EE
Päästeteenistuse seadus
Table of Provisions (39)
Statutory Text (39 Articles)
(1) Käesolev seadus sätestab päästeteenistuse korralduse ja päästeteenistujate õigusliku seisundi.
(2) Päästeametnikele laieneb avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
(3) Päästetöötajatele laienevad töösuhteid reguleerivad seadused käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
(1) Päästeteenistus käesoleva seaduse mõistes on töötamine päästeteenistujana riigi päästeasutuses.
(2) Päästeteenistus on ka teenistus päästeteenistuja ametikohal sisekaitselise rakenduskõrgkooli päästeeriala õppe struktuuriüksuses (edaspidi Päästekolledž).
(3) Päästeteenistus on avaliku teenistuse eriliik.
(1) Päästeteenistuja on isik, kes on võetud tööle päästeasutusse päästeseaduses sätestatud ülesannete juhtimiseks, korraldamiseks või tegemiseks.
(2) Päästeteenistuja on ka Päästekolledži juht, juhi asetäitja ja õppejõud.
(1) Päästeteenistujad on
1) päästeametnikud;
2) päästetöötajad.
(2) Päästeametnik on
1) päästeasutuse koosseisus päästeseaduses sätestatud ülesannete juhtimiseks, korraldamiseks ja tegemiseks ettenähtud ametikohale nimetatud isik;
2) Päästekolledži päästeeriala õppetööd korraldava struktuuriüksuse juht, struktuuriüksuse juhi asetäitja ning päästeeriala õppejõud ja õpetajad.
(3) Päästetöötaja on päästeasutuse või Päästekolledži koosseisus päästeseaduses sätestatud ülesannete tegemiseks ettenähtud töökohale töölepingu alusel võetud töötaja.
(4) Päästeteenistusse võib võtta koosseisuväliseid päästeteenistujaid.
(1) Päästeametnike ametinimetused on
1) päästepeadirektor;
2) päästedirektor;
3) päästepealik;
4) päästepeaspetsialist;
5) päästejuhtivspetsialist;
6) päästevanemspetsialist;
7) päästespetsialist.
(2) Päästetöötaja ametinimetus on päästja.
(3) Päästeteenistujate teenistuskohtadele vastavad ametinimetused päästeasutuses kehtestab päästeasutuse juht käskkirjaga.
(4) Päästekolledži teenistuskohtade vastavuse päästeteenistujate ametinimetustele kehtestab määrusega.
(1) Õppepraktika läbimiseks võetakse Päästekolledži üliõpilane ja õpilane päästeasutuses teenistusse koosseisuvälise päästeteenistujana. Õppepraktika läbimise ajal ei laiene koosseisuvälisele päästeteenistujale käesoleva seaduse § 11.
(2) Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilastele ja õpilastele makstakse stipendiumi.
(3) Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilase ja õpilase stipendiumi suuruse ning selle maksmise tingimused ja korra kehtestab määrusega.
(1) Päästeametnikuna võib teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses ning vastab päästeteenistujate kutsesobivuse nõuetele.
(1<sup>1</sup>) Päästeametniku võib päästeteenistusse võtta konkursita.
(2) Päästetöötajana võib teenistusse võtta keskharidusega vähemalt 18-aastase isiku, kes vastab päästeteenistujate kutsesobivuse nõuetele.
(3) Päästepeadirektoriks ja päästedirektoriks nimetatakse magistrikraadiga või sellega võrdsustatud kvalifikatsiooniga isik.
(3<sup>1</sup>) Päästepealikuks, päästepeaspetsialistiks ja päästejuhtivspetsialistiks nimetatakse kõrgharidusega isik.
(4) Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded, kehtestab määrusega.
(5) Päästeteenistuja haridus, füüsiline ettevalmistus ja tervis peavad võimaldama tal täita päästeteenistuja tööülesandeid.
