Veterinaarkorralduse seadus

(1) Käesolev seadus sätestab veterinaartegevuse korralduse alused.

(2) Veterinaartegevus on loomade ja inimeste tervise kaitseks ning loomade heaolu tagamiseks rakendatavate abinõude süsteem, mis hõlmab loomatervishoiu-, loomsete saaduste hügieeni- ja loomakaitsealaseid toiminguid.

(3) Veterinaartegevus hõlmab endas nii riikliku veterinaarjärelevalve (edaspidi veterinaarjärelevalve) kui ka tegevus- ja muu loa andmise menetluse raames teostatavat nõuetekohasuse kontrolli (edaspidi veterinaarkontroll) ning veterinaarpraksise käigus tehtavaid toiminguid.

(3¹) Veterinaarpraksis on tegevus loomahaiguste ravi ning haiguste ennetamise ja diagnoosimise, sealhulgas laboratoorse diagnoosimise alal. Veterinaarpraksis ei ole veterinaarjärelevalve ametnike ja volitatud veterinaararstide tehtavad järelevalvetoimingud. Veterinaarpraksisega tegelemise õigus on veterinaararsti tegevusluba omaval isikul.

(4) Veterinaarteenus on veterinaartegevuse raames osutatav teenus.

(5) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(6) Käesoleva seaduse alusel teostatavale veterinaarjärelevalvele kohaldatakse korrakaitseseadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

(1) Käesolevas seaduses kasutatakse mõistet loom kõikide tehistingimustes ja looduses vabalt elavate imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete, kalade ja selgrootute kohta.

(2) Põllumajandusloom käesoleva seaduse tähenduses on loomsete saaduste tootmise eesmärgil peetav ja aretatav loom. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse põllumajandusloomaks ka hobuslane.

(3) Lemmikloom käesoleva seaduse tähenduses on inimese isikliku meelelahutuse või seltsi eesmärgil peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom.

(4) Loomade kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka nende seemnerakkude, munarakkude ja embrüote suhtes.

(5) Loomne saadus käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), I lisa punktis 8.1 sätestatud loomne toode. Loomse saaduse käitlemine on loomse saaduse tootmine, varumine, töötlemine, müümine ja muul viisil tasu eest või tasuta üleandmine, sisse- ja väljavedu ning teised toimingud, mille tulemusel muutub loomne saadus kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale.

(6) Loomsete saaduste käitleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes tegutseb käesoleva paragrahvi lõikes 5 käsitletud käitlemisvaldkondades.

(7) Loomsete saaduste kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kohta, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33), ei ole sätestatud teisiti. Loomsed kõrvalsaadused käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 3 punktis 1 sätestatud loomsed kõrvalsaadused. Loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 3 punktis 2 sätestatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted.

(1) Veterinaarnõuetena käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse inimese elu ja tervise ning looma tervise ja heaolu kaitsmise eesmärgil loomataudide ennetamise ja tõrje, loomsete saaduste hügieeni ning loomade heaolu tagamise kohta kehtestatud nõudeid.

(2) Kui on põhjust arvata, et loom või loomne saadus võib otseselt või kaudselt olla inimese või looma tervisele ohtlik, tõendab asjakohase kontrollipädevusega veterinaarjärelevalve ametnik või volitatud veterinaararst, kelle järelevalvepiirkonnas loom või loomne saadus asub, veterinaartõendiga looma või loomse saaduse ohutust või vajadust järgida täiendavaid veterinaarnõudeid.

(3) Veterinaar- ja Toiduamet teeb eelneva riskianalüüsi tulemuste alusel kindlaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ohu inimese ja looma tervisele ning vajaduse väljastada veterinaartõend.

(4) Veterinaartõendile kantavad andmed .

(5) Toiduks kasutatava looma või loomse saaduse puhul kinnitab loomapidaja veterinaartõendil oma allkirjaga, et loomale ei ole manustatud ravimit või hormonaalse toimega ainet või selle manustamise järgne keeluaeg on möödunud.

(6) Kui looma või loomse saaduse kohta on väljastatud veterinaartõend, edastab loomapidaja või loomsete saaduste käitleja looma ühest karjast teise või tapamajja saatmise või loomse saaduse edasisele käitlemisele saatmise korral veterinaartõendi koos looma või loomse saadusega uuele loomapidajale või edasisele käitlejale.

Veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli teostatakse järgmiste järelevalveobjektide üle

1) loomataudi, sealhulgas zoonoosse haigusetekitaja diagnoosimine ja tõrje ning selle leviku ennetamine;

2) looma tervis ja heaolu;

3) looma pidamine, identifitseerimine, riigisisene liikumine ja avalik näitamine;

4) loomne saadus ja selle käitlemine;

5) loomset päritolu sööt ja selle käitlemine;

6) ravimsööt ja selle käitlemine;

7) looma, loomse saaduse, loomset päritolu sööda, heina, põhu ning ravimsööda import ja eksport;

8) veterinaarravimi ning ravimsööda kasutamine ja selle üle arvestuse pidamine;

9) veterinaarpraksis.

(1) Veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli teostab Veterinaar- ja Toiduamet ning käesoleva seaduse § 13 lõike 4 alusel Veterinaar- ja Toiduametiga halduslepingu sõlminud veterinaararst (edaspidi volitatud veterinaararst).

(2) Veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli teostaval Veterinaar- ja Toiduameti ametnikul peab olema veterinaararsti kvalifikatsioon (edaspidi veterinaarjärelevalveametnik), kui seaduses või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

(3) Veterinaar- ja Toiduametil on Euroopa Liidu õigusaktis ettenähtud juhul õigus kasutada veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli toimingute läbiviimisel abilist. Veterinaarjärelevalveametniku abilise koolituse korraldab Veterinaar- ja Toiduamet kooskõlas täiskasvanute koolituse seadusega.

