EE
Vangla sisekorraeeskiri
Table of Provisions (124)
Statutory Text (124 Articles)
(1) Sisekorraeeskirjas sätestatakse «Vangistusseadusega» kehtestatud vangistuse ja eelvangistuse kandmise tingimused ning täideviimise kord.
(2) Kinnipeetava kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka vahistatule, kui «Vangistusseadusega» või sisekorraeeskirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
Direktori pädevuses on teha otsus „Vangistusseaduse” § 15 lõike 4, § 33 lõigete 1 ja 2, § 39 lõike 4 ja § 99 alusel, anda üldkorraldus § 46 lõike 2 alusel ning otsustada kinnisest vanglast kinnipeetava väljapoole vanglat õppima või tööle lubamine „Vangistusseaduse” § 22 alusel käesolevas määruses sätestatud korras.
(1) Üksuse juhi pädevuses on teha otsus „Vangistusseaduse” § 8 lõike 2, § 24 lõike 1, § 25 lõigete 1 ja 2, § 30 lõike 2, § 31 lõike 2, § 32, § 38 lõike 21, § 39 lõike 3, § 43 lõike 3, § 63 lõike 4, § 64 lõike 4, § 65 lõike 2, § 651 lõike 4, § 69 lõike 4 esimese lause, § 93 lõigete 3 ja 7 ja § 103 alusel ning anda üksikjuhtumit reguleeriv haldusakt § 46 lõike 2 alusel.
(2) Avavangla või kinnise vangla avavanglaosakonna juht võib otsustada kinnipeetava väljapoole vanglat õppima või tööle lubamise „Vangistusseaduse” § 22 alusel käesolevas määruses sätestatud korras ja teha otsuse „Vangistusseaduse” § 10 lõike 2 alusel.
(3) Lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka Viru Vangla avavanglaosakonna juhataja suhtes ning üksust juhtiva muu vanglateenistuse ametniku suhtes.
(4) Edasilükkamatul juhul võib „Vangistusseaduse” § 8 lõike 2 alusel teha otsuse kõrgeim kohalviibiv vanglateenistuse ametnik.
(1) Julgeolekuosakonna juhataja pädevuses on teha otsus „Vangistusseaduse” § 12 lõike 2, § 28 lõike 3 ja § 29 lõike 3 alusel.
(2) Harku ja Murru Vanglas on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule julgeolekuosakonna juhataja pädevuses teha otsus „Vangistusseaduse” § 69 lõike 4 esimese lause ja § 103 alusel.
Korrapidaja pädevuses on teha otsus «Vangistusseaduse» § 63 lõike 4 alusel.
(1) Direktori pädevuses on lisaks §-s 11 sätestatule teha otsus „Vangistusseaduse” § 32 alusel.
(2) Direktori asetäitja pädevuses on teha otsus „Vangistusseaduse” § 38 lõike 21, § 39 lõike 3, § 43 lõike 3 ja § 93 lõike 7 alusel.
(3) Vangistusosakonna juhataja pädevuses on teha otsus „Vangistusseaduse” § 8 lõike 2, § 24 lõike 1, § 25 lõigete 1 ja 2 alusel. Edasilükkamatul juhul võib „Vangistusseaduse” § 8 lõike 2 alusel teha otsuse kõrgeim kohalviibiv vanglateenistuse ametnik.
(4) Vangistusosakonna juhataja ja avavangla peaspetsialisti pädevuses on teha otsus „Vangistusseaduse” § 10 lõike 2, § 30 lõike 2, § 31 lõike 2, § 64 lõike 4, § 65 lõike 2, § 651 lõike 4, § 93 lõike 3 alusel, anda üksikjuhtumit reguleeriv haldusakt § 46 lõike 2 alusel ja otsustada kinnipeetava väljapoole vanglat õppima või tööle lubamine käesolevas määruses sätestatud korras.
Justiitsministeeriumi otsustuspädevus «Vangistusseaduse» alusel on määratud justiitsministri 8. juuli 2003. a määruses nr 50 «Vanglate osakonna põhimäärus».
(1) Kinnise vangla ühest või mitmest kinnipeetavate majutamiseks mõeldud hoonest või hoone osast moodustatakse osakond, kus asuvad kambrid.
(2) Osakondi ja kambreid eraldades tuleb järgida kinnipeetavate eraldihoidmise kohta kehtestatud nõudeid ja julgeoleku tagamise põhimõtteid.
(1) Vanglas paigutatakse kinnipeetav ühe- või mitmekohalisesse tuppa või kambrisse.
(2) Kamber on kinnipeetava majutamiseks ettenähtud ruum kinnises vanglas. Uks on väljastpoolt lukustatav.
(3) Tuba on kinnipeetavatele ettenähtud eluruum avavanglas või kinnise vangla avavanglaosakonnas.
(4) Vangla kambri või toa uks võib olla seestpoolt lukustatav, kui ust on võimalik väljastpoolt kohe avada.
(5) Toa või kambri uksel on kinnipeetavate nimekiri. Vahistatute kambri uksel ei ole nimekirja.
(6) Kinnipeetavale on toas või kambris ette nähtud vähemalt 2,5 m2 põrandapinda.
(1) Toa või kambri sisustusse kuuluvad
1) ühe- või kahekordsed voodid;
2) isiklike asjade hoiukoht;
3) laud;
4) istekoht igale kinnipeetavale;
5) võimaluse korral valjuhääldi;
6) riidenagi;
7) võimaluse korral pesemiskoht;
8) võimaluse korral WC.
(2) Vangla direktor võib avavanglas, avavangla osakonnas või uimastisõltuvusvabas osakonnas lubada kambri sisustusse lõikes 1 sätestamata esemeid, kui see on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega.
(3) Meditsiiniteenuse osutamiseks kasutatava kambri sisustus võib tulenevalt meditsiiniteenuste osutamise eripärast erineda lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatust.
(4) Kartseri sisustusse kuuluvad
1) päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid;
2) põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekohad tulenevalt kohtade arvust kambris;
3) võimaluse korral valjuhääldi;
4) riidenagi;
5) pesemiskoht;
6) WC.
(1) Kinnipeetav, välja arvatud avavanglas või avavanglaosakonnas viibiv kinnipeetav, ei ole kohustatud viibima kambris, kui ta on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega. Väljaspool kambrit oma osakonna piires võib kinnipeetav liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal. Oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi.
(1<sup>1</sup>) Taasühiskonnastava tegevusega hõivatud kinnipeetaval võib oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega olla vähem kui neli tundi päevas. Sellisel juhul peab sellist ettenähtud vaba aega nädalas olema keskmiselt vähemalt neli tundi päeva kohta.
(2)
(3) Väljaspool oma osakonda võib kinnipeetav liikuda koos saatjaga. Seoses tööülesannetega võib vangla direktori määratud vanglateenistuja lubada kinnipeetaval liikuda väljaspool oma osakonda ka saatjata.
(4) Lõikes 1 sätestatud liikumisõigust ei ole kinnipeetaval, kes viibib kartseris, eraldatud lukustatud kambris, raske distsiplinaarrikkumise korral enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist eraldi kambris, vastuvõtuosakonnas, vangla meditsiini- või tervishoiuosakonna statsionaaris või seoses kohtuistungi või menetlustoiminguga ajutiselt teises vanglas.
(5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata vahistatule.
Kinnipeetavate riietus
(1) Kinnipeetava vastuvõtmisel selgitatakse välja, kas kinnipeetav suitsetab ja kas ta soovib suitsetamisest loobuda. Kui kinnipeetav soovib suitsetamisest loobuda, tagatakse talle vanglasisene nõustamine.
(2) Kinnipeetav võib vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida.
(2<sup>1</sup>) Kinnipeetavale on lubatud suitsetada üksnes tootja poolt kokku pandud sigarette (edaspidi tubakatooted).
(3) Kinnipeetaval ei ole õigus enda juures hoida tubakatooteid. Tubakatooted võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada.
(1) Kinnipeetava füüsilist ja vaimset tervist kontrollitakse vastavalt vajadusele. Haigestunud kinnipeetavat ravitakse vanglateenistuse võimaluse piires.
(1<sup>1</sup>) Kinnipeetavale tagatakse HIV ja teiste nakkushaiguste vabatahtliku nõustamise ja testimise teenus. Naiskinnipeetavatele tagatakse vanglasse vastuvõtmisel esmase günekoloogilise läbivaatuse võimalus.
(2) Kui kinnipeetav vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglateenistuses võimalus, saadetakse arsti saatekirja alusel kinnipeetav valve all ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde teise vanglasse või tervishoiuasutusse.