(1) Päästeteenistusse päästeametniku ametikohale, kus ametiülesannete hulka kuulub töö andmekoguga, mille vastutav töötleja on Siseministeerium või Politsei- ja Piirivalveamet, või demineerimistöö tegemine või kus isikul on juurdepääs päästeteenistujate delikaatsetele isikuandmetele, ei võeta isikut
1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest;
2) kes on kandnud vabadusekaotuslikku karistust, olenemata karistusandmete kustutamisest;
3) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;
4) kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödas vähem kui aasta;
5) kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon või mis ei kuulu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni;
6) keda on karistatud süüteo eest, millel on korruptsioonivastases seaduses sätestatud korruptiivse teo tunnused;
7) kes on piiratud teovõimega;
8) kes ei vasta avaliku teenistuse seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud nõuetele, samuti päästeteenistujate kutsesobivuse nõuetele;
9) kes esitas isikuankeedis teadlikult valeandmeid või varjas olulist informatsiooni.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ametikohtade loetelu kehtestab päästeasutuse juht käskkirjaga.
(1) Päästeteenistusse päästeametniku ametikohale, mille ametiülesannete hulka kuulub töö andmekoguga, mille vastutav töötleja on Siseministeerium või Politsei- ja Piirivalveamet, või demineerimistöö tegemine või kus isikul on juurdepääs päästeteenistujate delikaatsetele isikuandmetele, kandideeriv isik esitab päästeasutusele isikuankeedi. Isikuankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse. Päästeasutus võib ankeedis küsida lisaks sugulaste ja hõimlaste, sealhulgas vanemad, õde, vend, lapsed, abikaasa, endine abikaasa, samuti alalise elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi, isikukoodi puudumisel sünniaega ja -kohta ning kontaktandmeid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud päästeametniku ametikohale kandideeriva isiku isikuankeedi vormi kehtestab määrusega.
(3) Päästeasutuse juhil, kuhu isik teenistusse kandideerib, või tema volitatud ametnikul on õigus isikuankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks
1) pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning ametiisikute, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega teenistusse kandideeriva isiku isikuandmete kohta;
2) vestelda isikuankeedis märgitud isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kandidaadi kõlbelisi ja teisi isiksuseomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;
3) kontrollida, kas isikuankeedis märgitud isikut on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, kas isik on kandnud vabadusekaotuslikku karistust või kas ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;
4) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud järelepärimise saanud asutus või isik vastab järelepärimisele viivitamata, kuid hiljemalt kümne tööpäeva jooksul järelepärimise saamisest arvates.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatu laieneb ka isikule, kes kandideerib päästeteenistuse erialale kutseõppesse või rakenduskõrgharidusõppesse või päästeametniku ametikohale sisekaitselises rakenduskõrgkoolis. Nimetatud isiku päästeteenistusse sobivuse otsustamiseks kogub isikuandmeid päästeasutus.
(1) Päästeasutuse juhi nimetab viieks aastaks ametisse valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.
(2) Päästeasutuse juhi asetäitja nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister vastava päästeasutuse juhi ettepanekul.
(3) Päästeameti päästekeskuse juhi nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister Päästeameti peadirektori ettepanekul.
(4) Päästekolledži direktori võtab teenistusse valdkonna eest vastutav minister Sisekaitseakadeemia rektori ettepanekul, kuulates ära Päästeameti peadirektori arvamuse.
(1) Päästeameti päästeteenistuja ja ametnike teenistust korraldab, võtab teenistusse ja vabastab teenistusest, peatab tema teenistussuhte, annab loa, kui seadus sätestab teenistusse võtmise õigust omava isiku loa nõude ja viib päästeametniku ühelt ametikohalt üle teisele Päästeameti peadirektor või Päästeameti põhimääruses sätestatud isik.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul ning Päästeameti töö korraldamiseks võib Päästeameti peadirektor või Päästeameti põhimääruses sätestatud isik anda käskkirja.
(1) Päästeteenistuja töötulemuste, läbitud täienduskoolituse tulemuslikkuse ja kutsesobivuse nõuetele vastavuse hindamise korra kehtestab määrusega.
