Põllumajandusminister — Rahastamisleping nr 381 — RT I, 2012+02:00, 8

vesiviljelusega tegelevatele ettevõtete laenu sihtfondi haldamiseks Käesolev leping on sõlmitud Tallinnas, 10. detsembril 2012. a. Põllumajandusministeerium, registrikoodiga 70000734, (edaspidi ministeerium), keda esindab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes tegutseb Põllumajandusministeeriumi põhimääruse alusel ja Maaelu Edendamise Sihtasutus, registrikoodiga 90000245 (edaspidi sihtasutus), keda esindab juhatuse esimees Raul Rosenberg, kes tegutseb põhikirja alusel, edaspidi nimetatakse eraldiseisvalt „pool” ja koos „pooled”, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud leping) poolte vahel kehtiva 3. detsembril 2012. a sõlmitud halduslepingu nr 369 kohaselt järgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Finantskorraldusvahendi eesmärgiks on kavandatavate investeeringute kaasfinantseerimine laenu näol. Antav laen võimaldab täita krediidi- või finantseerimisasutuste poolt seatud tingimusi, kui on nõutud ettevõtte omanikelt kaaslaenamist või ettevõtte omakapitali tõstmist. Laenu tagastamisgraafik on paindlik ning arvestab krediidi- või finantseerimisasutuste laenude teenindamiseks vajalikke rahavooge. 1.2. Käesoleva lepingu alusel moodustatava sihtfondi rahaline maht on 4 000 000 eurot, kui pooled ei ole täiendavalt kokku leppinud teisiti. 2. Lepingu täitmine sihtasutuse ja kliendi vahelises suhtes 2.1. Laen on mõeldud pikemas perspektiivis jätkusuutlikele ja kasvule orienteeritud vesiviljelusega tegelevatele ettevõtjatele (keda krediidi- või finantseerimisasutused on valmis finantseerima piiratud mahus tulenevalt ettevõtte madalast omafinantseeringu määrast, riskantsest sektorist või, kellel ei ole bilansile tuginevat krediidireitingut (tegevust alustavad ettevõtjad)). Üksikasjalikud tingimused laenutaotlejale on sätestatud käesoleva lepingu lisa 1 punktis 1. 2.2. Laenude otstarve on sätestatud käesoleva lepingu lisa 1 punktis 2. 2.3. Laenu maksimumsumma on sätestatud käesoleva lepingu lisa 1 punktis 3. 2.4. Laenukriteeriumid ja menetlus on sätestatud käesoleva lepingu lisa 1 punktis 4. 3. Sihtasutuse tegevus finantskorraldusvahendi kasutamise otsustusprotsessis ja seire 3.1. Finantskorraldusvahendi haldamiseks kinnitab sihtasutuse juhatus kalanduse finantskorraldusvahendi krediidikomitee reglemendi ning määrab selle koosseisu. 3.2. Sihtfondi vahenditest laenutegevuse korraldamiseks võib sihtasutus kasutada juba kehtivaid reegleid kooskõlas lepingu ja ministeeriumi juhistega või teha kooskõlas lepingu ja ministeeriumi juhistega sobivad erireeglid. Mõlemal juhul on sihtasutus kohustatud esitama ministeeriumile sihtfondi vahenditest laenutegevuse korraldamiseks kehtestatud reeglid ja nende muudatused enne nende kohaldamisele asumist. Sihtasutuses laenutegevust reguleerivad dokumendid on järgmised: a) sihtasutuse põhikiri; b) laenude ja laenutagatiste teenindamise, krediidiriski jälgimise ning allahindluste ja eraldiste moodustamise põhimõtted; c) riskide hindamise ja eraldiste moodustamise juhend; d) nõuete lootusetuks tunnistamise kord; e) nõuete võõrandamise kord; f) rahaliste vahendite kasutamise kord ja arvestus. 3.3. Sihtasutus jätab taotluse rahuldamata, kui: 3.3.1. laenutaotleja ei vasta kehtivatele nõuetele või tema krediidivõime pole sihtasutuse hinnangul küllaldane; 3.3.2. sihtasutusele on esitatud valeandmed või jäetud tõesed andmed esitamata. Sihtasutus võib jätta taotluse rahuldamata usaldamatuse tõttu ka siis, kui samad isikud või nendega seotud isikud on temale varem esitanud valeandmeid või jätnud tõesed andmed esitamata; 3.3.3. esinevad asjaolud, mis võivad tingida tehingute tühisuse või tühistamise. 3.4. Sihtasutus võib jätta taotluse rahuldamata ka laenutaotleja või tema kavandatava tegevuse kõrge riski tõttu. 