Haridus- ja teadusminister — Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tartu Ülikooli vaheline haldusleping — RT I, 2026, 5

Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi ministeerium), keda esindab seaduse alusel minister Kristina Kallas, ja Tartu Ülikool (edaspidi ülikool), keda esindab seaduse ja põhikirja alusel rektor Toomas Asser, (edaspidi koos pooled ja eraldi pool), arvestades Tartu Ülikooli seaduse §-s 2 sätestatut ning tuginedes kõrgharidusseaduse (KHaS) § 43 lõikele 1, on sõlminud järgmise halduslepingu (edaspidi leping). 1. Lepingu dokumendid Lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest, milles lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ja järel. Lisad on lepingu lahutamatud osad ja moodustavad koos lepinguga pooltevahelise tervikliku kokkuleppe. 2. Lepingu eesmärk ja tähtaeg 2.1. Lepingu eesmärk on toetada kõrgharidustaseme õppe korraldamist, mis annab panuse haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 strateegiliste mõõdikute täitmisse ning leppida kokku poolte õigused, kohustused ja vastutus, mida kohaldatakse riigieelarvest tegevustoetuse eraldamisel ülikoolile, samuti leppida kokku tegevustoetuse eraldamise kord, juhindudes tegevustoetuse eraldamisel ülikooli missioonist ja eesmärkidest ning riigi vajadustest; 2.2. Leping sõlmitakse kalendriaastateks 2026–2028. 3. Ülikooli eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused 3.1. Kõrgharidusõpe on kättesaadav ja efektiivne, milleks ülikool: 3.1.1. vastutab kõrgetasemelise ja ühiskonna vajadustele vastava õppe korraldamise, kvaliteedi, arendamise ja populariseerimise eest kolmel astmel järgmistes õppekavagruppides: usuteadus, psühholoogia, sotsiaalteadused, ajakirjandus ja infolevi, õigus, matemaatika ja statistika, meditsiin, tervishoid, sport, keeled ja kultuurid, humanitaaria, õpetajakoolitus ja kasvatusteadus, informaatika ja infotehnoloogia, füüsikalised loodusteadused ning bio- ja keskkonnateadused; 3.1.2. tagab, et Tartu Ülikooli seaduse § 11 lõike 11 kohaselt Eesti kultuuri, eesti keele ja Eesti ajaloo õppe-, teadus- ja arendustegevusega tegelevad professuurid on vähemalt aastatel 2025–2026 järgmised: 3.1.2.1. arheoloogia professuur; 3.1.2.2. Eesti ajaloo professuur; 3.1.2.3. kunstiajaloo professuur; 3.1.2.4. eesti keele ajaloo ja murrete professuur; 3.1.2.5. eesti keele (võõrkeelena) professuur; 3.1.2.6. tänapäeva eesti keele professuur; 3.1.2.7. eesti kirjanduse professuur; 3.1.2.8. eesti ja võrdleva rahvaluule professuur; 3.1.2.9. etnoloogia professuur; 3.1.2.10. mõtteloo professuur; 3.1.2.11. kultuurisemiootika professuur; ning esitab ülikoolis läbi viidud analüüsi põhjal vajadusel ettepaneku professuuride loetelu uuendamiseks alates 2027. aastast; 3.1.3. moodustab doktoriõppe õppekohad tabelis 1 esitatud jaotuse alusel: Tabel 1. Doktoriõppes moodustatavate õppekohtade miinimumarv koos täiendavate õppekohtadega Moodustatavate õppekohtade miinimumarv ja täiendavad õppekohad 2026. aastal ning oodatav lõpetajate arv 2030. aastal Moodustatavate õppekohtade miinimumarv ja täiendavad õppekohad 2027. aastal ning oodatav lõpetajate arv 2031. aastal Moodustatavate õppekohtade miinimumarv ja täiendavad õppekohad 2028. aastal ning oodatav lõpetajate arv 2032. aastal 164 + 20 164 + 20 164 + 20 3.1.4. suurendab doktorantide vastuvõttu suurema tööturu vajadusega