Keskkonnaminister — Keskkonnaministri 3. augusti 2009. a määruse nr 47 „Meetme „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine” tingimused” muutmine — RT I, 2011+03:00, 2

Määrus kehtestatakse „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 12 lõike 4 alusel.

Keskkonnaministri 3. augusti 2009. a määruses nr 47 „Meetme „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine” tingimused” (RTL 2009, 65, 968) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) kohalike omavalitsuste üksuste asutatud juriidiline isik on mittetulundusühing või sihtasutus, mille liige vastav kohaliku omavalitsuse üksus on ning mille liikmeteks saavad vastavalt põhikirjale olla ainult kohaliku omavalitsuse üksused või kohaliku omavalitsuse üksuste liit või vähemalt kolmele kohalikule omavalitsusele 100%-liselt kuuluv äriühing;”; 2) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) alginvesteering on investeering abikõlblikkuse perioodil materiaalsesse (hooned, rajatised, seadmed) ja immateriaalsesse varasse seoses uue käitise rajamisega, olemasoleva käitise laiendamisega, käitise toodangu mitmekesistamisega uute täiendavate toodete lisamisega või olemasoleva käitise tootmisprotsessi põhjaliku muutmisega;”; 4) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) ümberlaadimisjaama või jäätmejaama rajamine, mille abikõlblike kulude suurus on vähemalt 319 558 eurot;”; 5) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktidega 4–8 järgmises sõnastuses: „4) liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmete, tekstiilijäätmete, klaasijäätmete, paberi- ja papijäätmete, metallijäätmete, plastijäätmete ja rehvijäätmete (ehk vanarehvide) ringlussevõtu arendamine, sealhulgas ringlussevõtuks ettevalmistav tegevus, kui jäätmete ringlussevõtt on tagatud; 5) ettevõtte tootmisprotsessis tekkinud jäätmete töötlemise toetamine, mis võimaldab jäätmed suunata tagasi sama ettevõtte tootmisprotsessi; 6) jäätmete korduskasutussüsteemide väljaarendamine; 7) põlevkivituha kuivalt ärastamise ja säilitamise tehnoloogia arendamine; 8) tootja vastutusega seotud jäätmete liigiti kogumissüsteemide arendamine, mis on suunatud elanikkonnale paremaks jäätmete üleandmise võimaldamiseks.”; 6) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetust ei anta jäätmete masspõletamise, jäätmekütuse tootmise ning jäätmete termilise (pürolüüs, põletamine jms) töötlemissüsteemide arendamiseks.”; 7) paragrahvi 6 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 2–8 nimetatud tegevuseks antav toetus on riigiabi, mille andmisel tuleb järgida üldises grupierandi määruses, sealhulgas artiklites 13 ja 26 ning „Konkurentsiseaduse” §-s 342 sätestatut. (2) Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 2–8 nimetatud tegevusteks ei anta abi majandussektoritele, mis on nimetatud üldise grupierandi määruse artikli 1 lõikes 3.”; 8) paragrahvi 6 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 2–8 nimetatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi, järgitakse Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10) ning „Konkurentsiseaduse” §-s 33 sätestatut.”; 9) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktide 2–8 raames toetatakse vaid alginvesteeringuid, sealhulgas olemasoleva infrastruktuuri renoveerimist, kui see vastab alginvesteeringu mõistele;” 10) paragrahvi 8 lõike 1 punkti 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Paragrahvi 5 lõike 2 punktides 2–8 nimetatud tegevuse korral on konsultatsioonikulud abikõlblikud vaid VKE-dele, kusjuures nimetatud kulud ei tohi olla seotud ettevõtja tavapäraste tegevuskuludega.”; 11) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „7) seadme soetamise korral ostuhinnas sisalduv seadme seadistamise ja häälestamise kulu; 