaste stipendiumi saamiseks taotluse Haridus- ja Noorteametile kaks korda õppeaastas ning asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste stipendiumi saamiseks taotluse Haridus- ja Noorteametile üks kord õppeaastas. Õppeasutus ja Haridus- ja Noorteamet (edaspidi stipendiumi maksjad) kehtestavad taotluste esitamise täpse aja ja viisi.

(3) Kui rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilane vastab mitmele käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud stipendiumi taotlemise tingimusele, on tal õigus saada mitut stipendiumit korraga.

(4) Doktorandil, kes täidab õppe- ja teadustöö kava, on õigus taotleda erivajadusega üliõpilaste stipendiumit, kui ta vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tingimusele.

(5) Kõiki käesolevas määruses nimetatud stipendiumeid on üliõpilasel õigus taotleda alates tema immatrikuleerimise õppeaasta esimesest semestrist.

(1) Üliõpilasele määratakse erialastipendium kaks korda õppeaastas viieks õppekuuks, erivajadusega üliõpilaste stipendium üks kord õppeaastas maksimaalselt kümneks õppekuuks ja asendushooldusel või eestkostja peres viibinud üliõpilaste stipendium üks kord õppeaastas kümneks õppekuuks.

(2) Stipendiumeid määratakse ja makstakse üliõpilastele stipendiumi maksjate kaudu õppekava nominaalkestuse jooksul, välja arvatud juhul kui üliõpilane viibib akadeemilisel puhkusel. Akadeemilisel puhkusel viibitud aeg pikendab stipendiumi määramise ja maksmise perioodi. Erivajadusega üliõpilase stipendium määratakse ja makstakse üliõpilase täiskoormusel õppimise perioodil, kuid mitte kauem kui üks aasta pärast üliõpilase nominaalse õppeaja lõppu.

(3) Stipendiumi arvestust ja väljamaksmist korraldab stipendiumi maksja. Stipendium makstakse üliõpilase arvelduskontole. Stipendium makstakse iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu eest, välja arvatud septembrikuu eest, mis makstakse oktoobrikuu jooksul, ja veebruarikuu eest, mis makstakse märtsikuu jooksul. Kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasele on õigus erivajadusega üliõpilaste stipendiumi maksta korraga viie õppekuu eest. Puude raskusastme otsuse puudumisel või selle kehtivuse kaotamisel või õppevormist tuleneval stipendiumimakse muutumisel õppeaasta kestel peatab stipendiumi maksja stipendiumi maksmise kuni üliõpilaselt teabe saamiseni ja jätkab stipendiumimaksete tegemist vastavalt käesolevale määrusele, kui stipendiumi saaja vastab stipendiumi saamise tingimustele.

(4) Stipendiumeid ei maksta üliõpilastele akadeemilisel puhkusel viibimise ajal või osakoormusega õppides, välja arvatud juhul, kui

1) üliõpilane omandab kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi õppides õppekaval, kus vastuvõtt toimub ainult osakoormusega õppesse ja talle on määratud erialastipendium ning ta õpib osakoormusega;

2) tegemist on keskmise, raske või sügava puudega ning õppekava täitva isikuga ning talle on määratud erivajadusega üliõpilaste stipendium.

(5) Haridus- ja Noorteametil on õigus nõuda üliõpilaselt täiendavaid dokumente ja andmeid ning teha stipendiumitaotluses esitatud andmete kohta järelpärimisi õppeasutusele, Sotsiaalkindlustusametile, asendushoolduse osutajale, eestkostjatele ja Eesti hariduse infosüsteemi.

(6) Otsus stipendiumite määramise või määramisest keeldumise kohta tehakse hiljemalt ühe kuu jooksul peale taotluste perioodi lõppu.

