Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus

(1) Käesoleva seadusega reguleeritakse

1) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade koostamise ja kinnitamise korda;

2) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete (edaspidi lähteained) käitlemise korda;

3) narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete kontrolli ning identifitseerimise korda, samuti narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete käitlemiseks vajalike lubade väljastamise ja registreeringute tegemise korda ning kontrolli selle täitmise üle;

4) narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainetega seotud informatsiooni ning aruandluse korda;

5) narkomaania leviku tõkestamise, narkomaanide ravi ja rehabilitatsiooni korda.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) narkootilised ja psühhotroopsed ained – käesoleva seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid;

1¹) uus psühhoaktiivne aine – psühhoaktiivset toimet avaldav aine, mis ei ole kantud käesoleva seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirja või ei kuulu nimekirjas loetletud ainete rühma;

1²) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete rühm – käesoleva seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud VI nimekirjas loetletud ainete rühma kuuluvad ühesuguse üldise struktuurivalemiga ained;

2) lähteained – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta (ELT L 047, 18.02.2004, lk 1–10) artikli 2 alapunktis a ja nõukogu määruse (EÜ) nr 111/2005, millega kehtestatakse ühenduse ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad (ELT L 022, 26.01.2005, lk 1–10), artikli 2 alapunktis a nimetatud ained;

2¹) sisse- ja väljavedu – narkootilistele või psühhotroopsetele ainetele või lähteainetele tolliprotseduuri vabasse ringlusse lubamine (edaspidi import) või tolliprotseduuri eksport (edaspidi eksport) rakendamine või nimetatud ainete toimetamine Euroopa Liidu liikmesriigist või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist Eestisse või vastupidi;

3) käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule;

4) käitleja – füüsiline või juriidiline isik, kes on seotud narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete käitlemisega;

5) käitlemiseks vajalikud load ja registreeringud – Ravimiameti antavad ühekordsed kindlaks määratud kehtivusajaga tegevusload või tehtavad registreeringud tootjatele, hulgimüüjatele, teadusasutustele ja muudele asutustele, lähteainete käitlejatele, sisse- ja väljaveoload ning impordi- ja ekspordiload, samuti jälitusasutuse antavad load käesoleva seaduse §-s 5 viidatud juhtudel;

6) narkomaania – psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise tagajärjel;

7) narkomaan – isik, kellel narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise tagajärjel esineb psüühiline või füüsiline sõltuvus nendest ainetest.

(1) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

(1¹) Käesoleva seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud määruse V nimekirjas loetletud ainete käitlemine on keelatud üksnes siis, kui selle eesmärk on isikule narkojoobe tekitamine.

(2) Unimaguna ja kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil on keelatud. Põllumajandusliku tootmise eesmärgil võib unimagunat ja kanepit kasvatada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika asjakohase turukorraldusabinõu nõuete kohaselt.

(2¹) Psilotsiini või psilotsübiini sisaldavate seente kasvatamine on keelatud.

(3)

(4) Käesolevast seadusest tulenevatest sisse- ja väljaveopiirangutest on vabastatud kiirabi, riigi päästeasutuste ning rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite ravimitagavaradesse kuuluvad narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavad ravimpreparaadid. Ravimitagavarade käitlemine peab toimuma käesoleva seaduse § 4 lõike 15 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

(1) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad kehtestab määrusega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja tehakse muudatused ja täiendused Ravimiameti ettepanekul. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade koostamisel lähtutakse ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtsest konventsioonist ja ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsioonist või arvestatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kuritarvitamise ja sõltuvuse tekitamise riski suurust.

(2) Käesoleva seaduse § 4 lõike 15 alusel kehtestatud korras võib ette näha tingimused, millal teatud ravimpreparaate ei loeta tulenevalt nende kasutamise eesmärgist ja narkootilise või psühhotroopse aine sisaldusest narkootiliseks või psühhotroopseks ravimiks.

(3) Suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele.

