Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. augusti 2009. a määruse nr 83 „Loomemajanduse tugistruktuuride toetamise tingimused ja kord” muutmine — RT I, 2011+03:00, 4

Määrus kehtestatakse „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 12 lõike 4 alusel.

§ 1. Määruse muutmine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. augusti 2009. a määruses nr 83 „Loomemajanduse tugistruktuuride toetamise tingimused ja kord” (RT I, 29.12.2010, 31) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 2 lõike 2 punktid 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) kasvab loomeettevõtjate müügitulu, sealhulgas müügitulu ekspordist; 4) suureneb kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaal loomeettevõtjate müügitulus; 5) suureneb teiste ettevõtlusvaldkondade toodete ja teenuste lisandväärtus ja ekspordivõimekus läbi koostöö loomeettevõtjate ning loomeinimestega.”; 3) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) loomeettevõtjad sisenevad uutele sihtturgudele väljaspool Eestit;”; 4) paragrahvi 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) loomemajandus on valdkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise. Loomemajanduse valdkondadeks on: arhitektuur, audiovisuaalvaldkond, disain, etenduskunstid, kirjastamine, kunst, kultuuriväärtused, käsitöö, meelelahutustarkvara, muusika, reklaam;”; 5) paragrahvi 4 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 4 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) piirkondlik arenduskeskus on vähemalt ühe maakonna ulatuses loomemajanduse arendamisega tegelev tugistruktuur, mille eesmärgiks on piirkonna konkurentsivõime tõstmine loomemajanduspotentsiaali arendamise toel ja mille põhitegevuseks on keskuse tegevuspiirkonnas alustavate ja tegutsevate loomeettevõtjate igakülgne nõustamine, koostöö edendamine loomeettevõtjate, teiste tegevusvaldkondade ettevõtjate, avaliku sektori ja mittetulundussektori vahel, ekspordipotentsiaali arendamine ja loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine;”; 7) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) valdkondlik arenduskeskus on ühes või mitmes loomemajanduse valdkonnas (või alamvaldkonnas) tegutsev tugistruktuur, mille põhitegevuseks on üleriigiliselt valdkonna ettevõtluspotentsiaali ja ekspordivõimekuse tugevdamine, valdkonnas tegutsevate loomeettevõtjate igakülgne nõustamine, loomeettevõtjate ja teiste tegevusvaldkondade ettevõtjate koostöö soodustamine, teadlikkuse tõstmine, uuringute läbiviimine ning innovaatiliste lahenduste väljatöötamine ja juurutamine;”; 8) paragrahvi 4 punktid 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 4 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) kasusaaja on meetme raames kasusaav ettevõtja, kellele piirkondlik- või valdkondlik arenduskeskus osutab teenuseid loomeettevõtluse toetamiseks;”; 10) paragrahvi 4 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 4 täiendatakse punktidega 13–17 järgmises sõnastuses: „13) õppereis on kasusaaja ja piirkondliku- või valdkondliku arenduskeskuse töötajate või juhatuse liikmete lähetamine teise, väljaspool Eestit asuvasse organisatsiooni kogemuste ja praktikatega tutvumise eesmärgil. Õppereisil peab osalema vähemalt üks kasusaaja ning õppereis peab sisaldama ka sihtkohas toimuvat seminari või koolitust; 14) eksport on kauba võõrandamine koos selle toimetamisega Eestist välisriiki või teenuse osutamine välisriigi residendile; 15) sihtturg on taotluses ja valdkondlikus ekspordiplaanis määratletud välisriik või -riigid, millele projekti turundustegevused on suunatud; 16) valdkondlik ekspordiplaan on sihtturgudele suunatud, käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud loomemajanduse valdkonna turundusplaan, mille elluviimiseks rahastamist taotletakse. Ekspordiplaanis kirjeldatakse valdkonna ja selles tegutsevate ettevõtjate poolt ekspordiks pakutavaid tooteid või teenuseid, selgitatakse välja potentsiaalsed sihtturud, analüüsitakse konkurentsiolukorda sihtturgudel, seatakse konkreetsed eesmärgid ekspordi müügitulu suurendamiseks ning koostatakse