(2<sup>1</sup>)
(3) Vanglas korraldatakse
1) kinnipeetavate kliinilisi uuringuid ravi vajaduse ja töövõime selgitamiseks;
2) ambulatoorset ja statsionaarset üld- ja eriarstiabi;
(4) Vanglas sisustatakse eraldi pesemisvõimalusega ruumid rasedatele ja kuni kolme aastast last kasvatavatele kinnipeetavatele. Vajadusel luuakse vanglasse eraldi emade ning laste osakond.
(1) Kinnipeetava kohta peetakse tervisekaarti sotsiaalministri 6. mai 2002. a määruse nr 76 «Tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide loetelu ja vormid ning tervishoiuteenuste dokumenteerimise kord» kohaselt.
(2) Tervisekaarte hoitakse viisil, mis tagab isikuandmete terviklikkuse, käideldavuse ja konfidentsiaalsuse.
(2<sup>1</sup>) Kinnipeetava vanglast vabastamisel väljastatakse talle soovi korral koopia või väljavõte tervisekaardist.
(3) Vangla direktor määrab tervisekaartide säilimise eest vastutava vanglateenistuja.
(1) Vangla direktor kinnitab vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, tualett, söömine, tööle saatmine, töötamine, õppimine, kultuuri- ja spordiürituste jm ajad ning direktori vastuvõtuajad.
(1<sup>1</sup>) Kinnipeetaval on õigus vangla päevakavas ettenähtud ajal osaleda usutalitusel. Vaimulikul on õigus kasutada usutalituse pidamiseks vajalikke vahendeid, sealhulgas armulauaveini.
(2) Kinnipeetavaile on ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg. Julgeoleku tagamise eesmärgil võib katkestada kinnipeetava uneaega või vabalt kasutatavat aega.
(3) Loendus viiakse läbi vangla direktori määratud korras.
(4) Katlamaja, sauna, pesumaja või muu pideva töötsükliga objekti normaalse töörütmi tagamiseks võib vangla direktor kehtestada seal töötavatele kinnipeetavatele söömiseks eraldi korra. Kinnise vangla vastuvõtuosakonnas, eelvangistuses, kartseris või eraldatud lukustatud kambris olev kinnipeetav sööb kambris.
(5)
(1) Isiklikus toimikus hoitakse kinnipeetava isikudokumente, kohtudokumente ja tema karistuse täideviimist kajastavaid dokumente.
(2) Isiklikku toimikut peetakse paberkandjal.
(3) Isikliku toimiku esimeses ja teises osas olevad dokumendid nummerdatakse ja loetletakse toimikus eraldi lehel, kuhu märgitakse ka toimiku lehtede arv. Ümbrikus hoitavate dokumentide loetelu on isikliku toimiku tagumise kaane siseküljel.
(4) Isikliku toimiku kaane esiküljele märgitakse kinnipeetava ees- ja perekonnanimi ja isikukood, toimiku alustamise ja lõpetamise aeg ning kinnipeetava kood.
(5) Isiklikku toimikut hoitakse seifis või metallkapis.
(1) Isiklik toimik koosneb kahest osast.
(2) Isikliku toimiku esimeses osas on järgmised dokumendid
1) jõustunud kohtuotsus;
2) teatis kohtuotsuse jõustumise kohta;
3) kinnipidamise akt;
4) vahi alla võtmise määruse koopia;
5) politsei dokument isikusamasuse tuvastamise kohta;
6) kinnipeetava ankeet;
7) daktüloskoopiline kaart, signaleetilised fotod ja koopia DNA proovi võtmise vormist;
8) kinnipeetava allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud sisekorraeeskirju;
9)
10) dokumendid vanglas oleku ajal saadud töövõime kaotamise kohta;
11) kinnipeetavaga toimunud õnnetusjuhtumi akt;
12) matmise või sugulastele laiba üleandmise akt.
13) väljasõidutunnistus, välja arvatud väljaspool vanglat õppimiseks ja töötamiseks antud väljasõidutunnistused;
14) ümberpaigutamise otsus;
15) vabastamisõiendi koopia;
16) kinnipidamisõiend, pärast kinnipeetava vabanemist.
(3) Isikliku toimiku teises osas on järgmised dokumendid
1) kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise dokumendid;
2)
3) individuaalne täitmiskava;
4) kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse dokumendid;
5) vanglakomisjoni dokumendid kinnipeetava kohta;
6) kinnipeetavale väljaspool vanglat õppimiseks antud luba;
7)
8) kinnipeetavat ja tema vanglaväliseid suhteid iseloomustavad muud andmed;
9)
10) muud kinnipeetavaga seotud dokumendid.
(3<sup>1</sup>) Isikliku toimiku lõpus on ümbrik, milles hoitakse
1) isikut tõendavat dokumenti;
2) naiskinnipeetavaga koos elava lapse sünnitunnistust;
3) muid dokumente, mida ei ole otstarbekas hoida isikliku toimiku esimeses ega teises osas.
(4) Vahistatu isiklikus toimikus on lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumendid, välja arvatud lõike 2 punktides 1 ja 2 ning lõike 3 punktides 3–8 nimetatud dokumendid.
(1) Teenistusliku järelevalve korraldajal, kohtueelsel menetlejal ja kohtunikul on õigus tutvuda kinnipeetava isikliku toimikuga vastavalt vajadusele.
(2) Kinnipeetaval ja tema kaitsjal, vanglakomisjoni liikmel, vanglateenistujal, prokuröril ja kriminaalhooldajal on õigus tutvuda isikliku toimikuga põhjendatud taotluse ja vangla direktori või tema määratud isiku loa alusel.
(2<sup>1</sup>) Vangla direktori määratud vanglateenistuja otsustab loa andmise taotluse esitamisest alates viie tööpäeva jooksul.
(3) Isikliku toimikuga tutvumise juures viibib isiklike toimikute säilimise eest vastutav vanglateenistuja.
(4) Isikliku toimikuga tutvumise kohta tehakse toimikus eraldi lehel ja kronoloogilises registris märge, mis peab sisaldama toimikuga tutvuda sooviva isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või sünnikuupäeva ja ametikohta, tutvumise kuupäeva ja kellaaega, toimiku nimetust, viidet taotlusele ja direktori loale ning vastutava vanglateenistuja nime ja allkirja.
(1)
(2) Vabastatud või surnud kinnipeetava isiklik toimik paigutatakse vangla arhiivi, kus seda säilitatakse kaks aastat.
(3) Isiklik toimik antakse arhiivi kahes eksemplaris koostatud tähestikulise üleandmisloetelu alusel, millest üks eksemplar antakse arhiivi ja teine arvestusosakonda.
(4) Kinnipeetava isiklik toimik arhiveeritakse, hävitatakse või antakse avalikku arhiivi „Arhiiviseaduses” ja Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 181 „Arhiivieeskiri” sätestatud korras.
(1) Vanglas kinnipidamise õiend (edaspidi kinnipidamisõiend) väljastatakse kinnipeetava kirjaliku taotluse alusel.
(2) Lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamine otsustatakse taotluse saamisest alates ühe kuu jooksul.
Kinnipidamisõiendi väljastamise taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid
1) kinnipeetava ees- ja perekonnanimi;
2) sünniaeg või isikukood;
3) kinnitus selle kohta, et kinnipeetaval ei ole muud kehtivat isikut tõendavat dokumenti.
(1) Vangla direktori määratud vanglateenistuja jätab taotluse rahuldamata, kui
1) kinnipeetaval on olemas kehtiv isikut tõendav dokument;
2) kui kinnipeetavale on juba väljastatud kinnipidamisõiend.
(2) Kinnipidamisõiendi väljastamise taotlust ei saa rahuldamata jätta, kui kinnipeetavale on juba väljastatud kinnipidamisõiend, kuid see on hävinud või kaduma läinud.
Kinnipidamisõiendile (lisa 13) kantakse järgmised andmed
1) õiendi väljaandnud vangla nimetus;
2) õiendi number;
3) kinnipeetava ees- ja perekonnanimi;
4) kinnipeetava sünniaeg või isikukood;
5) kinnipeetava foto;
6) kinnipeetava allkiri;
7) õiendi väljaandja allkiri ja vangla pitser;
8) õiendi väljaandmise kuupäev.
(1) Lühiajaline kokkusaamine toimub vangla territooriumil kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas vanglateenistuja järelevalve all.
(2) Kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas võib kinnipeetava ja temaga kokkusaamisele tulnud isiku (edaspidi kokkusaaja) eraldada klaasist või traatvõrgust vaheseinaga.
(3) Kinnipeetavale võimaldatakse kokkusaamine korraga kuni kahe isikuga. Kui kokkusaaja on täiskasvanu, lubatakse tal kaasa võtta alaealisi lapsi vanglateenistusega eelnevalt kooskõlastatud arvul.
(1) Kokkusaamine toimub kinnipeetava või kokkusaaja kirjaliku taotluse alusel.