(4) Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli käigus võetud proove analüüsitakse käesoleva seaduse § 341 kohaselt volitatud laboratooriumis.

(5) Veterinaar- ja Toiduametil ning Veterinaar- ja Toidulaboratooriumil on õigus saata veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli käigus võetud proove välisriigi asjakohasesse laboratooriumisse või rahvusvahelisse referentlaboratooriumisse.

(6) Kui laboratoorsete analüüside tulemuste põhjal ei ole loom või loomne saadus nõuetekohane, kannab lisauuringutega seotud kulud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.04.2004, lk 1–141), artikli 28 kohaselt loomapidaja või loomsete saaduste käitleja.

(7) Veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli teostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 ning muude asjakohaste õigusaktide sätete kohaselt.

(1) Veterinaar- ja Toiduamet teeb veterinaarjärelevalve koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikide pädevate veterinaarjärelevalve asutuste ja Euroopa Komisjoniga.

(2) Veterinaarjärelevalve koostööd tehakse EÜ Nõukogu direktiivi 89/608/EMÜ kohaselt, millega sätestatakse liikmesriikide valitsusorganite vaheline vastastikune abistamine ning nende ja Komisjoni vaheline koostöö, et tagada veterinaaria ja zootehnilist valdkonda reguleerivate õigusaktide õige rakendamine (EÜT L 351, 02.12.1989, lk 34–37).

(1) Riiklik referentlaboratoorium käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 33 sätestatud laboratoorium, kes täidab referentlaboratooriumi ülesandeid loomatervise valdkonnas.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 32 viidatud iga ühenduse referentlaboratooriumi kohta volitatakse tegutsema riiklik referentlaboratoorium (edaspidi referentlaboratoorium).

(3) Referentlaboratooriumina tegutsemise volitus antakse 20 tööpäeva jooksul laboratooriumi kirjaliku taotluse saamisest arvates põllumajandusministri käskkirjaga, milles kirjeldatakse volituse ulatust.

(3¹) Referentlaboratooriumina tegutsemiseks esmakordse volituse andmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(3²) Referentlaboratooriumina võib volitada tegutsema üksnes asjakohases Euroopa Liidu õigusaktis loomataudi diagnoosimiseks referentlaboratooriumile kehtestatud bioohutuse nõuetele vastava laboratooriumi.

(4)

(5) Kui referentlaboratoorium oma ülesandeid nõuetekohaselt ei täida, on põllumajandusministril õigus anda kuni kolmekuuline tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei kõrvaldata, tunnistatakse volitus osaliselt või täielikult kehtetuks. Puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajal loetakse volitus peatatuks.

(6)

(7) Referentlaboratoorium tegutseb riikliku tellimuse alusel, mille esitab põllumajandusminister. Tellimuse täitmist finantseeritakse selleks Põllumajandusministeeriumile riigieelarves eraldatud vahendite arvel.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 32 sätestatud nõuet täpsustavad bioohutuse nõuded referentlaboratooriumile ning referentlaboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise korra .

Veterinaar- ja Toiduamet võib käesolevas seaduses sätestatud veterinaarjärelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(1) Veterinaar- ja Toiduametil on õigus

1) keelata veterinaarnõuetele mittevastavate loomadega kauplemine, nende karjatamine ning ühest karjast teise ja loomsete saaduste käitlemise ettevõttesse viimine;

2) keelata veterinaarnõuetele mittevastavate loomsete saaduste käitlemine;

3) peatada osaliselt või täielikult tegevus ettevõttes, kus on rikutud veterinaarnõudeid.

(2) Järelevalveobjekti valdaja on kohustatud

1) tagama järelevalveametnikule, volitatud veterinaararstile ja veterinaararstile ohutud töötingimused;

2) tagama järelevalveametnikule ja volitatud veterinaararstile järelevalvetoimingute teostamiseks vajalike tööohutuse ja töötervishoiu nõuete kohased ruumid tasuta kasutamiseks, sealhulgas vajaduse korral sisustatud bürooruumid ja sidevahendid. Sideteenuse eest tasub järelevalveasutus.

(3) Korrakaitseorgan võib võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove. Kui läbi vaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust.

Järelevalveametniku dokumendi esitamise kohustus

Volitatud veterinaararst

(1) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud halduslepingute sõlmimiseks kuulutab Veterinaar- ja Toiduamet välja konkursi.

(2) Konkursi kuulutus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(3) Konkursi kuulutus peab sisaldama informatsiooni konkursil osalejale esitatavate nõuete kohta, konkursil osalemiseks esitatavate dokumentide ja nende esitamise tähtaja kohta ning konkursi all oleva volitatud veterinaararsti ametikohaga kaasneva volituse ulatuse ja tegevuspiirkonna kohta.

(4) Konkursil osalemiseks esitatavate dokumentide esitamise tähtaeg on 30 päeva konkursi kuulutuse avaldamisest arvates.

Volitatud veterinaararsti õiguste taotleja peab

1) omama kehtivat veterinaararsti tegevusluba;

2) omama volitusega seotud ülesannete täitmiseks vajalikku ettevalmistust ja tehnilist varustust;

3) olema võimeline tegutsema erapooletult ja andma tegelikule olukorrale vastavaid hinnanguid.