4. Sihtasutuse poliitika investeeritud finantskorraldusvahendite tagasisaamisel 4.1. Laenu tagastamine toimub võrdsete põhiosamaksetena, annuiteetmaksetena või ühekordse tagasimaksena laenuperioodi lõpus. Vajadusel võib tagastamine toimuda ka erigraafiku alusel. 4.2. Sihtasutusel on õigus laenuleping üles öelda ning nõuda laenu põhiosa ja tasumata intresside kohest tasumist, kui: 4.2.1. laenuvõtja ei ole hiljemalt 90 päeva jooksul, arvates tasumise tähtpäevast, tasunud laenu põhiosamakset või intresse ja sihtasutusel on põhjust arvata, et ettevõtja maksevõime ei taastu; 4.2.2. laenuvõtja on laenu taotlemisel esitanud valeandmeid või jätnud esitamata teavet, mis oleksid võinud mõjutada oluliselt laenu väljastamise otsust; 4.2.3. laenu kasutamine ei vasta selle sihtotstarbele; 4.2.4. laenuvõtja ei täida, vaatamata korduvatele ettekirjutustele, laenulepingu järgseid kohustusi, mis on laenu seisukohalt olulised ja mõjutavad oluliselt laenu tagastamist. 5. Sihtfondi vahenditest lubatud tegevused 5.1. Sihtfondi vahenditest on lubatud laenu andmine ja alates 1. juulist 2015. a valitsemistasu maksmine. Sihtasutus võib sihtfondi vahenditest teha ainult neid tehinguid ja -tingimustel, mis on lepingu järgi lubatud. Aruande esitamiseks, samuti pärast sihtfondi vara mõjutava erakorralise sündmuse toimumist või erakorralise informatsiooni teadasaamist, peab sihtasutus määrama ja avaldama sihtfondi puhasväärtuse. Ministeerium võib mis tahes ajal nõuda sihtfondi puhasväärtuse määramist ja avaldamist ning sihtasutus on selleks kohustatud. 5.2. Sihtfondi vara puhasväärtuse määramiseks arvutatakse sihtfondi varade väärtus, millest arvatakse maha nõuded sihtfondi vastu, mis tulenevad valitsemistasudest ja muudest sihtfondi valitsemisega seotud ministeeriumi poolt eelaktsepteeritud (lubatud) kuludest. Vara väärtuse määramise põhimõtete ja meetodite valikul ning kasutamisel peab sihtasutus arvestama lisaks õigusaktidele ja lepingule üldist õigustatud huvi ning sihtfondi liiki, -poliitikat, kehtivaid reegleid ja standardeid, samuti võimalike alternatiivsete hindamismeetodite põhimõtteid ja nende usaldusväärsust. Õiglase väärtuse (vara tõenäoline müügihind, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus) leidmisel, peab sihtasutus hindamise otsuse ja hindamise põhimõtted üldjuhul viitega dokumenteerima ning neid piisava selgusega kirjalikult põhjendatama. 5.3. Sihtfondi rahaliste vahendite jääk kontol (hoius) võetakse arvesse nominaalväärtuses. Debitoorse võlgnevuse õiglase väärtuse määramisel hinnatakse debitoorsed võlgnevused tõenäoliselt laekuvates summades. Kui see aga ei ole võimalik või asjakohane, siis võib kasutada teisi eelkõige üldtunnustatud meetodeid. Kinnisasja väärtus määratakse atesteeritud kinnisvarahindaja poolt antud hindamisakti alusel või muul fondi tingimustes sätestatud viisil. Käesolevas punktis nimetamata muu vara väärtuseks on selle õiglane väärtus. 5.4. Avaldatud sihtfondi vara puhasväärtus kehtib kuni järgmise puhasväärtuse avaldamiseni. 5.5. Sihtfondi vahenditest on abikõlbulikud ka laenude väljastamisega tekkinud kahju ja sihtfondi varade ümberhindamise kulu. Sihtfondi raames välja antud laenudest sihtasutusele tekkinud kahju hüvitamine toimub sihtfondi vahendite arvel ka pärast sihtfondi tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppu. 6. Lepingu täitmine sihtasutuse ja ministeeriumi vahelises suhtes 6.1. Sihtasutuse ülesanne on laenutaotluste menetlemine, taotlejate krediidivõimelisuse hindamine, krediteerimisotsuste langetamine, laenude vormistamine, pantide seadmise korraldamine, laenude väljastamine, monitooring ja haldamine, sh iga-aastane laenuportfelli audit ning hinnangu andmine portfelli väärtusele ja kvaliteedile. 