Pühendusnimede määramise kord

(1) Isiku mälestuseks või austuseks määratav pühendusnimi peab sisaldama isiku eesnime või eesnimesid ja perekonnanime või isiku täielikku varjunime.

(2) Pühendusnimeks ei loeta isikunimest lähtunud kohanimesid, mis on tekkinud üksnes selle isiku seotuse tõttu nimetatud kohaga, ilma et peetaks silmas isiku mälestuse jäädvustamist.

(1) Isikunime ei või kohale pühendusnimeks määrata selle isiku eluajal.

(2) Pühendusnimede määramisel tuleb hoiduda isikunimede hulgalisest kasutamisest riigi, haldusüksuse või asustusüksuse piires.

(3) Pühendusnime määramise võib algatada kohanimemääraja või füüsiline või juriidiline isik, kes esitab kirjaliku taotluse pädevale kohanimemäärajale.

(4) Kohanimemääraja teeb otsuse kohale pühendusnime määramise kohta, arvestades asjaomase isiku teeneid kohaliku elu edendamisel, tema seotust selle kohaga, samuti Eesti maa, rahva ja riigiga.

(5) Kohanimemääraja võib selgitada enne pühendusnime määramist välja elanike arvamuse. Selle väljaselgitamise otsustamine on kohanimemääraja pädevuses.

(6) Elanike arvamuse uuringu tulemustel on kohanimemääraja jaoks soovituslik iseloom.

(1) Juhul, kui pühendusnime määramiseks tahetakse muuta ametlikku kohanime, peab kohanimemääraja välja selgitama vähemalt nende elanike arvamuse, kes muudetava nimega nimeobjekti territooriumil rahvastikuregistri andmetel elavad.

(2) Kohanimemääraja esitab vastavalt „Kohanimeseaduse” § 7 lõikele 3 valdkonna eest vastutavale ministrile kohanime muutmise taotluse koos seletuskirjaga, mis sisaldab nime muutmise ja valitud pühendusnime põhjendust ning elanike arvamuse uuringu tulemusi.

(3) Valdkonna eest vastutav minister teeb otsuse pärast kohanimenõukogult arvamuse saamist.

Määrus jõustub 1. juulil 2004. a.