Volitatud veterinaararsti õiguse saamiseks esitab taotleja konkursi kuulutuses nimetatud tähtajaks

1) avalduse volituse saamiseks;

2) eluloolised andmed ja töökäigukirjelduse.

3) [kehtetu]

(1) Konkursile laekunud taotluste läbivaatamiseks ja hindamiseks moodustab Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor kolmeliikmelise komisjoni, kuhu kuuluvad Veterinaar- ja Toiduameti, konkursi väljakuulutanud Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse ja registreeritud erialaorganisatsiooni esindaja. Komisjon moodustatakse jooksvaks kalendriaastaks.

(2) Komisjon vaatab läbi konkursile laekunud taotlused ja hindab taotleja vastavust käesoleva seaduse §-s 11 esitatud nõuetele. Komisjonil on õigus kontrollida volituse taotleja esitatud materjalide õigsust ning vajaduse korral nõuda täiendavaid andmeid ja dokumente.

(3) Komisjon teeb kõigi volituse saamiseks nõutavate dokumentide esitamisest arvates 30 tööpäeva jooksul Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile kirjalikult põhjendatud ettepaneku taotlejale volituse andmise või volituse andmisest keeldumise kohta. Komisjon otsustab volituse andmise või volituse andmisest keeldumise lihthäälteenamusega.

(4) Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus sõlmib halduskoostöö seaduse kohaselt haldusülesande täitmiseks halduslepingu konkursi edukalt läbinud veterinaararsti või juriidilise isikuga. Viimasel juhul märgitakse lepingusse veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli teostava volitatud veterinaararsti nimi, kellega juriidilisel isikul on lepinguline suhe.

(5)

(6) Õigus tegutseda volitatud veterinaararstina antakse kuni viieks aastaks.

(1) Volitus lõpeb

1) volitusest loobumise korral;

2) volituse tähtaja möödumisega;

3) volitatu surma korral;

4) volituse tagasivõtmise korral;

5) veterinaararsti tegevusloast loobumise korral;

6) veterinaararsti tegevusloa tähtaja lõppemise korral;

7) veterinaararsti tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral.

(2) Veterinaar- ja Toiduamet võtab viivitamata tarvitusele meetmed haldusülesande täitmise tagamiseks, kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab juriidilisel või füüsilisel isikul jätkata haldusülesande edasist täitmist.

(1) Volitatud veterinaararstil on vastavalt oma volituse ulatusele õigus

1) omada juurdepääsu järelevalveobjektile, kontrolli teostamiseks vajalikule informatsioonile ja dokumentatsioonile ning nõuda viimastest koopiaid;

2) väljastada veterinaartõendeid ning koostada akte;

3) kasutada kontrolli teostamiseks tehnilisi vahendeid ning kontrolliga seotud uuringuteks käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud laboratooriumide teenuseid;

4) teha asjaomase piirkonna veterinaarjärelevalveametnikule ettepanek peatada veterinaarnõuetele mittevastavate loomadega kauplemine, selliste loomade karjatamine, ühest karjast teise ja loomsete saaduste käitlemise ettevõttesse viimine ning veterinaarnõuetele mittevastavate loomsete saaduste käitlemine ja toiduks kasutamine;

5) teha asjaomase piirkonna järelevalveametnikule ettepanek peatada järelevalveobjektiks olevas ettevõttes tegevus, kui veterinaarnõuete rikkumine seab ohtu inimese elu ja tervise või looma tervise ja heaolu.

(2) Volitatud veterinaararstil on õigus volitusest loobuda, teatades sellest posti teel lihtkirjaga Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile vähemalt 30 päeva ette.

(3) Volitatud veterinaararsti surma korral seoses tema volitusega seotud ülesannete täitmisega makstakse tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele ühekordset toetust surnud isiku kümne aasta keskmise palga ulatuses. Niisugustel asjaoludel surnud isiku matused korraldatakse riigi kulul.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud asjaoludel invaliidistunud volitatud veterinaararstile makstakse ühekordset toetust

1) töövõime osalise kaotuse korral – tema ühe aasta keskmise palga ulatuses;

2) töövõime täieliku kaotuse korral – tema viie aasta keskmise palga ulatuses.

(1) Volitatud veterinaararst on kohustatud

1) täitma volitusega temale pandud ülesandeid;

2) kasutama oma õigusi veterinaarnõuete rikkumise tõkestamiseks ja tuvastamiseks;

3) vormistama volituse täitmisel tehtud otsustused põhjendatud kirjaliku otsusena ning teavitama sellest järelevalveametnikku;

4) hoidma talle järelevalveobjekti kontrolli teostamisel teatavaks saanud äri- ja ametisaladusi;

5) säilitama tema poolt väljastatud tõendite koopiaid ja muid järelevalve teostamisega seotud dokumente Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud korras;

6) andma volituse lõppemisel käesoleva lõike punktis 5 nimetatud dokumendid üle tema tegevuse üle järelevalvet teostavale Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele;

7) esitama tema tegevuse üle järelevalvet teostavale Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele selle nõudmisel kõik volitusega seotud tegevuse järelevalveks vajalikud dokumendid.

(2) Volitatud veterinaararstil on keelatud teostada veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli talle või tema pereliikmetele kuuluva järelevalveobjekti üle.

(1) Haldusjärelevalvet volitatud veterinaararsti tegevuse üle teostab Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus, mille järelevalvealasel territooriumil ta tegutseb.

(2) Volitatud veterinaararst esitab aruandeid Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele, mille järelevalvealasel territooriumil ta tegutseb.

(3) Nõuded volitatud veterinaararsti poolt esitatavale aruandlusele ja aruannete esitamise kord kehtestatakse Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga.