(2) Saabunud taotluste põhjal koostatakse kokkusaamiste graafik ja taotluse esitajatele teatatakse nende kokkusaamise aeg. Kokkusaamine märgitakse graafikusse ka siis, kui taotlus on esitatud telefoni teel.
(1) Kokkusaamise taotluses märgitakse
1) taotleja ees- ja perekonnanimi;
2) selle isiku ees- ja perekonnanimi, kellega kokkusaamist taotletakse;
3) kui kokkusaamisele võetakse kaasa laps, siis märge selle kohta;
4) soovitav kokkusaamise aeg;
5) taotleja allkiri ja kuupäev.
(2) Peale lõikes 1 nimetatud andmete märgib kokkusaaja taotluses ka järgmised andmed
1) oma sünniaeg ja -koht ning isikukood;
2) aadress;
3) isikut tõendava dokumendi number ja dokumendi väljaandmise kuupäev;
4) suhe kinnipeetavaga (perekonnaliige, sõber, tuttav, elukaaslane vm).
Kokkusaamise võimaldamine ilma kokkusaaja taotluseta
(1) Loa andmisest võib keelduda, kui kinnipeetaval on olnud samal kuul üks kokkusaamine või kokkusaamisruumis ei ole taotletud ajal vaba kohta või kui kokkusaaja maines on alust kahelda.
(2) Keeldumine tehakse kinnipeetavale ja kokkusaajale teatavaks taotluse esitamisest arvates viie tööpäeva jooksul.
(1) Kokkusaamisele ei lubata isikut, kes on ilmsete alkoholi- või narkojoobe nähtudega.
(2) Kokkusaajal on õigus nõuda, et vangla arst teeks talle joobe tuvastamise meditsiinilise kontrolli, mille tulemus on kokkusaamisele lubamise alus.
(1) Enne lühiajalisele kokkusaamisele lubamist
1) kontrollitakse kokkusaaja isikusamasust isikut tõendava dokumendi alusel;
2) tutvustatakse kokkusaajale kokkusaamise korda;
3) tehakse kokkusaajale ettepanek anda kokkusaamise ajaks hoiule asjad, mis ei ole kinnipeetavale lubatud.
(2) Enne ja pärast kokkusaamist otsitakse kinnipeetav ja kokkusaaja läbi.
(3) Läbiotsimisel kokkusaajalt leitud vanglas keelatud asjad võetakse hoiule ja tagastatakse talle pärast kokkusaamise lõppemist.
(4) Kui kokkusaaja keeldub asjade hoiule andmisest või läbiotsimisest, siis teda kokkusaamisele ei lubata.
(5) Kinnipeetaval ja kokkusaajal on keelatud teineteisele üle anda asju.
(6) Kokkusaamise katkestamise korral teatab rikkumise avastanud teenistuja juhtunust viivitamata kõrgeimale vanglas viibivale vanglateenistujale, kes otsustab kokkusaamise jätkamise või lõpetamise.
Kokkusaamise kohta registreeritakse järgmised andmed
1) kokkusaaja isiku- ja elukoha andmed;
2) kokkusaamise kuupäev;
3) kokkusaaja seos kinnipeetavaga (perekonnaliige, tuttav, sõber vm).
(1) Kokkusaamise taotluses tuleb peale paragrahvis 33 nimetatud andmete märkida ka kokkusaamise põhjus.
(2) Kokkusaamisi võimaldatakse vähemalt üks kord kuus ja kokkusaamise kestus on kuni kolm tundi.
Pikaajalisele kokkusaamisele kohaldatakse 8. peatüki sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.
(1) Pikaajaline kokkusaamine toimub vangla territooriumil pikaajalise kokkusaamise ruumides, kus kokkusaajal ning kinnipeetaval on võimalik ilma pideva järelevalveta suhelda, süüa, pesta ja magada.
(1<sup>1</sup>) Pikaajalisel kokkusaamisel toitlustatakse kokkusaajat ja kinnipeetavat vanglas pakutava toiduga.
(2)
(3)
(1) Pikaajalise kokkusaamise kulud on kinnipeetavale ja kokkusaajale eraldatud ruumide kasutamise, toitlustamise ja hügieenivahendite kulud.
(2) Pikaajalise kokkusaamise ruumide kasutamise kulu määraks on Harku Vanglas 1,12 eurot, Tallinna Vanglas 1,12 eurot, Tartu Vanglas 0,90 eurot, Murru Vanglas 0,85 eurot ja Viru Vanglas 1,13 eurot m2 kohta ööpäevas.
(3) Pikaajalise kokkusaamise ajal toitlustamise ja hügieenivahendite kulud arvestatakse kulupõhiselt ja väljastatud hügieenivahendite arvu järgi.
(4) Pikaajalise kokkusaamise ruumide, toitlustamise ja hügieenivahendite kulude arvestamise väikseim ühik on üks ööpäev.
(1) Pikaajalise kokkusaamise ruumide tasu ning toitlustamise ja hügieenivahendite kulud arvestatakse enne pikaajalist kokkusaamist hinnakirja alusel, mis tehakse kättesaadavaks kokkusaajale ja kinnipeetavale.
(2) Kui pikaajalise kokkusaamise eest tasub kinnipeetav, esitab ta koos kokkusaamise taotlusega taotluse arvestada kulud tema vanglasiseselt isikuarvelt maha.
(3) Kui pikaajalise kokkusaamise eest tasub kokkusaaja, kannab isik kokkusaamiste kulu vanglateenistuse määratud arvelduskontole. Pikaajalise kokkusaamise kulud tasutakse kolm tööpäeva enne pikaajalist kokkusaamist vanglateenistuse arvelduskontole või pangakaardiga kohapeal.
(1) Pikaajalise kokkusaamise taotluse esitab kinnipeetav.
(2) Taotlus peab olema esitatud vähemalt üks kuu enne taotletavat kokkusaamist.
Taotluse rekvisiidid
(1) Taotluste põhjal koostatakse kokkusaamiste igakuine graafik.
(2) Graafiku kinnitab vangla direktori määratud vanglateenistuja ja graafik tehakse kinnipeetavale teatavaks.
Kinnipeetavale võimaldatakse vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine üks kord poole aasta jooksul.
(1) Loa andmisest võib keelduda, kui kaheldakse kokkusaaja maines, kui kinnipeetaval on poole aasta jooksul üks kokkusaamine olnud või kui pikaajaline kokkusaamine võib olla ohtlik vangla julgeolekule või kinnipeetava või kokkusaaja tervisele.
(2) Lõikes 1 nimetatud otsus tehakse kahe nädala jooksul taotluse esitamisest.
(3) Keeldumine tehakse kinnipeetavale ja kokkusaajale teatavaks otsuse tegemisest arvates kolme tööpäeva jooksul.
(1) Kokkusaaja võib kokkusaamisele kaasa võtta mõistlikus koguses enda tarbeks vajalikke riideesemeid ja kosmeetikat, kammi, hambaharja ning tema poolt tarvitatavaid ravimeid, lisaks mõistlikus koguses fotosid.
(1<sup>1</sup>) Kosmeetika peab mahtuma ühte ühe liitri suurusesse läbipaistvasse kilekotti ning ühe pakendi maht võib olla kuni 100 ml. Hügieenivahendite olemasolu kokkusaamise ajal tagab vanglateenistus. Naissoost kokkusaaja võib kokkusaamisele kaasa võtta ka hügieenisidemeid või tampoone.
(1<sup>2</sup>) Ravimite kaasatoomise korral on vanglateenistusel õigus küsida näha nende tarvitamise vajadust tõendavat arsti antud dokumenti. Ravimid tuleb enne kokkusaamisruumi sisenemist anda teenistuja kätte hoiule. Teenistuja toob kokkusaajale ravimeid vastavalt vajadusele.
(2) Kui kokkusaamisele võetakse kaasa eelkooliealine laps, võib kaasa võtta lapse hooldamiseks vajalikke tarbeesemeid, mänguasju ja spetsiaalset toitu.
(3) Kinnipeetav võib kokkusaamisele kaasa võtta mõistlikus koguses enda tarbeks vajalikke riideesemeid ning tualett-tarbeid.
(3<sup>1</sup>) Kinnipeetaval või kokkusaajal on õigus võtta kokkusaamisruumi kaasa väikeses koguses mahla, kohvi, teed, kohvikoort, suhkruasendajat, limonaadi, vett, küpsiseid, šokolaadi ja kartulikrõpse, kui need on kokkusaamise eel tellitud ja ostetud vanglateenistuse vahendusel või vanglas asuvast kauplusest.
(4) Kui kokkusaaja ei soovi pärast kokkusaamise lõppemist endaga kaasa võtta neid asju, mis ta kokkusaamisele kaasa võttis, siis need asjad hävitatakse ettenähtud korras.
