Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord

(1) Määrusega reguleeritakse kutseõppeasutusele ja kutseõpet korraldavale rakenduskõrgkoolile (edaspidi kool) kutseõppe korraldamiseks ning kooli arengukava täitmiseks tegevustoetuse (edaspidi tegevustoetus) eraldamise põhimõtteid ja nende rakendamist.

(2) Määrust ei kohaldata sisekaitselise rakenduskõrgkooli kutseõppe rahastamisele.

(1) Koolile eraldatakse tegevustoetus kutseõppe korraldamiseks üheks kalendriaastaks. Sealjuures lähtutakse kutseõppe koolituskohtade arvust, õppevaldkondade ja õppekavarühmade spetsiifikast, õppijate erisustest, kutsehariduse kättesaadavuse tagamise õigusaktidest ning kooli tulemuslikkusest.

(2) Tegevustoetuse komponendid on

1) baasrahastamine;

2) tulemusrahastamine;

3) kutsehariduse kättesaadavuse tagamine.

(1) Kutseõppe baasrahastamisega antakse vahendid kutseõppe korraldamiseks, tugiteenuste osutamiseks ja kooli haldamiseks.

(2) Baasrahastamise komponendi arvestamisel lähtutakse rahastatavate tegevuste arvestuslikust maksumusest.

(3) Kooli baasrahastamise komponent arvutatakse järgmiselt

1) õpetajate tööjõukulude arvestamiseks korrutatakse kutseõppe koolituskohtade arv põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 76 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud õpetaja töötasu alammäära ja käesoleva määruse lisas esitatud õppetöö erisuse koefitsiendiga vastavalt kutseõppe tasemele;

2) õpetaja ametikohtadega kaasnevate majandamiskulude ning õpetajate, direktori, õppekasvatusala juhtivtöötajate ja tugispetsialistide täienduskoolituse kulude arvestamiseks korrutatakse kutseõppe koolituskohtade arv koefitsiendiga 40 ja käesoleva määruse lisas esitatud õppetöö erisuse koefitsiendiga vastavalt kutseõppe tasemele;

3) tugiteenuste osutamiseks kutseõppe statsionaarse esmaõppe õpilastele korrutatakse kuni 20-aastaste keskhariduseta õpilaste arv koefitsiendiga 123,63;

4) tugiteenuste osutamiseks õpilastele, kellele kool pakub kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõike 7 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruse (edaspidi HEV määrus) § 7 lõike 1 punktides 1, 3, 4 või 5 nimetatud tugimeetmeid, korrutatakse nende õpilaste arv lisaks käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatule koefitsiendiga 2380;

5) tugiteenuste osutamiseks mahukamaid õppekorralduslikke erisusi vajavatele õpilastele, kellele kool pakub HEV määruse § 7 lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatud tugimeetmeid suuremas mahus, korrutatakse nende õpilaste arv lisaks käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatule koefitsiendiga 5334;

6) kutsevaliku õppekaval õppe korraldamise kulude arvestamiseks korrutatakse kutsevaliku õppekaval õppivate õpilaste arv käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatule lisaks koefitsiendiga 2380;

7) praktilise õppe ruumikulude arvestamiseks korrutatakse õppevaldkonna kutseõppe koolituskohtade arv riigikoolides koefitsiendiga 61,62 ning era- ja munitsipaalkutseõppeasutustes koefitsiendiga 72,49. Saadud tulemusi korrutatakse käesoleva määruse lisas esitatud õppevaldkonna praktilise õppe pinna koefitsiendiga. Töökohapõhise õppe korral korrutatakse saadud tulemus koefitsiendiga 0,6. Vanglas korraldatava kutseõppe ruumikulusid ei rahastata;

8) õppevahendite kulude arvestamiseks korrutatakse õppevaldkondade kutseõppe koolituskohtade arv koefitsiendiga 19,89 ja seejärel määruse lisas esitatud õppevaldkonna õppevahendite koefitsiendiga. Töökohapõhise õppe korral korrutatakse saadud tulemus koefitsiendiga 0,6.