valdkondades, sealhulgas: 3.1.4.1. suurendab doktorantide osakaalu informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning hariduse valdkondades; 3.1.4.2. loob tabelis 1 näidatud täiendavad õppekohad (20 kohta) erialadel ja uurimisteemadel, kus on selgelt prognoositav tööjõuvajadus väljaspool akadeemilist sektorit, sh tehisintellekti uurimise ja rakendamisega seotud teemadel; 3.1.4.3. teeb doktorantidele õppekohtade loomisel koostööd ülikooliväliste partneritega, sh positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete, avaliku sektori asutuste ja muude ülikooliväliste koostööpartneritega, loob halduslepingute perioodil 50 doktoriõppe õppekohta koostöös nimetatud partneritega, 3.1.5. võib korraldada ainult osakoormusega õpet lisas 2 nimetatud õppekavadel; 3.1.6. lubab õppekavadel, mille lõpetamisel omandatakse õpetaja, eripedagoogi või logopeedi kutse, õppekulusid hüvitamata õppida üliõpilasel: 3.1.6.1. kes töötab õpetajana, logopeedina või eripedagoogina, aga kellel ei ole õpetajana, logopeedina või eripedagoogina töötamiseks vajalikku akadeemilist kraadi või kutset ja 3.1.6.2. kes on juba varem õppinud samas kõrgharidustaseme õppes, välja arvatud KHaS § 16 lg 6 p 4 nimetatud juhtudel; 3.1.7. toetab erivajadusega üliõpilasi õppetöös ning sobiva õppekeskkonna loomisel; 3.1.8. võimaldab Eesti Olümpiakomiteega kokku lepitud tingimustele vastavatel alates 2027/28. õa ülikooli immatrikuleeritud tippsportlastel õppida eestikeelsete täiskoormusega pakutavate õppekavade alusel õppekulusid hüvitamata, sh osakoormusega õppesse viimisel. 3.2. Kõrgharidusõpe on kvaliteetne ning õpe õppimiskeskne ja paindlik, milleks ülikool: 3.2.1. edendab eestikeelse terminivara arendamist, tagab muukeelsetel doktoritöödel ammendava eestikeelse kokkuvõtte ja seab eesmärgiks, et teadustööde tulemused on eesti keeles kättesaadavad; 3.2.2. tagab punktis 3.1.1 nimetatud õppekavagruppides eestikeelse õppe kõrghariduse esimesel kahel astmel. Kui pakutakse ingliskeelset õpet, on olemas ka sarnase sisuga eestikeelse õppe võimalus; 3.2.3. tagab läbivalt õppekavades õppe praktilisuse ning arendab õppekavades/õppetöös interdistsiplinaarsust; 3.2.4. arvestab välisüliõpilastele õpet pakkudes OSKA raportites välja toodud suurema tööjõu vajadusega valdkondadega, toetab üliõpilasi kontaktide loomisel töömaailmaga, loob tingimused välisüliõpilaste ja -õppejõudude kaasamiseks Eesti ühiskonda ning pakub välisüliõpilastele eesti keele ja kultuuri õpet vähemalt 6 EAP mahus, sealhulgas tagab Eesti tööturule suunatud ingliskeelsete õppekavade üliõpilastele ligipääsu eesti keele õppele, mis võimaldab saavutada B1-keeletaseme. Tagab välisüliõpilaskonna mitmekesisuse; 3.2.5. teeb riigiga koostööd tervikliku talendipoliitika väljatöötamisel ja elluviimisel, mis aitab talente Eestisse meelitada, Eestis hoida ja Eesti ühiskonnaga siduda; 3.2.6. tegutseb eesmärgipäraselt doktorikraadi omandamise keskmise aja lühenemise ja lõpetamise määra paranemise nimel, tagades samas, et doktorikraadi omandanute oskused vastavad tööturu vajadustele ning kasvab eesti keelt vähemalt B2-tasemel valdavate doktorikraadi kaitsjate arv. Tagab, et igas õppevaldkonnas oleks doktoriõppe lõpetanute hulgas vähemalt 50% minimaalselt B2-tasemel eesti keelt oskavaid doktorante. 