(1) I nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite sisse- ja väljavedu käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel kasutamiseks toimub Ravimiameti sisse- või väljaveoloa alusel.

(2) I nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite käitlemine peab vastama II nimekirja ainete ja neid sisaldavate ravimite käitlemise nõuetele.

(3) I nimekirjas nimetatud ainete ja ravimite meditsiinilisel eesmärgil kasutamiseks sisseveoloa saamise täiendavad tingimused sätestatakse käesoleva paragrahvi lõike 15 alusel kehtestatud õigusaktis.

(4) II ja III nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid võib toota, sisse või välja vedada või hulgimüügi korras turustada ainult narkootiliste ainete käitlemise õigust omav isik. II ja III nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite tootmiseks väljastab Ravimiamet tähtajalise loa, milles määratakse kindlaks toodetava ravimi kogus ning tootmiseks ettenähtud ajavahemik.

(5) IV nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid võib toota, sisse või välja vedada või hulgimüügi korras turustada ainult psühhotroopsete ainete käitlemise õigust omav isik. Psühhotroopsete ainete käitlemise õigust ei pea taotlema narkootiliste ainete käitlemise õiguse olemasolul ja juhul, kui on tagatud psühhotroopsete ainete käitlemiseks nõutavad tingimused.

(5¹) V nimekirjas loetletud ainete käitlemisele kohaldatakse üksnes käesoleva seaduse § 3 lõikes 11 sätestatud piirangut.

(5²) VI nimekirjas loetletud ainete rühmadele kohaldatakse I nimekirjas loetletud ainetele kehtestatud piiranguid.

(6)

(7)

(8)

(9) Apteegist võib elanikele II nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid väljastada ainult narkootilise ravimi retsepti või narkootilise ravimi veterinaarretsepti alusel, III ja IV nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid ainult retsepti või veterinaarretsepti alusel. Teistele isikutele võib väljastada II, III ja IV nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid tellimislehe alusel.

(9¹) Ravimiseaduse § 33 lõikes 11 nimetatud Euroopa Liidu retsepti alusel narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ja neid sisaldavaid ravimeid ei väljastata.

(10) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teadusuuringul või muul teaduslikul eesmärgil kasutamiseks peab taotlema loa Ravimiametilt.

(11) Loa narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel eesmärgil tootmiseks või hulgimüügiks annab Ravimiamet ravimiseaduses ettenähtud tingimustel ja korras koos ravimite käitlemise tegevusloa andmisega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise õigus kantakse eritingimusena ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloale.

(12)

(13) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- või väljaveoloa annab Ravimiamet ravimiseaduses ja selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

(14) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- või väljaveoloa taotlemisel tasub taotleja riigilõivu.

(15) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja korra kehtestab .

(1) Lähteainete käitlemisel lähtutakse lisaks käesolevas seaduses reguleeritule järgmistest Euroopa Liidus lähteainete kaubandust reguleerivatest vahetult kohalduvatest õigusaktidest

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta;

2) nõukogu määrusest (EÜ) nr 111/2005, millega kehtestatakse ühenduse ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad;

3) komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2015/1011, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta ja nõukogu määrust (EÜ) nr 111/2005, millega kehtestatakse liidu ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad, ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1277/2005 (ELT L 162, 27.06.2015, lk 12–25);

4) komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2015/1013, millega kehtestatakse eeskirjad seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta ning nõukogu määrusega (EÜ) nr 111/2005, millega kehtestatakse liidu ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad (ELT L 162, 27.06.2015, lk 33–64).

(2) Esimesse kategooriasse kuuluvate lähteainete omamiseks, turuleviimiseks, impordiks, ekspordiks või vahendustegevuseks nõutava tegevusloa väljaandjaks on Ravimiamet.

(3) Tegevusloa saamiseks ja uuendamiseks peab tegevusloa taotleja esitama Ravimiametile komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/1011 artikli 3 lõike 2 punktis b nimetatud dokumendid ning tasuma riigilõivu.