(1) Volitatud veterinaararsti tegevusloa peatamisel peatub ka talle antud volitus.

(2) Kui volitatud veterinaararsti volitusega seotud tegevus ei ole nõuetekohane, peatab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht volituse ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui tähtajaks puudusi ei kõrvaldata, võtab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht volituse tagasi ja lõpetab ühepoolselt halduslepingu.

(1) Volitatud veterinaararst osutab volituse raames nii tasulist kui ka riigieelarvest finantseeritavat veterinaarteenust.

(2) Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli toimingu eest on volitatud veterinaararstil õigus saada tasu.

(3) Volitatud veterinaararstil on keelatud võtta tasu riigieelarvest finantseeritavate veterinaarteenuste eest.

(4) Tasu riigieelarvest finantseeritavate veterinaarteenuste eest makstakse Veterinaar- ja Toiduameti eelarve kaudu.

(5) Volitatud veterinaararsti volituse raames osutatavate teenuste tasu määrad ja tasustamise korra .

–

(1) Veterinaararsti tegevusluba on veterinaararsti kvalifikatsiooni omavale füüsilisele isikule tema taotlusel väljastatud luba tegeleda veterinaarpraksisega.

(2) Tegevusloale märgitakse

1) tegevusloa omaja ees- ja perekonnanimi;

2) tegevusloa omaja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;

3) tegevusalad ja tegevuse tingimused;

4) tegevusloa väljaandmise kuupäev;

5) tegevusloa kehtivusaeg;

6) registreerimisnumber.

(3) Tegevusloa annab Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi tegevusloa andja).

(4) Tegevusluba antakse kuni viieks aastaks. Kolm kuud enne tegevusloa kehtivusaja lõppemist on tegevusloa omajal õigus esitada taotlus uue tegevusloa saamiseks.

(5) Tegevusluba kaotab kehtivuse pärast tegevusloal märgitud kehtivusaja möödumist, tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral, tegevusloa omaja taotlusel või tema surma korral.

(6) Veterinaararsti tegevusloa saamiseks esitatava taotluse menetlemise korra .

(1) Tegevusluba omaval veterinaararstil (edaspidi veterinaararst) on õigus

1) tegutseda iseseisvalt veterinaarpraksisega füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtja juures, kellega tal on lepinguline suhe;

2) välja kirjutada ja väljastada ravimeid loomade raviks;

3) välja anda oma pädevuse piires tõendeid loomade tervise ja loomsete saaduste seisundi kohta;

4) kasutada isikliku tegevusloa registreerimisnumbriga pitsatit.

(2) Veterinaararst on kohustatud

1) pidama kinni veterinaararsti kutse-eetikast;

2) täiendama ennast erialaselt;

3) esitama Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele, mille järelevalvealasel territooriumil ta tegutseb, veterinaariaalastes õigusaktides kehtestatud korras nõutavaid veterinaariaalaseid aruandeid ja täitma nimetatud asutuse veterinaartegevusealaseid ettekirjutusi;

4) pidama arvestust teostatud ravi- ja muude menetluste ning surmajuhtumite kohta ja säilitama nimetatud andmeid kolm aastat;

5) tehtud veterinaarsete toimingute tõendamiseks kasutama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud pitsatit.

Veterinaararsti erialaseks täiendamiseks loetakse

1) osavõtt ülikooli ja erialaorganisatsioonide poolt korraldatud erialastest õppepäevadest, kursustest, seminaridest ja konverentsidest;

2) praktiseerimine veterinaarkliinikus, veterinaarõppeasutuses või veterinaararsti juures;

3) erialase teaduskraadi omandamine.

(1) Tegevusloa taotleja esitab tegevusloa andjale

1) avalduse, mis on kooskõlastatud Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutusega, mille järelevalvealasel territooriumil ta avalduse esitamise hetkel tegutseb või soovib tegutsema asuda;

2) eluloolised andmed ja töökäigukirjelduse;

3) veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja;

4) erialast täiendamist tõendavate dokumentide koopiad.

5)

(2) Kolme aasta jooksul pärast veterinaararsti hariduse omandamist ei ole tegevusloa taotlemisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud dokumentide esitamine nõutav.

(3) Enne taotluse esitamist peab taotleja tasuma riigilõivu.

(1) Tegevusluba taotlev isik, kes on omandanud veterinaararsti kvalifikatsiooni Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi liikmesriik) või Šveitsis, esitab tegevusloa andjale käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud dokumendid ja andmed.

(1¹) Tegevusloa andja annab tegevusluba taotlevale isikule kinnituse avalduse kättesaamise kohta ühe kuu jooksul käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud avalduse ja dokumentide esitamisest arvates ning teavitab vajaduse korral isikut puuduvatest dokumentidest. Tegevusloa andja otsustab tegevusloa andmise kahe kuu jooksul kõigi ettenähtud dokumentide esitamisest arvates. Kui tegevusloa menetlemise käigus tekib vajadus hinnata käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid, on tegevusloa andjal õigus otsuse tegemise tähtaega pikendada kolme kuuni, teatades tegevusluba taotlevale isikule viivitamata tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.

(2) Liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni tõendab dokument, mis annab veterinaararstile õiguse osutada veterinaarteenust vastavas liikmesriigis või Šveitsis.

(3) Tegevusloa andmise aluseks olevate liikmesriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu .

(4) Kui liikmesriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isiku kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud loetelus, otsustab tegevusloa andja vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule isiku kvalifikatsiooni tunnustamise või kohustuse sooritada sobivustest.