(2)
(3) Hindamistulemuste põhjal teenistus- või töökohale mittevastava päästeteenistuja võib üle viia madalamale teenistus- või töökohale või teenistusest vabastada avaliku teenistuse seaduse § 95 alusel.
(4)
(1) Esimest korda päästeteenistusse astudes annab päästeteenistuja valdkonna eest vastutavale ministrile või päästeasutuse juhile päästeteenistuja vande
«Asudes päästeteenistujate ridadesse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), vande olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale ja juhinduda alati oma käitumises kehtivatest seadustest; kohustun hoidma mulle teadmiseks usaldatud riigi- ja ametisaladusi, ei kuritarvita mulle antud võimu ega inimeste usaldust, austan organisatsiooni põhiväärtusi, jään alati ausaks ning täidan kohusetundlikult teenistuskohustusi.»
(2) Päästekolledži üliõpilane ja õpilane annavad päästeteenistuja vande enne esimest õppepraktikat.
(3) Päästeteenistuja vande andmine toimub pidulikult päästeasutuse lipu juures.
(4) Päästeteenistuja vannet andev päästeteenistuja loeb ette päästeteenistuja vande ja kirjutab alla päästeteenistuja vande tekstile.
(5) Päästeteenistuja poolt allakirjutatud vande teksti hoitakse koos teenistuslehega või isikukaardiga.
(6) Päästeteenistuja vannet ei anna isikud, kes on enne päästeteenistusse asumist riigiteenistuses olles ametivande andnud.
(1) Päästeametniku päästeteenistussuhte võib tema nõusolekul peatada seoses nimetamisega tähtaegselt riigiteenistusse muule erialast ettevalmistust eeldavale ametikohale või määramisega vastavale ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis.
(2) Päästeametniku nimetab teises valitsusasutuses või määrab rahvusvahelises organisatsioonis ametikohale kuni kolmeks järjestikuseks aastaks selles asutuses või organisatsioonis sellekohast õigust omav isik. Päästeametniku nõusolekul võib tähtaja möödumisel tähtaega pikendada kuni kolme aasta võrra.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumisel vabastatakse päästeametnik teenistusest teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis ning nimetatakse samale või teisele sama astme ametikohale, kus ta töötas enne teise asutusse või organisatsiooni tööle asumist.
(4) Päästeametnikule, kelle päästeteenistussuhe on peatatud seoses nimetamisega ametikohale teises valitsusasutuses või määramisega ametniku ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis, maksab päästeasutus või teine valitsusasutus tema soovil palka tema viimase päästeametniku ametikoha järgi.
(1) Päästeteenistuja palk koosneb põhipalgast, muutuvpalgast ning seaduses sätestatud ja seaduse alusel makstavatest lisatasudest.
(2) Põhipalk on päästeteenistuja teenistuskohale vastav päästeteenistujale määratud palgamäärast tulenev rahasumma. Palgamäär on kindel summa või summade vahemik.
(3) Muutuvpalk on päästeteenistuja palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana seaduses ettenähtud juhtudel.
(4) Palgamäärade kehtestamisel võetakse arvesse päästeteenistuja kvalifikatsiooninõudeid, teenistus- või töötingimuste erisusi, piirkondlikkust ja muid töö eripära iseloomustavaid näitajaid.
(5) Päästeteenistujate palgamäärad, põhipalga määramise ning päästeteenistujatele muutuvpalga ja lisatasude maksmise korra kehtestab määrusega.
Päästeteenistujate palgaastmed
(1) Päästeteenistuse staaži hulka arvatakse päästeteenistuja ameti- või teenistuskohal töötamise aeg.
