Notari distsiplinaarvastutuse seadus

Käesoleva seadusega sätestatakse notari, notari asendaja ja notarikandidaadi distsiplinaarvastutuse alused ning distsiplinaarmenetluse kord.

(1) Notari distsiplinaarsüüteod on

1) ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas eksimine selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu seaduse rakendamisel või notari tasumääradele mittevastava tasu võtmine;

2) vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib notariametit, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime ametikohustuste täitmisel või mitte.

(2) Notari suhtes ei saa algatada distsiplinaarmenetlust seoses tema tegutsemisega vahekohtunikuna, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul.

Notarile määratavad distsiplinaarkaristused on

1) noomitus;

2) rahatrahv;

3) ametist tagandamine.

Notarile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on valdkonna eest vastutaval ministril.

(1) Distsiplinaarmenetluse alustamise aluseks on notari ametitegevuse järelevalve tulemused, Notarite Koja eestseisuse või aukohtu ettepanek, isiku kaebus või muu dokument või teade, mis annab alust arvata, et notar on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Distsiplinaarmenetluse alustamise aluseks olevate asjaolude kohta nõuab valdkonna eest vastutav minister notarilt kirjaliku seletuse.

(2) Distsiplinaarmenetluse alustamiseks annab valdkonna eest vastutav minister käskkirja, mis tehakse notarile, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus alustati, ja Notarite Kojale viivitamata teatavaks.

(1) Distsiplinaarmenetluse alustamise käskkirjaga moodustatakse distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjon (edaspidi komisjon).

(2) Komisjoni kuuluvad üks kohtunik, üks notar ning üks valdkonna eest vastutava ministri määratud ametnik.

(2¹) Komisjonis osalemiseks valib kohtunike täiskogu viieks aastaks viis kohtunikku ringkonna- või riigikohtunike hulgast ning Notarite Koja koosolek viieks aastaks viis notarit. Komisjonis ei või osaleda kohtunik ega notar, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus.

(2²) Kohtunike ja notarite komisjonis osaletakse liisuga määratud järjekorras. Liisuheitmise korraldab kohe valimise järel vastavalt kohtunike täiskogu ja Notarite Koja koosoleku juhataja, kes teatab tulemused Justiitsministeeriumile.

(2³) Kui kohtunikust komisjoni liige ei ole enam maa-, ringkonna- või riigikohtunik või kui notarist komisjoni liige ei ole enam notar, lõpevad tema volitused komisjoni liikmena. Asemele valitud uue komisjoni liikme volitused lõpevad samal ajal, mil lõppenuks selle liikme volitused, keda uus liige asendab. Uus liige võtab üle asendatava liikme komisjonis osalemise järjekorrakoha.

(3) –(5)

(1) Komisjon arutab distsiplinaarasja kirjalikus menetluses. Istung peetakse juhul, kui seda taotleb notar või kui seda peab vajalikuks komisjon.

(2) Komisjon võib täiendavate selgituste saamiseks istungile kutsuda notari, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatatud on. Kutse komisjoni istungile saadetakse notarile vähemalt 15 päeva enne istungit. Kui notar mõjuva põhjuseta jätab komisjoni istungile ilmumata, võib asja arutada tema osavõtuta.

(3) Komisjon on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Komisjoni nõudel on notar kohustatud esitama tema käsutuses olevad tõendid.

(4) Komisjon võib taotleda halduskohtult abi tõendite kogumiseks või nende tagamiseks. Kohus lahendab komisjoni taotluse kirjalikus menetluses määrusega.

(5) Komisjoni istung protokollitakse, kui istungile on selgitusi andma kutsutud notar või kolmas isik.

(6) Notaril on õigus tutvuda asja materjalidega, esitada kuni komisjoni poolt käesoleva seaduse § 62 lõikes 1 nimetatud ettepaneku tegemiseni komisjonile täiendavaid seletusi, taotlusi ja tõendeid, samuti esitada küsimusi istungile kutsutud isikutele.

(7) Notaril on õigus esitada komisjonile põhistatud taandus komisjoni liikme vastu 15 päeva jooksul arvates ajast, kui notar sai või pidi saama teada asjaoludest, mis tekitavad kahtlust komisjoni liikme erapooletuses. Taanduse lahendab komisjon 15 päeva jooksul kirjaliku otsusega. Taandatav liige otsustamises ei osale. Häälte võrdse jagunemise korral loetakse, et taandatav liige on taandatud.