(1) Käesoleva seaduse §-s 251 nimetamata välisriigis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isik esitab tegevusloa saamiseks tegevusloa andjale tema nõudmisel lisaks käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele ka veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastanud õppeasutuse veterinaararsti õppekava. Tegevusloa andja hindab taotleja läbitud õppekava vastavust Eesti asjakohasele õppekavale ning võtab arvesse isiku töökogemust ja läbitud täienduskoolitusi.

(2) Kui taotleja läbitud õppekava ei erine oluliselt Eesti asjakohasest õppekavast, menetleb tegevusloa andja taotlust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras, kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust ning otsustab tegevusloa andmise kahe kuu jooksul kõigi ettenähtud dokumentide esitamisest arvates. Kui tegevusloa andmise otsustamiseks on vaja korraldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sobivustest, võib tegevusloa andja pikendada otsuse tegemise tähtaega kolme kuuni kõigi nõuetele vastavate dokumentide tegevusloa andjale saabumisest arvates.

(3) Kui taotleja läbitud õppekava erineb oluliselt Eesti asjakohasest õppekavast, on taotlejal võimalik kvalifikatsiooni tõendamiseks sooritada sobivustest, millega kontrollitakse ja hinnatakse tegevusloa taotleja kutse-, eri- ja ametialaseid teadmisi, oskusi ning vilumusi. Sobivustesti koostamise, korraldamise ja hindamise korra . Sobivustesti tulemust hinnatakse koos tegevusloa taotleja veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga.

(4) Kui käesoleva seaduse §-s 251 nimetamata välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku kvalifikatsiooni on eelnevalt tunnustanud liikmesriik või Šveits ja isik on omandanud tema kvalifikatsiooni tunnustanud liikmesriigis või Šveitsis veterinaararstina kolmeaastase töökogemuse, otsustab tegevusloa andja vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule isiku kvalifikatsiooni tunnustamise või kohustuse sooritada sobivustest. Registreerimise taotlemisel esitab isik lisaks käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele dokumendi, mis tõendab isiku nõutavat töökogemust ja õigust osutada veterinaarteenust liikmesriigis või Šveitsis.

Liikmesriigis või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isik võib ilma käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud tegevusloata osutada Eestis veterinaarteenust ajutiselt vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. peatükis sätestatule. Pädev asutus välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. peatüki tähenduses on Veterinaar- ja Toiduamet.

(1) Tegevusloa andmise otsuse tegemisel arvestab tegevusloa andja erialaorganisatsiooni arvamusega, samuti taotleja tegevusega järgmistes valdkondades

1) ülikooli veterinaaria eriala üliõpilaste õppe- ja menetluspraktika juhendamine;

2) teaduslik-praktiliste tööde ja erialaste artiklite avaldamine Eesti või välisriigi erialastes väljaannetes, erialase õppe- ja teaduskirjanduse avaldamine;

3) erialase ettekandega esinemine õppepäevadel, kursustel, konverentsidel ja seminaridel.

(2) Tegevusloa andja võib keelduda tegevusloa andmisest, kui

1) tegevusloa taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;

2) taotleja ei ole viimase kolme aasta jooksul töötanud erialasel tööl ega ole nimetatud perioodil osa võtnud ka erialasest täiendusõppest;

3) taotleja ei ole oma varasemas erialases tegevuses täitnud veterinaariaalastes õigusaktides kehtestatud nõudeid ja taotleja eelnev tegevusluba on selle tõttu kehtetuks tunnistatud;

4) erialaorganisatsiooni andmetel ei ole taotleja oma varasemas erialases tegevuses kinni pidanud veterinaararsti kutse-eetikast;

5) taotleja ei läbinud käesoleva seaduse § 252lõikes 3 nimetatud sobivustesti.

(3) Tegevusloa andja menetleb tegevusloa taotlusi ja teeb otsuse tegevusloa andmise või andmisest keeldumise kohta 30 päeva jooksul kõigi nõuetele vastavate dokumentide tegevusloa andjale saabumisest arvates, välja arvatud käesoleva seaduse § 251 lõikes 11 ja § 252 lõikes 2 nimetatud juhtudel.

(1) Tegevusloa andja võib tegevusloa tunnistada kehtetuks

1) kui tegevusloa taotlemisel on teadlikult esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;

2) kui tegevusloa omaja ei ole järginud veterinaariaalastes õigusaktides kehtestatud nõudeid;

3) kui erialaorganisatsiooni andmetel ei ole tegevusloa omaja kinni pidanud veterinaararsti kutse-eetikast;

4) muudel seadusega ettenähtud juhtudel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude ilmnemisel võib tegevusloa andja

1) teha tegevusloaga veterinaararstile ettekirjutuse;

2) peatada tegevusloa kehtivus kuni õiguserikkumise või selle tagajärgede kõrvaldamiseni;

3) lõpetada tegevusloa kehtivuse, määrates tähtaja veterinaarpraksise lõpetamiseks.

(3) Tegevusloa kehtetuks tunnistamisel saadab tegevusloa andja otsuse ärakirja posti teel või elektrooniliselt tegevusloa omajale kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

Veterinaartehniku tegevus

–

(1) Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli käigus ning loomatauditõrje seaduse § 433 lõike 2 alusel kehtestatud loomatauditõrje programmi raames loomataudide diagnoosimise eesmärgil võetud proove analüüsitakse nende analüüside tegemiseks volitatud laboratooriumis (edaspidi volitatud laboratoorium), mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 12 sätestatud nõuetele.