(2) Päästeteenistuse staaži hulka arvatakse samuti
1) töötamise aeg päästeteenistujana või tuletõrje- ja päästetöötajana riigi ja kohaliku omavalitsuse päästeasutuses, sisekaitselises rakenduskõrgkoolis või Väike-Maarja Päästekoolis alates 1994. aasta 24. aprillist;
2) töötamise aeg tuletõrjetöötajana riigi ja kohaliku omavalitsuse päästeasutuses alates 1991. aasta 5. veebruarist kuni 1994. aasta 23. aprillini;
3) töötamise aeg päästeteenistujatele väljateenitud aastate pensionile õigust andval päästeala ametikohal Siseministeeriumis või tema haldusala asutustes kuni 1991. aasta 4. veebruarini;
4) politseiteenistuse ja piirivalveteenistuse staaž, mis on arvestatud politsei- või piirivalveteenistuse seaduse alusel kuni 2010. aasta 1. jaanuarini;
4<sup>1</sup>) töötamise aeg politseiametnikuna politsei ja piirivalve seaduse alusel alates 2010. aasta 1. jaanuarist;
5) töötamise aeg sõjaväestatud päästeüksustes;
6) töötamise aeg sõjaväestatud ja kutselise tuletõrje malevates ja üksustes ning linnade, rajoonide ja vabariikliku tsiviilkaitse staapides;
7) töötamise aeg riikliku tuletõrjejärelevalve kohalikes struktuuriüksustes;
8) töötamise aeg tuletõrjeühingus A-komando autojuhina, tuletõrjujana, tuletõrjuja-autojuhina, vahtkonna vanemana, komando pealikuna;
9) Päästeameti või päästeasutuse poolt saadetud isiku töötamise aeg teiste riikide päästeasutustes ja riikidevahelistes päästeorganisatsioonides, samuti eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil viibitud aeg;
10) päästeerialal õppimise aeg sisekaitselises rakenduskõrgkoolis, Väike-Maarja Päästekoolis, Väike-Maarja Õppekeskuses, Väike-Maarja Õppekeskuse Riigi Päästekoolis ning teiste riikide tuletõrje- ja päästeala õppeasutustes;
11) Kaitseväes aja- või tegevteenistuses või Eestis asendusteenistuses viibitud aeg;
12) töötamine Siseministeeriumis, kui sellele eelnes ja järgnes töötamine päästeteenistujana või tuletõrje- ja päästetöötajana riigi või kohaliku omavalitsuse päästeasutuses, samuti töötamine Siseministeeriumis valdkonna eest vastutava ministri poolt määratud päästealast ettevalmistust nõudval ametikohal.
Kui päästeteenistuja sureb või tema töövõime väheneb teenistusülesannete täitmisel, maksab riik hüvitist avaliku teenistuse seaduse § 49 alusel ja korras.
Päästeteenistuja hukkumise, surma ning püsivalt ja osaliselt töövõimetuks tunnistamise korral makstavate hüvitiste taotlemine ja maksmine
(1) Päästeasutus tagab päästeteenistujatele käesoleva seaduse § 7 lõikes 4 sätestatud kutsesobivusnõuete osaks olevatele tervisenõuetele vastavuse tasuta kontrollimise.
(2) Päästeasutus tagab päästeteenistujatele teenistusega seotud tasuta vaktsineerimise päästeasutuse juhi määratud ulatuses ja korras. Päästeteenistujate vaktsineerimine on vabatahtlik.
(1) Päästeteenistujale ning Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilasele ja õpilase antakse tasuta vormiriietus.
(2) Vormiriietuse kirjelduse kehtestab määrusega.
(3) Vormiriietuse andmise ja kandmise korra kehtestab käskkirjaga vastavalt päästeasutuse juht ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor.
(4) Teised päästealaga seotud isikud ja organisatsioonid võivad vormiriietust kasutada kooskõlastatult päästeasutuse juhiga.
(1) Päästeteenistujale kindlustatakse riiklik vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2) Riiklikke vanaduspensione suurendatakse järgmiselt
1) 10–15-aastase päästeteenistuse staaži korral – 10% võrra;
2) 16–20-aastase päästeteenistuse staaži korral – 20% võrra;
3) 21–25-aastase päästeteenistuse staaži korral – 25% võrra;
4) 26–30-aastase päästeteenistuse staaži korral – 40% võrra;
5) üle 30-aastase päästeteenistuse staaži korral – 50% võrra.
(3) Päästeteenistujale ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 113.