6.2. Sihtasutus esitab finantskorraldusvahendi rakendamise aruande ministeeriumile halduslepingu nr 369 punktis 11.1 sätestatud korras koos valitsemistasu arvega. 6.3. Ministeerium võib nõuda finantskorraldusvahendi rakendamise kohta lisaandmete esitamist või vastava aruande täpsustamist ning sellisel juhul peab sihtasutus esitama asjakohased lisaandmed, sealhulgas vajalikud dokumendid või täpsustatud aruande. 6.4. Valitsemistasu suurus perioodil 2012 kuni 30. juuni 2015 on 2% aastas käesoleva lepingu alusel sihtfondi moodustamiseks tehtud rahaliselt sissemakselt. 6.5. Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on alates 1. juuli 2015 valitsemistasu suuruseks 1% aastas käesoleva lepingu alusel sihtfondi moodustamiseks tehtud rahalistelt sissemaksetelt. 6.6. Perioodi 2012 kuni 2013 valitsemistasu makstakse pärast 2013. aasta valitsemistasu arve esitamist. 6.7. Valitsemistasu arvestatakse jooksva aasta põhiselt ning selle arvestamine algab käesoleva lepingu punktis 7.1 toodud makse teostamisest. 6.8. Valitsemistasu arve maksmise kooskõlastab ministeeriumi nimel toiduohutuse ja kalanduspoliitika asekantsler või tema ära olekul teda asendav isik. 6.9. Sihtasutus kogub käesoleva lepingu lisa 1 punktis 5 sätestatud indikaatorid ja esitab eelmisel kalendriaastal kogutud indikaatorid ministeeriumile järgneva kalendriaasta 20. jaanuariks. 7. Rakendussätted 7.1. Ministeerium kohustub sihtfondi moodustamiseks kandma 4 000 000 eurot Rahandusministeeriumi kontole 10220034796011 (SEB pank) viitenumbriga 3500081445 21. detsembriks 2012. a. 7.2. Perioodil 2012 kuni 30. juuni 2015 ei finantseerita valitsemistasu sihtfondi vahendite arvelt, vaid muudest vahenditest. 7.3. Ministeerium kohustub valitsemistasu kandma sihtasutuse arve alusel arves kajastatud sihtasutuse kontole arve esitamisele järgneva 15 tööpäeva jooksul. 7.4. Alates 1. juuli 2015 on valitsemistasu finantseerimise allikaks sihtfondi tagasilaekunud rahalised vahendid ja sihtasutus debiteerib valitsemistasu sihtfondist vahenditest. 7.5. Finantskorraldusvahendi sihtfondi tegevuste abikõlblikkuse periood algab pärast finantskorraldusvahendi rakendamiseks vajalike vahendite laekumist vastavale kontole riigikassas. 7.6. Finantskorraldusvahendi sihtfondi raames tehtavad tegevused on abikõlblikud kuni 2015. aasta 30. juunini, kui pooled ei ole täiendavalt kokku leppinud teisiti. Sihtasutus tagastab ministeeriumile 1. juuli 2015 seisuga kasutamata rahalised vahendid Komisjoni määruse 498/2007 artikli 34 lõike 2 mõistes hiljemalt 1. septembriks 2015. 7.7. Sihtfondist välja antud laenude tagastatud vahendite taaskasutamine toimub käesoleva rahastamislepingu tingimuste alusel, kui pooled ei ole täiendavalt kokku leppinud teisiti. 7.8. Sihtfondist välja antud laenude tagastatud vahendite taaskasutamine teistel eesmärkidel ja tingimustel, sh rahaliste vahendite tagastamine ministeeriumile, tuleb sätestada käesoleva rahastamislepingu muudatusena. 7.9. Kõik käesolevat lepingut puudutavad vaidlusküsimused, mida ei ole võimalik lahendada poolte kokkuleppel, lahendatakse vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele. 7.10. Leping on sõlmitud kahes eksemplaris, millest üks kuulub ministeeriumile, teine sihtasutusele. 8. Lepingu jõustumine ja kehtivusaeg Leping jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas ja on sõlmitud tähtajatult. Poolte andmed: Põllumajandusministeerium Maaelu Edendamise Sihtasutus registrikood 70000734 registrikood 90000245 Lai tn 39//41, 15056 Tallinn R. Tobiase 4, 10147 Tallinn Telefon 625 6107 Telefon 648 4064 Faks 625 6200 Faks 648 4065 e-post: pm@agri.ee e-post: mes@mes.ee ______________________ ______________________ (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Helir-Valdor Seeder Raul Rosenberg Minister Juhatuse liige