Rahandusminister — Rahandusministri 4. veebruari 2016. a määruse nr 9 „Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord“ muutmine — RT I, 2018, 1

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 22 lõike 4, § 33 lõike 6 ja § 35 lõike 4 alusel. § 1. Rahandusministri 4. veebruari 2016. a määruses nr 9 „Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord“ tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt

„2) eelneva aasta kohta valdkonna arengukava tulemusaruande projekti rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 11 lõike 9 alusel;“;

2) paragrahvi 2 lõike 3 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt

„2) eelneva aasta kohta valdkonna arengukava tulemusaruande projekti kooskõlas rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 11 lõikega 9;

3) kulumudeli, mis kajastab otse- ja jaotatavate kulude jaotust programmi tegevustele või asutuse teenustele, muutuseid jaotuses võrreldes eelmise perioodiga võrreldavate andmete olemasolu korral, kulude jaotamise käitureid ja selgitusi käiturite määramise kohta, ning kulude programmides kajastamise põhimõtete kirjelduse.“;

3) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt

„(4) Kululagede koostamise aluseks on kehtiva eelarvestrateegia rahastamiskava, mida korrigeeritakse pärast selle heakskiitmist vastavalt tehtud otsustele.“;

4) paragrahvi 3 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt

„(5) Rahandusministeerium esitab kululaed koos eelarvestrateegia ja eelarve projekti koostamise protsessi suunistega hiljemalt jaanuarikuu viiendal tööpäeval.“;

5) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt

„(2) Tegevuspõhise eelarve korral koosneb ministeeriumi valitsemisala eelarve projekt programmide eelnõudest, üheaastasest finantsplaanist ja käesoleva määrusega kehtestatud täiendavast informatsioonist.“;

6) paragrahvi 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt

„(2) Tegevuspõhise eelarve korral kavandatakse programm meetmete, tegevuste ja vajadusel teenuste lõikes. Eelarve infosüsteemis kavandatakse tegevuskulud tegevuste või teenuste tasemel ning tegevustulud, investeeringud ja finantseerimistehingud programmi tasemel, lähtudes käesolevas määruses sätestatud nõuetest.“;

7) paragrahvi 5 lõiked 5–7 sõnastatakse järgmiselt

„(5) Vahendite kohta esitatakse eelarve infosüsteemis selgitused vastavalt käesoleva määruse lisale 1. Tegevuspõhise eelarve korral esitatakse lisas 1 toodud selgitused programmi tegevuste või teenuste lõikes.

(6) Riigieelarve koostatakse täiseurodes, kuid kinnitatakse ümardatuna tuhandeni.

(7) Riigieelarves ei planeerita eraldi tulusid ja kulusid, mis jäävad alla rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruses nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” sätestatud kapitaliseerimise alammäära. Nimetatud tulud ja kulud planeeritakse alammäärast suurema tulu või kulu osana.“;

8) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt

„(1) Mittemaksulistest tuludest kavandatakse tekkepõhiselt projektitoetused, kaupade ja teenuste müük, varade ja varude müük, dividenditulud ning muud tulud. Riigilõivude ja trahvide kavandamisel võib aluseks võtta nende laekumise hetke. Tegevustoetused kavandatakse vastavalt nende väljamaksmise hetkele.“;

9) paragrahvi 6 lõike 2 punktid 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt

„6) majandustegevusest saadav tulu, mida võib kasutada nende tulude saamisega seotud kulude tegemiseks, kavandatakse eelarve liigiga 44 ja eelarve kontol 322 või raamatupidamise detailsuses. Raamatupidamises kajastatakse need tulud kontodel algusega 322000 kuni 323290;

7) saadud kodumaised toetused, sealhulgas välistoetusega kaasnev kaasrahastamine, kui see saadakse teiselt üksuselt, kavandatakse eelarve kontol algusega 358 ja saadud välistoetused eelarve kontol algusega 359.“;

10) paragrahvi 6 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt

„4) hoonestusõiguse tulu kajastamisel esitatakse kapitalirendi tingimustel sõlmitud lepingute alusel saadav tulu eelarve kontol 381.“;

11) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt

„(1) Majandustegevusest saadavate tulude ja saadud projektitoetuste arvel tehtavate kulude planeerimisel lähtutakse tekkepõhiselt teenitavate tulude mahust. Saadud tegevustoetuste arvel tehtavate kulude planeerimisel lähtutakse vastavate tulude prognoosist.“;

12) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt

„(3) Kuni tegevuspõhisele riigieelarvele üleminekuni esitatakse kulud tegevusalade koodide lõikes. Tegevuspõhise riigieelarve korral esitatakse kulud arvestusobjekti „Planeerimistasand“ tegevuse või teenuse tasemel.“;

13) paragrahvi 7 lõiked 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt

„(5) Riigi Kinnisvara AS-ile kavandatud vahendid eristatakse ministeeriumi valitsemisala asutuste vahel jaotamata eelarve kontodel algusega 45, 15 ja 5 ning objektikoodiga SE000028. Vahendid kavandatakse sihtotstarbeliselt perioodiliste eelarveprotsessis kokku lepitud kohustuste täitmiseks. Kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid kavandatakse eelarvesse Riigi Kinnisvara AS-i poolt Rahandusministeeriumile 1. augustiks esitatava ja eelnevalt valitsemisalaga kooskõlastatud sisendi alusel.

(6) Tööjõukulud esitatakse eelarve infosüsteemis eelarve kontol algusega 50 ja majandamiskulud eelarve kontol algusega 55. Tegevuspõhise eelarve korral esitatakse tööjõu- ja majandamiskulud vähemalt eelarve kontol algusega 5.“;

14) paragrahvi 8 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt

„ § 8. Toetustena planeeritavad siirded riigiasutuste vahel

(1) Riigieelarve seaduse § 30 lõigetes 2 ja 4 nimetatud siiretena planeeritakse riigiasutuste vahelised kodumaised toetused, kus ühe ministeeriumi valitsemisala asutus annab teise ministeeriumi valitsemisala asutusele sihtotstarbelist toetust eesmärgiga, et teine neid vahendeid kasutaks, ootamata vastu kaupu või teenuseid.

(2) Riigiasutus planeerib siirde ainult juhul, kui ka teise ministeeriumi valitsemisala asutus seda kajastab. Antud siire kajastatakse eelarve kontol 45 ja saadud siire eelarve kontol 358. Siirde andja lisab siirdele objektikoodina saaja tehingupartneri koodi ning siirde saaja lisab andja tehingupartneri koodi.“;

15) paragrahvi 10 pealkiri sõnastatakse järgmiselt

„ § 10. Välistoetuse, kaasrahastuse ja omafinantseeringu planeerimine “;

16) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt

„(1) Vahendatavad välistoetused planeeritakse toetuse andmise tingimuste õigusakti või meetme tegevuse tasandil või riikliku programmi rakendamise eest vastutava ministeeriumi valitsemisala eelarves. Sihtasutusest rakendusüksusele antav struktuuritoetuste tehniline abi planeeritakse Rahandusministeeriumi eelarves. Otselaekuvad välistoetused kavandatakse projektide lõikes toetuse saaja eelarves.“;

17) paragrahvi 10 lõiked 3–10 sõnastatakse järgmiselt

„(3) Kui välistoetus antakse välistoetuse andjalt otse toetuse saajale või vahendajale, lisatakse tuludes eelarve objektikood algusega VT ning välistoetusega seotud kulutused kajastatakse eelarve kontodel vastavalt planeeritud kasutamisele.

(4) Välistoetuse kaasrahastus käesoleva määruse tähenduses hõlmab nii välistoetusega makstavat riiklikku kaasfinantseeringut kui ka riigieelarvest toetuse saajale projekti abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks täiendavalt makstavat omafinantseeringut.

(5) Riiklik kaasfinantseering käesoleva määruse tähenduses on Eesti riigi poolt välistoetuste abikõlblike kulude kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud toetus.

(6) Vahendatava välistoetuse korral otsustatakse riikliku kaasfinantseeringu andmine ja määr välistoetuse andmist käsitleva siseriikliku õigusakti väljatöötamisel. Toetuse saajale projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude hüvitamine kaasrahastusena otsustatakse riigi eelarvestrateegia koostamisel.

(7) Otselaekuva välistoetuse kaasrahastus ja selle määr otsustatakse riigi eelarvestrateegia koostamisel.

(8) Välistoetuse kaasrahastus planeeritakse riigieelarvesse ministeeriumide üleselt Rahandusministeeriumi eelarves liigiga 31. Vahendite kasutamise eest vastutav ministeerium kavandab saadavad vahendid Rahandusministeeriumi tehingupartneri koodiga, eelarve liigiga 40 või 41 ja eelarve kontol 358.

(9) Omafinantseering käesoleva määruse tähenduses on elluviija, toetuse saaja, projekti partnerite või kolmandate osapoolte panus projekti nende kulutuste rahastamiseks, mida toetusest ei hüvitata.