tegevuskava seatud eesmärkide saavutamiseks; 17) välismess on toodete või teenuste turu mõjutamiseks korraldatav sündmus, mis toimub väljaspool Eestit ning mille toimumise ajal ettevõtja koos ühe või mitme tegevusvaldkonna ettevõtjatega tutvustab turuosalistele oma tooteid või teenuseid eesmärgiga edendada nende müüki.”; 12) paragrahvi 5 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) kasusaajate teenindamiseks vajaliku immateriaalse vara soetamine;”; 14) paragrahvi 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 5 punktid 4–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) piirkondlike- või valdkondlike arenduskeskuste poolt teenuste osutamine loomeettevõtluse toetamiseks ning teistes ettevõtlusvaldkondades loovuse ressursside aktiivsemaks kasutamiseks, sealhulgas ettevõtlus- ja loomemajandusalase teabe ja kontaktide vahendamine, ettevõtjate nõustamine, seminaride, koolituste, õppereiside ja kontaktürituste korraldamine, valdkondlike arendusprojektide algatamine ja läbiviimine; 5) piirkondlike- või valdkondlike arenduskeskuste poolt pakutavate teenuste arendamine ja koostöö ning kogemuste vahetamine kohalike ja välismaiste koostööpartneritega; 6) piirkondlike- või valdkondlike arenduskeskuste töötajate kompetentsi ja võimekuse tõstmine, sealhulgas organisatsiooniväliste spetsialistide, ekspertide ja praktikute kaasamine;”; 16) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) piirkondlike- või valdkondlike arenduskeskuste poolt loomeettevõtjate ühise ekspordivõimekuse suurendamisele ning sihtturgudele suunatud tegevuste algatamine ja elluviimine, sealhulgas turundusürituste ja müügivisiitide korraldamine, välismessidel või -näitustel osalemine või nende külastamine, püsiekspositsioonide eksponeerimine, reklaammaterjalide valmistamine ja tellimine, brändide väljatöötamine ja kaubamärkide registreerimine, veebilehtede arendamine ja e-turunduse lahenduste väljatöötamine, nõustamis- ja koolitusteenuse hankimine sihtturu teenuseosutajatelt, uuringute läbiviimine, rahvusvahelistel konkurssidel osalemine.”; 17) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 1–5 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) projektiga seotud immateriaalse vara soetamise kulud;”; 19) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) projekti elluviimisega otseselt seotud töötajate ja projekti kaasatud isikute, sealhulgas kasusaajate lähetustega seotud transpordi- ja majutuskulud ning päevarahad vastavates õigusaktides kehtestatud piirmäärade ulatuses;”; 21) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 11–13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11) kulud sisseostetud teenustele, sealhulgas sisseostetud konsultatsiooni-, koolitus-, ekspertiisi-, info- ja reklaamiteenused ning uuringud; 12) seminaride, koolituste, õppereiside ja kontakt- ning turundusürituste korraldamisega seotud rendi- ja üürikulud ning materjalide koostamise ja tootmise kulud; 13) piirkondlike- ja valdkondlike arenduskeskuste töötajate koolituskulud, sealhulgas seminaride ja konverentside osavõtumaksud;”; 22) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 15–24 järgmises sõnastuses: „15) sihtturgudele suunatud turundusürituste korraldamise kulud välisriigis või Eestis, sealhulgas ruumide ja tehnika rendikulud, turundusürituste korraldamise teenustasud ning klientide külastamisega seotud kulud välisriigis; 16) sihtturgudele suunatud välismessidel osalemisega ja välismesside külastamisega seotud kulud, sealhulgas messi registreerimis- ja osalustasud ning messipääsmete kulud, näitusepinna ja stendi või näituseboksi rendikulud ning nende kujunduse ja teostuse kulud, messistendi ja eksponaatide välisriiki ja tagasi toimetamisega seotud transpordi-, kindlustamise-, ladustamise- ja tollikulud; 17) sihtturgudele suunatud püsiekspositsiooni eksponeerimisega seotud kulud Eestis või välisriigis sealhulgas näitusepinna rent, ekspositsiooni kujunduse ja teostuse kulud, ekspositsiooni sisustuse rendikulu, ekspositsiooni ja tootenäidiste transpordikulud välisriiki ja tagasi (sealhulgas kindlustamise, ladustamise, tollikulud); 