Sissetulev kiri
Kinnipeetava kirjad saadetakse kinnipeetava kulul. Õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul.
(1) Kinnipeetav annab oma kirja avatud ümbrikus üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglateenistujale, kes kontrollib ümbriku sisu. Seejärel kleebib kinnipeetav vanglateenistuja juuresolekul ümbriku kinni ja kirjutab ümbriku tagaküljele oma nime ning kirja vanglateenistujale edastamise kuupäeva. Seejärel kinnitab kinnipeetav kirja üleandmist allkirjaga.
(2) Kirja saatmisel «Vangistusseaduse» § 29 lõikes 1 ja § 97 lõikes 1 nimetatud asutustele ja isikutele võib kinnipeetav kirja vanglateenistujale kinnises ümbrikus anda. Ümbriku tagaküljele kirjutab kinnipeetav oma nime ja kirja vanglateenistujale edastamise kuupäeva.
(3) Kinnipeetava kohta peetaval kirjavahetuse kaardil registreeritakse järgmised andmed
1) adressaadi ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi;
2) aadress;
3) kirja üleandmise kuupäev;
4) kinnipeetava kinnitus kirja üleandmise kohta.
(4) Vahistatu kirja saatmisel registreeritakse ainult kirja üleandmise kuupäev ja kinnitus kirja üleandmise kohta.
(5) Kirjavahetuse registreerimise kaarti peetakse kalendriaasta kaupa. Kaarti säilitatakse üks aasta. Kirjavahetuse registreerimise kaarti säilitatakse viisil, mis tagab isikuandmete kaitse.
(6) Kinnipeetav annab vaide (lisa 12) üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglateenistujale, kes registreerib vaide esitanud kinnipeetava ees- ja perekonnanime ning vaide esitamise kuupäeva vaiete kaustas. Kinnipeetav kinnitab vaide üleandmist allkirjaga.
Väljaminev kiri postitatakse, vanglateenistujale kirja edastamisest alates, kolme tööpäeva jooksul.
(1) Vangla saadab justiitsministeeriumile vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided ja vangla direktorile muu vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided koos lisadega ning võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused justiitsministeeriumile või vanglale koos lisadega (edaspidi dokument) enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping.
(2) Enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Tasu makstakse tõlkija esitatud arve alusel. Tõlketeenuste hinnakiri ja tasu arvutamise kord tehakse kinnipeetavale teatavaks enne allkirja võtmist.
(3) Kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.
(4) Kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla.
(5) Kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.
(6) Tõlkija edastab dokumendid koos eestikeelse tõlkega määratud menetlejale. Menetleja arvestab menetluse tähtaegasid eestikeelse dokumendi saabumisest. Tõlkimiseks kulunud aega arvestatakse üldjuhul tähtaja ennistamise alusena.
(7) Tõlkimise täpsem korraldus sätestatakse vangla ja tõlkija vahel sõlmitavas lepingus. Lepingus nähakse ette muu hulgas ka tõlkija konfidentsiaalsuskohustus ning tõlkimise ja tõlke edastamise tähtaeg.
(1) Kiri edastatakse kinnipeetavale allkirja vastu kirja vanglasse saabumisest alates seitsme tööpäeva jooksul.
(1<sup>1</sup>) Vanglateenistus registreerib kinnipeetavale saabunud kirja § 48 lõikes 3 nimetatud viisil. Vahistatule kirja saabumisel registreeritakse ainult kirja saabumise kuupäev ja kinnitus kirja kättesaamise kohta.
(2) «Vangistusseaduse» § 29 lõikes 4 ja §-s 107 sätestatud isikutelt ja ametiasutustelt kinnipeetavale saabunud kiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu viivitamata kätte suletud ümbrikus.
(3) Äravõetud esemete suhtes kohaldatakse käesoleva määruse § 70, § 72 ja § 73 sätteid.
(1) Kinnipeetav võib kasutada talle helistamiseks ettenähtud kohakindlat või teisaldatavat telefoni ning talle vanglateenistuse poolt väljastatud telefonikaarti. Telefoni kasutamise korral tagatakse kinnipeetavale telefoni teel edastatava sõnumi kaitse.
(2) Kinnipeetavale võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras.
(3) Määruse § 8 lõikes 4 nimetatud kinnipeetavad ja vahistatud ning kinnipeetavad, kellel ei ole õigust oma osakonna piires vabalt liikuda kodukorras ettenähtud telefoni kasutamise ajal saavad helistada taotluse alusel.
(4) Telefonikõnede kontrollimiseks nõuab vanglateenistus kas enne või pärast telefonikõne toimumist kinnipeetavalt järgmiste andmete kirjalikku esitamist
1) kinnipeetava ees- ja perekonnanimi;
2) isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab;
3) telefoninumber, millele ta helistab;
4) helistamise kuupäev, kellaaeg ja kõne kestus. Kui andmed esitatakse enne helistamist, siis märgib kinnipeetav kuupäeva ja soovitava helistamise kellaaja.
(5) Vahistatu telefonikõne registreerimiseks esitab vahistatu vanglateenistusele lõike 4 punktides 1 ja 4 nimetatud andmed.
(6) Telefonikõnede registreerimise andmeid säilitatakse kalendriaasta kaupa. Andmeid säilitatakse üks aasta ning viisil, mis tagab isikuandmete kaitse.
(1) Süüdistuskokkuvõtte, kohtumääruse või kohtuotsuse koopia antakse vahistatule allkirja vastu viivitamata üle.
(2) Telefoni kasutamise korraldus peab välistama eri kambritesse paigutatud vahistatute omavahelise sidepidamise ja kokkusaamise.
(3)
(4) Prokuratuuri või kohtu määrus piirata kirjavahetuse pidamist või telefoni kasutamist paigutatakse vahistatu isiklikku toimikusse.
(5) Prokuratuuri või kohtu määrusest piirata vahistatu kirjavahetuse pidamist või telefoni kasutamist teatatakse asjaomastele vanglateenistujatele.
(1) Kinnises vanglas arveldatakse isikuarvel olevate summadega sularahata. Sularaha võib kinnipeetavale anda vaid järgmistel juhtudel
1) järelevalveta väljaspool vanglat töötamise ajaks;
2) väljaspool vanglat õppimise ajaks;
3) lühiajalise väljasõidu ajaks;
4) lühiajalise väljaviimise ajaks;
5) vabanemisel vabanemistoetusena.
(2) Avavanglas või kinnise vangla avavanglaosakonnas võib maksta kinnipeetavale vanglas kasutamiseks jäetud summa välja sularahas.
(3) Kinnipeetava isikuarvel raha liikumise, sularahata arvelduste ja makstava töötasu arvestust peetakse arvelduste kaardil (lisad 2 ja 3). Elektroonilise arvestuse korral ei pea kaardi vormi järgima.
Vanglas raha kasutamiseks esitab kinnipeetav finants- ja majandusosakonna juhatajale taotluse, kuhu märgib järgmised andmed
1) isikuarvelt mahaarvatava summa suurus märgitakse nii numbrite kui ka sõnadega, välja arvatud juhul, kui taotluses taotletakse kestvat mahaarvamist ja summa suurust on võimalik arvutada muudel alustel;
2) kas soovib raha välja võtta sularahas või ülekannet muule arveldusarvele või raha mahakandmist vangla kasuks või sisseostude tegemiseks;
3) kui soovib ülekannet, siis arveldusarve number ja panga nimetus ning arveldusarve kasutaja nimi;
4) asjade ostmise korral nende nimetus ja kogus;
5) avaldaja nimi ja allkiri ning kuupäev.
(1) Kinnipeetaval on õigus vähemalt üks kord kuus saada teada oma isikuarve jääk.
(2) Kinnipeetav kinnitab arvega tutvumist allkirjaga.
Vahistatu võib isikuarvet kasutada kogu seal oleva summa ulatuses.
(1) Kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos (edaspidi ladu) vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju.
(1<sup>1</sup>) Direktori asetäitja, kellele allub avavanglaosakond või Viru Vanglas avavanglaosakonna juhataja võib lubada kinnipeetava taotluse alusel soetada asju vanglateenistuse vahenduseta, kui vanglateenistuse vahendusel asjade soetamine ei ole otstarbekas.
(2)
(3) Kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku ei või ületada 30 kilogrammi.
(4) Vahistatu võib pakiga saada üks kord kahe kuu jooksul kuni kümme kilo asju.
Kinnipeetavale lubatud asjade loetelu
Kinnipeetavale erandkorras lubatud asjad
(1) Kinnipeetav on kohustatud hüvitama isiklike elektriseadmete kasutamise kulud vastavalt järgmistele normidele
1) 10–30 W seadme eest kuus 0,63 eurot;
2) 31–100 W seadme eest kuus 2,23 eurot;
3) üle 100 W seadme eest kuus 2,87 eurot.