8) seadme soetamisega kaasnev immateriaalse vara kulu juhul, kui see liidetakse toetuse saaja põhivarale, seda käsitletakse amortiseeruva varana ning soetatakse kolmandatelt isikutelt turutingimustel ilma, et soetajal oleks müüja suhtes või müüjal soetaja suhtes EL nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004/EÜ kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.01.2004, lk 1–22) artikli 3 punkti 2 kohane kontrolli õigus. Suurettevõtja korral on immateriaalse vara soetamise kulud abikõlblikud ainult kuni 50% ulatuses projekti kõigist abikõlblikest kuludest.”; 12) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) projekti ettevalmistamise kulud, sealhulgas projekteerimistööde kulud, projektide detailplaneeringutele, teostatavus- ja tasuvusuuringutele, arengukavadele, keskkonnamõju hindamisele tehtud kulud;”; 13) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „3) segaolmejäätmete konteinerite soetamiskulud; 4) kinnisasja ostuhind koos ostmiseks tehtud muude kuludega.”; 14) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Seadme soetamine on abikõlblik, kui see on soetatud isikult, kelle tegevusalaks on vähemalt taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta jooksul olnud seadmete või masinate müük, samuti seadme soetamine liisinguandjalt ja pankrotivarast. (5) Äriühingute vahel, kes kuuluvad ühte kontserni „Äriseadustiku” § 6 tähenduses, tehtud tehingutest on abikõlblik ainult sellise materiaalse vara soetamise kulu, mis on kontserni sees toodetud ja tehingu tegemise hetkel uus.”; 15) paragrahvi 9 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 2–8 nimetatud tegevuste korral on toetuse maksimaalmäär 50% projekti abikõlblikest kuludest, omafinantseeringu minimaalmäär on 50% projekti abikõlblikest kuludest, välja arvatud suurettevõtja taotletud toetus projektile asukohaga Tallinnas ja Harjumaal, kus toetuse maksimaalmäär on 40% projekti abikõlblikest kuludest ning omafinantseeringu minimaalmäär 60% projekti abikõlblikest kuludest.”; 16) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) Eestis registreeritud äriühing käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 2–8 nimetatud tegevuseks;”; 17) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) tootjate ühendus „Jäätmeseaduse” § 23 lõike 3 ja taaskasutusorganisatsioon „Pakendiseaduse” § 101 mõistes, käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 8 nimetatud tegevuseks.”; 18) paragrahvi 10 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) ta ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud nõuetele;”; 19) paragrahvi 11 lõike 5 sissejuhatava lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Toetuse taotleja peab taotlusvormile lisama:”; 20) paragrahvi 11 lõike 5 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) projekti teostatavusuuringu, mis on koostatud vastavalt käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud metoodikale ja vastab selle punktis 11 sätestatud kriteeriumitele; 2) kui toetuse taotleja on kohalike omavalitsuste üksuste asutatud juriidiline isik, siis projekti majandus-ja finantsanalüüsi, mis on koostatud vastavalt käesoleva määruse lisas 2 kehtestatud metoodikale ja vastab selle punktis 26 sätestatud kriteeriumitele. Ülejäänud taotlejad esitavad määruse lisa 2 punkti 1 kohaselt koostatud jäätmevoogude nõudlusanalüüsi ja taotleja rahavoogude prognoosi koos majanduslike põhjenduste ja selgitustega;”; 21) paragrahvi 11 lõike 5 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõtte koos järeldustega, kui seadus sätestab selle vajalikkuse (sealhulgas kaalutlusotsuse alusel läbi viidud keskkonnamõju hindamine) projekti elluviimiseks, või projekti keskkonnamõju eelhinnangu, mis on koostatud vastavalt käesoleva määruse