18) sihtturule suunatud tooteid ja teenuseid tutvustavate reklaammaterjalide valmistamisega seotud kulud sealhulgas kujundamine, tootmine, reklaammaterjalide tõlkimine; 19) toodete või teenuste sihtturgudele suunatud brändide väljatöötamisega seotud meedia- ja reklaamiteenuseid pakkuva ettevõtja teenustasud, toodete sihtturgudele suunatud visuaalse identiteedi väljatöötamise kulud ja kaubamärkide sihtturgudel registreerimise kulud; 20) sihturgudele suunatud veebilehtede arendamisega, sealhulgas e-turunduse lahenduste väljatöötamisega seotud kulud, sealhulgas võõrkeelsete veebilehtede koostamise, kujundamise, programmeerimise ja tõlkimisega seotud kulud; 21) nõustamisteenuse sisseostmise kulud sihtturu teenuseosutajalt; 22) sihtturgude uuringute tegemise kulud, sealhulgas sihtturgude seisundi, trendide, konkurentsi ja riskianalüüsi ning partnerite kontakt- ja taustainfo hankimise teenuste kulud; 23) ettevõtjate rahvusvahelistel konkurssidel ja rahvusvahelistel riigihangetel osalemisega seotud kulud; 24) erialase kirjanduse (sealhulgas erialase ajakirjanduse) soetamise kulud.”; 23) paragrahvi 6 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 6 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) rendi- ja üürikulud, välja arvatud § 6 lõike 1 punktis 12 ning punktides 15–17 toodud kulud;”; 25) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse punktidega 10–12 järgmises sõnastuses: „10) põhi- ja väikevahendite, inventari ja seadmete soetamise ja liisingukulud (välja arvatud paragrahvi 6 punktis 24 nimetatud erialase kirjanduse soetamise kulud); 11) kinnisvara soetamise kulud; 12) projekti elluviimisega otseselt seotud töötajate transpordikulud juhul, kui need ei ole seotud lähetustega.”; 26) paragrahvi 7 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(2) Meetme raames toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 24 kuud. Põhjendatud juhtudel võib projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 36 kuuni. (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks on üldjuhul taotluse registreerimise kuupäev või sellest hilisem kuupäev ning lõppkuupäevaks on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti lõpptähtaeg.”; 27) paragrahvi 7 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 28) paragrahvi 8 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse maksimaalne suurus §-s 5 sätestatud tegevuste elluviimiseks on: 1) piirkondliku arenduskeskuse poolt esitatud taotluse korral 75 000 eurot; 2) valdkondliku arenduskeskuse poolt esitatud taotluse korral 125 000 eurot. Juhul kui valdkondlik arenduskeskus esitab taotluse, mis sisaldab valdkondlikku ekspordiplaani, võib taotletava toetuse suurus olla eelnevale lisaks täiendavalt kuni 100 000 eurot ehk maksimaalselt 225 000 eurot projekti kohta. (2) Paragrahvis 5 sätestatud toetatavate tegevuste puhul on taotletava toetuse piirmääraks kuni 80% abikõlblikest kuludest ning toetatavate projektide minimaalne omafinantseerimise määr taotlejale 20% abikõlblikest kuludest.”; 29) paragrahvi 8 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 30) paragrahvi 9 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva meetme raames esitatakse taotlused sihtasutuse poolt määratud taotlusvooru tähtpäevaks. Taotlusvooru tähtpäevast ja taotlusvooru eelarvest teavitab sihtasutus üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel enne vooru avanemist. (2) Meetme eelarve jagatakse enne taotlusvooru avanemist taotlusvoorude eelarveteks. Meetme eelarve jagamise taotlusvooru eelarveteks kinnitab sihtasutus, kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga. (3) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele sihtasutuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Sihtasutus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel.”; 31) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotlejaks võivad olla Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud, kes tegutsevad piirkondliku- või valdkondliku arenduskeskusena § 4 punktide 6 ja 61 mõistes.”; 32) paragrahvi 10 