(2)

(3) Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise otsuse teeb 20 tööpäeva jooksul laboratooriumi kirjaliku taotluse saamisest arvates Veterinaar- ja Toiduamet. Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise otsuses märgitakse volituse ulatus.

(4) Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise korra .

(5) Veterinaar- ja Toiduamet võib keelduda volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmisest või tunnistada volituse kehtetuks, kui laboratoorium ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 12 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

(6) Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks esmakordse volituse andmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

Isiku kohustused

(1) Kohustatud isikul on õigus taotleda enammakstud järelevalvetasu tagastamist tasumise päevast alates kahe aasta jooksul.

(1¹) Enammakstud järelevalvetasu tagastatakse, kui järelevalvetasu on makstud ettenähtust suuremas summas.

(2) Enammakstud järelevalvetasu tagastamise taotlemiseks esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik Veterinaar- ja Toiduametile sellekohase kirjaliku taotluse ja järelevalvetasu maksmist tõendava dokumendi.

(3) Veterinaar- ja Toiduamet tagastab enammakstud järelevalvetasu taotluse saamisest arvates 20 kalendripäeva jooksul.

(3¹) Enammakstud järelevalvetasu ei tagastata, kui ei ole võimalik kindlaks teha järelevalvetasu maksnud isikut või isikut, kelle eest on järelevalvetasu makstud, või kui isikul puudub tagasimakse saamise õigus.

(4) Enammakstud järelevalvetasu tagastamise korra .

Järelevalveametniku ettekirjutus

Kui kohustatud isik ei ole ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul makset sooritanud, on Veterinaar- ja Toiduametil õigus pöörduda kohtutäituri poole, kes nõuab maksmata järelevalvetasu kohustatud isikult sisse täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

(1) Veterinaarjärelevalve tasu (edaspidi järelevalvetasu) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklites 27–29 sätestatud põhimõtteid ja eesmärke arvestades käesolevas seaduses kehtestatud määras tegevus- ja muu loa andmise menetluse ning loomade ja loomsete saaduste veterinaarjärelevalve toimingute (edaspidi koos veterinaarjärelevalve toiming) tegemise, asjakohaste avalduste läbivaatamise ja dokumentide väljastamise eest tasutav summa. Järelevalvetasu laekub Rahandusministeeriumi riigikassa kontsernikonto koosseisus olevale Veterinaar- ja Toiduameti arvelduskontole. Veterinaarjärelevalve toimingu tegemise kulude hulka kuuluvad järelevalveametniku järelevalve teostamiseks tehaslaevale lähetamise kulud.

(2) Järelevalvetasu ei maksta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 01.02.2002, lk 1–24), artikli 3 lõikes 7 sätestatud tähenduses jaekaubandusega ja sama määruse artikli 3 lõikes 17 sätestatud tähenduses esmatootmisega tegelevas ettevõttes veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest, välja arvatud loomades ja loomsetes saadustes saasteainete sisalduse määramisega seotud toimingud.

(1) Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik (edaspidi kohustatud isik) on isik, kelle suhtes on järelevalveametnik teinud veterinaarjärelevalve toimingu.

(2) Mitu kohustatud isikut vastutavad ühise veterinaarjärelevalve toimingu eest järelevalvetasu maksmise korral solidaarselt.

(1) Järelevalvetasu määra arvutamise aluseks võetakse Veterinaar- ja Toiduameti poolt veterinaarjärelevalve toimingute tegemise personali- ja majanduskulud.

(2) Järelevalvetasu võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 882/2004 loetletud veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest järgmiselt

1) loomade tapmisega tegelev käitleja maksab tapalooma tapaeelse ja -järgse veterinaarjärelevalve toimingu eest järelevalvetasu loomaliigi järgi;

2) loomse toidu käitleja maksab veterinaarjärelevalve toimingu eest järelevalvetasu käitlemisettevõtte või selle osa käitlemisvaldkonna ja käideldud loomse toidu koguse järgi;

3) piima töötlemise korral maksab käitleja veterinaarjärelevalve toimingu eest järelevalvetasu töödeldud piima koguse järgi;

4) loomsete saaduste importimise korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 2 lõikes 15 sätestatud tähenduses (edaspidi importimine) maksab kaubasaadetise eest vastutav isik veterinaarjärelevalve toimingu eest järelevalvetasu saadetise koguse järgi;

5) loomade ja loomsete saaduste toimetamise korral ühest ühendusevälisest riigist samasse või teise ühendusevälisesse riiki läbi Euroopa Liidu territooriumi, sealhulgas loomsete saaduste toimetamise korral läbi tollilao, vabatsooni või vabalao, maksab kaubasaadetise eest vastutav isik veterinaarjärelevalve toimingu eest järelevalvetasu toimingut tegevate järelevalveametnike arvu ning toimingu tegemiseks kulunud aja järgi;

6) loomade importimise korral maksab kaubasaadetise eest vastutav isik veterinaarjärelevalve toimingu eest järelevalvetasu saadetise eluskaalu ja loomaliigi järgi;

7) loomade ja loomsete saaduste käitleja maksab saasteainete sisalduse määramise eest järelevalvetasu käitlemisvaldkonna ning käideldud loomade ja loomsete saaduste koguse järgi;

8) põllumajandusloomi vahendav isik loomatauditõrje seaduse § 15 lõike 1 tähenduses maksab järelevalvetasu loomade ja loomsete saaduste veterinaarkontrolli eest lähtekohas ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1–50), artikli 161 tähenduses ekspordile (edaspidi eksport) eelneva veterinaarkontrolli eest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–6 loetletud veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetakse järelevalvetasu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 lisa IV jaos B ja lisa V jaos B toodud miinimummäärale.

