Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 28. mai 2009. a määruse nr 82 „Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditest toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord” muutmine — RT I, 2015, 6

Määrus kehtestatakse hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 3 alusel. Vabariigi Valitsuse 28. mai 2009. a määruses nr 82 „Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditest toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 1 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetust antakse esitatud taotluse (edaspidi taotlus) alusel ehitus-, rekonstrueerimis- ja remonttöödeks hoonetes või rajatistes (edaspidi investeeringu objekt), kus osutatakse sihtgrupile programmi eesmärgile vastavat avalikku teenust. Projekti lõppedes peab investeeringu objekt olema kasutusele võetav ning teenuse kättesaadavus ja kvaliteet paranenud.”; 2) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Taotlus esitatakse lõikes 1 nimetatud tähtpäevaks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (edaspidi EAS). Taotluse võib esitada: 1) paberkandjal ühes eksemplaris posti teel või käsipostiga; 2) digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt; 3) EASi e-teeninduse kaudu.”; 3) paragrahvi 2 lõike 4 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Taotlus koosneb EASi veebilehel avaldatud vormi kohasest ankeedist ja järgmistest lisadest: 1) EASi veebilehel avaldatud vormi kohane eelarvetabel „Projekti eelarve ja finantseerijad”;”; 4) paragrahvi 2 lõike 4 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) olenevalt tööde ulatusest ja iseloomust eelprojekt või põhiprojekt vastavalt ehitusseadusele ja standardile EVS 811:2012 „Hoone projekt”, mänguväljakute ehitamise korral projekt vastavalt standarditele EVS-EN 1176 „Mänguväljaku seadmed ja aluspind” ja EVS-EN 1177 „Lööke summutav mänguväljaku kate”;”; 5) paragrahvi 2 lõike 4 punktid 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt: „6) lähteülesanne hinnakalkulatsiooni koostamiseks; 7) majandustegevuse registris registreeritud ettevõtja koostatud hinnakalkulatsioon, kus peab käibemaksu näitama eraldi;”; 6) paragrahvi 2 lõike 4 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 2 lõike 4 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) kui taotleja ei ole investeeringu objekti omanik ning omanikuga sõlmitud kasutusleping ei sätesta kasutaja õigust hoonet või rajatist rekonstrueerida või remontida, investeeringu objekti omaniku kirjalik nõusolek taotluse esitamise kohta ning kavandatud tööde teostamiseks;”; 8) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Lõike 4 sissejuhatavas lauseosas nimetatud ankeedi vormi ja lõike 4 punktis 1 nimetatud eelarve vormi koostab EAS kooskõlastatult Siseministeeriumiga.”; 9) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Lõike 4 punktis 5 nimetatud dokumendid peab taotleja esitama kolme kuu jooksul taotluse kohta § 9 lõike 6 punktis 3 nimetatud tingimusliku otsuse tegemise päevast arvates. (7) Lõike 4 punktides 6 ja 7 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui taotleja on läbi viinud riigihanke (edaspidi hange) vastavalt riigihangete seadusele. Sellisel juhul peab esitama hankedokumendid ja muud hankega seotud dokumendid.”; 10) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, peab tal olema kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372 kohane arengukava.”; 11) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Investeeringu objekt peab olema mittetulundusühingu, sihtasutuse, riigi, avalik-õigusliku ülikooli või tema asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis, välja arvatud Tallinna linna omandis. Investeeringu objekt ei tohi olla äriühingu valduses, välja arvatud juhul, kui investeeringu objekti valdajaks on kasutus- või kontsessioonilepingu alusel esmatasandi tervishoiuteenuste osutaja.”; 12) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kohaliku omavalitsuse üksus võib taotleda toetust investeeringu objektile, mis ei ole tema omandis, kuid mis on antud tema valdusesse kasutuslepinguga ja kuulub riigile või avalikes huvides tegutsevale mittetulundusühingule või sihtasutusele. Taotlusele peab sel juhul lisama investeeringu objekti omaniku kirjaliku nõusoleku toetuse taotlemise