(7) Stipendiumi maksmine lõpetatakse sellele järgnevast kalendrikuust, kui ilmneb üliõpilase mittevastavus stipendiumi taotlemise ja maksmise tingimustele. Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi puhul, kui mittevastavus tuleneb Sotsiaalkindlustusameti otsusest või üliõpilase õppekoormuse muutusest, diferentseeritakse stipendium vajadusel sellele järgnevast kalendrikuust või peatatakse stipendiumi maksed, kuni asjaolude selgumiseni.

(1) Erialastipendiumi eesmärk on motiveerida üliõpilasi õppima täiskoormusega riigile prioriteetsetes valdkondades. Riigi prioriteetsete õppekavade loetelu, millel õppides makstakse stipendiumi, kehtestatakse käesoleva määruse lisas (lisa 1).

(2) Erialastipendiumi suurus on 160 eurot kuus.

(3) Erialastipendiumi suurus prioriteetsetel informaatika ja infotehnoloogia õppekavadel on 160–300 eurot kuus.

(4) Erialastipendium määratakse taotluse esitanud ja § 2 lõikes 1 toodud nõuetele vastavatest üliõpilastest paremusjärjestuse alusel. Paremusjärjestuse koostamise alused on kehtestatud õppeasutuste põhiselt käesoleva määruse lisades (lisad 2 - 4).

(5) Õppeasutusel on õigus jätta erialastipendium määramata üliõpilasele, kellele on samaks perioodiks määratud muu stipendium, mille eesmärk on sarnane erialastipendiumi eesmärgiga.

(6) Igal aastal antavate stipendiumite arv määratakse sõltuvalt riigieelarvelistest vahenditest õppeasutuse ja Haridus- ja Noorteameti vahel sõlmitud stipendiumi finantseerimise lepingus. Erialastipendiumi eelarve jaotuse aluseks on õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppekavagrupi õppekavadel õppivate üliõpilaste arv Eesti hariduse infosüsteemi andmete alusel seisuga 1. oktoober, arvestusega, et igal õppeasutusel on õigus vähemalt ühele stipendiumile õppeaastas olenemata üliõpilaste arvust.

Tulemusstipendium

Doktorandistipendium

(1) Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi eesmärk on toetada erivajadusega üliõpilasi kõrghariduse omandamisel. Stipendiumiga toetatakse üliõpilasi, kellel on tuvastatud puude raskusaste vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõike 1 alusel.

(2) Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi suurus on

1) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 510 eurot kuus;

2) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 148 eurot kuus;

3) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava ning punktides 1 ja 2 nimetamata muu funktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 80 eurot kuus;

4) keskmisele puude raskusastmele vastava kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 325 eurot kuus;

5) keskmisele puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 68 eurot kuus;

6) keskmisele puude raskusastmele vastava ning punktides 4 ja 5 nimetamata muu funktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 60 eurot kuus.

(2¹) Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi määr ainepunkti kohta osakoormusega õppes või akadeemilisel puhkusel olles

1) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 85 eurot;

2) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 24,67 eurot;

3) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava ning punktides 1 ja 2 nimetamata muu funktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 13,33 eurot;

4) keskmisele puude raskusastmele vastava kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 54,17 eurot;

5) keskmisele puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 11,33 eurot;

6) keskmisele puude raskusastmele vastava ning punktides 4 ja 5 nimetamata muu funktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 10 eurot.

(3) Akadeemilisel puhkusel viibiva, kuid õppetöös osaleva, või osakoormusega õppiva erivajadusega üliõpilaste stipendiumi suurus diferentseeritakse üliõpilase täidetava õppekava mahu alusel. Stipendiumi suurus sõltub semestri alguses tehtud õppeainete registreeringutest ja üliõpilase puude raskusastmele vastavast stipendiumi määrast. Stipendiumi suurus ei tohi ületada täiskoormusega õppiva üliõpilaste stipendiumi määra.

(3¹) Täiskoormusega õppiva üliõpilase nominaalse õppeaja lõppedes diferentseeritakse erivajadusega üliõpilaste stipendiumi suurus kehtestatud õppekava mahust puudu olevate ainepunktide alusel.