(4) Loomade ja loomsete saaduste käitleja, välja arvatud toiduseaduse § 26 lõike 3 alusel kehtestatud väikeste tootekoguste käitleja, maksab järelevalvetasu loomades ja loomsetes saadustes saasteainete sisalduse määramise eest järgmiselt

1) loomade tapmisega tegelev käitleja – 1,61 eurot tonni liha kohta;

2) vesiviljelusega tegelev ettevõtja – 0,12 eurot turustatud vesiviljelustoodete tonni kohta;

3) piima kokkuostja – 0,02 eurot 1000 liitri piima kohta;

4) munatootja, kes müüb otse tarbijale või jaekaubandusettevõtjale, munapakendaja ja munatoodete tootja – 0,53 eurot munade või toodangu tonni kohta;

5) meetootja ja meepakendaja – 0,31 eurot toodetud või pakendatud mee tonni kohta.

(5) Järelevalvetasu võetakse tunnitasuna käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt järgmiste veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest

1) tunnustamisele kuuluva ja tunnustatud loomakasvatushoone ja -rajatise, loomade pidamiseks piiritletud ala, embrüokogumisrühma, põllumajandusloomi vahendava isiku, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 lisa IV jaos B nimetamata loomse toidu käitlemise ettevõtte, loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõtte, mittenõuetekohase loomse saaduse ladustamiseks mõeldud vabatsooni, vabalao või tollilao ning mittenõuetekohase loomse toiduga väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid tegevat laeva varustava ettevõtte nõuetele vastavuse hindamine;

2) loomade ja loomsete saaduste veterinaarkontroll lähtekohas ja ekspordile eelnev veterinaarkontroll;

3) loomade ja loomsete saaduste veterinaarkontroll sihtkohas ja piiripunktis.

(6) Kohustatud isik maksab tunnitasu veterinaarjärelevalve toimingu tegemisele kulunud aja eest, kuid mitte rohkem kui kaheksa tunni eest veterinaarjärelevalve toimingu kohta. Järelevalveametniku kulutatud aeg arvestatakse tunni täpsusega ning iga alustatud tund loetakse järgmiseks täistunniks. Arvesse ei võeta veterinaarjärelevalve toimingu tegemise paika kohalesõiduks kulutatud aega.

(7) Tunnitasu määra arvutamisel võetakse aluseks järelevalve toimingu teinud järelevalveametniku keskmine töötasu ning veterinaarjärelevalve toimingutega seotud keskmine haldus- ja majanduskulu. Järelevalve toimingu teinud järelevalveametniku keskmise töötasu arvutamisel lähtutakse Veterinaar- ja Toiduameti kohalikes asutustes ja piiripunktides töötavate järelevalveametnike keskmisest palgast veterinaarjärelevalve toimingu tegemisele eelnenud kalendriaastal. Veterinaarjärelevalve toimingutega seotud keskmise haldus- ja majanduskulu arvutamisel lähtutakse Veterinaar- ja Toiduameti keskmisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 lisa VI punktis 2 nimetatud kulust järelevalve toimingu teinud järelevalveametniku kohta veterinaarjärelevalve toimingu tegemisele eelnenud kalendriaastal.

(8) Veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra igaks aastaks .

(9) Veterinaarjärelevalve toimingute tegemise käigus on Veterinaar- ja Toiduametil õigus võtta hilinenud kaubasaadetise ooteaja ning väljaspool tööaega isiku taotlusel tehtud veterinaarjärelevalve toimingute eest lisatasu, mida makstakse käesoleva seaduse §-s 357 sätestatud korras, järgmiselt

1) hilinenud kaubasaadetise ooteaja eest tööajal võetakse lisatasu tunnitasuna järelevalveametniku kohta käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt;

2) hilinenud kaubasaadetise ooteaja eest väljaspool tööaega võetakse lisatasu kahekordse tunnitasuna järelevalveametniku kohta käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt;

3) väljaspool tööaega isiku taotlusel tehtud veterinaarjärelevalve toimingute eest võetakse lisaks asjakohase veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest võetavale järelevalvetasule lisatasu tunnitasuna järelevalveametniku kohta käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt.

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 28 sätestatud juhul maksab kohustatud isik täiendavate veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest järelevalvetasu tunnitasuna käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt. Täiendavate laboratoorsete uuringutega seotud kulud kantakse käesoleva seaduse § 5 lõike 7 kohaselt.

Järelevalveametnik peab kohustatud isikule selgitama järelevalvetasu määra ja tunnitasu arvutamise aluseid ning järelevalvetasu maksmise ja sissenõudmise korda.

(1) Järelevalveametnik teeb otsuse eelneva kalendrikuu jooksul tehtud veterinaarjärelevalve toimingute eest järelevalvetasu sissenõudmise kohta iga kalendrikuu 5. kuupäevaks.

(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsust järelevalvetasu sissenõudmise kohta ei tehta, kui järelevalvetasu on väiksem kui 1,60 eurot.

(2) Järelevalvetasu sissenõudmise otsuse ärakiri väljastatakse kohustatud isikule allkirja vastu või posti teel otsuse tegemise päevast arvates viie tööpäeva jooksul.

(3) Kohustatud isik peab 10 kalendripäeva jooksul järelevalvetasu sissenõudmise otsuse saamisest arvates kandma järelevalvetasu üle otsuses näidatud pangakontole. Kohustatud isikul on õigus esitada järelevalveametniku otsuse peale vaie käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud korras.