lubamise kohta.”; 13) paragrahvi 4 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Mittetulundusühing või sihtasutus võib toetust taotleda ka investeeringu objektile, mis ei ole tema omandis, kui objekt on antud tema valdusesse kasutuslepinguga ja kuulub riigile, avalik-õiguslikule ülikoolile või tema asutusele või kohaliku omavalitsuse üksusele, välja arvatud Tallinna linnale. Taotlusele peab sel juhul lisama investeeringu objekti omaniku kirjaliku nõusoleku toetuse taotlemise lubamise kohta.”; 14) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Mittetulundusühing või sihtasutus ei või toetust taotleda investeeringu objektile, mis on teise mittetulundusühingu või sihtasutuse omandis.”; 15) paragrahvi 4 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Taotlust ei toetata, kui taotleja on saanud programmi eelnevates taotlusvoorudes toetust sama investeeringu objekti jaoks ning § 2 lõikes 1 sätestatud taotlusvooru tähtpäeva seisuga ei ole toetust saanud projekt täies ulatuses ellu viidud ja taotleja ei ole EASile esitanud § 15 lõikes 1 sätestatud aruannet.”; 16) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Ühe taotlusega ei saa toetust taotleda erinevates asukohtades asuvatele investeeringu objektidele.”; 17) paragrahvi 5 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotluse piirsumma ühe taotleja kohta on 32 000 eurot. (2) Kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, mis on ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse kohaselt, on taotluse piirsummaks ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse kohta 32 000 eurot ja lisaks 6400 eurot iga ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse kohta.”; 18) paragrahvi 5 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv mittetulundusühing või sihtasutus või nad panustavad teise projekti omafinantseeringusse, peavad investeeringutoetuse saamiseks olema täidetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341 toodud nõuded. EAS küsib taotluste menetlemise ajal Rahandusministeeriumilt infot, kas kohaliku omavalitsuse üksusel on omafinantseeringu või kaasfinantseeringu katmise kohustuse korral kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 tingimused täidetud.”; 19) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva määruse tähenduses on abikõlblikud need kulud ja tegevused, mis on otseselt vajalikud § 1 lõikes 2 nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Programmist toetatakse programmi eesmärgile vastavaid investeeringuid: 1) õppimistingimuste parandamiseks, eelkõige koolieelsetes lasteasutustes, üldhariduskoolides, õpilaskodudes, erikoolides; 2) sportimistingimuste parandamiseks, eelkõige spordihoonetes, võimlates, spordiväljakutel; 3) vaba aja veetmise tingimuste parandamiseks, eelkõige kultuurimajades, rahvamajades, raamatukogudes, huvikeskustes, noortekeskustes; 4) hoolekande tingimuste parandamiseks, eelkõige lastekodudes, päevakeskustes, hooldekodudes, sotsiaalelamutes.”; 20) paragrahvi 6 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetusest ning oma- või kaasfinantseeringust või oma- ja kaasfinantseeringust on abikõlblikud järgmised tegevused: 1) olemasolevate hoonete ja ruumide rekonstrueerimine ning remont; 2) nõrkvoolutöö, välja arvatud nõrkvoolutöö projekteerimine; 3) hoone tehnosüsteemi või selle osa ehitamine või rekonstrueerimine; 4) uue rajatise ehitamine ja olemasoleva rajatise rekonstrueerimine; 5) vabaõhulava, tantsuplatsi ja püsivalt paigaldatud istepingi ehitamine koos selle juurde kuuluva hoone või rajatisega; 6) kaldtee ehitamine ja tõstuki paigaldamine avalikuks kasutamiseks mõeldud hoonele või rajatisele ligipääsetavuse parandamiseks; 7) püsivaks paigaldamiseks ettenähtud mööbli või seadmete soetamine koos rekonstrueerimis- või remonttöödega; 8) spordisaali ja -väljaku püsivaks paigaldamiseks ettenähtud sisustuse soetamine koos rekonstrueerimis- või remonttöödega; 9) püsivaks paigaldamiseks ettenähtud suurköögiseadmete ja -mööbli soetamine koos rekonstrueerimis- või remonttöödega. (4) Toetusest ning oma- või kaasfinantseeringust või oma- ja kaasfinantseeringust toetatakse järgmiste kulude katmist: 1) ehitus-, rekonstrueerimis- või remonttöö eest töö tegijale makstav tasu; 2) ehitusmaterjali kulu; 3) ehitusmaterjali