(3²) Stipendiumi suurus määratakse Sotsiaalkindlustusameti otsuses toodud puude raskusastme ja liigi alusel.

(4) Osakoormusega õppivale üliõpilasele makstakse erivajadusega üliõpilaste stipendiumit õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul.

(1)

(2) Asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi suurus on 160 eurot kuus.

(1) Kui üliõpilasele määratakse või makstakse erialastipendiumi ekslikult, puudub üliõpilasel õigus määratud ja makstud stipendiumile ning stipendiumi maksmine lõpetatakse.

(2) Stipendiumi maksja võib nõuda enammakstud erialastipendiumi üliõpilaselt tagasi.

(3) Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi ja asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi saaja on kohustatud teavitama stipendiumi maksjat kui

1) muutub õppekoormus;

2) üliõpilane eksmatrikuleeritakse;

3) üliõpilane suundub akadeemilisele puhkusele.

(1) Määrust kohaldatakse alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastele 2013/2014. õppeaasta teisest semestrist alates, välja arvatud erialastipendiumi, erivajadusega üliõpilaste stipendiumi ning asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi puhul, mida neil on võimalik taotleda 2014/2015. õppeaastast alates.

(2) Enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele kohaldatakse määrust tulemusstipendiumi puhul alates 2016/2017. õppeaastast kuni õppe nominaalkestuse lõpuni.

(3) Määrust kohaldatakse enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele doktorandistipendiumi puhul, mida neil on võimalik taotleda 2013/2014. õppeaasta teisest semestrist alates, ning erialastipendiumi, erivajadusega üliõpilaste stipendiumi ning asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi puhul, mida neil on võimalik taotleda 2014/2015. õppeaastast alates.

(4) Käesoleva määruse § 8 tähenduses loetakse asendushooldusel viibinud isikuks ka kuni 31. detsembrini 2017. a kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse redaktsiooni alusel asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud isikuid ning pärast 1. jaanuari 2018. a perekonnas hooldamisel viibinud isikuid, kelle puhul on lapse perekonnas hooldamise lepinguid jätkatud sotsiaalhoolekande seaduse § 160 lõike 11 alusel.

(5) Erialastipendiumi on õigus taotleda üliõpilastel, kes on immatrikuleeritud enne 2023/2024. õppeaastat.

(1) 2019/2020. õppeaastal on õigus eriolukorraga seotud stipendiumi saada kõrgharidustaseme esimese või teise astme õppekaval õppival üliõpilasel, kelle õppekavajärgne õppetegevus korraldati eriolukorra tõttu 2019/2020. õppeaasta juulis või augustis ja kellele määrati 2019/2020. õppeaasta teisel semestril

1) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 2 punktis 4 nimetatud vajaduspõhine õppetoetus või

2) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 2 punktis 5 nimetatud vajaduspõhine eritoetus.

(2) Eriolukorraga seotud stipendiumi suurus on

1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul samaväärne üliõpilasele 2019/2020. õppeaasta teisel semestril määratud vajaduspõhise õppetoetuse suurusega kuus;

2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul 135 eurot kuus.

(3) Eriolukorraga seotud stipendiumi makstakse

1) juulikuu eest, kui õppetöö toimus juulis;

2) augustikuu eest, kui õppetöö toimus augustis.

(4) Kõrgkool edastab eriolukorraga seotud stipendiumile kvalifitseeruvate üliõpilaste andmed Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt 15. augustiks 2020.

(5) Haridus- ja Teadusministeerium korraldab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud stipendiumi eraldamise.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud stipendiumi fondi suurus ja selle eraldamise kord lepitakse kokku Haridus- ja Teadusministeeriumi ning kõrgkooli vahelises riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingus ja stipendiumi eraldamise korraldab kõrgkool.

Määrus jõustub 1. septembril 2019. a.