9)

(4) Riigikutseõppeasutuse baasrahastamise komponenti arvestatakse kooli haldamisega seotud kulud järgmiselt

1) 301 368 eurot koolile, kus on kutseõppe koolituskohti kuni 336;

2) 441 351 eurot koolile, kus on kutseõppe koolituskohti kuni 756;

3) 646 062 eurot koolile, kus on kutseõppe koolituskohti kuni 1260;

4) 928 377 eurot koolile, kus on kutseõppe koolituskohti enam kui 1260.

(5) Munitsipaalkutseõppeasutuse baasrahastamise komponenti arvestatakse kooli haldamisega seotud kulud järgmiselt

1) 1 031 eurot koolituskohale, kui koolis kutseõppe koolituskohti on kuni 336;

2) 671 eurot koolituskohale, kui koolis kutseõppe koolituskohti on kuni 756;

3) 589 eurot koolituskohale, kui koolis kutseõppe koolituskohti on kuni 1260;

4) 508 eurot koolituskohale, kui koolis kutseõppe koolituskohti on enam kui 1260.

(6) Kahe või enama õppekohaga kooli haldamisega seotud kulude katmiseks eraldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4–5 nimetatule lisaks täiendavat toetust.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–2 ja 7–9 ning lõigetes 4 ja 5 võetakse kutseõppe koolituskohtade arvuna aluseks kooli kolme eelneva aasta koolituskohtade arvu keskmine ning lõike 3 punktides 4–6 Eesti hariduse infosüsteemi kantud õpilaste arv rahastamisele eelnenud aasta 10. novembri seisuga.

(8) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6 nimetatud õppijaid võetakse õppesse pärast eelarveaasta algust rahastatakse nimetatud õppijaid pärast õppegrupi avamist kooli taotluse alusel.

(1) Kutseõppe tulemusrahastamisega rahastatakse riigile oluliste strateegiliste eesmärkidega seotud tulemusnäitajate täitmist kutseõppe tasemeõpet korraldavates koolides.

(2) Koolile tulemusnäitaja alusel arvestatava tulemusrahastamise summa arvutamiseks korrutatakse kooli tulemusnäitaja väärtus kooli baasrahastamise osakaaluga ning jagatakse kõigi koolide tulemusnäitaja väärtuste ja baasrahastamise osakaalude korrutiste summaga. Saadud tulemus korrutatakse tulemusrahastamise kogumahu ja käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tulemusnäitaja osakaaluga järgmiselt