(4) Loomade ja loomsete saaduste importimise korral peab kohustatud isik maksma järelevalvetasu enne tollikäitlusviisi määramist järelevalveametniku poolt esitatud järelevalvetasu sissenõudmise otsuses toodud summas.

(5) Loomade ja loomsete saaduste importimise korral võib Veterinaar- ja Toiduamet küllaldase garantii korral ja juhul, kui kohustatud isik on varem maksnud järelevalvetasu õiges suuruses ja õigeaegselt, vabastada kohustatud isiku järelevalvetasu maksmisest enne tollikäitlusviisi määramist.

(6) Järelevalvetasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise korra .

(1) Kui isik, kellele ettekirjutus, otsus või toiming on suunatud, ei nõustu järelevalveametniku ettekirjutuse, otsuse või toiminguga, võib ta esitada kirjaliku vaide Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile 30 kalendripäeva jooksul ettekirjutusest, otsusest või toimingust teadasaamise päevast alates või vaidlustada ettekirjutuse, otsuse või toimingu halduskohtus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Vaide esitamine ei vabasta ettekirjutuse täitmisest.

(3) Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor või kohaliku asutuse juht teeb otsuse vaide rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kümne tööpäeva jooksul vaide laekumisest arvates. Otsus vormistatakse kirjalikult ja tehakse vaide esitajale teatavaks allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega.

(4)

(1) Kui isik ei nõustu volitatud veterinaararsti volitusega seotud ettekirjutuse, otsuse või toiminguga, võib ta esitada kirjaliku vaide Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile 30 kalendripäeva jooksul ettekirjutusest, otsusest või toimingust teadasaamise päevast alates.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht teeb otsuse vaide rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kümne tööpäeva jooksul vaide laekumisest arvates. Otsus vormistatakse kirjalikult ja tehakse vaide esitajale teatavaks allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega.

(1) Isikul, kellele osutati veterinaarteenust, on õigus taotleda Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori hinnangut osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi kohta.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor ei anna hinnangut veterinaarteenuse kvaliteedi kohta, kui

1) veterinaarteenuse osutamisest on möödunud rohkem kui kaks aastat,

2) sama asja kohta on olemas jõustunud kohtuotsus või

3) samas asjas toimub kohtumenetlus.

(3) Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veterinaarteenuse kvaliteedi kohta hinnangu 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Otsus tehakse hinnangu taotlejale teatavaks allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega tähtkirjaga.

(4) Kui isik ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsusega, võib ta selle vaidlustada halduskohtus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

Veterinaarteenuse kvaliteedi hindamise ekspertkomisjon

(1) Veterinaararsti poolt kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud veterinaarpraksisega tegelev juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.

Veterinaarjärelevalve objekti tegelikule seisundile mittevastava veterinaartõendi väljastamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(1) Käesoleva seaduse §-des 391 ja 392 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 391 ja 392 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Veterinaar- ja Toiduamet.

–

–

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

(1) Isik, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud veterinaariaalane riiklik tegevuslitsents, peab ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, esitama taotluse käesoleva seaduse §-s 22 või 29 nimetatud tegevusloa saamiseks. Selle tähtaja möödumisel kaotavad senised veterinaariaalased riiklikud tegevuslitsentsid kehtivuse.

(2) Isikule, kelle veterinaariaalase riikliku tegevuslitsentsi tähtaeg on 2001. aasta 1. jaanuar või pärast seda, väljastatakse tegevusluba tegevuslitsentsil märgitud tähtajaga lõivuvabalt.

(3) Kuni uue veterinaarteenuse osutamise tegevusloa andmiseni või selle andmisest keeldumiseni on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitanud isikul õigus tegelda veterinaarpraksisega senise veterinaariaalase riikliku tegevuslitsentsi alusel.

Enne 2004. aasta 1. maid tegutsevale volitatud veterinaararstile Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi käskkirjaga antud volitus kehtib kuni käskkirjas märgitud volituse lõppemiseni või kuni käesoleva seaduse § 13 lõikes 4 sätestatud halduslepingu sõlmimiseni.

(1) Kuni käesoleva seaduse 61. peatükis sätestatud korras volituse andmise otsustamiseni võib Veterinaar- ja Toidulaboratoorium jätkata järelevalve käigus ning loomatauditõrje seaduse § 431 lõike 2 alusel kehtestatud loomatauditõrje programmi raames võetud proovide alusel loomataudide laboratoorset diagnoosimist.

(2) Veterinaar- ja Toidulaboratoorium esitab käesoleva seaduse § 341 lõikes 3 nimetatud taotluse Veterinaar- ja Toiduametile hiljemalt 2008. aasta 1. veebruariks.

(1) Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud

1) volitusnormid, mis jõustuvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ajal;

2) paragrahvid 45 ja 48, mis jõustuvad 2000. aasta 1. aprillil;

3) paragrahvi 5 lõige 5 ning § 46, mis jõustuvad 2000. aasta 1. juulil;

4) paragrahvid 29–34, mis jõustuvad 2001. aasta 1. jaanuaril;

5) paragrahvi 6 lõige 2, mis jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril;

6) paragrahvi 21 lõige 1 veterinaarlaboratooriumi tegevusloa osas, mis jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril;

7) paragrahvi 6 lõige 6, mis jõustub 2005. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesolevas seaduses sisalduvad volitusnormid Vabariigi Valitsuse või ministri määruste andmiseks jõustuvad kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas. Volitusnormi alusel antavat määrust ei jõustata enne käesoleva seaduse jõustumist, välja arvatud §-s 46 sisalduvad volitusnormid, mida võib jõustada 1999. aasta 1. novembrist.