Lääne maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine

Kaitse alla võtmise eesmärk on tagada Lääne maakonnas asuvate esinduslike põlispuude ja geoloogiliste üksikobjektide säilimine.

(1) Lääne maakonnas võetakse kaitse alla järgmised looduse üksikobjektid

1) Kiviküla must pappel Haapsalu linnas Kiviküla külas;

2) Tamme tamm Lääne-Nigula vallas Rannajõe külas;

3) Allikmaa purunenud rändrahn Lääne-Nigula vallas Allikmaa külas;

4) Dirhami kivikülv Lääne-Nigula vallas Dirhami külas / Derhamnis;

5) Dirhami rahn Lääne-Nigula vallas Dirhami külas / Derhamnis;

6) Kingati rändrahn Lääne-Nigula vallas Allikmaa külas;

7) Kivinõmme kivikülv Lääne-Nigula vallas Vanakülas / Gambynis;

8) Klaanemaa nõmme Suurrahn Lääne-Nigula vallas Vanakülas / Gambynis;

9) Laevarahn / Oamusa stain Lääne-Nigula vallas Rooslepa külas / Roslepis;

10) Liivanina kivid Lääne-Nigula valla Peraküla rannikumeres;

11) Metskonna kivi Lääne-Nigula vallas Nõva külas;

12) Metsküla idapoolne Suurkivi Lääne-Nigula vallas Vanakülas / Gambynis;

13) Metsküla läänepoolne Suurkivi ehk Aadu Kumari nimeline kivi Lääne-Nigula vallas Vanakülas / Gambynis;

14) Paslepa kivikülv Lääne-Nigula vallas Einbi külas / Enbys;

15) Saare rahn Lääne-Nigula vallas Saare külas / Lyckholmis;

16) Sendri kaksikud Lääne-Nigula vallas Vanakülas / Gambynis;

17) Skarvan Lääne-Nigula valla Osmussaare / Odensholmi rannikumeres;

18) Toomanina Suurkivi Lääne-Nigula valla Rannaküla rannikumeres.

(2) Lõikes 1 nimetatud looduse üksikobjektide piiranguvööndi ulatus on kehtestatud keskkonnaministri 27. mai 2021. a määrusega nr 27 „Lääne maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus”.

(1) Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitsekord on kehtestatud keskkonnaministri 1. märtsi 2023. a määrusega nr 10 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri”.

(2) Kaitstava looduse üksikobjekti paiknemisel kaitsealal või hoiualal tuleb tegevuste kavandamisel lähtuda ka vastavas kaitseala kaitse-eeskirjas või looduskaitseseaduses sätestatust.

[Käesolevast tekstist välja jäetud].

Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti piiranguvööndi piiri kulgemise kohta.

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 16. mai 2019. a käskkirjaga nr 1-2/18/681 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud määruse seletuskirjas.

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.