iVBORw0KGgoAAAANSUhEUgAAANYAAAA8CAMAAAAt4rT4AAAAGXRFWHRTb2Z0d2FyZQBBZG9iZSBJ bWFnZVJlYWR5ccllPAAAAyBpVFh0WE1MOmNvbS5hZG9iZS54bXAAAAAAADw/eHBhY2tldCBiZWdp bj0i77u/IiBpZD0iVzVNME1wQ2VoaUh6cmVTek5UY3prYzlkIj8+IDx4OnhtcG1ldGEgeG1sbnM6 eD0iYWRvYmU6bnM6bWV0YS8iIHg6eG1wdGs9IkFkb2JlIFhNUCBDb3JlIDUuMC1jMDYwIDYxLjEz NDc3NywgMjAxMC8wMi8xMi0xNzozMjowMCAgICAgICAgIj4gPHJkZjpSREYgeG1sbnM6cmRmPSJo dHRwOi8vd3d3LnczLm9yZy8xOTk5LzAyLzIyLXJkZi1zeW50YXgtbnMjIj4gPHJkZjpEZXNjcmlw dGlvbiByZGY6YWJvdXQ9IiIgeG1sbnM6eG1wPSJodHRwOi8vbnMuYWRvYmUuY29tL3hhcC8xLjAv IiB4bWxuczp4bXBNTT0iaHR0cDovL25zLmFkb2JlLmNvbS94YXAvMS4wL21tLyIgeG1sbnM6c3RS ZWY9Imh0dHA6Ly9ucy5hZG9iZS5jb20veGFwLzEuMC9zVHlwZS9SZXNvdXJjZVJlZiMiIHhtcDpD cmVhdG9yVG9vbD0iQWRvYmUgUGhvdG9zaG9wIENTNSBXaW5kb3dzIiB4bXBNTTpJbnN0YW5jZUlE PSJ4bXAuaWlkOkEwNDE4RDI4Q0U4NTExRTY5MTMzRkJFRjFDRDY3MzcwIiB4bXBNTTpEb2N1bWVu dElEPSJ4bXAuZGlkOkEwNDE4RDI5Q0U4NTExRTY5MTMzRkJFRjFDRDY3MzcwIj4gPHhtcE1NOkRl cml2ZWRGcm9tIHN0UmVmOmluc3RhbmNlSUQ9InhtcC5paWQ6QTA0MThEMjZDRTg1MTFFNjkxMzNG QkVGMUNENjczNzAiIHN0UmVmOmRvY3VtZW50SUQ9InhtcC5kaWQ6QTA0MThEMjdDRTg1MTFFNjkx MzNGQkVGMUNENjczNzAiLz4gPC9yZGY6RGVzY3JpcHRpb24+IDwvcmRmOlJERj4gPC94OnhtcG1l dGE+IDw/eHBhY2tldCBlbmQ9InIiPz7TsnjaAAAAdVBMVEVmtv86kNu2ZgDbkDr/25CQOgD//7bb //+2/////9v/tmaQ2/8AZrYAAGZmAAAAOpAAADo6AAA6OpBmOpA6ADrb25Db/9u2Zjo6AGaQOjpm ZjrbkJCQ29tmADpmAGaQOmaQkLa2/9uQ27bb29s6ZrYAAAD////xSBdpAAADXklEQVR42uxYiXKj MAz1ATQ4lC17390L/v8T17flYA7vrB3omJl2kqAQPetJehKaXuSFCqwCq8AqsAqsAqvAehGw2nrU V+BxTH7MwjcPDavp8VQNaKreXgN3qcDT1k/Xs0WLddx57nb1+iEE6/HC/716OGVukSW/25qDJt05 S0bTQ8dh2DhDmx5N54QlUssGDjdv3tcIlAxBw1PCYrAi0HF0b3lqsfGs0SIwIByWyzSedE2ft2D8 N1iyLkASvjOkFMVflskzwqoGPIVLhkw6ie2EsOhi9hB5h2QuGggc+OOl+vOPBWNRGlFZBqshczG0 zrTPvGBlL8RFwe+oxi4skIR5RXbEUMAWxwNjiW8EHPKSno74ILD8oUA2CBLsEtXAsTDpd1vjWxKq Cp15fNg9FMgh4KaJQC3a1iJOQHqaF/oo2GHCBTmlvA7C0n7LBiIEHFVcReaLKtuqobsnEG9gc0OB 6uZOqjgz4y8xM52W3FbiqJOxjyImY8d8tPSVPxgKmJf30EyLaBVOPtS1+vMlWPNrTHrNlT8YCujo DTfAjACSicHu29XLrWOQ0FP+QHCJJAPTtzNTUdJlXHQoYzQrGei+JLTKHwwFkkJuZgNmGpbiGo+u DbCjL57uIElXSoYrfDLJYB10ZspfJbR5PK0R8pQ2XZEZ1CUCzsNIBF0zfLvV2NgMCSK6/K/5fvHE E93YOXCRgvSv4AwrCjcU6ApBxjAu44bsAkatR4hAMbm474vW122quTWXUy56URQtdO/Dqj8QvK3m VgiWUqnFwLI0nKTPtkmsqbkFWKkXvSiO7yabOCze6n7+2FJzKwudpIveOHITTUMRuKdf/RKJgloF RC/9ojfu4U2/K8nhijek99IveiPPjO3K8pAV1HvpF72x0drViUNaBeq99IveyNzalebeijeg9zIs eqNg0dWEsJiDY6w3+yVf9MbAClQCj2Sdr+ZEuw0qHrDoXbTJB8tyi3bWHV4atU76bbWUEUUfvn76 jKqPl8AB2EXvkk1GWIaCgj4hd2YSURiyjUjssUkKi3mDScCdGSzGz4FsZNAem5SwnDBXi1bljiNh AJYkK/qyyrA9Nunb8Zo7t9VfLFn5YeD1w9q2yQhr7g7NNjanjNbBrwKrwCqwCqwC668AAwDTugwF Z51N2AAAAABJRU5ErkJggg==