3.3. Kõrgharidusõpe on tulemuslik ning vastab ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele, milleks ülikool: 3.3.1. arvestab vastuvõtu kavandamisel ja õppekavade sisu kujundamisel tööturu signaale ja OSKA valdkondlike aruannete ettepanekuid, sealhulgas: 3.3.1.1. toetab regionaalarengut, pakkudes kõrgharidustasemel õppimise võimalusi Narvas, Pärnus ja Viljandis ning arvestades õppekavade arendamisel regionaalseid vajadusi. Loob töötavatele täiskasvanutele paindlikke õppimisvõimalusi ka väljaspool tasemeõpet pakkudes muuhulgas mikrokvalifikatsiooniõpet ja täienduskoolitusi; 3.3.1.2. ei suurenda ärinduse ja halduse ning sotsiaalteaduste õppekavagruppide esimesele astmele õppekulusid mittehüvitavate vastuvõetud üliõpilaste osakaalu kõikidest ülikooli esimese astme õppekavadele vastuvõetud üliõpilastest võrreldes 2024/25. õa. Osakaalu arvestatakse lepinguperioodi keskmisena; 3.3.1.3. suurendab vastuvõetute arvu informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupis kahel esimesel astmel kokku 440-ni; 3.3.1.4. võtab õpetajakoolituse ja tugispetsialistide, sh koolipsühholoogide, koolituse õppekavadel vastu vähemalt 560 üliõpilast aastas, millele arvestatakse juurde lisarahastusega õppekohad. Vastuvõttu arvestatakse lepinguperioodi keskmisena. Õpetajakoolituses on prioriteediks aineõpetajate koolitus; 3.3.1.5. võtab igal aastal arstiteaduse eestikeelsele õppekavale vastu vähemalt 183 üliõpilast; 3.3.1.6. muudab keeleteadliku õpetamise alaste teadmiste andmise kõigi õpetajakutset andvate õppekavade osaks; 3.3.1.7. pakub punktkirja õppe võimalusi eripedagoogika ning viipekeele õppe võimalusi eripedagoogika ja teiste erialade üliõpilastele; 3.3.1.8. õigusõppe kvaliteedi jätkuvaks tagamiseks juhib õigusteaduse õppe ühtsete nõuete väljatöötamist ja teeb selleks koostööd teiste ülikoolide, Eesti õiguselukutsete erialaliitude, tööandjate ja ministeeriumiga; 3.3.2. kasutab riigi tegevustoetust kõrghariduse esimesel astmel ingliskeelse õppe pakkumiseks juhtudel, kui inglise õppekeel on tingitud tööturu vajadusest või tegemist on rahvusvahelise ühisõppekavaga. Nimetatud erandid lepitakse kokku lepingu lisas; 3.3.3. teeb õppekavade arendamisel koostööd tööandjate, vilistlaste ja õppeasutustega, sealhulgas gümnaasiumide ja kutseõppeasutustega (üleminekute toetamine, õppekavade arendus, erialade populariseerimine), sealhulgas 3.3.3.1. osaleb aktiivselt IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia tegevustes ning töötab välja õpiteed kutsekeskhariduse lõpetajatele sujuvaks jätkamiseks kõrghariduses, eelkõige tehnika, tootmise ja tehnoloogia ning informaatika ja infotehnoloogia õppekavagruppides. 3.4. Teadus- ja arendustegevus (edaspidi TA-tegevus) on kõrge tasemega, mitmekesine ja mõjus ning panustab Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 strateegiliste mõõdikute täitmisse, milleks ülikool: 3.4.1. tagab punktis 3.1.1 nimetatud vastutusvaldkondades kõrghariduse aluseks oleva TA-tegevuse kõrge kvaliteedi ja kestlikkuse, sh tagab akadeemiliste ametikohtade järjepidevuse. Kvaliteetne kõrgharidusõpe baseerub tugeval TA-tegevusel, mille arendamise eest vastutab ülikool; 3.4.2. tagab oma TA-tegevuse eesmärkide saavutamise, riigisiseste ja -väliste projektide kaasrahastamise, uurimissuundade arendamise ning taristu ajakohastamise, täiendamise ning ülalpidamise; 3.4.3. tagab TA-tegevuse kõrge taseme ja järjepidevuse ning teadusvaldkondade tasakaalustatud ja kestliku arengu. 