lisale 3. Samuti keskkonnamõju hindamise algataja aruande heaks kiitmise või keskkonnamõju hindamise mittealgatamise otsus;”; 22) paragrahvi 11 lõiget 5 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: „12) kui toetuse taotleja on jäätmete ringlussevõtu ettevalmistaja, siis kokkuleppe tema ja jäätmete ringlussevõtja vahel.”; 23) paragrahvi 12 lõikes 6 asendatakse number „180” numbriga „120”; 24) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotluse hindamiskriteeriumid, kui taotluses sisalduv projekt on suunatud käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud toetatavale tegevusele: 1) taotluse hindamisel hinnatakse abikõlblike kulude suurust eurodes ümberlaadimisjaama või jäätmejaama teenuse tarbija kohta skaalal 1–5, rakendades alljärgnevat valemit 5 * (in/euro)taotlus/(in/euro)parim taotlus Taotlustest moodustatakse pingerida kuluefektiivsuse kahanemise järjekorras ülevalt alla; 2) taotluse hindamisel hinnatakse abikõlblike kulude suurust eurodes ümberlaadimisjaama või jäätmejaama taaskasutatavate jäätmete koguste (tonni/aastas) kohta skaalal 1–5, rakendades alljärgnevat valemit 5 * (t/euro)taotlus/(t/euro)parim taotlus Taotlustest moodustatakse pingerida jäätmete taaskasutamise kuluefektiivsuse kahanemise järjekorras ülevalt alla, kus kõige esimeseks nimekirjas saab kõige kuluefektiivsem projekt. (2) Taotluse hindamiskriteeriumid, kui taotluses sisalduv projekt on suunatud käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 2–8 nimetatud toetatavale tegevusele: 1) taotluse hindamisel hinnatakse toetuse saaja enda panust projekti (omafinantseeringu protsent abikõlblikest kuludest), rakendades alljärgnevat valemit Punktide summa = (omafinantseeringu osakaal – 0,5) × 5 / 0,5. Taotlustest moodustatakse pingerida omafinantseeringu kahanemise järjekorras ülevalt alla, kus kõige esimeseks nimekirjas jääb kõige suurema omafinantseeringu määraga projekt; 2) taotluse hindamisel hinnatakse abikõlblike kulude suurust eurodes projekti raames taaskasutatavate jäätmete koguste (tonni/aastas) kohta skaalal 1–5, rakendades alljärgnevat valemit 5 * (t/euro)taotlus/(t/euro)parim taotlus Taotlustest moodustatakse pingerida kuluefektiivsuse kasvamise järjekorras ülevalt alla; 3) taotluse hindamisel hinnatakse, kas projekti põhieesmärk on käidelda jäätmeid, millele on kehtestatud õigusaktidega jäätmete taas- ja korduskasutamise sihtarvud, skaalal 1–5, rakendades alljärgnevat valemit 5 * (t/euro)taotlus/(t/euro)parim taotlus Taotlustest moodustatakse pingerida kuluefektiivsuse kasvamise järjekorras ülevalt alla; 4) taotluse hindamisel hinnatakse, kas projekti põhieesmärk on käidelda tava- või ohtlikke jäätmeid skaalal 1–5. Kõik projektid, mille elluviimisel käideldakse ohtlikke jäätmeid, saavad 5 punkti, kõik projektid, mille elluviimisel käideldakse tavajäätmeid, saavad 1 punkti. (3) Hindamiskriteeriumite hinne korrutatakse läbi kriteeriumi osakaaluga, ning saadud tulemused summeeritakse koondhindeks. (4) Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osatähtsus koondhindes, kui taotluses sisalduv projekt on suunatud § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud toetatavale tegevusele: 1) abikõlblike kulude suurust eurodes ümberlaadimisjaama või jäätmejaama teenuse tarbija kohta – 40%; 2) projekti elluviimisel taaskasutatavate jäätmete kogus (tonnides) – 60%. (5) Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osatähtsus koondhindes, kui taotluses sisalduv projekt on suunatud käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 2–8 nimetatud toetatavale tegevusele: 1) toetuse saaja enda panust projekti (omafinantseeringu protsent abikõlblikest kuludest) – 15%; 2) abikõlblike kulude suurust eurodes projekti raames taaskasutatavate jäätmete