Valemi mõistmiseks

Õ – koolile tulemusnäitaja alusel arvestatav tulemusrahastamise osa;

T – tulemusnäitaja väärtus;

K – kooli baasrahastamise osakaal;

TR – kooli tulemusrahastamise kogumaht;

Ok – käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tulemusnäitaja osakaal;

a – nende koolide arv, kellele eraldatakse tegevustoetust;

n – konkreetse kooli indeks.

(1) Koolile tulemusrahastamisest arvestatava tegevustoetuse osa arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusnäitajaid

1) kutseõppe kvaliteedinäitaja;

2) kutseõppe tulemuslikkuse näitaja;

3) ühiskonna arengu toetamise näitaja.

(2) Kutseõppe kvaliteedinäitajatena arvestatakse

1) kooli kutsetunnistuse või mõne teise riiklikult tunnustatud analoogse tunnistusega lõpetanute osakaalu lõpetanutest. Osakaal tulemusrahastamise kogumahus on 10%;

2) töökohapõhises õppes osalevate õpilaste osakaalu õpilaste koguarvus. Osakaal tulemusrahastamise kogumahus on 10%.

(3) Kutseõppe tulemuslikkuse näitajana arvestatakse

1) kutsekeskhariduse õppekavadel arvestusliku nominaalajaga lõpetanud õpilaste osakaalu kõigist nominaalaja alguses kutsekeskhariduse õppekavadele vastuvõetud õpilastest. Osakaal tulemusrahastamise kogumahus on 20%;

2) kutsehariduse õppekavadel arvestusliku nominaalajaga lõpetanud õpilaste osakaalu kõigist nominaalaja alguses kutsehariduse õppekavadele vastuvõetud õpilastest. Osakaal tulemusrahastamise kogumahus on 20%.

(4) Ühiskonna arengu toetamise näitajana arvestatakse

1) kutseõppe korraldamist põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõike 1 alusel. Osakaal tulemusrahastamise kogumahust on 10%;

2) õppimise või töötamisega hõivatute osakaalu kooli kõigist lõpetanutest. Osakaal tulemusrahastamise kogumahust on 20%;

3) täiendusõppe korraldamine. Osakaal tulemusrahastamise kogumahust on 10%.

(1) Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud kutsetunnistuse või mõne teise riiklikult tunnustatud analoogse tunnistusega lõpetanute osakaalu leidmisel võetakse arvesse tegevustoetuse eraldamisele eelnenud õppeaasta kutseõppe tasemeõppe lõpetajad, välja arvatud kutsevaliku õppekaval õppinud ja HEV määruse §-s 2 nimetatud isikud.

(2) Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud töökohapõhises õppes osalevate õpilaste, sh ESF programmist rahastatute, osakaal õpilaste koguarvust arvutatakse tegevustoetuse eraldamise aastale eelneva õppeaasta töökohapõhises õppes õppinute 12 kuu keskmise osakaaluna samal ajavahemikul tasemeõppes õppinute keskmisest.

(3) Käesoleva määruse § 5 lõikes 3 nimetatud kutsekeskhariduse ja kutsehariduse õppekava arvestusliku nominaalajaga õppe lõpetanuks loetakse lõpetanu, kellel on õpingute lõpetamiseks kulunud kuni aasta üle õppekava nominaalaja.