(2) Mitme seadme kasutamisel maksab kinnipeetav iga seadme kasutamise eest.
Kui kinnipeetav viibib ajutiselt vanglast eemal, annab ta oma elektriseadme vanglateenistuse lattu hoiule. Vanglateenistus vähendab kinnipeetava poolt makstavat tasu proportsionaalsest ajaga, millal isik ei kasutanud elektriseadet, kui kinnipeetav taotleb summa vähendamist ja tasub 0,63 eurot arvestusega seotud lisakulud.
(1) Koos elektriseadmete kasutamise loa taotlusega teeb kinnipeetav vanglale taotluse, et elektriseadmete kasutamise kulud arvataks tema isikuarvelt maha.
(2) Kinnipeetava poolt isiklike elektriseadmete kasutamisest tekkinud kulu arvab vangla finantsteenistus kinnipeetava isikuarvelt vangla kasuks maha arvestuskuule eelneva kuu 15. kuupäevaks.
(1) Kartseris võivad kinnipeetaval olla kaasas pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige «Eesti Vabariigi põhiseadus», «Vangistusseadus», «Vangla sisekorraeeskiri» ja «Vangla kodukord»), abielusõrmus, ususümbolid, mõistlikus koguses õppe- või usukirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja -määrusi, süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, üks telefonikaart, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, tualettpaber ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed.
(2) Erandkorras võib vangla direktori määratud vanglateenistuja lubada kartseris kanda isiklikke riideid.
(1) Vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasas olevad paragrahvis 63 nimetamata asjad lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa, arvestades paragrahvi 57 lõikes 3 ja paragrahvi 61 lõikes 11 toodud piirangut.
(1<sup>1</sup>) Kinnipeetav annab isiklikud riided, mille kandmiseks tal puudub luba, vanglateenistuse lattu hoiule.
(2) Kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest koostatakse ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale, teine lao eest vastutavale teenistujale. Kinnipeetava üleviimisel teise vanglasse lisatakse vanglateenistuse käes olev nimekiri kinnipeetava isiklikku toimikusse.
(3) Lattu hoiule antud asjad pakitakse viisil, mis tagab nende säilimise.
(4) Asjad antakse lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale laos oleva nimekirja alusel. Asjade hoiuleandmist ja laost väljastamist kinnitavad lao eest vastutav teenistuja ja kinnipeetav allkirjadega nimekirja mõlemal eksemplaril.
(1) Hügieeninõuete täitmise tagamiseks võib vangla direktor või vangla direktori määratud direktori asetäitja arsti ettepanekul tehtud otsuse alusel hävitada kinnipeetavale kuuluvaid asju, kui ta on sellest kinnipeetavale allkirja vastu teatanud.
(2) Kui kinnipeetava asjade kaal ületab 30 kilogrammi, tehakse kinnipeetavale ettepanek saata piirkaalu ületav kogus asju lähedastele või muudele isikutele väljaspool vanglat. Kui kinnipeetav sellest keeldub, hävitatakse piirkogust ületavad asjad, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soovi.
(1) Vanglasse vastuvõetavalt kinnipeetavalt võetakse ära temaga kaasas olevad isiklikud asjad, mida tal ei tohi vanglas olla. Asjadega toimitakse järgmiselt
1) raha kantakse vanglasisesele isikuarvele;
2) väärisesemed ja välisvaluuta pannakse pitseeritud ümbrikusse ja asetatakse selleks ette nähtud seifi;
3) dokumendid pannakse ümbrikusse ja paigutatakse isiklikku toimikusse;
4) muud asjad pannakse lattu hoiule või kui see on ebaotstarbekas, siis hävitatakse ettenähtud korras.
(2) Kinnipeetavalt äravõetud asjade ja dokumentide kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale allkirja vastu.
(3) Kui kinnipeetavalt äravõetud asjade hulgas ei ole dokumente, antakse akti teine koopia vangla finantsteenistusele. Kui kinnipeetavalt äravõetud asjade hulgas on dokumente, paigutatakse akti teine koopia kinnipeetava isiklikku toimikusse.
(4) Hoiule võetud keelatud asjad antakse kinnipeetavale tagasi, kui ta vanglast vabastatakse.
(5) Äravõetud toiduained hävitatakse.
(1) Kui kinnipeetav vanglast vabastatakse, tagastatakse talle hoiul olevad asjad.
(2) Kinnipeetava teise vanglasse saatmise korral saadetakse sinna ka tema asjad.
(3) Kinnipeetava surma korral edastatakse asjad kinnipeetava omastele.
(4) Kui kinnipeetav jätab pärast vanglast lahkumist oma asju vanglasse ega tule neile ka hiljem järele, siis asjad hävitatakse kinnipeetava vanglast lahkumisest alates ühe kuu pärast. Vanglateenistus peab enne asjade hävitamist kontrollima asjade omaniku võimalikku taas vanglas või arestimajas viibimist. Juhul kui isik viibib arestimajas või vanglas, kuuluvad asjad temale tagastamisele. 2020-02-21 13:20:00 Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „arestimajas“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
(5) Kui kinnipeetav lahkub vanglast ajutiselt, jäetakse asjad vanglateenistuse hoiule. Kinnipeetava soovil võib asjad talle kaasa anda, kui see on võimalik.
(6) Kinnipeetavale antakse asjad üle allkirja vastu.
Kinnipeetavale on vanglas keelatud
1) esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke- lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid;
2) lõhkeained, sealhulgas ained, mille kokku segamise tulemusena saadakse lõhkeaineid, radioaktiivsed, oksüdeerivad, söövitavad, kergelt süttivad või muud mürgised ained või gaasid;
3) süütamisvahendid, välja arvatud tuletikud avavanglas ja kinnise vangla avavangla osakonnas;
3<sup>1</sup>) lahtine tubakas ja esemed, millest ja mille abil on võimalik tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada;
4) narkootilised, psühhotroopsed ja muud uimastava või tugeva toimega ained;
5) retseptiravimid, välja arvatud arsti ettekirjutusel;
6) optilised riistad, välja arvatud prillid arsti loal;
7) alkohol ja alkoholi sisaldavad ained;
8) tööriistad ja ehitusmaterjalid;
9) spordivahendid, välja arvatud avavangla kinnipeetaval;
10) mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta;
11) fotoaparaadid, videokaamerad;
12) küünlad;
13) kalad, loomad ja linnud;
14) taimed;
15) vägivalda, vihkamist, rassismi jne propageerivad trükised ning pornograafilised teosed;
16) sularaha, väärtpaberid, pangakaardid, välja arvatud avavanglas või kinnise vangla avavangla osakonnas;
17) hasartmänguvahendid;
18) väärisesemed, välja arvatud abielusõrmus või religioosne sümboolika;
19) suhkur, pärm, karamellikompvekid, kartulid ja toorained, millest on võimalik lõpp-produktina saada alkoholisisaldavat vedelikku;
20) tekstiiltooted ruumi sisustamiseks, sealhulgas vaibad, kardinad.
(1) Vangla, mille territooriumilt on ese leitud, korraldab eseme hoidmise, võõrandamise, tagastamise ja hävitamise ning kannab hoidmise, tagastamise ja hävitamisega seotud kulud.
(2) Kriminaalasjas ja väärteoasjas erikonfiskeeritud vara ning muudel kui käesolevas korras ette nähtud riigi omandisse üleläinud vara hävitamise ja võõrandamise menetlust reguleeritakse vastavates seadustes või nende alusel kehtestatud muudes õigusaktides.
(1) Leitud esemest, mille omanikku ei suudeta tuvastada ja mille väärtus on üle 50 euro, teatatakse politseile ja ese antakse politseile üle tema nõudmisel. Kui eseme omanikku ei selgu, antakse ese üle kohaliku omavalitsuse tervishoiu- või hoolekandeasutusele, hävitatakse või pööratakse riigi tuludesse seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
(2) Leitud ese kas võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või tagastatakse kinnipeetavale, kui
1) eseme omanikku ei ole eseme leidmise päevast alates kahe nädala jooksul kindlaks tehtud ja eseme väärtus on alla 50 euro;
2) ese on sattunud kinnipeetava või vahistatu kätte omaniku tahtel või
3) kui tuvastatakse, et leitud eseme omanik on kinnipeetav või vahistatu ise.
Paragrahvi 66 lõikes 2 nimetatud juhul leitud ese võõrandatakse riigivara võõrandamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Kui võõrandamiskulu on maha arvatud, kantakse võõrandamisest saadud raha riigieelarve tuludesse võõrandamisest alates kolme pangapäeva jooksul.
(1) Eseme hävitab vangla direktori määratud komisjon.
(2) Ese hävitatakse viisil, mis ei ole ohtlik elule, tervisele ega keskkonnale ja mis välistab eseme taaskasutamise.