(4) Teise kategooria lähteaine turuleviimiseks, impordiks, ekspordiks ja vahendustegevuseks ning kolmanda kategooria lähteaine ekspordiks peab ettevõte registreerima oma tootmis- ja kauplemiskohtade (tegevuskohaks olevate ruumide) aadressid Ravimiametis.

(4¹) Teise kategooria alamkategooriasse 2A kuuluva lähteaine käitlemise peab Eestis püsivat tegevuskohta omav ettevõtja registreerima Ravimiametis enne nimetatud aine omandamist.

(5) Apteegiteenuse tegevusloa omaja ei pea taotlema käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 4 ja 41 ettenähtud tegevusluba või registreeringut lähteainete omandamiseks, omamiseks ja kasutamiseks, kui lähteaineid kasutatakse lähteainete käitlemise nõudeid järgides ainult ravimite valmistamiseks.

(6) Lähteainete impordi- ja ekspordiloa väljaandjaks on Ravimiamet.

(7) Lähteainete impordi- ja ekspordiloa taotlemisel tasub taotluse esitaja riigilõivu.

(7¹) Sihtriigi pädevale asutusele narkootikumide lähteainete ekspordi eelse teate saatjaks on Ravimiamet.

(8) Lähteainete käitlemise aruanne tuleb komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/1011 artikli 9 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1013 artikli 10 kohaselt esitada Ravimiametile.

(1) Jälitusasutusesiseselt annab loa narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemiseks süütegude ennetamise, avastamise ja tõkestamise eesmärgil ning õppeotstarbel käitlemiseks jälitusasutuse juht.

(1¹) Sisekaitselises rakenduskõrgkoolis käideldakse narkootilisi ja psühhotroopseid aineid õppeotstarbel teenistuskoerte väljaõppe raames sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektori loal.

(2) Jälitusasutus ja sisekaitseline rakenduskõrgkool peab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete koguselist arvestust ja annab Ravimiametile aru käesoleva seaduse § 4 lõike 15 alusel kehtestatud korras.

(1) Juriidilisest isikust käitleja peab kirjalikult määrama vastutava füüsilise isiku ja tema äraolekul teda asendava isiku, kes peab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete arvestust ning edastab sellega seonduvat informatsiooni Ravimiametile käesoleva seaduse § 4 lõike 15 alusel kehtestatud korras.

(2)

(3) Ravimiametil on õigus kontrollida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvestust ning teha ettekirjutusi.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/1011 artikli 9 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1013 artikli 10 alusel kogutud informatsioon narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete kohta edastatakse Euroopa Komisjonile.

(5) Statistilised andmed narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete kogukäibe kohta riigis on avalikud.

(6)

(7)

(1) Käitleja, kellel puudub õigus käidelda narkootilist või psühhotroopset ainet või lähteainet, kuid kes hoiab seda enda valduses, on kohustatud selle viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile üle andma. Aine üleandmise vormistamise ja säilitamise korra kehtestab määrusega.

(2) Ravimite tootmise, hulgimüügi või jaemüügi tegevusloa omaja võib narkootilised ja psühhotroopsed ained tasu eest või tasuta üle anda teisele nimetatud ainete käitlemise õigust omavale ravimite tootmise, hulgimüügi või jaemüügi tegevusloa omajale. Lähteainete üleandmine peab toimuma käesoleva seaduse § 41 lõike 15 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

(3) Kuriteo- või väärteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine või selle lähteaine antakse üle riiklikule ekspertiisiasutusele. Riiklikul ekspertiisiasutusel on õigus anda nimetatud aineid asutusele teadus- ja arendustegevuseks, kui asutusel on nimetatud ainete käitlemiseks käesoleva seaduse § 4 lõike 10 alusel väljastatud kehtiv luba, ning § 5 lõigetes 1 ja 11 nimetatud õppeotstarbel kasutamiseks. Aine säilitamise, teaduslikul eesmärgil ja õppeotstarbel kasutamiseks üleandmise ning hävitamise korra kehtestab määrusega.