koguste (tonnides) kohta – 35%; 3) projekti elluviimisel käideldakse jäätmeid, millele on kehtestatud õigusaktidega jäätmete taas- ja korduskasutamise sihtarvud – 35%; 4) ohtlike jäätmete käitlemine – 15%.”; 25) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse number „180” numbriga „120”; 26) paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Hinnatud taotlused reastatakse lähtudes § 5 lõike 2 punktis 1 ning punktides 2–8 nimetatud tegevustest kahte pingeritta.”; 27) paragrahvi 15 lõike 5 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 2–8 nimetatud tegevuste korral asjaolu, et toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi;”; 28) paragrahvi 16 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) toetuse saaja on kohustatud rakendusüksust viivitamata kirjalikult teavitama projekti odavnemisest või kallinemisest;”; 29) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) toetuse saaja on kohustatud rakendusüksust teavitama kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis projekti muutmise kavatsusest.”; 30) määruse lisa 1 „Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastamise taotlusega seotud projekti teostatavusuuringu koostamiseks” täiendatakse peatükiga 11 järgmiselt: „11. Teostatavusuuringu hindamine Taotleja esitatud teostatavusuuringu hindamise käigus kontrollitakse ja hinnatakse teostatavusuuringus käsitletavat projekti allpool kirjeldatud kriteeriumite alusel: 1) taotleja on põhjendanud projekti vajalikkust juhendi punktis 3 nimetatud õigusaktide nõuetega. Projekt on seotud olemasolevate planeerimisdokumentide, arengukavade ja nende juurde kuuluvate finantseerimiskavadega ning on olemas õiguslik alus projekti rakendamiseks; 2) esitatud on projekti piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda iseloomustav info. Nõudluse prognoos ja teenuse tarbimise mahtude prognoos on lähtuvalt sotsiaalmajanduslikust ja makromajanduslikust olukorrast realistlik. Projekti vajalikkus on põhjendatud makro- ning sotsiaalmajanduslike näitajatega ning nõudlusanalüüsiga; 3) kirjeldatud on projekti piirkonna jäätmekäitlussüsteemi, sealhulgas olemasolevaid rajatisi ning rajatiste omandiõigust. Projekti elluviimisega seotud jäätmekäitlusteenuse pakkujal on õiguslikud alused teenuse osutamiseks ning infrastruktuuri ja olemasolevate rajatiste kirjeldus tõendavad projekti teostatavust; 4) jäätmekäitlusrajatiste projektkoormused on realistlikult hinnatud (pole üle- või aladimensioneeritud) ning nende tehniline lahendus ja ehituse alternatiivide võrdlus tõendab valitud lahendi optimaalsust (tehniliselt, majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt). Käsitletud alternatiivsed lahendused on asjakohased ja rakendatavad ning väljapakutud rajamismaksumused on realistlikud. Väljavalitud alternatiivi puhul on esitatud piisav tehniline kirjeldus ja ettenähtud uuringute aruanded (geoloogiaaruanne, eskiisprojekt või tehnilised joonised mõõtkavas 1:2000); 5) projekti organisatsiooniline ülesehitus, planeeritud töökorraldus ja elluviimise plaan annavad piisava kindluse projekti tulemuslikuks elluviimiseks ja hilisemaks opereerimiseks; 6) esitatud on projekti finantsplaan (valitud tehnilise lahenduse rajamiskulu ja ekspluatatsioonikulu), kus kirjeldatud kulud on mõistlikud ja põhjendatud ning vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks; 7) esitatud on finantsplaanist lähtuv realistlik ning taotluses märgitud abikõlblikkuse perioodil teostatav projekti infrastruktuuri projekteerimis- ja ehitustööde hangete ja elluviimise kava (hangete arv ja ajakava).”; 31) määruse lisa 2 asendatakse uue lisaga 2 „Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotlusega seotud projekti majandus- ja finantsanalüüsi koostamiseks” (lisatud).