(3) Hävitamise kohta koostatakse akt, kuhu kantakse eset või ainet iseloomustavad andmed, hävitamise aeg, koht ja viis, hävitamist läbiviivate teenistujate nimed ja allkirjad ning hävitamise kuupäev.
(4) Akti kinnitab vangla direktori määratud vanglateenistuja.
(1) Kui leitakse sularaha, kantakse see riigieelarve tuludesse. Välisvaluuta konverteeritakse arvelevõtmise päeva Euroopa Keskpanga päevakursi alusel eurodesse ja kantakse riigieelarve tuludesse.
(2) Kinnipeetava dokumendid paigutatakse isikliku toimiku juurde ja tagastatakse kinnipeetavale tema vabanemisel.
(1) Kui äravõetud esemete väärtus on üle 6,39 euro, saadab vanglateenistus vahistatule pakis keelatud esemeid saatnud isikule asjakohase selgituse selle kohta, milliseid esemeid on pakis lubatud saata ning informatsiooni saadetud asjade kättesaamise võimaluste kohta. Kui isik ei ole kahe kuu möödumisel teabe saatmisest esemele järele tulnud, siis ese võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Kui sama isik saadab paki teel teist korda keelatud esemeid, siis äravõetud esemeid ei tagastata, vaid võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse olenemata äravõetud esemete maksumusest.
(2) Kui äravõetud esemete väärtus on 6,39 eurot või alla selle, siis ese võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Kui paki saatjat ei suudeta kindlaks teha, edastatakse ese politseile, võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või tagastatakse vahistatule vabanemisel vastavalt käesolevale korrale. 2021-03-18 13:40:00 Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „eurot“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
(1) Leitud eseme kohta koostab läbiotsimisrühma juht akti (lisa 4), kuhu märgitakse
1) leitud eseme kirjeldus ja vajaduse korral ka selle eeldatav rahaline väärtus;
2) leidmise kuupäev ja kellaaeg;
3) selle kinnipeetava nimi, kelle juurest on ese või aine leitud, või eseme või aine leidmise koht;
4) ettepanek eseme tagastamise, võõrandamise või hävitamise kohta;
5) eseme või aine leidnud vanglateenistuja nimi ja allkiri ning leidmise kuupäev.
(2) Akti kinnitab vangla direktori määratud vanglateenistuja, kes otsustab ka politseile eseme edastamise või eseme võõrandamise, hävitamise, riigi tuludesse pööramise või kinnipeetavale tagastamise.
(1) Vahistatule saadetud pakist keelatud eseme leidmise kohta koostab akti paki sisu kontrolliv vanglateenistuja (lisa 5).
(2) Akti märgitakse
1) leitud eseme kirjeldus;
2) leidmise kuupäev ja kellaaeg;
3) paki saaja nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünnikuupäev;
4) paki saatja nimi ja aadress või kui need pole teada, siis paki edastanud postiasutuse andmed;
5) ettepanek eseme hävitamise või saatjale tagastamise kohta;
6) akti koostanud vanglateenistuja nimi ja allkiri ning eseme leidmise kuupäev.
(3) Akti kinnitab vangla direktori määratud vanglateenistuja, kes otsustab ka saatjale eseme tagastamise või politseile eseme edastamise, eseme võõrandamise, hävitamise, riigi tuludesse pööramise või vahistatule vabanemise korral tagastamise.
Eseme leidmise ja äravõtmise ning hävitamise aktid ja võõrandamise dokumendid koos riigieelarve tuludesse laekunud summa ülekandmise kohta tehtud maksekorralduse koopiaga säilitatakse kolm aastat.
(1) Kinnipeetav teeb sisseoste vanglateenistuse kontrolli all.
(2) Kinnipeetav tasub sisseostu eest oma isikuarvelt.
(3) Avavanglas või kinnise vangla avavanglaosakonnas võib kinnipeetav sisseostu eest tasuda sularahas.
(4) Sisseoste võimaldatakse teha vähemalt üks kord kuus.
Vahistatule võib pakis saata järgmisi esemeid
1) riideesemed ja jalanõud;
2) küünelõikur ja kamm;
3) kirjatarbed, sealhulgas paberid, kirjutusvahendid, ümbrikud, margid, postkaardid;
4) raamatud, perioodilised väljaanded, õigusaktid;
5)
6) religioosne sümboolika;
7) fotod.
(1) Paki toonud isik esitab taotluse (lisa 6) koos pakiga vanglateenistujale. Paki toonud isiku juuresolekul kontrollib teenistuja paki sisu ja kaalu, annab taotluse ühele eksemplarile allkirja paki vastuvõtmise kohta ning tagastab taotluse paki toojale.
(2) Taotluse teisele eksemplarile annab vahistatu allkirja paki kättesaamise kohta.
Teise vanglasse üleviidud vahistatu nimele saabunud pakk saadetakse edasi vahistatu uude asukohta vanglateenistuse kulul. Vabastatud või surnud vahistatu nimele saabunud pakk tagastatakse saatjale.
Kartseris oleva vahistatu nimele toodud käsipaki või postiga saadetud paki võtab vastu vanglateenistuja ja see antakse vahistatule kätte pärast distsiplinaarkaristuse ärakandmist.
(1) Lühiajaliseks väljasõiduks (edaspidi väljasõit) määratud aega võib kasutada osade kaupa.
(2)
(1) Kinnipeetava väljasõidutaotlus peab sisaldama väljasõiduplaani, mida arvestatakse taotluse rahuldamist otsustades.
(2) Väljasõiduplaani koostab kinnipeetav kontaktisiku abiga.
(3) Väljasõiduplaani koostamise eesmärk on kirjeldada, kuidas kinnipeetav kavatseb väljasõidu ajal korraldada vanglast vabanemise puhuks töö-, õppimis-, eluaseme- ja muid asju.
(4) Kui väljasõit toimub erakorralise perekondliku sündmuse puhul, ei ole väljasõiduplaani koostamine kohustuslik.
(1) Väljasõidu taotluse esitab kinnipeetav.
(2) Väljasõidutaotluse rahuldamine otsustatakse taotluse saamisest alates ühe kuu jooksul.
(3) Erakorralise perekondliku sündmuse puhul toimuva väljasõidu taotluse rahuldamine otsustatakse taotluse saamisest alates kolme tööpäeva jooksul.
(1) Lühiajalise väljaviimise kulud koosnevad vanglateenistuse saatemeeskonna ja vanglateenistuse transpordi kasutamise kuludest ning muudest kulutustest.
(2) Lühiajalise väljaviimise kulude määraks vanglateenistuse saatemeeskonna kasutamisel on Harku Vanglas 5,43 eurot, Tallinna Vanglas 6,71 eurot, Tartu Vanglas 6,07 eurot, Murru Vanglas 7,34 eurot ja Viru Vanglas 6,96 eurot tunnis ühe saatemeeskonna liikme kohta. Väikseimaks kuluarvestuse ühikuks on kolmkümmend minutit.
(3) Lõikes 2 nimetatud kuludele lisanduvad lühiajalisel väljaviimisel kasutatava vanglateenistuse transpordi kulud ühe kilomeetri kohta. Transpordikuluna arvestatakse kulu konkreetse sõiduvahendi kütusele, remondile ja hooldusele, rehvidele, kindlustusele ja kaskokindlustusele, sõiduki rendi kulu ning muid vajalikke kulusid, nagu kulu autokeemiale, pesemisele ja muule. Vastavad arvutused teeb iga vangla finantsosakond.
(4) Lisaks lõigetes 2 ja 3 nimetatud kuludele lisanduvad kulutused, mis tulenevad konkreetse lühiajalise väljaviimise eripärast nagu praamipiletid, parkimistasud, tasulised sissesõidud või muud reaalsed kulutused.
(1) Koos lühiajalise väljaviimise taotlusega teeb kinnipeetav taotluse, et lühiajalise väljaviimise kulud arvataks tema isikuarvelt maha. Lühiajalise väljaviimise kulud arvestatakse enne lühiajalist väljaviimist hinnakirja alusel, mis tehakse kättesaadavaks kinnipeetavale.
(2) Juhul kui kinnipeetaval ei ole lühiajalise väljaviimise taotluse esitamise või taotluse rahuldamise hetkel vanglasisesel isikuarvel raha, võib vangla direktor anda erandkorras loa, et kinnipeetav tasub lühiajalise väljaviimise kulud pärast lühiajalise väljaviimise toimumist. Pärast lühiajalist väljaviimist kulutuste tasumise kohustuse kohta annab kinnipeetav allkirja.