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) kui toetus on vähese tähtsusega abi kasusaajale või piirkondlikule- või valdkondlikule arenduskeskusele, ei tohi nimetatud abi saajale viimase kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava toetusega 200 000 eurot;”; 33) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 34) paragrahvi 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 35) paragrahvi 12 lõike 5 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 36) paragrahvi 12 lõike 5 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) piirkondliku- või valdkondliku arenduskeskuse äriplaan, mis peab muuhulgas sisaldama informatsiooni arenguvisiooni, missiooni, eesmärkide, oodatavate tulemuste, sihtgrupi, turusituatsiooni ja turundusstrateegia, äriplaani või arengustrateegia realiseerimise tegevus-, aja- ja finantseerimise kava koos taotluse esitamisele järgneva kolme majandusaasta tulemusindikaatorite, bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude prognoosiga;”; 37) paragrahvi 12 lõiget 5 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) juhul kui taotleja soovib taotleda § 8 lõike 2 punktis 2 nimetatud täiendavat toetust ekspordile suunatud tegevuste elluviimiseks, peab taotlus sisaldama valdkondlikku ekspordiplaani;”; 38) paragrahvi 12 lõike 5 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) juhul kui toetus on vähese tähtsusega abi piirkondlikule- või valdkondlikule arenduskeskusele, vähese tähtsusega abi teatis vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 „Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm” lisas toodud vormile.”; 39) paragrahvi 14 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(4) Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. (5) Kui taotlus on esitatud hiljem, kui sihtasutuse poolt määratud taotlusvooru tähtpäev, jätab sihtasutus taotluse läbi vaatamata ning tagastab taotluse.”; 40) paragrahvi 15 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(3) Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus või sihtasutuse poolt volitatud isik taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. (4) Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.”; 41) paragrahvi 16 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(4) Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus või sihtasutuse poolt volitatud isik taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. (5) Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.”; 42) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotluse rahuldamise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.”; 43) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) soovitakse muuta aruandlusperioodi pikkust.”; 44) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale või töövõtjale vastavalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale (edaspidi väljamaksete kord) ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.”; 45) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Toetuse väljamakse tehakse toetuse saaja poolt esitatud väljamaksetaotluse alusel.”; 46) paragrahvi 21 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetuse väljamakse teostatakse toetuse saajale või töövõtjale tasutud või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või ettemaksena vastavalt väljamaksete korras sätestatule.”; 47) paragrahvi 22 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuanded projekti abikõlblikkuse perioodil. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt 3 kuud ja maksimaalselt 6 kuud. Põhjendatud juhtudel on aruandlusperioodi minimaalseks pikkuseks 2 kuud. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja 6 kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.”; 48) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Projekti vahe-, lõpp-, ja elluviimise järgsed aruanded menetleb sihtasutus 30 tööpäeva jooksul. Sihtasutusele esitatud kirjalike pöördumistele tuleb vastata vastavalt „Avaliku teabe seadusele”.”. § 2. Rakendussäte Käesoleva määruse punkti 26 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2011. aasta 1. jaanuarist.