või ehitustöölise transpordikulu investeeringu objekti asukohta; 4) mööbli ja seadmete maksumus ja nende paigaldamise maksumus; 5) omanikujärelevalve eest makstav tasu juhul, kui kasutatakse tasulist teenust; 6) programmist toetuse saamisest teavitamisega seotud kulud vastavalt riigisisestest regionaalarengu programmidest teavitamise juhendile, mis on kättesaadav EASi veebilehel.”; 21) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „(9) Tegevused on abikõlblikud, kui need on tehtud projekti perioodi jooksul. (10) Kulud on abikõlblikud, kui kuludokumendid on väljastatud projekti perioodi või sellele järgneva 20 tööpäeva jooksul.”; 22) paragrahvi 8 lõiked 2–5 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Vahendite arvestuslik jaotus igas voorus on järgmine: 1) kuni 10% vahenditest suunatakse regionaalselt oluliste üleriigilise tähtsusega investeeringu projektide toetamiseks (edaspidi üleriigilise tähtsusega projektid); 2) 90% või rohkem vahenditest suunatakse regionaalselt oluliste kohaliku ja maakondliku tähtsusega projektide toetamiseks (edaspidi kohaliku tähtsusega projektid). (3) Üleriigilise tähtsusega projektide toetamiseks arvestatud vahenditest võib toetada: 1) püsiasustusega väikesaartel asuvaid regionaalselt olulisi investeeringu objekte; 2) mittetulundusühingu, sihtasutuse või avalik-õigusliku ülikooli või tema asutuse omandis olevaid investeeringu objekte maakondades, kui mittetulundusühing või sihtasutus pakub üleriigilist teenust; 3) mittetulundusühingu või sihtasutuse omandis olevaid investeeringu objekte Tallinnas, kui mittetulundusühing või sihtasutus pakub üleriigilist teenust. (4) Kui üleriigilise tähtsusega projekte toetatakse väiksemas mahus kui 10% vooru vahenditest, suunatakse kasutamata jäänud vahendid sama vooru kohaliku tähtsusega projektide toetamiseks. (5) Kohaliku tähtsusega projektide toetamiseks arvestatud vahendid jagatakse maakondade vahel järgmiselt: 1) 50% vahenditest 15 maakonnale võrdselt; 2) 50% vahenditest 15 maakonnale rahvastikuregistri jooksva aasta 1. jaanuari seisuga elanike arvu osatähtsuse alusel, kusjuures Harju maakonna elanike osatähtsuse määramisel ei arvestata Tallinna elanike arvu.”; 23) paragrahvi 8 lõikes 8 asendatakse sõna „objektide” sõnaga „projektide”; 24) paragrahvi 9 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Komisjon moodustatakse regionaalvaldkonna eest vastutava ministri käskkirjaga ning sellesse kuuluvad Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja EASi esindajad. (3) Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool selle liikmetest. Otsuse vastuvõtmiseks on vajalik komisjoni liikmete lihthäälteenamus, häälte võrdse jagunemise korral on otsustav koosoleku juhataja hääl.”; 25) paragrahvi 9 lõiked 10 ja 11 sõnastatakse järgmiselt: „(10) Lõike 6 punktis 2 nimetatud otsus jõustub taotleja nõusoleku saamisel ning tingimusel, et projekti eesmärk on toetuse osalise andmise korral saavutatav. Kui taotleja ei nõustu toetuse vähendamisega ja tegevuste muutmisega, tunnistatakse toetuse osalise andmise otsus kehtetuks ning vahendid liidetakse järgmise vooru toetussummadele. (11) Lõike 6 punktis 3 nimetatud otsuse tegemisel määratakse tingimuse täitmise tähtpäev. Kui taotleja ei täida tingimust määratud tähtpäevaks, tunnistatakse toetuse tingimusliku andmise otsus kehtetuks ning vahendid liidetakse järgmise vooru toetussummadele.”; 26) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Lõikes 4 nimetatud teabe taotluste nõuetele vastavuse kohta võib EAS tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.”; 27) paragrahvi 11 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „(8) Taotluste prioriteetsuse hindamise juhendi ja vormid kinnitab regionaalvaldkonna eest vastutav minister käskkirjaga.”; 28) paragrahvi 12 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) EAS teavitab komisjoni otsustest kirjalikult taotlejaid, kelle taotluse kohta tehti lõike 2 punktis 2 või 3 nimetatud otsus.”; 29) paragrahvi 13 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Teises etapis jätkab taotluste menetlemist EAS, kes korraldab komisjoni otsuste alusel teise etappi edastatud taotluste kontrollimise ja objektide külastuse. (2) EASil on õigus küsida taotlejatelt, maavalitsustelt ja hinnapakkujatelt