(4) Käesoleva määruse § 5 lõike 4 punktis 1 nimetatud tulemusnäitaja arvutatakse tegevustoetuse eraldamise aastale eelnenud õppeaasta kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõike 1 alusel õppinud põhikooli- või gümnaasiumiõpilaste arv, kelle õppe maht oli vähemalt 35 üldhariduse õppetundi, osakaaluna samal ajavahemikul kõigi kutseõppe tasemeõppes õppinute keskmisest.

(5) Käesoleva määruse § 5 lõike 4 punkti 2 alusel õppimise või töötamisega hõivatuks loetakse kaks aastat enne tegevustoetuse eraldamise aastat kooli lõpetanud isik

1) kes lõpetamise aasta 10. novembril õpib kutseõppe sama haridustaseme jätkuõppes või järgmist kvalifikatsiooni andval õppekaval või;

2) kes ei ole koos kutseharidusega omandanud põhi- või keskharidust, ent jätkab lõpetamise aasta 15. novembri seisuga õpinguid üldharidusõppes või;

3) kes lõpetamise aasta 15. novembril õpivad kõrgharidustaseme õppes või;

4) kes on kutseõppe lõpetamisele järgneval kalendriaastal tööturul rakendunud omandatud kutsega samas valdkonnas vähemalt kuus kuud või;

5) kes on kutsekeskharidusõppe lõpetamisele järgneval kalendriaastal tööturul rakendunud vähemalt kuus kuud.

(6) Käesoleva määruse § 5 lõike 4 punktis 2 nimetatud töötamisega hõivatuks loetakse ka isik, kes lõpetas kooli kaks aastat enne tegevustoetuse eraldamise aastat ning kellele on lõpetamisele järgneval aastal määratud vanemahüvitis või lapsehooldustasu, kes on asunud aja- või asendusteenistusse või kes on saanud ettevõtlustulu füüsilisest isikust ettevõtjana või dividende.

(6¹) Käesoleva määruse § 5 lõike 4 punktis 3 nimetatud täiendusõppe korraldamiseks loetakse tegevustoetuse eraldamise aastale eelnenud õppeaastal täiendusõppe kursuste korraldamist kõikidest rahastamisallikatest. Tulemusnäitaja arvutamiseks korrutatakse täiendusõppe kursuse maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides kursuse lõpetanud õppijate arvuga.

(7) Tulemusnäitajate arvutamisel lähtutakse Eesti hariduse infosüsteemi, Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti, kaitseväekohustuslaste registri, rahvastikuregistri, Eesti Töötukassa ja SA Kutsekoda andmetest.

(1) Kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks eraldatakse raha koolilõuna, õppetoetuste ja teiste õigusaktidega reguleeritud kulude katteks.

(2) Koolilõuna toetus eraldatakse arvestusega, et ühe koolilõuna arvestuslik maksumus on üks euro ühe õpilase kohta.

(3) Koolile koolilõuna toetuse eraldamisel lähtutakse

1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koolilõuna arvestuslikust maksumusest;

2) Eesti hariduse infosüsteemi kantud statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate keskhariduseta õpilaste arvust koolis toetuse andmisele eelneva aasta 10. novembri seisuga;

3) õppepäevade arvust õppeaastas.

Kuni 2025. aasta 1. jaanuarini loetakse käesoleva määruse § 5 lõike 4 punktis 2 nimetatud õppimise ja töötamisega hõivatud isikuks isik, kes

1) õpetamise aasta 10. novembril õpivad kutseõppe sama haridustaseme jätkuõppes või järgmist kvalifikatsiooni andval õppekaval;

2) ei ole koos kutseharidusega omandanud põhi- või keskharidust, ent jätkavad õpinguid üldharidusõppes;

3) õpivad kõrgharidustaseme õppes;

4) on tööturul rakendunud.

(1) Määrus jõustub 1. septembril 2019.

(2) Määrust rakendatakse alates 2020. aasta tegevustoetuse eraldamisest.

(3) Käesoleva määruse § 6 lõikes 5 sätestatut rakendatakse alates 1. jaanuarist 2025. a.