(1) Komisjon teeb kuue kuu jooksul arvates distsiplinaarasja algatamisest Justiitsministeeriumile põhjendatud ettepaneku distsiplinaarsüüteo tuvastamise ning määratava distsiplinaarkaristuse kohta, distsiplinaarsüüteo tuvastamise ning materjalide Notarite Kojale meetmete võtmiseks suunamise kohta või distsiplinaarsüüteo puudumise kohta.

(2) Mõjuval põhjusel võib komisjon pikendada distsiplinaarasja arutamise kestust kuni kolme kuu võrra.

(3) Distsiplinaarasja menetlemise tähtaja hulka ei arvestata aega, kui distsiplinaarasja ei ole võimalik arutada asjaolude tõttu, mis olenevad notarist, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus on algatatud.

(4) Komisjon on otsustusvõimeline, kui asja arutamisest võtab osa kogu komisjoni koosseis. Komisjoni otsus ettepaneku kohta võetakse vastu lihthäälteenamusega. Kui komisjoni liikmel on komisjoni seisukohaga võrreldes eriarvamus, lisatakse see kirjalikult komisjoni seisukohale.

(1) Valdkonna eest vastutav minister annab käskkirja, milles kas loeb distsiplinaarsüüteo tuvastatuks ja määrab distsiplinaarkaristuse või loeb süüteo tuvastatuks ja suunab materjali Notarite Kojale meetmete võtmiseks ja lõpetab distsiplinaarmenetluse või loeb distsiplinaarsüüteo puudumise tuvastatuks ning lõpetab distsiplinaarmenetluse.

(2) Valdkonna eest vastutav minister lähtub käskkirja andmisel komisjoni ettepanekust, välja arvatud juhul, kui komisjon ei esita seisukohta tähtaegselt. Valdkonna eest vastutav minister ei ole seotud komisjoni tehtud karistuse määramata jätmise ettepanekuga.

(1) Käskkiri noomituse määramise kohta antakse kolme päeva jooksul käskkirja allakirjutamise päevast notarile, kellele noomitus on määratud.

(2) Noomituse määramine tehakse teatavaks kõikidele notaritele.

(1) Rahatrahv määratakse suuruses kuni 6400 eurot.

(2) Rahatrahv tuleb tasuda kolme kuu jooksul selle määramise päevast arvates ja kantakse riigituludesse.

(3) Valdkonna eest vastutav minister võib rahatrahvi määramise käskkirjas ette näha, et trahvi tasumine toimub osade kaupa teatud tähtpäevadel kuni ühe aasta jooksul.

(1) Notar võidakse ametist tagandada raske distsiplinaarsüüteo eest, milleks on tahtlikult toimepandud süütegu või süütegu, mille on notar toime pannud ajal, mil tal oli kustumata või kustutamata distsiplinaarkaristus, või vääritu tegu, mis teeb notarina töötamise võimatuks.

(2) Enne notari ametist tagandamist kuulab valdkonna eest vastutav minister ära notari selgitused ning Notarite Koja seisukoha.

Notari distsiplinaarsüüteo tuvastamisel võib valdkonna eest vastutav minister jätta distsiplinaarkaristuse määramata ning suunata selle asemel asja materjalid Notarite Kojale meetmete võtmiseks, kui tegemist on distsiplinaarsüüteoga, mille sisuks on eksimus, mille puhul ei ole välja kujunenud ühtset õiguspraktikat või mis on levinud paljude notarite tegevuses. Distsiplinaarkaristuse määramata jätmisel võtab valdkonna eest vastutav minister arvesse distsiplinaarsüüteo toime pannud notari süü vormi.

(1) Distsiplinaarkaristust ei või määrata, kui distsiplinaarsüütegu on aegunud.

(2) Distsiplinaarsüütegu aegub kolme aasta möödumisel selle toimepanemisest.

(3) Distsiplinaarsüüteo aegumine peatub distsiplinaarasja menetluse ajal, sealhulgas menetluse ajal kohtus, samuti apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamise tähtajal.

(4) Vaatamata distsiplinaarsüüteo aegumisele on komisjonil õigus distsiplinaarasja menetleda ja teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek ning valdkonna eest vastutaval ministril õigus anda käskkiri distsiplinaarsüüteo tuvastamise või puudumise kohta.