4. Riigieelarvest vahendite eraldamine Ministeerium kohustub: 4.1. lähtuma ülikoolile kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks riigieelarvest eraldatavate vahendite määramisel tegevustoetuse arvestamise tingimustest ja korrast; 4.2. arvestama tulemusrahastamisel riigile olulisse õppevaldkonda, õppekavagruppi või õppekavale vastu võetud üliõpilaste hulka lisaks punktis 3.1.1 nimetatud õppekavagruppidele ka tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavagrupi elektroonika ja automaatika rühma vastu võetud üliõpilased, ärinduse ja halduse õppekavagrupi hariduse ja tehnoloogia juhtimise õppekavadele vastu võetud üliõpilased, Narva, Pärnu ja Viljandi kolledžisse esimesele astmele, va ainult osakoormusega õppekavadele, vastu võetud üliõpilased ning ühisõppekavadele vastu võetud üliõpilased, kui ühel ühisõppekavas osaleval kõrgkoolil on vastutus vastavas õppekavagrupis, ja interdistsiplinaarsetesse õppekavarühmadesse vastu võetud üliõpilased juhul, kui vastava õppekava sisuline fookus on seotud ülikooli vastutusvaldkonnaga; 4.3. lähtuma nooremteaduri töötasu toetusfondi mahu arvestamisel punktis 3.1.3 kokku lepitud doktoriõppe kohtade arvust; 4.4. eraldama tegevustoetuse hulgas Tartu Ülikooli seadusest tulenevate kohustuste täitmise (rahvusprofessuuride), regionaalse õppe, doktoriõppe korraldamise ning kliinilise õppe toetusi; 4.5. vajaduse korral eraldama lisaks sihttoetusi punktides 3.1–3.3 nimetatud eesmärkide saavutamiseks ning riigi strateegilistest eesmärkidest tulenevateks ülikooli missiooni täitmist toetavateks tegevusteks rahastuskokkuleppes nimetatud tingimustel; 4.6. eraldama teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse alusel määratavad toetused rahastuskokkuleppega; 4.7. toetama täiendavalt struktuuritoetuste või riigieelarve vahenditest õpetajakoolituse ja haridusteaduste arendamist ning õpetajate täienduskoolitusi, Eesti doktorikooli tegevusi, tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonna õppe arendamist, IKT haridust, kõrgkoolide ühiseid digiarendusi ja täienduskoolitusi ning Ida-Virumaa piirkonna TA-tegevuse ning õppimisvõimaluste mitmekesistamist; 4.8. toetama ettevõtetele, avaliku sektori asutustele ja positiivselt evalveeritud teadusasutustele suunatud meetmetega doktorantide kaasamist asutuste teadustegevusse, sealhulgas kavandama vahendid ülikooliväliste partneritega koostöös loodud ametikohtade tööjõukulude toetamiseks vastavalt asutuste taotlustele ja eraldatud kohtade arvule; 4.9. töötama välja tervikliku talendipoliitika, mis aitab talente Eestisse meelitada, Eestis hoida ja Eesti ühiskonnaga siduda ja toetama ülikoole selle elluviimisel. 5. Ülikooli kohustused ja õigused lepingu täitmisel 5.1. Ülikool kohustub: 5.1.1. täitma lepingus ja lepingu lisades kokku lepitud tingimustel ja korras ülikoolile pandud ja ülikooli poolt võetud kohustusi; 5.1.2. esitama ministeeriumile halduslepingu täitmise aruande lepingu lisa 1 kohaselt hiljemalt 10.10.2028; 5.1.3. 