Diplomaatilise teenistusastme andmise tingimused ja kord ning diplomaatilise teenistusastme taotluse vorm

Diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadi kandidaadile või karjääridiplomaadile, kelle

1) Välisministeeriumi teenistuses oldud aeg vastab välisteenistuse seaduse § 15 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegadele ja

2) töötulemusi ja tööalast käitumist hindab atesteerimiskomisjon taotletavale teenistusastmele vastavaks.

(1) Atašee diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadi kandidaadile, kes on

1) omandanud diplomaaditööks vajalikud põhiteadmised ja -oskused;

2) omandanud konsulaarametniku kutse või erikutse.

(2) III sekretäri diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadile, kes on

1) omandanud praktilised kogemused välissuhtlemises ja

2) saavutanud häid tulemusi teenistusülesannete täitmisel.

(3) II sekretäri diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadile, kes on töötanud

1) välisesinduses täislähetusaja diplomaadina või

2) pikka aega Välisministeeriumi Eestis asuval spetsiifilisi erialateadmisi nõudval diplomaatilisel ametikohal.

(4) I sekretäri diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadile, kes on

1) saavutanud väga häid tulemusi teenistusülesannete täitmisel ja

2) töötanud vähemalt kolmes struktuuriüksuses või

3) töötanud pikka aega järjepidevalt Välisministeeriumi Eestis asuval spetsiifilisi erialateadmisi nõudval diplomaatilisel ametikohal.

(5) Nõuniku diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadile, kes on

1) saavutanud väga häid tulemusi teenistusülesannete täitmisel ja

2) olnud esmatasandi juht või struktuuriüksuse juht vähemalt ühe aasta järjest või

3) töötanud välisesinduses diplomaadina vähemalt kaks täislähetusaega.

(6) Vanemnõuniku diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadile, kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi välissuhtlemises.

(7) Täislähetusaeg käesoleva määruse tähenduses on kolm aastat. Atesteerimiskomisjon võib mõjuvatel põhjustel lugeda täislähetuseks ka lühema lähetustähtaja.

(8) Välisesinduses diplomaadina töötamiseks loetakse käesoleva määruse tähenduses ka töötamist Euroopa Liidu institutsioonides, Euroopa välisteenistuses, rahvusvahelisel tsiviilmissioonil või rahvusvahelises organisatsioonis, tingimusel et sellise töötamise ajal on säilinud teenistussuhe Välisministeeriumiga.

(9) Ametnikule välisteenistuse seaduse § 15 lõike 3 alusel erandkorras diplomaatilise teenistusastme andmisel ei pea järgima käesolevas määruses sätestatud tingimusi.

(1) Ametnikule diplomaatilise teenistusastme andmise taotluse esitab üldjuhul ametniku vahetu juht arenguvestluse kokkuvõtte osana, täites käesoleva määruse lisas kehtestatud vormi kohase elektroonilise taotluse.

(2) Kui ametnik vastab taotletava teenistusastme andmise formaalsetele tingimustele ning ametnikuga ei ole peetud arenguvestlust teenistusastme taotlemiseks ettenähtud teenistusstaaži täitumisest arvates mõistliku aja jooksul, on ametnikul õigus esitada omapoolne taotlus teenistusastme saamiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erandjuhul täidab ametnik käesoleva määruse lisas kehtestatud vormi kohase elektroonilise taotluse ja ametniku vahetu juht lisab taotlusele oma hinnangu.

(4) Erandkorras diplomaatilise teenistusastme andmise ettepaneku teeb atesteerimiskomisjonile vastava osakonna peadirektor, välisesinduse juht, asekantsler või kantsler.

(5) Personaliosakond esitab vajaduse korral andmed ametniku teenistuskäigu, arenguvestluste ja hindamiste kohta ning muu asjakohase teabe.

Diplomaatilise teenistusastme taotlust menetleb atesteerimiskomisjon välisteenistuse seaduse § 80 lõike 1 alusel välisministri määrusega kehtestatud korras.

Diplomaatiline teenistusaste antakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga atesteerimiskomisjoni ettepaneku alusel.

Välisministri 14. detsembri 2006. a määrus nr 9 „Diplomaatilise teenistusastme andmise tingimused ja kord ning diplomaatilise teenistusastme taotluse vorm” tunnistatakse kehtetuks.

Määrus jõustub 20. septembril 2016. a.