Patendivoliniku kutsekomisjoni põhimäärus

Patendivoliniku kutse andmiseks moodustab justiitsminister patendivoliniku kutsekomisjoni (edaspidi komisjon), kes viib läbi patendivoliniku kutseeksami (edaspidi eksam).

Komisjon on vähemalt kuueliikmeline, kusjuures komisjoni liikmeteks on kaks Patendiameti teenistujat ja kaks patendivolinikku.

Komisjon viib eksami läbi oma koosolekul.

Eksam on kirjalik. Eksam koosneb eksamineeritava teoreetiliste teadmiste kontrollimisest ja tööstusomandialaste kaasusülesannete lahendamisest.

(1) Eksamineeritava teadmisi kontrollitakse valikvastustega või avatud tööstusomandialaste küsimustega ning kolme kaasusülesandega, mis on seotud tööstusomandi esemele õiguskaitse saamise taotluse koostamise, tööstusomandiõiguse kaitse või vaidlustamise, isiku tööstusomandialase nõustamise või muu patendivoliniku kutsetegevusega.

(2) Küsimustele vastamise eest võib saada kokku maksimaalselt 25 punkti, seejuures igale valikvastustega küsimusele vastamise eest võib saada maksimaalselt ühe punkti ning igale avatud küsimusele vastamise eest võib saada maksimaalselt viis punkti. Iga kaasusülesande lahendamise eest võib saada maksimaalselt 25 punkti.

(3) Eksamikomisjon määrab eksami kestuse vastavalt eksamiküsimustele vastamiseks ja kaasusülesannete lahendamiseks eeldatavalt kuluvale ajale.

(4) Kaasusülesannete lahendamisel võib kasutada paberkandjal õigusakte, mis on ilma märkuste ja kommentaarideta, elektroonilist Riigi Teatajat, Euroopa Liidu õigusaktide andmebaasi internetis aadressil eur-lex.europa.eu ning Riigikohtu veebilehel olevat Riigikohtu lahendite andmebaasi.

(5) Eksamil lubamatuid abimaterjale või kõrvalist abi kasutanud eksamineeritav kõrvaldatakse eksamilt ja eksam loetakse mittesooritatuks.

(6) Komisjoni esimees jaotab eksamiküsimuste ja kaasusülesannete koostamise ning eksamitööde hindamisega seotud ülesanded komisjoni liikmete vahel võrdselt.

Eksami tulemust hinnatakse hindega ühest kümneni vastavalt saadud punktide arvule järgmiselt

1) 96–100 punkti – hinne 10;

2) 91–95 punkti – hinne 9;

3) 81–90 punkti – hinne 8;

4) 71–80 punkti – hinne 7;

5) 61–70 punkti – hinne 6;

6) 51–60 punkti – hinne 5;

7) 41–50 punkti – hinne 4;

8) 31–40 punkti – hinne 3;

9) 21–30 punkti – hinne 2;

10) 0–20 punkti – hinne 1.

Eksamihinne on komisjoniliikmete antud hinnete keskmine, mis ümardatakse täisarvuks. Hinne alla viie loetakse mitterahuldavaks.

Kui eksamineeritav on saanud mitterahuldava hinde loetakse, et patendivoliniku kutse taotleja ei ole eksamit sooritanud.

Patendivoliniku kutse taotlemiseks esitatakse komisjonile

1) kirjalik avaldus, milles sisaldub vähemalt üks patendivoliniku seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud valdkond, milles tegutsemiseks kutset taotletakse ja patendivoliniku kutse taotleja kinnitus selle kohta, et ta vastab § 14 lõike 1 punktides 1, 4, 6 ja 7 sätestatud nõuetele;

2) dokumendid, mis tõendavad patendivoliniku seaduse § 14 lõike 1 punktides 2, 3 ja 5 sätestatud nõuetele vastavust;

3) patendivoliniku juures töötamise ajal tehtud toimingute aruanne patendivoliniku kutse taotleja poolt tehtud tööstusomandialastest toimingutest (edaspidi aruanne);

4) andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kui patendivoliniku kutse taotlemise avaldus või aruanne ei vasta patendivoliniku seaduse §-s 16 sätestatud nõuetele, annab komisjon taotlejale 15-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi tähtajaks ei kõrvaldata, teeb komisjon patendivoliniku kutse taotlemise avalduse menetlusse võtmisest keeldumise otsuse ja saadab selle patendivoliniku kutse taotlejale otsuse tegemise päevast arvates viie tööpäeva jooksul.

Komisjon teeb patendivoliniku kutse andmise otsuse, kui patendivoliniku kutse taotleja

1) vastab patendivoliniku seaduse § 14 lõike 1 punktides 2, 3 ja 5 sätestatud nõuetele;

2) on kinnitanud oma vastavust patendivoliniku seaduse § 14 lõike 1 punktides 1, 4, 6 ja 7 sätestatud nõuetele;

3) on sooritanud eksami.

Patendivoliniku kutse andmise otsus jõustub patendivoliniku kutse andmise otsuse registreeringu tegemisel riiklikus patendivolinike registris (edaspidi register).