2026. ja 2027. majandusaasta aruande osaks olevas tegevusaruandes esitama ülevaate lepingu punktides 3.1–3.4 kajastatud olulisemate eesmärkide täitmisest; 5.1.4. esitama ministeeriumi nõudmisel ja ministeeriumi seatud tähtajaks lepingu täitmisest tuleneva lisateabe ning arvestama ministeeriumi kirjalike märkuste ja juhistega, kui need on kooskõlas seaduse ja lepinguga; 5.1.5. võimaldama ministeeriumil, Riigikontrollil ja Rahandusministeeriumil kontrollida ülikooli esitatud aruannete ja nende aluseks olevate andmete õigsust ning vastavust õigusaktidele; 5.1.6. täitma lepingu punktis 6.1.4 kirjeldatud juhul lepingus ja selle lisades kokku lepitud tingimustel võetud kohustusi; 5.1.7. täitma lepingu punktis 6.1.5 kirjeldatud juhul lepingus ja selle lisades kokku lepitud tingimustel võetud kohustusi kuni uue perioodi halduslepingu ja 2029. aasta rahastuskokkuleppe sõlmimiseni. 5.2. Ülikoolil on õigus: 5.2.1. saada kõrgharidustaseme õppe ning TA-tegevuse läbiviimiseks ning lepingus kokkulepitud kohustuste täitmiseks õigusaktides ja lepingus sätestatud alustel määratud tegevustoetust ning teisi õppe- ning TA-tegevuse läbiviimist toetavateks tegevusteks ettenähtud eraldisi lepingu täitmiseks sõlmitava konkreetse aasta rahastuskokkuleppe alusel; 5.2.2. saada ministeeriumilt teavet õigusaktide kavandatavate muudatuste kohta, mis võivad mõjutada lepingu täitmist; 5.2.3. riigieelarvelise eraldise mittevastavuse korral alustatakse ülikooli ettepanekul läbirääkimisi lepinguliste kohustuste mahu vähendamiseks vältimaks hariduse kvaliteedi langust. 6. Ministeeriumi kohustused ja õigused lepingu täitmisel 6.1. Ministeerium kohustub: 6.1.1. planeerima igal aastal riigieelarvesse ülikoolile kõrgharidustaseme õppe ning TA-tegevuse korraldamiseks vajalikud vahendid kooskõlas kehtiva riigi eelarvestrateegiaga ning esitama riigi eelarvestrateegia protsessis lisavajaduse taotluse lähtudes kõrgharidusõppes õppekohtade arvu kasvatamise ning kvaliteedi ja mitmekesisuse säilitamise vajadusest; 6.1.2. kandma riigieelarvest lepingu täitmiseks eraldatavad vahendid ülikoolile üle iga kalendrikuu 15. kuupäevaks arvestusega 1/12 vastava kalendriaasta rahastuskokkuleppes sätestatud tegevustoetuse eelarvest. Rahastuskokkulepe sõlmitakse kahe kuu jooksul vastava aasta riigieelarve seaduse jõustumisest; 6.1.3. eraldama riigieelarve vastuvõtmise viibimise korral ülikoolile igal kalendrikuul 1/12 eelmise aasta tegevustoetuse mahust ning kandma jaanuarikuu summa üle hiljemalt 5. veebruariks ja ülejäänud kuude summad vastava kuu 15. kuupäevaks. Ülikoolile kantud summades teeb ministeerium vajaduse korral tasaarvestuse pärast rahastuskokkuleppe sõlmimist, lähtudes vastaval aastal ülikoolile eraldatava tegevustoetuse mahust; 6.1.4. eraldama kalendriaastatel 2026–2028 kuni vastava aasta rahastuskokkuleppe sõlmimiseni tegevustoetust igal kalendrikuul 15. kuupäevaks arvestusega 1/12 eelmise aasta tegevustoetuse mahust. Ülikoolile kantud summades teeb ministeerium vajaduse korral tasaarvestuse pärast rahastuskokkuleppe sõlmimist, lähtudes vastaval aastal ülikoolile eraldatava tegevustoetuse mahust; 6.1.5. eraldama kuni uue perioodi halduslepingu ja 2029. aasta rahastuskokkuleppe sõlmimiseni ülikoolile tegevustoetust igal kalendrikuul eelmise aasta tegevustoetuse mahu alusel, juhindudes lepingu punktis 6.1.4 sätestatud maksmise ja tasaarvestuse korrast; 6.1.6. osutama ülikoolile igakülgset abi lepingu täitmisega seonduvate küsimuste lahendamisel; 6.1.7. täitma lepingus ja lepingu lisades kokkulepitud tingimustel ja korras ministeeriumile pandud muid ülesandeid. 