lisateavet ning külastada investeeringu objekte ja kontrollida kohapeal taotluste vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Kui taotluse kontrollimisel ja objekti külastamisel avastatakse ebatäpsusi, teavitatakse sellest taotlejat ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni kümme tööpäeva teavitamisest arvates.”; 30) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse sõna „regionaalministriga” sõnaga „Siseministeeriumiga”; 31) paragrahvi 14 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „esitatud taotluse,” sõnaga „selle”; 32) paragrahvi 14 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõna „eelarvest” sõnaga „kogumaksumusest”; 33) paragrahvi 14 lõike 2 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: „11) näitab toetuse kasutamisel riigisisestest regionaalarengu programmidest teavitamise juhendis ettenähtud viisil, et investeeringu objekti on toetatud regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditest;”; 34) paragrahvi 14 lõike 2 punkt 19 sõnastatakse järgmiselt: „19) võib teha projekti eelarves muudatusi, kui projekti kogumaksumus muutub kuni 10%;”; 35) paragrahvi 14 lõike 2 punktid 21 ja 22 sõnastatakse järgmiselt: „21) peab taotlema EASi kaudu komisjoni nõusolekut projekti eesmärgi muutmiseks; 22) peab taotlema EASilt nõusolekut projekti eelarve muutmiseks, kui projekti kogumaksumus muutub rohkem kui 10%;”; 36) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) EAS ei sõlmi toetuslepingut enne § 2 lõike 4 punktis 5 nimetatud dokumentide esitamist. Kui kolme kuu jooksul toetuse kohta tingimusliku otsuse tegemisest arvates ei ole dokumente esitatud, tunnistatakse komisjoni otsus kehtetuks.”; 37) paragrahvi 14 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 38) paragrahvi 14 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Pärast toetuslepingu sõlmimist kantakse toetuse saajale üle ettemaksena kuni 90% toetussummast toetuse saaja esitatud nõuetekohase maksetaotluse alusel. EAS ei tee toetuse väljamakset enne, kui hankedokumendid ja muud hankega seotud dokumendid on saabunud EASile ja ta on kontrollinud hankedokumentide ja muude hankega seotud dokumentide vastavust riigihangete seaduses sätestatud nõuetele. Juhul kui taotleja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, siis peab enne väljamakse tegemist esitama lähteülesande, võrreldavad hinnapakkumused ning pakkumuse edukaks tunnistamise protokolli.”; 39) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses: „(61) Väljamakse tehakse pärast hankedokumentide kontrollimist nõuetekohase maksetaotluse alusel kümne tööpäeva jooksul. (62) Pärast aruande kinnitamist EASis ja toetuse saajalt nõuetekohase maksetaotluse saamist kantakse toetuse saajale üle väljamaksmata summa. Viimane osamakse kantakse üle kümne tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase maksetaotluse saabumisest EASi.”; 40) paragrahvi 14 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Aruande kinnitamiseks peab toetuse saaja olema kandnud kõik projektiga seotud kulud, sealhulgas viimase osamakse suuruse summa.”; 41) paragrahvi 15 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuslepingus nimetatud tähtajal ja tingimustel esitab toetuse saaja EASile toetuse kasutamise kohta projekti lõppedes aruande. Aruandes esitatakse ka tõendid oma- või kaasfinantseeringu või oma- ja kaasfinantseeringu kasutamise kohta. (2) EAS võib aruanded tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.”; 42) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) Kui EAS tuvastab toetuse kasutamise kontrollimisel, et: 1) projekti elluviimisel on tehtud mitteabikõlblikke kulusid, on EASil õigus need kulud maksumusest maha arvestada ja kinnitada aruanne vähendatud maksumusega, lähtudes lõikest 6; 2) projekt viidi ellu eelarves ettenähtust suuremate kuludega ja projekti kogumaksumus on suurenenud, on EASil õigus tunnistada suurenenud maksumuse osa mitteabikõlblikuks ning kinnitada aruanne toetuslepingus sätestatud summas; 3) projekt viidi ellu eelarves ettenähtust väiksemate kuludega ja projekti kogumaksumus on vähenenud, on EASil õigus kinnitada aruanne vähenenud summas, lähtudes lõikest 6, ning toetussummat vähendada; 4) toetuse saaja ei ole projekti elluviimisel järginud riigihangete seaduse subjektina riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid, teavitab EAS sellest Rahandusministeeriumi, kes menetleb EASi esitatud andmeid riigihangete seaduse § 104 kohaselt. (8) Lõike 7 punktis 4 sätestatud juhul esitab EAS Rahandusministeeriumile järgmised andmed: 1) programmi nimi; 2) toetuse saaja andmed; 3) projekti nimi; 4) hanke viitenumber selle olemasolu korral; 5) viide riigihangete seaduse sättele, mille nõuet ei ole järgitud, koos kirjeldusega, milles seisneb sätte järgimata jätmine.”; 43) paragrahvi 16 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui toetuse kasutamise ja projekti elluviimise käigus ilmneb, et projekti on vaja muuta, vormistab EAS toetuslepingu muudatuse. Kui toetuse saaja soovib muuta projekti eesmärki, on selleks vaja komisjoni nõusolekut.”; 44) paragrahvi 16 lõikes 4 asendatakse sõna „eelarve” sõnaga „kogumaksumus”; 45) paragrahvi 17 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Komisjonil on õigus nõuda toetus tagasi, kui: 1) ilmnevad asjaolud, mille korral toetuse saamise taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 4) ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud tulemusi ei saavutata; 5) toetuslepingu täitmise nõue toetuse kasutamisega kaasneva rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumiste tagajärgede kõrvaldamiseks on jäetud tähtpäevaks täitmata; 6) projekti täitmise ajal on toetuse saaja esitanud valeandmeid või on andmeid varjanud; 7) toetuse saaja ei ole täitnud talle toetuslepingus pandud kohustusi. (2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul nõutakse toetus tagasi likvideerimis- ja pankrotimenetlust reguleerivate sätete alusel. (3) Toetuse tagasimaksmise tähtaja määrab komisjon. Põhjendatud juhtudel võib tähtaega mõistliku aja võrra pikendada, teavitades sellest toetuse saajat vähemalt viis kalendripäeva enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise tähtpäeva. (4) Kui toetuse saajalt ei ole võimalik toetust tagasi saada, otsustab edasise tegevuse komisjon. (5) Kui toetuse saaja ei taga toetuslepingus nõutud tähtaja lõpuni projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimist ja avalikku kasutust taotluses ning toetuslepingus nimetatud eesmärkidel ja tingimustel või sooritab selle varaga tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi, vähendatakse tegevuse või tegevuste kogumi toetuse summat proportsionaalselt ajaga, mille jooksul on alates projekti lõpptähtpäevast vara puhul toetuslepingu nõudeid rikutud, ning EAS nõuab komisjoni otsuse alusel toetuse osaliselt või täielikult tagasi. (6) Kui toetuse saaja ei saavuta projekti eesmärke või saavutab projekti eesmärgid osaliselt, otsustab komisjon toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise, kaaludes otsuse tegemisel elluviidud tegevuste mõju eesmärgi saavutamisele, ning EAS nõuab komisjoni otsuse alusel toetuse tagasi. Komisjonil on kohustus valitud määra toetuse tagasinõudmise otsuses põhjendada. (7) Kui toetuse saaja ei võimalda EASil teostada kohapealset kontrolli, auditit või järelevalvet, ei anna nõutud tähtpäevaks kontrollija käsutusse kõiki soovitud andmeid või dokumente või takistab muul moel tahtlikult kontrollija tegevust, nõuab EAS komisjoni otsuse alusel tagasi 20–100% tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest. (8) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid, nõuab EAS komisjoni otsuse alusel tagasi 5–100% tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest. (9) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud § 14 lõike 2 punktis 11 nimetatud juhendis sätestatud teavitamise nõudeid ja nõuete hilisem täitmine ei ole võimalik, teeb komisjon otsuse nõuda tagasi viis protsenti projektile eraldatud toetusest, kuid kõige rohkem 1000 eurot. EAS nõuab toetuse tagasi vastavalt komisjoni otsusele. (10) Võttes arvesse avalike vahendite säästliku kasutamise vajadust ja tagasinõudemenetlusele kuluvat ressurssi, nõutakse toetus tagasi, kui summa on üle 100 euro.”; 46) määrust täiendatakse §-ga 18 järgmises sõnastuses: „§ 18. Määruse rakendamine Käesoleva määruse nõudeid rakendatakse alates 2015. aasta II voorust, välja arvatud § 3 lõige 3, § 4 lõige 7, § 5 lõige 6, § 9 lõiked 2 ja 3 ja § 14 lõige 1, mida rakendatakse alates 2015. aasta I voorust.”.