Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskiri

(1) Järvevälja maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta

1) Peipsi põhjaranniku luitestikku;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on metsastunud luited (2180)3, looduslikus seisundis rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (9010*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);

3) kaitsealust linnuliiki kalakotkast (Pandion haliaetus) ja tema elupaika;

4) kaitsealust taimeliiki pruuni lõikheina (Cyperus fuscus) ja selle elupaika.

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

(1) Kaitseala asub Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Rannapungerja külas.

(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;

5) kaitsekorra kohta.

(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 11 punktis 4 sätestatud ajal Rannapungerja sihtkaitsevööndis.

(2) Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Samuti on telkimine ja lõkketegemine lubatud piiranguvööndis asuva kinnistu õuemaal.

(3) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel, jalgrattaga sõitmine on lubatud ka radadel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, liinirajatiste hooldamisel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning piiranguvööndis maatulundusmaal metsamajandustöödel.

(4) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud 15. märtsist 31. augustini Rannapungerja sihtkaitsevööndis.

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;

3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) anda ehitusluba;

7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;

8) jahiulukeid lisasööta.

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit

1) Järvevälja sihtkaitsevöönd;

2) Rannapungerja sihtkaitsevöönd.

(1) Rannapungerja sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsa- ja sookoosluste arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilimine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

(2) Järvevälja sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kooslusetüüpide säilitamine või taastamine, neile omase liigilise ja vanuselise struktuuri hoidmine, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud

1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud, ning rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas;

2) Järvevälja sihtkaitsevööndis koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;

3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;

4) olemasolevate rajatiste hooldustööd.

Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi

1) majandustegevus;

2) loodusvarade kasutamine;

3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks;

4) inimeste viibimine Rannapungerja sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

(2) Kaitsealal on kaks piiranguvööndit

1) Järvevälja piiranguvöönd;

2) Rannapungerja piiranguvöönd.

Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

(1) Piiranguvööndis on lubatud

1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;

2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis on selleks ette valmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud

1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas;

2) Järvevälja piiranguvööndis ehitise püstitamine;

3) Rannapungerja piiranguvööndis rajatise püstitamine kaitseala tarbeks;

4) turberaie langi pindalaga kuni kaks hektarit.

(3) Metsade majandamisel tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus.

(1) Piiranguvööndis on keelatud

1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;

2) maavara kaevandamine;

3) uue veekogu rajamine;

4) uue maaparandussüsteemi rajamine;

5) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud õuemaal.

(2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrus nr 281 „Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks.

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 20. veebruari 2015. a käskkirjaga nr 183 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.