EE
Riikliku koolitustellimuse koostamise ja tegevustoetuse eraldamise kord Siseministeeriumi valitsemisalas
Table of Provisions (6)
Statutory Text (6 Articles)
(1) Riikliku koolitustellimuse koostamise ja tegevustoetuse eraldamise kord Siseministeeriumi valitsemisalas (edaspidi kord) reguleerib Sisekaitseakadeemia kutse-, rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe (edaspidi tasemeõpe) õppekavadele siseministri poolt esitatava riikliku koolitustellimuse planeerimist ning tegevustoetuse eraldamise aluseid ja tingimusi.
(2) Kord sätestab riigieelarvest rahastatavate õppekohtade planeerimise põhimõtted, eesmärgid ja läbiviidavad tegevused.
(1) Riiklik koolitustellimus käesoleva määruse tähenduses on siseministri kinnitatud minimaalne õppekohtade arv järgmiseks õppeaastaks Sisekaitseakadeemias rakendatavatele kutseõppe õppekavadele.
(2) Tegevustoetus käesoleva määruse tähenduses on riigieelarvest eraldatav toetus õppe läbiviimise kulude katteks Sisekaitseakadeemias rakendatavatele rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe õppekavadele.
(1) Riikliku koolitustellimuse ja tegevustoetuse eraldamise eesmärk on tagada riigieelarveliste koolituskohtade arvu abil vajalik arv lõpetajaid planeeritud aja jooksul Sisekaitseakadeemias.
(2) Tegevustoetuse eraldamise aluseks on siseministri kinnitatud minimaalne õppekohtade arv järgmiseks õppeaastaks.
(3) Riikliku koolitustellimuse esitamise ja tegevustoetuse eraldamise tingimuseks on Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud õppekavad.
(4) Sisekaitseakadeemia rektor võib vajadusel ning eelarvevahendite olemasolu korral suurendada eelnevateks õppeaastateks kinnitatud õppekohtade arvu ning avada rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes osakoormusõppe ning täiendavaid täiskoormusõppe õppekohti.
(1) Õppekohtade arvu planeerimine tugineb Justiitsministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja Häirekeskuse poolt prognoositud personali vajadusele ning on ajalises kooskõlas valitsemisala arengukava ja personalistrateegia koostamisega.
(2) Määruse § 4 lõikes 1 nimetatud asutused esitavad oma valdkonna järgmise õppeaasta õppekohtade vajaduse Siseministeeriumile igal aastal 30. septembriks.
(3) Õppekohtade vajaduse esitamisel tuuakse välja õppekohtade arvu prognoos vähemalt kolme õppeaasta lõikes.
(4) Siseministeerium koondab esitatud taotlused, vaatab läbi ning hindab õppekohtade arvu lähtuvalt tööjõu vajadusest ja Sisekaitseakadeemia koolitusvõimekusest.
(5) Kooskõlastatult Justiitsministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja Häirekeskusega kinnitab siseminister riikliku koolitustellimuse ja tegevustoetuse eraldamise aluseks oleva minimaalse õppekohtade arvu igal aastal novembrikuu teise nädala lõpuks.
(6) Siseministri poolt kinnitatud riiklik koolitustellimus ning tegevustoetuse eraldamise aluseks olev minimaalse õppekohtade arv on aluseks Sisekaitseakadeemia värbamiskvootide kehtestamisel ja Justiitsministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja Sisekaitseakadeemia õppuritega seotud värbamistegevuste planeerimisel.
(7) Sisekaitseakadeemia esitab riikliku koolitustellimuse täitmise ning tegevustoetuse kasutamise aruande lõppenud õppeaasta kohta siseministrile igal aastal 1. oktoobriks.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Määrust rakendatakse alates 2013. aasta 1. aprillist.