Patendivoliniku kutse andmise otsuse ärakiri saadetakse patendivoliniku kutse taotlejale ja registrile kolme tööpäeva jooksul patendivoliniku kutse andmise otsuse tegemise päevast arvates. Patendivoliniku kutse andmise otsus avaldatakse Justiitsministeeriumi veebilehel.

Komisjon teeb patendivoliniku kutse andmisest keeldumise otsuse, kui patendivoliniku kutse taotleja ei vasta patendivoliniku seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud nõuetele või ei soorita eksamit.

Patendivoliniku kutse andmisest keeldumise otsus jõustub selle tegemise päevast.

Patendivoliniku kutse andmisest keeldumise otsuse ärakiri saadetakse patendivoliniku kutse taotlejale kolme tööpäeva jooksul patendivoliniku kutse andmisest keeldumise otsuse jõustumise päevast arvates.

Komisjoni teeb otsuseid koosolekul, mida juhatab komisjoni esimees või esimehe äraolekul komisjoni liige, kelle komisjoni esimees on määranud ennast asendama.

Komisjoni esimees või esimehe äraolekul komisjoni liige, kelle komisjoni esimees on määranud ennast asendama, kinnitab koosoleku päevakorra.

Komisjoni koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord aastas Justiitsministeeriumi ruumides.

Komisjoni koosoleku toimumise päeva ja alguse aja määrab komisjoni esimees või esimehe äraolekul komisjoni liige, kelle komisjoni esimees on määranud ennast asendama ning komisjoni koosoleku toimumise päev ja alguse aeg avaldatakse Justiitsministeeriumi veebilehel.

Komisjon on pädev otsustama, kui otsustamises osaleb komisjoni esimees või esimehe äraolekul komisjoni liige, kelle ta on määranud ennast asendama ning vähemalt neli komisjoni liiget.

Komisjoni otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jaotumisel on otsustavaks komisjoni esimehe või teda asendava komisjoni liikme hääl.

Komisjoni liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega hääletamisel erapooletuks jääda. Komisjoni liikme nõudmisel tema eriarvamus protokollitakse.

Komisjoni liikmed peavad hoidma rangelt nendele teatavaks saanud ärisaladust. Komisjoni liikmena teatavaks saanud ärisaladuse kuritarvitamise eest kannab komisjoni liige vastutust seaduses ettenähtud korras.

(1) Eksami läbiviimiseks vajalike eksamiküsimuste ja kaasusülesannete koostamise ning eksamitööde hindamise eest makstakse komisjoni liikmele ühekordset tasu määras, mis võrdub kõrgemate riigiteenijate kõrgeima palgamäära ning järgmisena sätestatud vastava koefitsiendi korrutisega (põhitasu)

1) komisjoni esimees – koefitsient 0,062;

2) teised komisjoni liikmed – koefitsient 0,05.

(2) Komisjoni liikmele, kes eksamiküsimuste ja kaasusülesannete koostamisel ning eksamitööde hindamisel ei osale, tasu ei maksta. Nõutavast vähem panustanud komisjoni liikme põhitasu vähendatakse proportsionaalselt, seejuures komisjoni liikme, kes osaleb ainult eksamitööde hindamisel, tasu vähendatakse 75%.

(3) Komisjoni esimehe asendamise eest ning eksamiküsimuste ja kaasusülesannete koostamisel komisjoni liikme asendamise eest makstakse komisjoni esimehe ettepanekul asendajale lisatasu kuni 75% asendatava põhitasu määrast proportsionaalselt asendaja panusega, vähendades asendatava põhitasu asendajale makstava lisatasu võrra.

(4) Komisjoni esimees esitab peale kutseeksami läbiviimist Justiitsministeeriumile komisjoni liikmete tasustamise ettepaneku koos ülevaatega liikmete osalemisest eksamiküsimuste ja kaasusülesannete koostamisel ning eksamitööde hindamisel.

(5) Komisjoni esimehe ettepaneku alusel otsustab Justiitsministeerium komisjoni liikmete töö tasustamise 15 päeva jooksul alates ettepaneku esitamisest.

Komisjoni asjaajamine ja koosolekute protokollimine korraldatakse Justiitsministeeriumi tööstusomandi valdkonda koordineeriva osakonna poolt.

Komisjoni koosoleku protokollis peab sisalduma vähemalt järgmine teave

1) koosoleku toimumise aeg ja koht;

2) koosoleku juhataja ja protokollija nimed;

3) koosolekul osalenud ja koosolekult puudunud komisjoni liikmete nimed;

4) koosoleku päevakord;

5) koosolekul vastuvõetud otsused koos vastavate motiveeringute ja hääletamistulemustega;

6) koosolekul vastuvõetud otsuse suhtes eriarvamusele jäänud komisjoni liikme eriarvamuse sisu.

Komisjoni koosoleku protokoll allkirjastatakse komisjoni esimehe või esimehe äraolekul komisjoni liikme, kelle komisjoni esimees on määranud ennast asendama, ja komisjoni koosoleku protokollija poolt.