Narkootiliste, psühhotroopsete ja lähteainete nimekirjad

(1) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete ja uute psühhoaktiivsete ainete lõpliku identifitseerimise tagab riiklik ekspertiisiasutus.

(2) Narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning nende lähteaineid sisaldavate ravimite ja nende kõlblikkuse määramise tagab Ravimiamet.

(3) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lõpliku identifitseerimise inimpäritoluga bioloogilistest materjalidest tagab riiklik ekspertiisiasutus.

(4) Riiklik ekspertiisiasutus ja Ravimiamet võivad tellida analüüse kodu- ja välismaistest laboratooriumidest.

(1) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku tarvitamise tõkestamist ning narkomaania leviku vähendamist korraldatakse käesoleva seaduse ja Vabariigi Valitsuse kinnitatava vastavat valdkonda hõlmava strateegilise arengukava alusel.

(2) Vabariigi Valitsus ja kohalikud omavalitsused soodustavad igati narkomaania leviku tõkestamist taotlevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevust.

(3) Uimastiolukorra kohta olemasolevate epidemioloogiliste ja statistiliste andmete kogumise ja analüüsimise ning narkomaania leviku hindamisega tegeleb Sotsiaalministeerium või Sotsiaalministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus.

(1) Uute psühhoaktiivsete ainete varajase hoiatuse infosüsteemi (edaspidi varajase hoiatuse infosüsteem) peetakse uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe jälgimiseks, nendega seotud riskide hindamiseks ja kontrollmeetmete rakendamiseks ning teabe vahetamiseks ametkondade vahel.

(2) Varajase hoiatuse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab määrusega, milles sätestatakse

1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded;

2) andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord;

3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

4) andmeandjate loetelu ning nendelt saadavad andmed;

5) muud korraldusküsimused.

(3) Varajase hoiatuse infosüsteemi vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.

(4)

(5) Varajase hoiatuse infosüsteemi andmed ei ole avalikud. Infosüsteemile on juurdepääs käesoleva seaduse §-s 102 nimetatud asutustel seadusega kindlaks määratud ülesannete täitmiseks ning kooskõlas andmete töötlemise ja infosüsteemi eesmärgiga.

(1)

(2) Ravimiamet esitab infosüsteemi andmeid uusi psühhoaktiivseid aineid sisaldavate ravimite kohta ja järelevalve käigus kogutud andmeid psühhoaktiivseid aineid sisaldavate ravimite võimaliku kuritarvitamise kohta. Ravimiametil on juurdepääs varajase hoiatuse infosüsteemis olevatele andmetele uue psühhoaktiivse aine käesoleva seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirja kandmise ettepaneku kaalumiseks ja tegemiseks.

(3) Maksu- ja Tolliamet esitab infosüsteemi andmeid uute psühhoaktiivsete ainete leviku, nimetuste, kasutajate ja hinna kohta. Maksu- ja Tolliametil on juurdepääs varajase hoiatuse infosüsteemis olevatele andmetele kaupade ebaseadusliku käitlemise tõkestamiseks ning tollialaste süütegude ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks.

(4) Justiitsministeerium või Justiitsministeeriumi hallatav riigiasutus esitab infosüsteemi andmeid ekspertiisiks või uuringuks esitatud uute psühhoaktiivsete ainete nimetuste, kirjelduse, koguse ja valmistamismeetodite kohta ning uute psühhoaktiivsete ainete ekspertiisiks või uuringuks esitamise sageduse kohta. Justiitsministeeriumil või Justiitsministeeriumi hallataval riigiasutusel on juurdepääs varajase hoiatuse infosüsteemis olevatele andmetele ekspertiisi andmete seostamiseks teiste asutuste poolt esitatavate andmetega.

