Õpilase tunnustamise tingimused ja kord

(1) Kiituskirjaga «Väga hea õppimise eest» ja kiituskirjaga «Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines» võidakse tunnustada kõikide klasside õpilasi.

(2) Õpilast tunnustatakse kiituskirjaga kooli õppenõukogu poolt kehtestatud tingimustel ja korras.

(1) Kiitusega põhikooli lõputunnistusel tunnustatakse põhikoolilõpetajat, kellel kõigi lõputunnistusele kantavate õppeainete viimane aastahinne on «väga hea».

(2) Põhikoolilõpetaja kiitusega põhikooli lõputunnistusel tunnustamise otsustab kooli õppenõukogu.

(1) Kuldmedaliga tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat, kelle kõigi õppeainete kooliastmehinne ning õpilasuurimuse või praktilise töö hinne on „väga hea”.

(2) Hõbemedaliga tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat, kelle kõigi õppeainete kooliastmehinnete ning õpilasuurimuse või praktilise töö hinde seas on kuni kaks hinnet „hea” ja ülejäänud hinded „väga hea”.

(3) Gümnaasiumilõpetaja kuld- või hõbemedaliga tunnustamise otsustab kooli õppenõukogu.

(4)

(1) Kiitusega põhikooli lõputunnistusel tunnustatakse põhikoolilõpetajat, kellel kõigi lõputunnistusele kantavate õppeainete viimane aastahinne on „väga hea” või Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava” § 251 lõikes 2 sätestatud juhul „arvestatud”. Kui õppeainete viimaste aastahinnetena on kasutatud „arvestatud”, tunnustatakse põhikoolilõpetajat kiitusega juhul, kui kool hindab aastahinnet „arvestatud” samaväärseks hindega „väga hea”.

(2) Kuldmedaliga tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat, kelle kõigi õppeainete kooliastmehinne on „väga hea” või Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” § 221 lõikes 3 sätestatud juhul „arvestatud”. Kui kooliastmehinnetena on kasutatud „arvestatud”, tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat kuldmedaliga juhul, kui kool hindab kooliastmehinnet „arvestatud” samaväärseks hindega „väga hea”.

(3) Hõbemedaliga tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat, kellel kuni kahes õppeaines on kooliastmehinne vähemalt „hea” ja ülejäänud õppeainetes „väga hea” või Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” § 221 lõikes 3 sätestatud juhul „arvestatud”. Kui kooliastmehinnetena on kasutatud „arvestatud”, tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat hõbemedaliga juhul, kui kool hindab kooliastmehinnet „arvestatud” samaväärseks hindega „väga hea” või „hea”.

(1) Kiitusega põhikooli lõputunnistusel tunnustatakse põhikooli lõpetajat, kellel kõigi lõputunnistusele kantavate õppeainete viimane aastahinne on „väga hea”. Kui õppeainete viimaste aastahinnetena on kasutatud „arvestatud”, tunnustatakse põhikooli lõpetajat kiitusega juhul, kui kool hindab aastahinnet „arvestatud” samaväärseks hindega „väga hea”.

(2) Kuldmedaliga tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat, kelle kõigi õppeainete kooliastmehinne on „väga hea”. Kui kooliastmehinnetena on kasutatud „arvestatud”, tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat kuldmedaliga juhul, kui kool hindab kooliastmehinnet „arvestatud” samaväärseks hindega „väga hea”.

(3) Hõbemedaliga tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat, kellel kuni kahes õppeaines on kooliastmehinne vähemalt „hea” ja ülejäänud õppeainetes „väga hea”. Kui kooliastmehinnetena on kasutatud „arvestatud”, tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat hõbemedaliga juhul, kui kool hindab kooliastmehinnet „arvestatud” samaväärseks hindega „väga hea” või „hea”.

Kiitusega põhikooli lõputunnistusel tunnustatakse põhikooli lõpetajat, kellel kõigi lõputunnistusele kantavate õppeainete viimane aastahinne on „väga hea”. Kui õppeainete viimaste aastahinnetena on kasutatud „arvestatud”, tunnustatakse põhikooli lõpetajat kiitusega juhul, kui kool hindab aastahinnet „arvestatud” samaväärseks hindega „väga hea”.

Määrus jõustub 2010. aasta 1. septembril.