(4) Kulutused, mis tulenevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vanaduspensionide suurendamisest, kaetakse riigieelarve vahenditest.
(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud riiklik vanaduspension määratakse ja seda makstakse pärast töötamise lõpetamist päästeteenistuja ametikohal ning pärast vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse maksmist.
(6) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vanaduspensioni suurendamisele.
(7) Kui isikule maksti käesolevas paragrahvis sätestatud riiklikku vanaduspensioni koos vanaduspensioni suurendamisega, siis lõpetatakse vanaduspensioni suurenduse maksmine kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Käesolevas paragrahvis sätestatud vanaduspensioni suurendamise õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus riiklikule pensionile üldistel alustel.
(8) Kohus teatab 10 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus käesolevas paragrahvis sätestatud vanaduspensioni suurendamisele.
(1) Päästeteenistujal, kellel on päästeteenistuse staaži vähemalt 15 aastat ja kes ei saa riiklikku pensioni, on õigus kuni kolm aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmist jääda vanaduspensioni ootele.
(2) Vanaduspensioni ootele jäämisest riikliku vanaduspensioni määramiseni maksab päästeasutus päästeteenistujale toetust, mille suurus on võrdne tema vanaduspensioni suurusega koos käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Toetust ei maksta töötamisel päästeteenistujana.
(2<sup>1</sup>) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse käesolevas paragrahvis sätestatud päästeteenistuja vanaduspensioni oote toetusele.
(2<sup>2</sup>) Kui isikule maksti käesolevas paragrahvis sätestatud päästeteenistuja vanaduspensioni oote toetust, siis lõpetatakse toetuse maksmine kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Käesolevas paragrahvis sätestatud õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni üldistel alustel.
(2<sup>3</sup>) Kohus teatab 10 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult päästeasutusele asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus käesolevas paragrahvis sätestatud päästeteenistuja vanaduspensioni oote toetusele.
(3) Kulutused, mis tulenevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toetuse maksmisest, kaetakse riigieelarve vahenditest.
(4) Vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse määramise, arvutamise ja maksmise korra kehtestab määrusega.
(1) Päästeametniku töö- ja puhkeaeg määratakse avaliku teenistuse seaduse ning päästetöötaja töö- ja puhkeaeg töölepingu seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2) Päästeteenistuja tööaja arvestusperiood on kuni kuus kuud.
(3) Päästeametnikule ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse riigipühal tehtavale tööle rakendamise tingimusi ning öötöö piirangut tingimusel, et töötamine ei kahjusta päästeametniku tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa avaliku teenistuse seaduse §-s 36 nimetatud piirangut. Päästetöötajale ei kohaldata töölepingu seaduse öötöö piirangut tingimusel, et töötamine ei kahjusta päästetöötaja tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa töölepinguseaduse § 46 lõikes 1 nimetatud piirangut.
(4) Kui päästeteenistuja peab tulenevalt teenistuslikest huvidest olema päästeasutusele kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega ja nimetatud kohustus sisaldub tema ametijuhendis (edaspidi valveaeg), siis seda arvestatakse tema põhipalga määramisel. Selle eest päästeteenistujale lisatasu ei maksta ja seda vaba ajaga ei hüvitata.
(5) Kui päästeteenistuja peab tulenevalt teenistuslikest huvidest olema päästeasutusele kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega, kuid nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema põhipalga määramisel (edaspidi erakorraline valveaeg), tuleb päästeteenistujale selle eest maksta lisatasu, mis peab moodustama vähemalt 1/10 põhipalgast, või hüvitada see talle vaba ajaga, mis peab moodustama vähemalt 1/4 erakorralisest valveajast.
(6) Päästeteenistuja valveaeg on osa puhkeajast. Päästeteenistuja valveaja kestus ei tohi ületada 128 tundi kuus.
(7) Valveaja, sealhulgas erakorralise valveaja kohaldamisel ei rakendata päästeametnikule avaliku teenistuse seaduse §-s 38 sätestatut ja päästetöötajale töölepingu seaduse §-s 48 sätestatut.