6.2. Ministeeriumil on õigus: 6.2.1. teha järelevalvet ülikooli tegevuse üle lepingu täitmisel; 6.2.2. kontrollida igal aastal rahastuskokkuleppe täitmist ja lepingu punktides 3.1–3.4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tehtut; 6.2.3. vähendada alates 2029. aastast rahastatud doktoriõppekohtade arvu, kui punktis 3.1.3 toodud oodatavate lõpetajate arvu lepingu perioodil ei täideta; 6.2.4. juhtida ülikooli tähelepanu lepingu täitmisel esinevatele puudustele ja nõuda nende kõrvaldamist, määrates vajaduse korral puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ning puuduste mittekõrvaldamisel alustada ministeeriumi nõudmisel läbirääkimisi lepinguliste kohustuste mahu vähendamiseks. 7. Vastutus 7.1. Pooled kohustuvad teineteist viivitamata teavitama: 7.1.1. asjaoludest, mis takistavad neil lepingut täitmast; 7.1.2. lepingu lisade muutmise vajalikkusest; 7.1.3. lepingu täitmisel esinevatest muudest probleemidest. 7.2. Pooled täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus, järgides vajalikku hoolsust ning arvestades tavasid ja praktikat. 7.3. Pooled vastutavad oma kohustuste süülise mittevabandatava täitmata jätmise eest, kui täitmisest keeldumise õigus ei tulene lepingust või seadusest. 7.4. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool on kohustust rikkunud vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saa mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa oodata, et pool arvestaks selle asjaoluga lepingu sõlmimisel või väldiks seda või ületaks takistava asjaolu või selle tagajärje. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, siis on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes selle aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 7.5. Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise eest, kui lepingu mittekohase täitmise põhjustab teine pool lepingut mittekohaselt täites. 7.6. Pool teatab teisele poolele lepingu rikkumisest kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal ta sai lepingu rikkumisest teada või pidi sellest teada saama, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt. 7.7. Kumbki pool ei vastuta teise poole võimaliku kaudse kahju eest (näiteks saamata jäänud tulu). 8. Teated 8.1. Ministeeriumi ja ülikooli lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused (edaspidi teated) peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhul, kui teade on informatiivse iseloomuga ning ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi või kui lepingus on ette nähtud teisiti. Lepingu rikkumisest teatamine peab olema esitatud kirjalikus vormis. 8.2. Teade loetakse kättesaaduks, kui see on: 8.2.1. saadetud tähitud kirjaga teise poole lepingus määratud aadressil ja teate üleandmisest postiasutusele on möödunud viis (5) tööpäeva; 8.2.2. saadetud e-postiga teisele poolele. Teade loetakse kätte saaduks kui teate saatmisest on möödunud üks (1) tööpäev, juhul kui teine pool ei ole varem kinnitanud teate kättesaamist. 8.3. Informatiivset teadet võib edastada vahetult, telefoni või e-posti teel. 8.4. Pooled kohustuvad teineteisele teatama punktides 13.1 ja 13.2 sätestatud andmete muutumisest vähemalt viis (5) tööpäeva enne andmete muutumist. Kuni käesolevas punktis sätestatud tähtaja möödumiseni loetakse punktides 13.1 ja 13.2 sätestatud andmete alusel edastatud teated kohaselt edastatuks. 9. Vaidluste lahendamine 9.1. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. 9.2. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus kohtus. 