(1) Väljasõidutaotluses märgitakse
1) taotleja nimi;
2) väljasõidu põhjus;
3) väljasõidule soovitav aeg ja väljasõidu kestus;
4) sihtkoha täpne aadress;
5) isikute nimed, kelle juurde tahetakse minna;
6) kinnipeetava kinnitus selle kohta, et talle on tutvustatud väljasõidu tingimusi ning et teda on hoiatatud tagasipöördumistähtaja rikkumise ja muu õigusrikkumise toimepanemise tagajärgede eest.
(2) Kui väljasõitu taotletakse erakorralise perekondliku sündmuse puhul, esitab kinnipeetav seda sündmust kinnitava dokumendi.
(1) Taotluse rahuldamist otsustades arvestatakse järgmisi asjaolusid
1) kinnipeetava toimepandud kuriteo laad;
2) kinnipeetava isiksuseomadused või kriminogeensed riskid;
3) kinnipeetava käitumine vanglas;
4) väljasõiduplaani täitmine eelmiste väljasõitude ajal;
5) individuaalse täitmiskava järgimine;
6) väljasõidu eesmärk;
7) väljasõidu eeldatav mõju kinnipeetavale.
(2) Väljasõidule lubamise või väljasõidutaotluse rahuldamata jätmise otsus vormistatakse käskkirjana ja otsus peab olema põhjendatud.
(3) Otsus tehakse kinnipeetavale allkirja vastu teatavaks otsuse tegemisest alates kolme tööpäeva jooksul.
Väljasõiduloa andmisest võib keelduda, kui
1) kinnipeetav on taotluses või sellele lisatud dokumentides teadlikult esitanud valeandmeid;
2) lähedalasuvatesse piirkondadesse samal ajal väljasõiduks on esitanud taotluse rohkem kui üks kinnipeetav ja on alust arvata, et kinnipeetavad hakkavad väljasõidu ajal omavahel suhtlema;
3) kinnipeetava väljasõiduplaanis ei ole piisavalt kajastatud see, milliseid toiminguid ja mis eesmärgil peab kinnipeetav väljasõidu ajal tegema;
3<sup>1</sup>) kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristus kehtib;
4) muul põhjusel on alust arvata, et väljasõit on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega.
(1) Käskkirja alusel antakse kinnipeetavale väljasõidu ajaks väljasõidutunnistus, mis on väljasõidu ajal kinnipeetava isikut tõendav dokument (lisa 7).
(2) Väljasõidutunnistusele märgitakse järgmised andmed
1) tunnistuse väljaandnud vangla nimetus;
2) väljasõidutunnistuse number;
3) tunnistuse väljaandmise kuupäev;
4) kinnipeetava ees- ja perekonnanimi ning sugu;
5) kinnipeetava foto;
6) kinnipeetava isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja sünnikoht;
7) väljasõidu aja alg- ja lõppaeg (aasta, kuu, päev ja kellaaeg);
8) kinnipeetava peatumiskoha aadress ja «Vangistusseaduse» § 32 lõike 41 alusel kohaldatavad lisatingimused;
9) kinnipeetava väljasõidu asukoha järgse politseiasutuse aadress;
10) vangla korrapidaja telefoninumber;
11) aeg, mil kinnipeetav pöördus tagasi vanglasse (aasta, kuu, päev ja kellaaeg).
(3) Väljasõidutunnistus kinnitatakse vangla direktori määratud isiku ja kinnipeetava allkirjaga ning vangla pitseriga.
(1) Sihtkoha politseiasutusele tehakse kinnipeetava saabumise päev teatavaks vähemalt üks ööpäev enne kinnipeetava väljasõidu algust.
(2) Sihtkohta saabumise ja sealt lahkumise päeval on kinnipeetav kohustatud end registreerima kohalikus politseiasutuses, mille aadress on väljasõidutunnistusel.
(3) Registreerimise kohta tehakse väljasõidutunnistusele märge, mis kinnitatakse politseiasutuse pitseriga.
(1) Väljasõidule lubatud kinnipeetav on kohustatud saabuma viimasel väljasõidupäeval tagasi vanglasse väljasõidutunnistusel märgitud kellaajaks ja kainena.
(2) Kui kinnipeetava vanglasse naasmine on haiguse või muu temast mitteoleneva mõjuva asjaolu tõttu takistatud, peab ta sellest viivitamata teatama vangla korrapidajale ning saabudes esitama vanglasse hilinemise asjaolusid tõendavad dokumendid.
(3) Kui kinnipeetav on väljasõidu ajal paigutatud haiglasse, viiakse ta võimalikult kiiresti üle vanglahaiglasse.
Kui kinnipeetav on väljasõidu ajal toime pannud õigusrikkumise või kui ta on kinni peetud kuriteo toimepanemises kahtlustatavana, katkeb väljasõit viivitamata ja kinnipeetav toimetatakse vanglasse tagasi.
(1) Väljasõidult naasnud kinnipeetavalt võetakse väljasõidutunnistus, kuhu märgitakse vanglasse saabumise kuupäev ja kellaaeg.
(2) Kinnipeetava väljasõiduga seotud dokumendid paigutatakse koos käskkirjaga isiklikku toimikusse.
(1) Kui kinnipeetav on väljasõidult naasnud, arutab kontaktisik temaga kahe päeva jooksul
1) väljasõiduplaanis ettenähtud ülesannete täitmist;
2) milliseid toiminguid kinnipeetav tegi ja millised on nende tulemused;
3) millised toimingud jäid tegemata ja mis põhjusel;
4) millised ülesanded tuleb kinnipeetaval väljasõiduplaani kohaselt täita järgmise väljasõidu ajal.
(2) Kontaktisik annab väljasõiduplaani täitmisele hinnangu ja esitab oma ettepanekud järgmise väljasõidu kavandamise kohta. Hinnang ja täidetud väljasõiduplaan lisatakse kinnipeetava isiklikku toimikusse.
Kinnipeetavale võib anda loa sooritada väljaspool vanglat asuva õppeasutuse sisseastumiseksamid ja loa alustada või jätkata seal õpinguid (edaspidi õppimine väljaspool vanglat).
(1) Väljaspool vanglat õppima asumiseks esitab kinnipeetav taotluse ja lisab sellele dokumendid.
(2) Taotlusse märgitakse
1) kinnipeetava nimi;
2) õppeasutuse andmed;
3) kas, millega seoses ja millal on kinnipeetaval vaja viibida väljaspool vangla territooriumi (õppetöö või eksamid);
4) vanglast lahkumise ja sinna saabumise ajad;
5) kas ja mis ajaks taotleb kinnipeetav enda vabastamist töötamiskohustusest.
(3) Taotlusele lisatakse tõend sisseastumiseksamite toimumise täpse aja ja koha kohta või tõend enda arvamise kohta kooli õpilaste nimekirja ning õppeasutuse väljastatud ja õppeasutuse juhi allkirjaga kinnitatud tunniplaan.
(1) Taotluse lahendamisel arvestatakse kinnipeetava
1) isiksuseomadusi ja kriminogeenseid riske;
2) käitumist karistuse kandmise ajal;
3) suhtumist töösse ja õpingutesse;
4) väljaspool vanglat toimuva õppe laadi ja kestust;
5) individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärke.
(2) Taotluse lahendamisel võib peale lõikes 1 käsitletud asjaolude arvestada ka muid tegureid.
(3) Loa andmise või sellest keeldumise põhjendatud otsus tehakse kinnipeetavale allkirja vastu teatavaks otsuse tegemisest alates kolme tööpäeva jooksul. 2013-02-05 12:54:00 Veaparandus - Eemaldatud liigne sõna "ühe". Alus: Riigi Teataja seaduse § 10 lõige 4.
(1) Luba vormistatakse käskkirjana ja selles märgitakse
1) kinnipeetava nimi;
2) loa kehtivusaeg;
3) väljaspool vanglat viibimise täpsed ajad, kui see on vajalik;
4) loa andmise täpne põhjus (eksamite sooritamine või õppetöö).
(2) Loa tähtaja pikendamisele kohaldatakse loa andmise kohta käivaid sätteid.
(3) Luba antakse eksamite ajaks või üheks õppeaastaks.
(1) Loa andmisest võib keelduda või loa enne selle tähtaja lõppemist tühistada, kui
1) kinnipeetav on taotluses teadlikult esitanud valeandmeid;
2) kinnipeetav on toime pannud uue õigusrikkumise;
3) kinnipeetav ei jõua õpingutes edasi;
4) muul põhjusel on alust arvata, et kinnipeetava õppimine väljaspool vanglat on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega.
(2) Loa tühistamine vormistatakse käskkirjana.
(3) Loa andmisest keeldumise või enne tähtaja lõppemist loa tühistamise põhjused selgitatakse kinnipeetavale allkirja vastu.
Kinnipeetava soovil vabastatakse ta õppesessiooni ajaks tööst vanglas.