(5) Politsei- ja Piirivalveamet esitab infosüsteemi andmeid uute psühhoaktiivsete ainete leviku, nimetuste, kasutajate ja hinna kohta. Politsei- ja Piirivalveametil on juurdepääs varajase hoiatuse infosüsteemis olevatele andmetele avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning rikkumise kõrvaldamiseks.

(6) Terviseamet esitab infosüsteemi andmeid ameti tegevusvaldkondadega seotud küsimustes isikute nõustamisel kogutud teabe põhjal. Terviseametil on juurdepääs varajase hoiatuse infosüsteemis olevatele andmetele enda tegevusvaldkondades kujunenud olukorra jälgimiseks, hindamiseks ja analüüsimiseks.

(7) Sotsiaalministeerium või Sotsiaalministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus esitab infosüsteemi andmeid Europolilt ning Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuselt saadud teabe põhjal. Sotsiaalministeeriumi hallataval riigi teadus- ja arendusasutusel on juurdepääs varajase hoiatuse infosüsteemis olevatele andmetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1920/2006 Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta (ELT L 376, 27.12.2006, lk 1–13) artikli 5a esimeses lõigus nimetatud kohustuse täitmiseks.

Andmete esitaja esitab uue psühhoaktiivse aine kohta varajase hoiatuse infosüsteemi järgmised talle teadaolevad andmed

1) aine identifitseerimiseks ja teistest ainetest eristamiseks vajalikud andmed;

2) teave aine tootmise, levitamise ja käitlemise kohta;

3) teave aine kasutamise kohta;

4) teave aine farmakoloogilise toime kohta;

5) ettepanek käitlemispiirangute rakendamiseks.

(1) Narkomaaniat ravitakse isiku vaba tahte alusel psühhiaatrilise abi seaduses ettenähtud korras.

(2) Vaimsete häirete tõttu endale või teistele ohtliku narkomaani haiglasse paigutamine tema tahtest olenemata toimub psühhiaatrilist abi reguleerivate õigusaktide kohaselt.

(1) Narkomaaniaravi andmekogu (edaspidi andmekogu) peetakse narkomaania esinemise analüüsimiseks, narkomaania leviku ennetamiseks ja ravi tõhususe hindamiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.

(2) Andmekogu peetakse kujul, mis ei võimalda registrisse kantud patsienti tuvastada.

(3) Andmekogu vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.

(4) Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab määrusega, milles sätestatakse

1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ning töötlejate ülesanded;

2) andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord;

3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

4) muud korraldusküsimused.

(5) Andmekogusse kantakse andmed

1) iga alustatud narkomaaniaravi juhu kohta;

2) iga pikaajalise narkomaaniaravi lõpetamise kohta.

(6) Narkomaaniaravi osutaval tervishoiuteenuse osutajal on kohustus psühhiaatria tervishoiuteenuse osutamise korral esitada saadud andmed andmekogule vastavalt selle põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale.

Narkomaaniat põdevate isikute rehabiliteerimist ja sotsiaalabi korraldavad Vabariigi Valitsus ja kohalikud omavalitsused.

Riiklikku ja haldusjärelevalvet Euroopa Liidus lähteainete kaubandust reguleerivate vahetult kohalduvate õigusaktide ning käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle teostavad vastavalt oma pädevusele Ravimiamet ning Maksu- ja Tolliamet.

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 1600 eurot.

Füüsilise isiku vastutus

Vaide esitamine

Juriidilise isiku haldusvastutus

Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud õiguserikkumise asja menetlus

(1) Narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

Narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine käitlemise, arvestuse või aruandluse nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-s 151 sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ning Maksu- ja Tolliamet.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet või kohus konfiskeerib §-s 151 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine.

–

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Seaduse rakendamine

(1) Seadus jõustub 1997. aasta 1. novembril.

(2) Käesoleva seaduse § 31 lõige 3 jõustub 2005. aasta 1. juulil.

(3) Käesoleva seaduse § 8 tunnistatakse kehtetuks alates 2005. aasta 1. juulist.

(4) Käesoleva seaduse § 111 jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.