10. Lepingu muutmine 10.1. Lepingut muudetakse kehtivate õigusaktidega ettenähtud korras poolte vahel sõlmitud kirjaliku kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana. 10.2. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab sellekohase ettepaneku teisele poolele kirjalikult. Teine pool on kohustatud ettepanekule kirjalikult vastama kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada. 10.3. Ministeeriumil on kehtivate õigusaktidega ettenähtud korras õigus lepingut ühepoolselt muuta, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist, eelkõige kui: 10.3.1. oluliselt muudetakse kohalduvaid õigusakte; 10.3.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 10.3.3. muutmine on vajalik lepingu õigusvastasuse kõrvaldamiseks. 11. Lepingu kehtivus ja lepingu lõpetamine 11.1. Leping jõustub kolmandal (3.) päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas. 11.2. Pooltel on õigus leping omavahelisel kirjalikul kokkuleppel igal ajal lõpetada. 11.3. Ministeerium võib kehtivate õigusaktidega ettenähtud korras lepingu ühepoolselt lõpetada olulise avaliku huvi kahjustamise vältimiseks. Eelkõige võib ministeerium lepingu ühepoolselt lõpetada, teatades lepingu lõppemisest vähemalt kolm (3) kuud ette, kui: 11.3.1. ülikool on lepingut või lepingu täitmist reguleerivat õigusakti rikkunud korduvalt või oluliselt ja see on põhjustanud olulise kahju kolmandale isikule või tema varale; 11.3.2. ülikool on lepingut või lepingu täitmist reguleerivat õigusakti rikkunud korduvalt või oluliselt ja see on oluliselt kahjustanud lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist või seadnud ohtu nimetatud kohustuste järjepideva täitmise; 11.3.3. ülikool on ministeeriumi ettekirjutuse jätnud korduvalt täitmata; 11.3.4. esineb muu seaduses sätestatud alus. 12. Lõppsätted 12.1. Lepinguga seotud info vahetamiseks määravad pooled lepingu punktides 13.1 ja 13.2 nimetatud kontaktisikud. 12.2. Kui ükskõik milline lepingu säte on või osutub tühiseks või jõustamatuks, on poolte tahe, et lepingu ülejäänud sätted jääksid kehtima. 12.3. Lepingust tuleneva õiguse teostamisel esinev viivitus ei tähenda sellest õigusest ja kohustusest loobumist, ühegi õiguse eraldi või osaline täitmine ei välista selle õiguse edasist teostamist ega ühegi teise õiguse teostamist. 12.4. Ka pärast lepingu lõppemist mistahes põhjusel kohaldatakse neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigused ja kohustused pärast lepingu lõppemist. 12.5. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 12.6. Leping on avalik ja sõlmitud eesti keeles, üheteistkümnel (11) lehel. Leping on koostatud ja alla kirjutatud kahes identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kummalegi Poolele jääb üks Lepingu eksemplar. Leping on kättesaadav Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel asuvas dokumendiregistris ja Riigi Teatajas. 13. Poolte kontaktandmed ja allkirjad 13.1. Ministeerium: 13.2. Ülikool: registrikood: 70000740 registrikood: 74001073 aadress: Munga 18, 50088 Tartu aadress: Ülikooli 18, 50090 Tartu kontaktisik: kõrghariduse osakond, kontaktisik: õppeprorektor (Aune Valk) vanemnõunik (Margus Haidak) e-post: info@ut.ee e-post: hm@hm.ee telefon: 737 5100 telefon: 735 0222 IBAN: EE10102000234007 tehingupartneri kood: 605201 ______________________________ ______________________________ minister rektor