(1) Päästeasutus võib päästeteenistujalt nõuda teenistusülesannete täitmist väljaspool tööaega, kui teenistusülesanded tulenevad erakorralistest asjaoludest ja need tuleb täita viivitamata (edaspidi erakorraline ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on erakorraline ületunnitöö tööaega ületav teenistusülesannete täitmine arvestusperioodi lõpul.
(2) Ületunnitöö tegemist ei tohi nõuda päästeteenistujalt, kes on rase või kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust.
(3) Ametiasutus hüvitab ületunnitöö, makstes ametnikule 1,5-kordset palka või võimaldades ametniku taotlusel talle täiendavat vaba aega ületunnitööga võrdses ulatuses.
(1) Päästeteenistuja põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.
(2) Põhipuhkus ja teised puhkused antakse päästeteenistujale käesolevas seaduses ja muudes seadustes sätestatud alustel ja korras.
(3) Päästeteenistujale võib anda põhjendatud juhul tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas.
(4)
(1) Päästeteenistuja puhkuse võib ilma tema nõusolekuta katkestada, kui ta kutsutakse teenistusse tagasi seoses hädaolukorraga.
(2) Päästeteenistuja puhkeaja võib ilma tema nõusolekuta katkestada eriolukorra või erakorralise seisukorra väljakuulutamisel.
Päästeteenistuja töölerakendamisele ööpäeva ulatuses päästetööde tegemiseks väljaspool temale Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud väljasõidupiirkonda ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse §-s 44 ja töölepingu seaduse §-s 21 sätestatut.
(1) Päästeteenistujale kohaldatavad ergutused on
1) tänu avaldamine;
2) rahalise preemia andmine;
3) kingituse andmine;
4) autasustamine aukirjaga;
5) autasustamine päästeteenistuse aumärgiga.
(2) Päästeteenistuse aumärkide liigid, kirjelduse, andmise ja kandmise korra kehtestab määrusega kooskõlastatult Riigikantseleiga.
(1) Päästeteenistujale võib ergutust kohaldada
1) kauaaegse laitmatu teenistuse või
2) töökohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest.
(2) Samal ajal võib kohaldada mitut ergutust.
(1) Päästeteenistujale ergutuse kohaldamise õigus on päästeasutuse juhi käskkirjaga volitatud struktuuriüksuse juhil. Käskkirjas määrab päästeasutuse juht struktuuriüksuse juhile antava ergutuse kohaldamise õiguse ulatuse.
(2) Valdkonna eest vastutaval ministril ja päästeasutuse juhil on õigus kohaldada ergutusi kõigile päästeteenistujatele.
(3) Käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktis 5 nimetatud ergutuse kohaldamise õigus on ainult valdkonna eest vastutaval ministril.
Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatule on päästeametniku, sealhulgas päästeasutuse ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse alustamise õigus ja distsiplinaarkaristuse määramise õigus valdkonna eest vastutaval ministril.
(1) Päästeteenistujale, kellel püsiv töövõimetus on tuvastatud enne 2016. aasta 1. jaanuari, makstakse saamata jäänud hüvitis välja kuni 2016. aasta 1. jaanuarini kehtinud päästeteenistuse seaduse § 14 alusel.
(2) Päästeteenistujal, kellel tuvastatakse osaline töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel, loetakse töövõime osalise kaotuse tingimus täidetuks. Päästeteenistujal, kellel tuvastatakse puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel, loetakse töövõime täieliku kaotuse tingimus täidetuks.
–
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Käesoleva seaduse §-d 18 ja 19 kehtivad 15 aastat alates seaduse jõustumisest ning nimetatud paragrahvide kehtivuse lõppedes säilitatakse päästeteenistujatele määratud pension.
Enne 2010. aasta 1. maid ametisse nimetatud päästepeadirektor ja päästedirektor peavad vastama käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud nõudele 2015. aasta 1. jaanuariks.
Käesoleva seaduse § 202 jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.
Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 1. märtsil.