(1) Ühe süüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse.

(2) Süüteo jätkumine pärast distsiplinaarkaristuse määramist on uus süütegu ja selle eest võib notarile määrata distsiplinaarkaristuse.

Notari võtmine haldus-, kriminaal- või materiaalsele vastutusele ei takista sama teo eest distsiplinaarkaristuse määramist.

Distsiplinaarkaristus on kustunud, kui notarile ei ole kolme aasta jooksul karistuse määramise päevast arvates määratud uut distsiplinaarkaristust.

Valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära Notarite Koja arvamuse, võib distsiplinaarkaristuse kustutada ennetähtaegselt.

(1) Notar võib käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud käskkirja peale esitada kaebuse halduskohtule ühe kuu jooksul käskkirja saamisest arvates.

(2) Notar ei või tugineda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuses komisjoni koosseisu ebaseaduslikkusele või komisjoniliikme erapoolikusele, kui ta ei esitanud taandust käesoleva seaduse § 61 lõikes 7 sätestatud korras.

(1) Kui notarit on karistatud ebaseaduslikult või karistus ei vasta süüteo raskusele ja selle toimepanemise asjaoludele või süüteole eelnevale notari käitumisele, tühistab kohus määratud distsiplinaarkaristuse.

(2) Kui kohus on tühistanud notari ametist tagandamise kui toimepandud distsiplinaarsüüteo raskusele mittevastava, ei ole notaril õigust nõuda hüvitist saamata jäänud sissetuleku eest.

Kui notari suhtes on alustatud distsiplinaarmenetlus, ei vabastata teda omal soovil ametist enne, kui distsiplinaarmenetlus on lõpetatud.

(1) Notariaadiseaduse § 21 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud vastutavad asendajana toimepandud distsiplinaarsüüteo eest käesoleva seaduse §-des 2–18 sätestatud alusel ja korras.

(2) Notariaadiseaduse § 21 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes käesoleva seaduse § 3 punktis 3 ja §-s 10 nimetatud distsiplinaarkaristuse kohaldamisel kaotab isik õiguse olla notari asendaja.

(1) Notarikandidaat, kes on nimetatud notari asendajaks, vastutab notari asendajana toimepandud distsiplinaarsüüteo eest käesoleva seaduse §-des 2, 4-7, 11-17 sätestatud alusel ja korras.

(2) Notarit asendavale notarikandidaadile võib määrata notari asendajana toimepandud distsiplinaarsüüteo eest ühe käesoleva seaduse §-s 22 näidatud distsiplinaarkaristuse.

Notarikandidaadi distsiplinaarsüüteod on

1) kandidaaditeenistuse kohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine;

2) vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib notariametit, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime kandidaaditeenistuse kohustuste täitmisel või mitte.

Notarikandidaadile määratavad distsiplinaarkaristused on

1) noomitus;

2) rahatrahv mitte üle kandidaadi 10-kordse päevapalga;

3) kandidaaditeenistuse lõpetamine.

(1) Käesoleva seaduse § 21 punktis 1 nimetatud süütegusid menetleb Notarite Koja aukohus ning punktis 2 nimetatud süütegusid käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud komisjon.

(2) Notarite Koja aukohus menetleb notarikandidaadi distsiplinaarsüütegu avaliku teenistuja distsiplinaarmenetluse korra kohaselt, arvestades notariaadiseaduses sätestatud erisusi.

(3) Distsiplinaarasja võib algatada, menetleda ja karistuse määrata ka ajal, kui kandidaaditeenistus on peatunud.

(4) Kandidaaditeenistuse lõpetamise otsustab Notarite Koja ettepanekul valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära notarikandidaadi selgitused.

(1) Notari distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjonis osalevad kohtunikud valitakse esimesel, pärast 2006. aasta 1. jaanuari toimuval kohtunike täiskogul. Kuni selle ajani osalevad komisjonis kaks valdkonna eest vastutava ministri nimetatud liiget.

(2) Enne 2006. aasta 1. jaanuari notari distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjonis osalemiseks valitud notarite volitused kestavad viis aastat. Hiljemalt 2006. aasta 15. jaanuaril korraldab Notarite Koja esimees liisuheitmise komisjonis notarite osalemise järjekorra määramiseks ning teatab tulemused Justiitsministeeriumile.