(10) Omafinantseering kavandatakse eelarve liigiga 20, 30, 42, 43 või 44.“;

18) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses

„(11) Välistoetused ja vastav kaasrahastus sisestatakse eelarve infosüsteemi välistoetuste vormil, täites kõik etteantud väljad ning selgitustes esitatakse teave vastavalt käesoleva määruse lisale 1. Välistoetused ja vastav kaasrahastus kavandatakse eelarve infosüsteemi välistoetuste rakendamise lõpuni.“;

19) paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 11 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt

„(11) Riigieelarves kohaliku omavalitsuse üksusele kavandatud investeeringutoetused peavad olema kooskõlas riigieelarve seaduse §-s 50, kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse § 6 lõikes 3 ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 33 lõikes 1 ja § 34 lõigetes 3–5 sätestatud põhimõtetega.“;

21) paragrahvi 13 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt

„2) välistoetustest rahastatakse eelkõige IKT arendusprojekte, mis on suunatud innovatsioonihüppe saavutamisele, uute tehnoloogiliste lahenduste piloteerimisele, uute turvalahenduste ning infrastruktuuri komponentide väljatöötamisele ja rakendamisele;

3) piirmääraga vahendite kasutamise korral eelistatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkide saavutamiseks ja Euroopa Liidu regulatsioonide ülevõtmiseks vajalike IKT arendusprojektide rahastamist;“;

22) paragrahvi 13 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt

„(2) IKT lisataotlused esitatakse eksperthinnangu saamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile igal aastal hiljemalt 15. jaanuariks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kutsub lisataotluste menetlemiseks kokku ekspertkomisjoni, kes menetleb taotluseid vastavalt taotlejatele eelnevalt tutvustatud metoodikale. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Rahandusministeeriumile ekspertkomisjoni ettepaneku IKT lisataotluste rahuldamiseks.“;

23) paragrahvi 16 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt

„(2) Lisataotlused esitatakse vastavalt käesoleva määruse § 3 lõikes 5 nimetatud eelarvestrateegia ja eelarve projekti koostamise protsessi suunistele.“;

24) paragrahvi 17 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt

„(1) Käesoleva määruse § 2 lõigetes 1–4, §-s 3 ja § 16 lõikes 2 nimetatud lisataotlused esitatakse Rahandusministeeriumile igal aastal hiljemalt 1. märtsil.

(2) Käesoleva määruse § 12 lõikes 2 nimetatud lisataotlused esitatakse Rahandusministeeriumile ministri poolt digitaalselt allkirjastatult koos kaaskirjaga.“;

25) paragrahvi 17 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt

„(5) Käesoleva määruse § 16 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumendid esitatakse elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult koos kaaskirjaga ja § 2 lõike 1 punktides 1 ja 2, § 2 lõike 2 punktides 2 ja 3, § 2 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumendid ning § 4 lõikes 2 nimetatud programmide eelnõud esitatakse strateegilise juhtimise infosüsteemi kaudu.“;

26) paragrahvi 18 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt

„(1) Rahandusministeerium kontrollib ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti ja muude esitatud dokumentide vastavust riigieelarve seaduse, käesoleva määruse ja muude õigusaktide nõuetele.“;

27) paragrahvi 20 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt

„(4) Põhiseaduslike institutsioonide eelarve liigendust muudetakse eelarveaasta kestel jooksvalt eelarve infosüsteemis. Muudatustest teavitatakse e-posti teel Rahandusministeeriumi.“;

28) paragrahvi 21 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt

„(1) Ministeeriumid esitavad enda ja oma valitsemisala asutuste taotlused vahendite ülekandmiseks Rahandusministeeriumile eelarve infosüsteemis ette antud vormil koos seletuskirjaga järgmiselt

1) avansilise taotluse ajakriitiliste vahendite ülekandmiseks hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta jaanuari kümnendal tööpäeval;

2) põhitaotluse hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 1. mail.“;

29) paragrahvi 21 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt

„(3) Ülekandmist saab riigiasutus taotleda vahenditele jäägiga alates 1000 eurost. Nimetatud piirmäära ei rakendata tulude ja nende arvelt tehtud kulude vahele eelarveaasta lõpu seisuga, välja arvatud riigieelarve piirmääraga vahendite arvel saadud toetusena planeeritavad siirded riigiasutustelt.“;

30) paragrahvi 22 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt

„(1) Otsuse vahendite ülekandmise kohta teeb rahandusminister 15 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.“;

31) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);

32) määruse lisad 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.