(1) Koos väljaspool vanglat õppimiseks ettenähtud loaga antakse kinnipeetavale väljaspool vanglat liikumiseks paragrahvis 84 ettenähtud väljasõidutunnistus.
(2) Väljasõidutunnistusele teeb lisaks politseiasutusele märke ka õppeasutus. Politseis peab kinnipeetav ennast registreerima juhul, kui ta viibib väljaspool vanglat korraga üle ühe ööpäeva.
Vangla direktor võib anda kinnises vanglas karistust kandvale kinnipeetavale loa järelevalve all või järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat (edaspidi luba). Avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda paigutatud kinnipeetavale loa andmise otsustab üksuse juht.
(1) Kinnipeetava väljaspool vanglat tööle lubamine otsustatakse kinnipeetava ja tööandja taotluse alusel.
(2) Kinnipeetava taotluses märgitakse
1) kinnipeetava andmed (nimi, isikukood või sünniaasta);
2) töökoht, töö ülesanded;
3) tööandja andmed;
4) kinnipeetava oskused ja varasem kogemus antud töökohal töötamiseks;
5) kinnipeetava kinnitus, et ta on teadlik õigusrikkumisega kaasnevast vastutusest;
(3) Tööandja taotluses märgitakse
1) kinnipeetava andmed (nimi, isikukood või sünniaasta);
2) tööandja andmed;
3) töökoht, töö ülesanded;
4) kas tööandja soovib kinnipeetavat tööle võtta tähtajalise või tähtajatu lepinguga;
5) tööaja algus ja lõpp;
6) kinnipeetava võimalikud liikumise marsruudid töö ajal väljaspool vanglat, mis on seotud tööülesannete täitmisega;
7) töö toimumine õhtusel ja ööajal või graafiku alusel, kui töid teostatakse väljaspool tavapärast tööaega;
8) tööandja kinnitus selle kohta, et tööandja on teadlik väljaspool vanglat töötavale kinnipeetavale kohaldatavast regulatsioonist.
(1) Taotluse läbivaatamisel arvestatakse kinnipeetava
1) isiksuseomadusi või kriminogeenseid riske;
2) käitumist karistuse kandmise ajal;
3) suhtumist töösse ja õpingutesse;
4) väljaspool vanglat toimuva töö laadi ja kestust;
5) individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärke;
6) kuriteo toimepanemise raskust ja asjaolusid.
(2) Taotluse lahendamisel võib peale lõikes 1 käsitletud asjaolude arvestada ka muid tegureid.
(1) Luba vormistatakse käskkirjaga ja selles märgitakse
1) kinnipeetava nimi;
2) loa kehtivusaeg;
3) väljaspool vanglat viibimise täpsed ajad;
4) tööandja andmed;
5) kinnipeetava väljaspool vanglat viibimise võimalikud asukohad;
6) muud tingimused.
(2) Luba antakse tähtajaliselt, või tähtajatult kuni kinnipeetava vabastamiseni. Loa tähtaja pikendamisele kohaldatakse loa andmise kohta käivaid sätteid.
(3) Loa andmise või sellest keeldumise põhjendatud otsus tehakse kinnipeetavale allkirja vastu teatavaks otsuse tegemisest kolme tööpäeva jooksul.
(4) Vangla direktor võib moodustada komisjoni, mis esitab direktorile ettepaneku kinnipeetava tööle lubamise või mittelubamise kohta.
(1) Loa andmisest võib keelduda, kui
1) kinnipeetav on taotluses teadlikult esitanud valeandmeid;
2) kinnipeetav omab kehtivat distsiplinaarkaristust;
3) kinnipeetav on põgenemiskalduvusega;
4) kinnipeetav on enda või teiste isikute suhtes vägivaldne;
5) muul põhjusel on alust arvata, et töötamine väljaspool vanglat on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega;
6) kinnipeetav kannab eluaegset vanglakaristust.
(2) Loa andmisest keeldumine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Loa andmisest keeldumise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu.
(1) Luba tunnistatakse kehtetuks, kui
1) kinnipeetaval puudub tööandjaga töösuhe või see on katkenud;
2) kinnipeetav paigutatakse ümber teise vanglasse.
(2) Loa võib tunnistada kehtetuks, kui
1) kinnipeetava liikumine väljaspool vanglat võib ohustada tema enda, vangla või teiste isikute julgeolekut;
2) kinnipeetav keeldub tööle minemast, töötamast;
3) kinnipeetav paneb toime uue õigusrikkumise;
4) kinnipeetava tervislik seisund ei võimalda tal töötada.
(3) Loa kehtetuks tunnistamine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Loa kehtetuks tunnistamise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu.
(1) Loa kehtivus peatub
1) pikaajalise kokkusaamise ajal;
2) lühiajalise väljasõidu ajal;
3) lühiajalise väljaviimise ajal.
(2) Loa kehtivuse võib peatada tähtajaliselt ning kinnipeetava ajutiselt töölt kõrvaldada
1) kinnipeetava suhtes alustatud distsiplinaar-, kriminaal-, või väärteomenetluse ajaks;
2) tööandaja taotlusel;
3) ajutise töökohustustest vabastamise ajal.
(3) Loa kehtivuse peatamine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Loa kehtivuse peatamise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu.
(1) Koos väljaspool vanglat töötamiseks ettenähtud loaga antakse kinnipeetavale väljaspool vanglat liikumiseks §-s 84 ettenähtud väljasõidutunnistus.
(2) Väljasõidutunnistusele teeb lisaks politseiasutusele märke ka tööandja. Politseis peab kinnipeetav ennast registreerima juhul, kui ta viibib väljaspool vanglat korraga üle ühe ööpäeva.
(1) Kui kinnipeetavat süüdistatakse distsipliinirikkumises, koostatakse distsiplinaarmenetluse protokoll.
(2) Protokolli märgitakse järgmised andmed
1) distsipliinirikkuja ees- ja perekonnanimi ja isikukood või selle puudumise korral sünnikuupäev;
2) distsipliinirikkumise aeg ja koht;
3) distsipliinirikkumise asjaolude detailne kirjeldus;
4) viide õigusakti sättele, mida on rikutud;
5) viide kinnipeetavalt võetud seletusele, sealhulgas sellele, kas isik tunnistab oma süüd või mitte;
6) viide tunnistajatelt võetud seletustele, sealhulgas asjaolude kirjeldus, mis tõendavad distsiplinaarsüütegu;
7) viide muudele tõenditele ja nende asukohale;
8) loetelu asjaoludest, millest peab selguma, milliste faktide ning tõendite alusel luges menetluse läbiviija süü tõendatuks;
9) põhjendatud ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta;
10) protokolli koostamise aeg;
11) protokollile lisatud materjalide loetelu;
12) protokolli koostanud vanglateenistuse ametnik nimi ja ametinimetus;
13) kinnipeetava allkiri protokolliga tutvumise kohta;
14) distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustanud vanglateenistuse ametnik nimi ja ametinimetus.
(3) Protokollile kirjutab alla selle koostanud vanglateenistuse ametnik.
Protokollile lisatakse
1) tunnistajate seletused;
2) distsipliinirikkumise avastanud teenistuja ettekanne;
3) kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta.
4)
5)
Distsiplinaarkaristuse kohaldamine
2022-11-18 13:56:00 Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „Kartserisse“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
(1) Kinnipeetava võtab kartserisse vastu järelevalveametnik vangla korrapidaja juhendamisel. Kartserisse paigutatud kinnipeetav registreeritakse ja otsitakse läbi ning talle antakse kartseri arvel olev riietus.
(2) Kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse lattu ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist.
(3)
(4) Distsiplinaarkaristuse aja lõppedes vabastatakse kinnipeetav kartserist vangla direktori poolt määratud vanglateenistuja juuresolekul.
(5) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka vahistatule.
Kinnipeetavat, kes õpib üld- või kutsekoolis, lukustatud kambrist tundidesse ei viida, kuid tal võimaldatakse iseseisvalt õppida ja saada õppejõududelt konsultatsioone.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Kinnipeetavad, kelle juures ja laos olevate asjade kaal ületab 30 kilogrammi, peavad viima asjade kaalu määruses sätestatud normini ühe aasta jooksul alates 2007. aasta 1. veebruarist.
Paragrahvis 82 sätestatud suitsetamise korraldusele minnakse vanglates üle järgmiselt: Harku Vangla osakonnas, kus on naiskinnipeetavad koos lastega, hiljemalt 2010. aasta 31. märtsist ja Harku Vanglas tervikuna hiljemalt 2010. aasta 26. aprillist, Tartu Vanglas hiljemalt 2010. aasta 26. aprillist, Murru Vanglas hiljemalt 2010. aasta 10. maist, Viru Vanglas hiljemalt 2010. aasta 17. maist ning Tallinna Vanglas hiljemalt 2010. aasta 31. maist.